Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bua tshinyi udi ne bua kulama muoyo mutoke?

Bua tshinyi udi ne bua kulama muoyo mutoke?

Bua tshinyi udi ne bua kulama muoyo mutoke?

“Undumbuluishe meme, Yehowa . . . bu mudi butoke bua mutshima wanyi.”​—MUS. 7:8.

1, 2. Nsombelu kayi itu itamba kuteta muoyo mutoke wa bena Kristo?

TUELE meji pa nsombelu isatu idi ilonda eyi. Wa kumpala, badi bayobola nsongalume kampanda kudi balongi babu. Badi bakeba bua afike munda ne abapende anyi aluangane nabu. Neabapingajile anyi neadikande ne kukuata njila kuya? Muibidi, tatu mukuabu udi nkayende mu nzubu udi ukeba malu ku Internet. Diakamue udi umona bindidimbi bia bantu butaka. Neajinge bua kubimona anyi neakange musangu umue? Muisatu, muanetu wa bakaji udi uyukila ne bena Kristo nende. Kadi badi batuadija kujana muanetu wa bakaji kampanda wa mu tshisumbu. Neaditue pende mu muyuki amu anyi, peshi neabambile bua bakule malu makuabu?

2 Nansha mudi nsombelu eyi mishilangane, yonso isatu idi iteta muoyo mutoke wa bena Kristo. Utuku wela meji ku muoyo webe mutoke paudi mu ntatu, ukeba kukumbaja majinga ebe peshi bipatshila biebe anyi? Dituku dionso edi, bantu batu baditatshisha bua tshimuenekelu tshiabu, makanda abu a mubidi, mushindu wa kupeta biakudia, bilumbu bidibu nabi ne balunda babu ne bua bantu badibu banange. Tudi mua kuditatshisha bikole bua malu aa. Kadi ntshinyi tshidi Yehowa utamba kukeba padiye utangila mu mioyo yetu? (Mus. 139:23, 24) Udi ukeba bua tuikale ne muoyo mutoke.

3. Yehowa mmusue bua muntu yonso adisunguile tshinyi, ne ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

3 Yehowa utu ufila ‘kupa kuonso kuimpe ne dipa dionso diakane tshishiki’ mmutupeshe bintu bimpe bia bungi. (Yak. 1:17) Tshilejilu, mmutupeshe mubidi, lungenyi, makanda a mubidi ne bipedi bishilangane. (1 Kol. 4:7) Kadi Yehowa kena wenzeja muntu nansha umue bua ikale ne muoyo mutoke to. Mmusue bua muntu yonso adisunguile bikalaye musue kuikala nawu. (Dut. 30:19) Nunku mbimpe tumanye tshidi kuikala ne muoyo mutoke kumvuija. Netukonkonone kabidi malu asatu adi aleja mudi ngikadilu eu ne mushinga wa bungi.

Kuikala ne muoyo mutoke kudi kumvuija tshinyi?

4. Kuikala ne muoyo mutoke kudi kumvuija tshinyi, ne ntshinyi tshitudi tulongela ku mukenji uvua Yehowa muele bua milambu ya nyama?

4 Bantu ba bungi kabatu bamanye bimpe tshidi kuikala ne muoyo mutoke kumvuija to. Tshilejilu, patubu baditumbisha bua mudibu ne muoyo mutoke, batu batamba kuela meji ku dibenga kushima anyi kuiba. Ngikadilu eyi idi ne mushinga, kadi idi anu imue ya ku malu adi kuikala ne muoyo mutoke kumvuija. Bilondeshile Bible, kuikala ne muoyo mutoke kudi kumvuija kuikala ne bikadilu biakane tshishiki. Miaku ya mu tshiena Ebelu idi ipetangana ne muoyo mutoke mmifumine ku muaku udi umvuija tshintu tshimpe, tshijima anyi katshiyi ne kalema. Badi bakula bua umue wa ku miaku eyi bua milambu ivua bantu ne bua kulambula Yehowa. Uvua wanyisha mulambu wa nyama anu pavuayi muimpe kayi kalema. (Bala Lewitiki 22:19, 20.) Yehowa uvua unyoka bantu bavua babenga kutumikila tshivuaye wamba ne bamulambula nyama milema, isama anyi mifofo.​—Mal. 1:6-8.

5, 6. (a) Mbilejilu kayi bidi bileja ne: tutu basue anu bintu bimpe ne bijima? (b) Buetu tuetu bena mapanga, kuikala ne muoyo mutoke kudi kumvuija kuikala bapuangane anyi? Umvuija.

