Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udi wakula ‘muakulu mulengejibue’ bimpe anyi?

Udi wakula ‘muakulu mulengejibue’ bimpe anyi?

Udi wakula ‘muakulu mulengejibue’ bimpe anyi?

‘Nenkudimune muakulu wa bantu ba bende bua wikale muakulu wa ku mishiku milengejibue bua bobu bamanye mua kubikila dîna dia Yehowa.’​—SEF. 3:9.

1. Ndipa kayi dimpe didi Yehowa mutupeshe?

YEHOWA NZAMBI Mufuki wa bantu ke wakabapesha tshipedi tshia kuakula, ki mmuntu nansha. (Ekes. 4:11, 12) Wakapesha Adama bukokeshi bua kuakula ne kuenza miaku mipiamipia. (Gen. 2:19, 20, 23) Ndipa dimpe ditambe! Ndiambuluishe bantu bua kuyukila ne Tatu wabu wa mu diulu ne kutumbisha dîna diende dinene.

2. Bua tshinyi bantu kabatshiena bakula muakulu umue?

2 Munkatshi mua bidimu 1 600 bia ku ntuadijilu, bantu bonso bavua bakula anu muakulu umue ne bavua ne ‘mêyi amue.’ (Gen. 11:1) Malu akashintuluka dîba diakatombokela bantu Nzambi mu tshikondo tshia Nimeloda. Bantu bakabenga kutumikila tshivua Yehowa muambe. Bu muvuabu basue kushala muaba umue, bakadisangisha muaba wakaluabu kubikila ne: Babele. Kutuadijabu kuasa tshibumba tshinene bua ‘kuikalabu ne dîna dia butumbi’ pamutu pa kutumbisha Yehowa. Ke Yehowa kutompakaja muakulu wa ku ntuadijilu wa bantu abu bua kutuadijabu kuakula miakulu mishilangane. Ke bobu kutangalaka pa buloba bujima.​—Bala Genese 11:4-8.

3. Ntshinyi tshiakenzeka pakatompakaja Yehowa muakulu wa bantu ku Babele?

3 Lelu eu, bantu badi bakula miakulu binunu ne binunu pa buloba bujima, ne bamue badi bamba ne: mmipite pa 6 800. Bantu ne bantu badi ne wabu mushindu udibu bela meji bua kuakula. Nunku bidi bimueneka ne: pavua Yehowa Nzambi mutompakaje muakulu wa bantu, wakakupula muakulu uvuabu bakula kumpala mu mitu yabu. Wakabueja miaku mipiamipia mu mitu yabu ne kushintululaye mushindu uvuabu bela meji bua kuenza biambilu bilondangane. Kabiena bitukemesha bua muakaluabu kubikila tshibumba etshi ne: Babele mmumue ne: ditompakaja. (Gen. 11:9) Anu Bible ke udi utumvuija mudi bantu bafike ku diakula miakulu ya bungi lelu eu.

Muakulu mupiamupia mulengejibue

4. Ntshinyi tshivua Yehowa muambe ne: netshienzeke mu matuku etu aa?

4 Nansha mudi bualu budi Bible wamba bua tshivua Nzambi muenze ku Babele bukemesha, kudi bualu bukuabu bua mushinga budi bukemesha budi buenzeka mu tshikondo tshietu etshi. Yehowa wakamanyisha mukana mua muprofete wende Sefanya ne: ‘Nenkudimune muakulu wa bantu ba bende bua wikale muakulu wa ku mishiku milengejibue; bua bobu bamanye mua kubikila dîna dia Yehowa, bamukuatshile mudimu ne diapa dionso muinshi mua bujitu.’ (Sef. 3:9) ‘Muakulu mulengejibue’ eu ntshinyi, ne mmunyi mutudi mua kulonga mua kuwakula bimpe?

