Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Lekela mêyi a Yezu ashintulule meji ebe

Lekela mêyi a Yezu ashintulule meji ebe

Lekela mêyi a Yezu ashintulule meji ebe

‘Udi mutuma kudi Nzambi udi wamba mêyi a Nzambi.’​—YONE 3:34.

1, 2. Badi bafuanyikija mêyi a Yezu adi mu Muyuki wa pa Mukuna ne tshinyi? Mmunyi mutudi mua kuamba ne: Muyuki eu uvua mushindamene pa ‘mêyi a Nzambi’?

DIMUE dia ku mabue a mbongo mapite bunene atu matambe kumanyika lelu eu ndibue dia kara 530, badi badibikila ne: Mutoto wa mu Afrike. Dibue edi didi ne mushinga wa bungi be! Kadi tshintu tshidi ne mushinga wa bungi kupita dibue edi, mmalongesha a Yezu adi mu Muyuki wende wa pa Mukuna. Kabiena mua kutukemesha to, bualu malongesha a Yezu avua afumina kudi Yehowa. Bible udi wamba bua Yezu ne: ‘Udi mutuma kudi Nzambi udi wamba mêyi a Nzambi.’​—Yone 3:34-36.

2 Nansha muvua Yezu mua kuikala muenze muyuki eu mu minite mishadile ku 30, udi utelamu misangu 21 mikanda ya Mifundu ya tshiena Ebelu muanda mukulu. Nunku muyuki eu uvua mushindamene pa ‘mêyi a Nzambi.’ Tukonkononayi mpindieu mushindu utudi mua kutumikila amue malongesha mimpe adi mu muyuki munene wa Muana wa Nzambi eu.

‘Uye ulengeje ne muanenu’

3. Yezu mumane kudimuija bayidi bende bua kabikadi ne tshiji, mmubelu kayi wakabapeshaye?

3 Tuetu bena Kristo, tudi bakebi ba bupole, tudi kabidi bena disanka bualu tudi ne nyuma wa Nzambi udi utuambuluisha bua kuikala ne disanka ne ditalala. (Gal. 5:22, 23) Yezu kavua musue bua bayidi bende bajimije ditalala diabu ne disanka divuabu nadi to. Ke bualu kayi wakababela bua kabikadi balama tshiji mutantshi mule to, bualu tshivua mua kubafikisha ku lufu. (Bala Matayo 5:21, 22.) Wakabambila kabidi ne: ‘Pautshidi ufila kupa kuebe ku tshishipelu ne biwavuluka ne: Muanetu udi nanyi bualu, ushiye kupa kuebe kumpala kua tshishipelu, uye biebe, ulengeje nende; pashishe ulue, ufile kupa kuebe.’​Mat. 5:23, 24.

4, 5. (a) ‘Kupa’ kuvua Yezu mutele mu Matayo 5:23, 24 kudi kuleja tshinyi? (b) Bua tshinyi mbimpe kulengeja ne muanetu utudi nende tshilumbu?

4 ‘Kupa’ kuvua Yezu muambe mmulambu wonso uvuabu bafila ku ntempelo mu Yelushalema. Tshilejilu, milambu ya nyama ivua ne mushinga bualu ivua bumue bua ku malu avuabu balombe batendeledi ba Yehowa tshikondo atshi. Kadi Yezu wakaleja bualu budi ne mushinga wa bungi: Kulengejangana ne muanetu utudi nende tshilumbu kumpala kua kufila mulambu.

5 ‘Kulengeja nende’ ‘nkukeba mushindu wa kumvuangana nende.’ Kadi bualu budi Yezu muambe ebu budi butulongesha tshinyi? Bidi bimueneka ne: mushindu utudi tuenzela bakuabu malu udi ulengeja anyi unyanga malanda etu ne Yehowa. (1 Yone 4:20) Nansha ku kale pavua muntu kayi wenzela bakuabu malu mimpe, milambu ivuaye ulambula Nzambi kayivua ne mushinga to.​—Bala Mika 6:6-8.

Tudi ne bua kudipuekesha

6, 7. Patudi tuya kukeba ditalala ne muntu utuvua benzele bibi, bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne didipuekesha?