5 Tuetu bonso tutu tukeba anu tshintu tshimpe anyi tshijima. Tshilejilu, muntu kampanda utu ukeba mikanda, udi upeta mukanda udiye mukebe bikole kadi usangana ne: kawena ne mabeji a bungi adi ne malu a mushinga to. Udi uteketa mu maboko ne uupingaja muaba uvuawu. Tuele kabidi meji bua mamu kampanda udi uya mu tshisalu bua kusumba mayi. Neasungule mayi a mushindu kayi? Neasungule anu adi mimpe ne majima. Bia muomumue, Nzambi udi ukeba bantu badi bamulamate ne muoyo mujima.​—2 Kul. 16:9.

6 Kadi udi mua kudiebeja ne: kuikala ne muoyo mutoke kudi kumvuija kuikala mupuangane anyi? Bu mutudi bena mapanga, tudi mua kuikala tudimona anu bu mukanda udi mutuke mabeji anyi bu diyi didi diele mitanta. Ke muutu udiumvua imue misangu anyi? Ikala mushindike ne: Yehowa kena ukeba bua tuikale bapuangane tshishiki bu mudiye to. Kena utulomba malu atudi katuyi mua kukokesha bua kuenza to. * (Mus. 103:14; Yak. 3:2) Kadi udi ukeba bua tuikale ne muoyo mutoke. Nunku kudiku dishilangana pankatshi pa kuikala ne muoyo mutoke ne kuikala bapuangane anyi? Eyowa. Tuangate tshilejilu: Nsongalume mmunange nsongakaji udiye ukeba kusela. Kena mua kukeba bua nsongakaji au ikale mupuangane to. Kadi neajinge bua amunange anu yeye nkayende ne muoyo mujima. Bia muomumue, Yehowa udi ‘Nzambi wa mukawu.’ (Ekes. 20:5) Kena ukeba bua tuikale bapuangane to, kadi bua tumunange ne muoyo mujima ne tumutendelele anu yeye nkayende.

7, 8. (a) Yezu mmutushile tshilejilu kayi bua muoyo mutoke? (b) Bilondeshile Bible, kuikala ne muoyo mutoke kudi kumvuija tshinyi?

7 Tudi mua kuvuluka muvua Yezu muandamune pavuabu bamuebeje mukenji udi mupite mikuabu yonso. (Bala Mâko 12:28-30.) Malu avuaye muandamune ke avuaye wenza mu nsombelu wende. Mmushiye tshilejilu tshimpe tshitambe tshia mushindu wa kunanga Yehowa ne lungenyi luonso, muoyo mujima ne bukole buonso. Wakaleja ne: muoyo wetu mutoke udi umuenekela mu mêyi etu ne mu malu atudi tuenza bua muoyo wetu muimpe. Bua kulama muoyo wetu mutoke tudi ne bua kulonda tshilejilu tshia Yezu.​—1 Pet. 2:21.

8 Nunku bilondeshile Bible, kuikala ne muoyo mutoke kudi kumvuija kulamata Yehowa Nzambi ne muoyo mujima, kulamata kabidi disua diende ne malu adiye mulongolole. Tudi tulama muoyo mutoke patudi tudienzeja bua kusankisha Yehowa Nzambi dituku dionso. Tudi kabidi ne bua kuteka malu adi amusankisha pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Tumonayi malu asatu adi aleja mudi ngikadilu eu ne mushinga wa bungi.

1. Muoyo wetu mutoke ne Bumfumu bua Yehowa

9. Mmunyi mudi muoyo wetu mutoke upetangana ne bumfumu bua Nzambi?

9 Ki mmuoyo wetu mutoke udi wenza bua Yehowa ikale mfumu to. Bumfumu buende mbuakane, mbua tshiendelele ne budi ku mutu kua bionso. Ke muikalabi anu nunku nansha muntu yeye muambe anyi muenze tshinyi. Kadi bavua beleshe bumfumu bua Nzambi mpata mu diulu ne pa buloba. Nunku bumfumu buende budi ne bua kubingishibua kumpala kua bifukibua bionso bua kuleja mudiye ne bukenji bua kukokesha ne mudiye ukokesha mu mushindu muimpe ne muakane. Tuetu Bantemu ba Yehowa tutu basue kuambila bantu badi basue kututeleja malu a bumfumu bua Nzambi. Kadi ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kuleja ne: tuetu bine tudi tubuitaba? Tulame muoyo wetu mutoke.