5. Muakulu mulengejibue ntshinyi, ne dishintuluka dia muakulu edi ndifikishe ku tshinyi?

5 Muakulu mulengejibue mbulelela budi butangila Yehowa Nzambi ne malu adiye mulongolole bua kuenza adi mu Dîyi diende. ‘Muakulu’ eu udi kabidi ulomba bua tuetu kumanya bimpe malu adi atangila Bukalenge bua Nzambi ne mushindu waluabu kutumbisha dîna dia Yehowa, kubingisha bumfumu buende ne kupetesha bantu badi balamate Nzambi masanka a kashidi. Dishintulula dia muakulu edi didi difikisha ku tshinyi? Bible udi utuambila ne: bantu ‘nebabikile dîna dia Yehowa’ ne ‘nebamukuatshile mudimu ne diapa dionso muinshi mua bujitu.’ Dishintuluka dia muakulu edi ndishilangane ne divua dienzeke ku Babele bualu diodi didi diambuluisha bantu bua kutumbisha dîna dia Yehowa ne kusomba mu buobumue.

Mua kulonga muakulu mulengejibue

6, 7. (a) Kulonga muakulu mupiamupia kudi kulomba tshinyi, ne mmunyi mudibi mua kutuambuluisha kabidi mu dilonga muakulu mulengejibue? (b) Ntshinyi tshituakonkonona mpindieu?

6 Padi muntu usua kumanya muakulu mupiamupia, kena anu ne bua kukuata miaku patupu to. Udi kabidi ne bua kulonga mushindu mupiamupia wa kuela meji bualu muakulu wonso udi ne wawu mushindu utu bantu bela meji bua kuwakula ne kuneka. Kushindumuna kua miaku mipiamipia kudi mua kumulomba bua kuenza mudimu ne bintu bu mudi ludimi mu mushindu mukuabu. Ke mudibi kabidi patudi tulonga muakulu mulengejibue udi mu Bible. Katuena anu ne bua kulonga malongesha makese a nshindamenu to. Bua kumanya muakulu mupiamupia eu, tudi ne bua kushintulula mushindu wetu wa diela meji ne lungenyi luetu.​—Bala Lomo 12:2; Efeso 4:23.

7 Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kumvua muakulu mulengejibue ne kuwakula bimpe? Anu mutudi mua kulonga muakulu mukuabu wonso, kudi amue malu manene atudi mua kuenza bua kuwakula bimpe. Tukonkononayi amue malu adi bantu benza bua kulonga muakulu mukuabu ne tumone mushindu udiwu mua kutuambuluisha bua kulonga muakulu mulengejibue.

Mua kuakula muakulu mulengejibue bimpe

8, 9. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bituikala basue kulonga muakulu mulengejibue, ne bua tshinyi bidi ne mushinga wa bungi?

8 Teleja bimpe. Ku ntuadijilu, muakulu mupiamupia udi mua kumvuika mukodiakane ku matshi a muntu udi kayi muumanye. (Yesh. 33:19) Kadi padiye udifila bikole bua kuumvua, udi utuadija kumvua imue miaku ne biambilu bidibu batamba kuambulula. Bia muomumue, Bible udi utuambila ne: ‘Butudi nabu mbua kutamba kudimuka ku malu atuakumvua bua bumue katulu kupambuka.’ (Eb. 2:1) Yezu wakambila bayidi bende misangu ne misangu ne: ‘Udi ne matshi umvue biende.’ (Mat. 11:15; 13:43; Mâko 4:23; Luka 14:35) Nunku tudi ne bua ‘kumvua ne kumanya bimpe’ bitudi tuteleja bua tuetu kuya kumpala mu dimanya dietu dia muakulu mulengejibue.​—Mat. 15:10; Mâko 7:14.

9 Tudi ne bua kuteleja ne ntema yonso bua tuetu kumvua bidibu bamba ne bualu ebu budi ne mushinga. (Luka 8:18) Tutuku tuteleja ne ntema malu adibu balongesha patudi mu bisangilu bia bena Kristo, anyi tutu tuela meji ku malu makuabu? Bidi ne mushinga wa bungi bua kuteleja ne ntema yonso malu adibu balongesha. Tshianana, netulue anu bu bena mapapa mu mushindu utudi tuteleja.​—Eb. 5:11.

10, 11. (a) Pa kumbusha kuteleja ne ntema, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza? (b) Kuakula muakulu mulengejibue kudi kulomba kabidi tshinyi?