6 Kulengeja ne muntu udi mutufikishe munda kudi kulomba kumanya mua kudipuekesha. Bantu batu badipuekesha kabatu bajinga kuelangana ne bena Kristo nabu anu bua bamanye manême abu nansha. Kuenza nunku kudi mua kunyanga malu anu bu muvuabi bienzekele bena Kristo ba mu Kolinto wa kale. Mupostolo Paulo wakabelesha meji bimpe bua malu avuabu nawu, wamba ne: ‘Kuikala ne bilumbu munkatshi muenu kudi kujadika dipangila dienu dikumbane. Bua tshinyi kanuena nuitabuja bua banuenzele bibi? Bua tshinyi kanuena nulekela bua kunuibabu?’​—1 Kol. 6: 7, Muanda Mulenga Lelu.

7 Yezu kavua muambe ne: tudi tuya kudi muanetu bua kumuleja mutudi tuetu katuyi ne bualu to, anyi mudiye yeye muenze tshilema. Tudi tuya kudi muanetu bua kukeba ditalala. Nunku, bua kukeba ditalala tudi ne bua kumuleja mudi bualu abu bututonde. Tudi kabidi ne bua kuleja ne: bualu abu mbumutonde pende. Bituikala tuvua benze tshilema, tudi ne bua kulomba luse ne didipuekesha dionso.

‘Biakulenduisha dîsu diebe dia balume’

8. Umvuija tshidi Yezu muambe mu Matayo 5:29, 30.

8 Yezu wakafila mubelu muimpe mukuabu mu Muyuki wende wa pa Mukuna. Uvua mumanye ne: bitupa bia mubidi wetu wa bubi bidi mua kutulenduisha. Ke bualu kayi wakamba ne: ‘Bikala dîsu diebe dia ku tshianza tshia balume dikulenduisha, waditula wadimansha; bualu bua kujimija tshintu tshimue tshia mubidi webe kudi kutamba kuedibua kua mubidi webe wonso mu Ngena. Biakulenduisha tshianza tshiebe tshia balume, watshikosa, watshimansha, bualu bua kujimija tshintu tshimue tshia mubidi webe kudi kutamba kuya kua mubidi wonso mu Ngena.’​Mat. 5:29, 30.

9. Mmunyi mudi ‘dîsu’ dietu anyi ‘tshianza’ tshietu mua ‘kutulenduisha’?

9 ‘Dîsu’ didi Yezu wamba edi ke bukole butudi nabu bua kutuma meji ne lungenyi luetu ku tshintu kampanda; “tshianza” tshidi tshileja tshintu tshitudi tuenza ne bianza bietu. Tuetu katuyi badimuke, bitupa bia mubidi ebi bidi mua ‘kutulenduisha,’ kutupangisha mua ‘kuenda ne Nzambi.’ (Gen. 5:22; 6:9) Nunku padi tshintu tshitusaka bua kubenga kutumikila Nzambi, tudi ne bua kukandamana ne muetu muonso, bienze bu badi batula dîsu anyi bakosa tshianza.

10, 11. Tshidi mua kutuambuluisha bua kuepuka tshiendenda ntshinyi?

10 Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua mêsu etu kaatangidi malu mabi? Yobo wakamba ne: ‘Ngakapunga tshipungidi ne mêsu anyi, nunku ngakadi kumanya mua kutshika mêsu anyi kudi mushikankunde utshidi kamama bishi?’ (Yobo 31:1) Yobo uvua ne mukaji, kadi uvua muangate dipangadika dia kutumikila anu mikenji ya Nzambi. Nansha tuetu mu dibaka anyi katuyi mu dibaka, tudi petu mua kuangata dipangadika dia mushindu eu. Bua kuepuka tshiendenda, tudi ne bua kuitaba bua nyuma muimpe atulombole, bualu utu wambuluisha bantu badi banange Nzambi bua kudikandabu.​—Gal. 5:22-25.