10. Ntshinyi tshidi Satana muambe bua muoyo mutoke wa bantu, ne wewe udi musue kuenza tshinyi?

10 Tangila mudi muoyo mutoke webe ne mushinga. Satana wakamba ne: muntu nansha umue kakushala mulamate bumfumu bua Nzambi anyi kumuenzela mudimu bualu mmumunange to. Wakambila Yehowa kumpala kua banjelu ba bungi ne: ‘Dikoba ku dikoba! Bulelela, bionso bidi muntu nabi yeye neabifile bua kusungila muoyo wende.’ (Yobo 2:4) Satana kavua muambe bualu ebu anu bua Yobo nkayende to, kadi bua bantu bonso. Ke bualu kayi Bible udi umubikila ne: ‘Mubandi wa bana betu ba mu Kristo.’ (Buak. 12:10) Udi uyobola Yehowa wamba mudi bena Kristo bonso kabayi mua kushala bamulamate, nansha wewe pebe. Satana udi wamba ne: bua kusungila muoyo webe newele Yehowa nyima. Udi udiumvua bishi paudi umvua malu aa? Kuenaku musue kuleja mudi Satana muena dishima anyi? Wewe mulame muoyo webe mutoke, neuleje mudiye muena dishima.

11, 12. (a) Mbilejilu kayi bidi bileja mudi mapangadika atudi tuangata dituku dionso apetangana ne muoyo wetu mutoke? (b) Bua tshinyi kulama muoyo mutoke ndiakalenga dinene?

11 Nunku mapangadika ebe ne malu audi wenza dituku dionso adi ne mushinga bua kulama muoyo webe mutoke. Tupingane ku bilejilu bietu bia ku ntuadijilu. Ntshinyi tshivua bena Kristo abu ne bua kuenza bua kulama muoyo wabu mutoke? Nsongalume udibu bayobola kudi balongi babu udi umvua muoyo umusaka bua kubapenda, kadi udi uvuluka mubelu udi wamba ne: ‘Kanudisombuedi, bana betu banangibue, kadi nushile tshiji tshia Nzambi muaba; bualu bua bakafunda ne: Busombuedi mbuanyi, meme nemfute; mudi muamba Mukalenge.’ (Lomo 12:19) Udi ukuata njila uya. Tatu udi ukeba malu ku Internet udi mua kutangila bindidimbi bidi bimujula majinga mabi, kadi udi uvuluka mêyi a Yobo aa: ‘Ngakapunga tshipungidi ne mêsu anyi, nunku ngakadi kumanya mua kutshika mêsu anyi kudi mushikankunde utshidi kamama bishi?’ (Yobo 31:1) Yeye pende udi ubenga kutangila bintu bibi bualu udi ubimona bu mulungu. Muanetu wa bakaji udi uyukila ne bena Kristo nende udi ubenga kuditua mu bijanu bualu udi uvuluka mubelu udi wamba ne: ‘Muntu ne muntu wa munkatshi muetu asankishe muena mutumba nende bua kuvuija malu mimpe kudiye adi mua kumudiundisha.’ (Lomo 15:2) Bijanu biende kabivua mua kudiundisha bantu bakuabu to. Kabivua mua kusankisha muanabu uvuabu bajana anyi kusankisha Tatuende wa mu diulu to. Ke bualu kayi udi ukanda ludimi luende ne utuadija kuakula malu makuabu.

12 Bana betu bonso aba mbenze malu adi aleja mudibu bamba ne: ‘Yehowa ke Mfumuanyi. Nendienzeje bua kumusankisha mu bualu ebu.’ Utuku pebe ujinga kusankisha Yehowa pautu wangata mapangadika ebe anyi? Wewe wenza nunku, udi utumikila mubelu udi mu Nsumuinu 27:11 wa ne: ‘Muananyi, wikale ne meji, usankishe mutshima wanyi, bua mmanye mua kuitaba kudi muntu udi umpenda.’ Tudi ne diakalenga dinene dia kusankisha Yehowa. Nunku tuenzayi muetu muonso bua kulama muoyo wetu mutoke.

2. Nzambi udi utulumbuluisha bilondeshile muoyo wetu mutoke

13. Mmunyi mudi mêyi a Yobo ne a Davidi aleja ne: Yehowa udi utulumbuluisha bilondeshile muoyo wetu mutoke?

13 Tudi bamone ne: muoyo mutoke udi utuambuluisha bua kulamata bumfumu bua Yehowa. Nunku neatulumbuluishe bilondeshile muoyo wetu mutoke. Yobo uvua mumanye bualu ebu bimpe. (Bala Yobo 31:6.) Uvua mumanya ne: Nzambi udi widikija bantu bonso ne ‘tshidikijilu tshiakane’ bualu udi upima muoyo wetu mutoke bilondeshile mikenji yende miakane. Davidi wakamba ne: ‘Yehowa udi ulumbuluisha bantu ba pa buloba. Undumbuluishe meme, Yehowa, bu mudi buakane buanyi ne bu mudi butoke bua mutshima wanyi. Bualu bua Nzambi muakane udi uteta meji abu ne mitshima yabu.’ (Mus. 7:8, 9) Tudi bamanye ne: Nzambi wetu udi mua kutangila munda muetu menemene, mbuena kuamba ne: ‘meji etu ne mitshima yetu.’ Kadi mbimpe tumanye tshidiye ukeba. Anu muvua Davidi muambe, Yehowa udi utulumbuluisha bilondeshile muoyo wetu mutoke.