10 Idikija badi bawakula bimpe. Bantu badi balonga muakulu mupiamupia badi ne bua kuteleja bimpe mudi benawu bashindumuna miaku ne benza biambilu ne badi kabidi ne bua kubidikija. Bidi bibambuluisha bua kubenga kushindumuna miaku bibi ne kupangisha bantu bua kumvua bidibu bamba. Bia muomumue, tudi ne bua kuidikija bantu badi bamanye kulongesha muakulu mulengejibue. (2 Tim. 4:2) Lomba diambuluisha. Ikala witaba mibelu idibu bakupesha paudi wenza bilema.​—Bala Ebelu 12:5, 6, 11.

11 Kuakula muakulu mulengejibue kakuena kumvuija anu kuitaba bulelela ne kubulongesha bakuabu to, kadi kudi kabidi kulomba bua kuikala ne bikadilu bidi biumvuangana ne mikenji ya Nzambi. Bua tuetu kufika ku dienza nunku, tudi ne bua kuidikija bantu bakuabu. Tudi ne bua kuidikija ditabuja diabu ne tshisumi tshiabu. Tudi kabidi ne bua kuidikija nsombelu wa Yezu. (1 Kol. 11:1; Eb. 12:2; 13:7) Tuetu batungunuke ne kuenza nunku, netuikale mu buobumue ne netuikale tuakula bonso mushindu umue.​—1 Kol. 4:16, 17.

12. Mmunyi mudi dikuata malu mu mutu diambuluisha padi muntu ulonga muakulu mupiamupia?

12 Kuata malu audi ulonga. Bantu badi balonga muakulu badi ne bua kukuata malu a bungi mu mutu, bu mudi miaku mipiamipia ne biambilu. Bua bena Kristo, kukuata malu mu mutu kudi mua kubambuluisha bikole bua kumanya muakulu mulengejibue. Kakuyi mpata, nebikale bimpe bua kukuata mêna a mikanda ya mu Bible mudiyi milondangane. Bamue bantu mbadifundile tshipatshila tshia kukuata mêyi a mu imue mvese. Bakuabu mbadienzeje bua kukuata misambu ya Bukalenge mu mutu, mêna a bisamba bia bena Isalele ne a bapostolo 12 ne mamuma a nyuma muimpe. Ku kale, bena Isalele ba bungi bakakuata bitupa bia bungi bia mu mukanda wa Misambu ku muoyo. Mu matuku etu aa, muana mukuabu wa bidimu bisambombo mmukuate mêyi a mu mvese mipite pa 80 anu mudiwu mu Bible. Tudiku petu mua kukuata amue malu ku muoyo anyi?

13. Bua tshinyi diambulula malu didi ne mushinga?

13 Kuambulula malu kudi kuambuluisha bua kuakuata mu mutu ne malu adibu batuvuluija misangu ne misangu adi atuambuluisha tuetu bena Kristo mu dimanya dietu. Mupostolo Petelo wakamba ne: ‘Nengikale mudilongolole misangu yonso bua kunuvuluija malu aa, nansha nuenu baamanye ne nansha nuenu bajalame mu malu malelela anudi nawu.’ (2 Pet. 1:12) Bua tshinyi mbimpe batuvuluije malu? Bualu adi atufikisha ku diumvua bimpe, ku dilengeja mushindu wetu wa dimona malu ne ku dikolesha dipangadika dietu dia kutumikila Yehowa. (Mus. 119:129) Kuikala ne tshibidilu tshia kukonkonona mikenji ya Nzambi kudi kutuambuluisha bua tuetu kudikonkonona ne kuluisha tshilele tshibi tshia kuikala ‘bumvui badi bapua muoyo.’ (Yak. 1:22-25) Tuetu katuyi ne tshibidilu tshia kudiambuluila malu a mu Bible, malu makuabu neabuele mu muoyo wetu ne neatufikishe ku diakula muakulu mulengejibue bibi.