11 Bua kuepuka tshiendenda, tudi ne bua kudikonka ne: ‘Ntuku ngitaba bua mêsu anyi anjule dijinga dia kumanyangana ne balume anyi bakaji, ku diambuluisha dia mikanda, dia televizion peshi dia Internet anyi?’ Tuvulukayi kabidi mêyi a Yakobo aa: ‘Muntu yonso udi uteyibua kudi lukuka luende pamukokalu ne pamulobeshalu. Pashishe lukuka, pimitalu, ludi lulela bubi: ne bubi, pakolabu, budi bulela lufu.’ (Yak. 1:14, 15) Nunku, padi muntu udi mudilambule kudi Nzambi ‘utungunuka ne kutangila’ muntu udi kayi bayende anyi mukajende ne dijinga dibi, udi ne bua kushintuluka ne lukasa, kuenza bu udi utula dîsu diende, udimansha.​—Bala Matayo 5:27, 28.

12. Mmubelu kayi wa Paulo udi mua kutuambuluisha bua kuepuka majinga mabi?

12 Bu mudi dikuata mudimu bibi ne bianza mua kutufikisha ku dishipa mikenji ya Yehowa, tudi ne bua kuangata dipangadika dia kubenga kuenza bualu bubi. Ke bualu kayi tudi ne bua kutumikila mubelu wa Paulo eu: ‘Nufuishe bitupa bia mibidi yenu ya pa buloba: masandi, malu a bukoya, nkuka ya mubidi, disamina dibi dia mutshima, ne dikuma dia mutshima ku bintu didi kutendelela kua mpingu mene.’ (Kolos. 3:5) Muaku ‘kufuisha,’ udi uleja dipangadika ditudi mua kuangata bua kubenga majinga mabi a mubidi.

13, 14. Mbimpe tuetu kulekela meji ne bienzedi bibi bua tshinyi?

13 Muntu udi mua kuitaba bua bamukose nansha diboko anu bua ashale ne muoyo. ‘Kuimansha’ dîsu ne tshianza kudi ne mushinga wa bungi kutudi bua tuetu kulekela meji mabi ne bienzedi bibi bidi mua kufikisha Yehowa ku ditubenga. Mushindu muimpe utudi mua kuepuka lufu lua kashidi anyi Ngena, nkulama lungenyi luetu ne bikadilu bietu ne malanda etu ne Nzambi bimpe.

14 Kulama bikadilu bimpe ki mbualu butekete to, bualu tudi baledibue ne mibi. Ke bualu kayi Paulo wakamba ne: ‘Ndi ndikuma too ne pangavuija mubidi wanyi mabuba, ndi ngubueja mu bupika; bua bumue, pangamana kuambila bakuabu bualu bua Nzambi, meme tshikadi mubengibue.’ (1 Kol. 9:27) Nunku tudienzeje bua kutumikila mubelu wa Yezu, katuyi tuenza nansha kakese malu adi aleja mutudi katuyi ne dianyisha bua mulambu wa Yezu to.​—Mat. 20:28; Eb. 6:4-6.

‘Nupangane bintu’

15, 16. (a) Leja muvua Yezu mufile tshilejilu mu dipeshangana bintu. (b) Mêyi a Yezu adi mu Luka 6:38 adi umvuija tshinyi?

15 Mêyi a Yezu ne tshilejilu tshiende tshimpe bidi bitusaka bua kuikala kupeshangana bintu. Yezu wakaleja mudiye ne muoyo muimpe bikole pakaluaye pa buloba bua kusungila bantu. (Bala 2 Kolinto 8:9.) Yezu wakashiya butumbi buvuaye nabu mu diulu, kuluaye pa buloba bu muntu bua kufila muoyo wende bua bantu bena mibi, ne kupetesha bakuabu diakalenga dia kukokesha nende mu diulu. (Lomo 8:16, 17) Wakabela kabidi bantu bua bikale bapeshangana bintu, kubambilaye ne:

16 ‘Nupe bantu bintu, nunku nebanupe bintu kabidi; nebafile mu biadi bienu tshipiminu tshiakane, tshishindika, tshisekenkeja, tshipongoloke. Bualu bua nebanupimine bintu ne tshipiminu tshinudi nubapimina natshi kabidi.’ (Luka 6:38) ‘Kufila mu biadi’ ntshilele tshivua natshi bamue basumbishi ba bintu tshia kuuja bintu mu tshilamba tshia pa mutu tshivuabu babunya, basuika ne mukaba tshishala bu tshibombi tshia mpaya. Tuetu tupesha bantu bintu ne disanka dionso, netupete bintu, imue misangu patuikala mu dikenga.​—Muam. 11:2.