14. Bua tshinyi katuena mua kuamba ne: bu mutudi bena mapanga katuena mua kulama muoyo mutoke?

14 Ela meji ne: Yehowa Nzambi udi utangila mioyo ya bantu binunu ne binunu lelu. (1 Kul. 28:9) Mmisangu bungi kayi idiye upeta muntu udi ulama muoyo wende mutoke? Mmisangu mikese patupu. Katuena mua kuamba ne: mapanga etu adi atupangisha bua kulama muoyo mutoke to. Kadi anu bu Davidi ne Yobo, tudi ne bua kuikala bajadike ne: Yehowa neatusangane ne muoyo mutoke nansha mutudi bena mapanga. Katupu muoyo ne: ki mbupuangane budi butuambuluisha bua kulama muoyo mutoke to. Anu bantu basatu ke bavua bapuangane pa buloba apa ne babidi ba kudibu (Adama ne Eva) bakajimija muoyo mutoke. Kadi bantu bapange bupuangane binunu ne binunu mbaulame. Wewe pebe udi mua kuulama.

3. Muoyo mutoke neutupeteshe muoyo wa tshiendelele

15. Mmunyi muvua Davidi muleje ne: muoyo mutoke udi upetesha muoyo wa tshiendelele?

15 Bu mudi Yehowa utulumbuluisha bilondeshile muoyo wetu mutoke, wowu ke watupetesha muoyo wa tshiendelele. Davidi uvua mumanye bualu ebu. (Bala Musambu wa 41:12.) Uvua mutekemene ne: Yehowa neamulame bua kashidi. Anu bu bena Kristo lelu, Davidi uvua mutekemene muoyo wa kashidi, ke bualu kayi uvua wenza muende muonso bua kulengeja malanda ende ne Yehowa Nzambi ne kumuenzela mudimu. Uvua mumanye ne: bua kupetaye muoyo wa tshiendelele uvua ne bua kulama muoyo mutoke. Bia muomumue, patudi tulama muoyo wetu mutoke, Yehowa udi utuambuluisha, utulongesha, utulombola ne utubenesha.

16, 17. (a) Bua tshinyi udi mudisuike bua kulama muoyo webe mutoke dîba dionso? (b) Netuandamune nkonko kayi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

16 Ditekemena dia muoyo wa kashidi didi dituambuluisha bua kuikala ne disanka. Didi mua kutupesha disanka nansha patudi mu ntatu. Didi kabidi mua kulama meji etu. Vuluka ne: Bible udi udifuanyikija ne tshifulu. (1 Tes. 5:8) Anu bu mutu tshifulu tshilama mutu wa musalayi mu mvita, ditekemena didi dilama meji etu ku malu mabi adi Satana usaka bantu bua kuenza mu tshikondo tshibi etshi. Tuetu katuyi ne ditekemena, nsombelu neatutonde. Mbimpe tuetu kudikonkonona bimpe bua kumona bituikala ne muoyo mutoke ne ditekemena. Katupu muoyo ne: patudi tulama muoyo mutoke tudi tulamata bumfumu bua Yehowa ne tulama ditekemena dia muoyo wa tshiendelele. Kulekedi muoyo webe mutoke nansha kakese to.

17 Bu mudi muoyo mutoke ne mushinga wa bungi mbimpe tudiele nkonko mikuabu. Tshilejilu, mmunyi mutudi mua kupeta muoyo mutoke? Mmunyi mutudi mua kuulama? Tshia kuenza ntshinyi bikala muntu mujimije muoyo mutoke bua tshikondo kampanda? Netuandamune nkonko eyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 6 Yezu wakamba ne: “Nuenu nenuikale bakane bu mudi Tatu wenu wa mu diulu muakane.” (Mat. 5:48) Uvua mumanye ne: nansha bantu bena mapanga badi mua kuikala bakane mu mushindu kampanda. Tudi mua kutumikila mukenji wa kunanga bakuabu bikole bua kusankisha Nzambi. Kadi Yehowa yeye mmuakane tshishiki. Padi Bible wakula bua muoyo wende mutoke bidi biumvuija ne: mmupuangane.​—Mus. 18:30.

Newandamune munyi?

• Kuikala ne muoyo mutoke kudi kumvuija tshinyi?

• Mmunyi mudi muoyo mutoke upetangana ne bumfumu bua Nzambi?

• Mmunyi mudi muoyo mutoke utupetesha ditekemena?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 5]

Malu atudi tupetangana nawu dituku dionso adi ateta muoyo wetu