14. Ntshinyi tshiatuambuluisha patudi tulonga muakulu mulengejibue?

14 Ikala ubala, upatula dîyi. (Buak. 1:3) Bamue balongi batu bateta kudilongela muakulu mupiamupia mundamunda. Kabitu bimpe to. Patudi tulonga muakulu mulengejibue, tudi ne bua kubala ne dîyi dia panshi panshi bua kutuishila meji anu pa bitudi tubala. (Bala Musambu wa 1:1, 2. *) Tuetu tuenza nunku, nebituambuluishe bua malu atudi tubala kushalawu mu lungenyi luetu. Mu tshiena Ebelu, ‘kubala ne dîyi dia panshi panshi’ kudi kumvuija kabidi kuelangana meji. Bua biakudia bitudi tudia kuambuluishabi mubidi, tshifu tshidi ne bua kubitata; bia muomumue, tudi ne bua kuela meji pa bitudi tubala bua tuetu kubiumvua bimpe. Tutuku tuela meji pa malu atudi tulonga anyi? Patudi tubala Bible, tudi ne bua kuela meji bikole pa bitudi babale.

15. Mmunyi mutudi mua kulonga mushindu udibu benza biambilu bia muakulu mulengejibue?

15 Konkonona mudibu benza biambilu. Kudi tshikondo tshitudi ne bua kulonga mushindu udi bena muakulu benza biambilu. Bualu ebu nebutuambuluishe bua kumanya mutu biambilu bilondangana mu muakulu au ne kuwakula bimpe. Anu bu mutu muakulu wonso ne wawu mushindu wa dienza biambilu, muakulu mulengejibue wa mu Bible udi ne ‘tshidikijilu tshia mêyi malenga.’ (2 Tim. 1:13) Tudi ne bua kutentula ‘tshidikijilu’ etshi.

16. Ntshilele kayi tshibi tshitudi ne bua kuluisha, ne mmunyi mutudi mua kutshiluisha?

16 Tungunuka ne kuya kumpala. Muntu udi mua kulonga muakulu, kufika ne ku diwakula ndambu, kadi kuvunga maboku. Ke tshidi mua kuenzekela kabidi bantu badi bakula muakulu mulengejibue. (Bala Ebelu 5:11-14.) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuluisha tshilele etshi? Udienzeje bua kutungunuka ne kulonga muakulu eu. Bible udi wamba ne: ‘Tushiye diyisha dia malu a tshibangidilu a Kristo kunyima, tuyayi too ne ku buakane bua tshishiki; katuteki tshiakabidi bishimikidi bia kukudimuna kua mutshima ku midimu mifue, ne bia ditabuja dia kudi Nzambi, ne bua diyisha dia kubatiza, ne bia ditentakaja dia bianza, ne bia dibika dia bafue, ne bia dilumbuluisha dia tshiendelele.’​—Eb. 6:1, 2.

17. Bua tshinyi mbimpe kuikala ne tshibidilu tshia kudilongela? Fila tshilejilu.

17 Ikala ne dîba diutu udilongela. Mbimpe kulonga mu minite nansha mikese kadi pa tshibidilu pamutu pa kulonga mêba a bungi musangu umue kadi ku mpukapuka. Ikala ulonga paudi ne meji kaba kamue. Kulonga mukualu mukuabu kudi anu bu kusola kajila mu tshisuku. Padi bantu batamba kupitshilamu, kadi kabotakana. Kadi padi muntu kayi udiatamu, tshisuku tshidi tshikabuikila. Nunku tshisumi ne dinanukila bidi ne mushinga. (Dan. 6:16, 20) Tuikale tusambila bua kushala “batabale mu dinanukila dionso” bua kuakula muakulu mulengejibue udi mu Bible.​—Ef. 6:18.

18. Bua tshinyi tudi ne bua kuakula muakulu mulengejibue dîba dionso ditudi tupeta mushindu?

18 Tungunuka ne kuwakula. Bamue bantu badi balonga muakulu mupiamupia badi belakana bua kuwakula bualu badi bumvua bundu anyi batshina ne: badi mua kuenza bilema. Bidi bibapangisha bua kuya kumpala. Bua kufika ku diakula muakulu bimpe, bakulumpe bambila ne: Ku kakese ku kakese, nyunyi wakama disua. Muntu yeye utamba kuakula muakulu udiye ulonga, udi uwupepeja. Tuetu petu tudi ne bua kuakula muakulu mulengejibue dîba dionso ditudi tupeta mushindu. Bible udi wamba ne: ‘Bantu badi bitabuja ne mutshima bua kupeta buakane, badi bajikula ne mukana bua kupeta lupandu.’ (Lomo 10:10) Tudi ‘tujikula ne mukana’ dituku ditudi tutambula ne patudi tuambila bantu bualu bua Yehowa patudi tupeta mushindu ne patudi tuyisha. (Mat. 28:19, 20; Eb. 13:15) Bisangilu bietu bidi bituambuluisha bua kuakula muakulu mulengejibue bimpe menemene.​—Bala Ebelu 10:23-25.

Tuakule makulu mulengejibue mu buobumue bua kutumbisha Yehowa

19, 20. (a) Mbualu kayi bua dikema budi Bantemu ba Yehowa benza lelu eu? (b) Ntshinyi tshiudi mupangadije bua kuenza?

19 Bivua mua kuikala bituenze disanka bu tuetu bikale mu Yelushalema mu dinda dia mu Dia lumingu dia 6 ngondo wa Siwana mu tshidimu tshia 33. Mu dinda adi, kumpala kua dîba tshitema kukumbanadi, bantu bavua badisangishe mu nzubu wa tshilala kulu ‘bakabanga kuakula miakulu mikuabu’ mu tshishima. (Bien. 2:4) Lelu eu, bantu ba Nzambi kabatshiena ne tshipedi tshia kuakula miakulu to. (1 Kol. 13:8) Nansha nanku, Bantemu ba Yehowa badi bayisha lumu luimpe lua Bukalenge mu miakulu mipite pa 430.

20 Tudi ne dianyisha dia bungi bualu nansha tuetu tuakula muakulu kayi, tudi tuakula tuetu bonso muakulu mulengejibue udi mu Bible mu buobumue. Mu kuamba kuimpe, miakulu yakatapulula bantu ku Babele, kadi kayena itutapulula tuetu to. Bantemu ba Yehowa badi batumbisha dîna diende bienze anu bu ne: badi bakula muakulu umue. (1 Kol. 1:10) Tupangadijayi bua kutungunuka ne kuenza mudimu ‘diapa dionso muinshi mua bujitu’ ne bana betu ba pa buloba bujima patudi tulonga mua kuakula muakulu umue bimpe menemene bua kutumbisha Yehowa Tatu wetu wa mu diulu.​—Bala Musambu wa 150:1-6.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 14 Tudi tubala mu Musambu wa 1:1, 2 (NW) ne: ‘Disanka didi kudi muntu udi kayi ulonda lungenyi lua bantu babi, udi kayi wimana mu njila diatshimue ne benji ba malu mabi, udi kayi musombe mu tshisombelu tshia basekianganyi. Kadi disanka diende didi mu mikenji ya Yehowa, ne udi uyibala ne dîyi dia panshi panshi munya ne butuku.’

Newandamune munyi?

• Muakulu mulengejibue ntshinyi?

• Kuakula muakulu mulengejibue kudi kutulomba tshinyi?

• Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuakula muakulu mulengejibue bimpe?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu mu dibeji 23]

Udi mua kufika ku diakula muakulu mulengejibue bimpe paudi

uteleja bimpe.

Luka 8:18; Eb. 2:1

widikija badi bawakula bimpe.

1 Kol. 11:1; Eb. 13:7

ukuata malu audi ulonga ne uambulula.

Yak. 1:22-25; 2 Pet. 1:12

ubala, upatula dîyi.

Mus. 1:1, 2; Buak. 1:3

ukonkonona mudibu benza biambilu.

2 Tim. 1:13

utungunuka ne kuya kumpala.

Eb. 5:11-14; 6:1, 2

ne dîba diutu udilongela.

Dan. 6:16, 20; Ef. 6:18

utungunuka ne kuwakula.

Lomo 10:10; Eb. 10:23-25

[Bimfuanyi mu dibeji 24]

Bantemu ba Yehowa badi bakula muakulu mulengejibue mu buobumue