17. Ntshilejilu kayi tshimpe tshia kupeshangana bintu tshivua Yehowa mufile? Tela bintu bitudi tufila biatupetesha disanka.

17 Yehowa mmunange bantu badi bapeshangana bintu ne disanka, ne udi ubabenesha. Yehowa nkayende wakafila tshilejilu, wakatuma muanende umuepele mulela ‘bua muntu yonso wamuitabuja kafu biende, kadi ikale ne muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 3:16) Paulo wakafunda ne: ‘Udi ukuna maminu a bungi neapuole a bungi. Nunku muntu ne muntu afile bintu bu muakadisunguilaye mu mutshima wende; kafidi ne kanyinganyinga, anyi bu muenzeja ku bukole; bualu bua Nzambi udi musue muena kupa udi ufila ne disanka.’ (2 Kol. 9:6, 7) Patudi tufila dîba dietu, makanda etu ne makuta etu bua kukuatshisha ntendelelu mulelela, netupete masanka a bungi.​—Bala Nsumuinu 19:17; Luka 16:9.

‘Kuedi mpungi kumpala kuebe’

18. Tudi mua ‘kupeta difutu’ kudi Tatu wetu wa mu diulu patudi tuenza tshinyi?

18 ‘Nudimuke, kanuenji buakane buenu ku mêsu kua bantu bua bobu banumone; binuenza nunku, kanuena ne difutu kudi Tatu wenu udi mu diulu.’ (Mat. 6:1) “Buakane” budi Yezu wamba mu mvese eu nngikadilu idi Nzambi musue. Kavua musue kuamba ne: katuena mua kuenza malu mimpe ku mêsu kua bantu to, bualu wakambila bayidi bende ne: ‘Munya wenu uteme ku mêsu kua bantu.’ (Mat. 5:14-16) Kadi Tatu wetu wa mu diulu ‘kakutupesha difutu’ bituikala tuenza malu mimpe anu bua ‘batumone’ anyi bua batuanyishe kudi bantu, bienze anu bu benji ba teatre anyi ba manaya. Tuetu ne lungenyi elu, katuakudia bulunda ne Nzambi anyi kubuela mu Bukalenge buende to.

19, 20. (a) Pavua Yezu mukandike bantu bua ‘kuela mpungi’ pavuabu bafila “bintu bia luse,” uvua musue kuamba tshinyi? (b) Mmunyi mudi tshianza tshietu tshia bakaji katshiyi tshimanya tshidi tshia bakume tshienza?

19 Tuetu ne lungenyi luimpe, netulonde mubelu wa Yezu eu: ‘Pawapa bantu bintu bia luse, kuedi mpungi kumpala kuebe bu mutu bena lubombo benza mu nsunagoga ne mu misesu, bua bantu babatumbishe. Bulelela, ndi nnuambila ne: Bobu bakumana kuangata difutu diabu.’ (Mat. 6:2) “Bintu bia luse” mbintu bivuabu bafila bua kuambuluisha nabi bakengi. (Bala Yeshaya 58:6, 7.) Yezu ne bapostolo bende bavua balama makuta a kuambuluisha nawu bapele. (Yone 12:5-8; 13:29) Bu muvuabu kabayi bela mpungi kumpala kua kupesha bapele bintu, Yezu uvua mua kuikala unekesha mu diakula pakambaye ne: kabatueledi ‘mpungi’ kumpala kuetu, patudi tuya kufila ‘bintu bia luse.’ Katuena mua kukeba ne: bantu bamanye bintu bitudi tufila, bu muvua Bafalese benza. Yezu wakababikila ne: bena lubombo, bualu bavua bamanyisha bantu bintu bivuabu bafila “mu nsunagoga ne mu misesu.” Bafalese bakavua ‘bangate difutu diabu.’ Tunkunduluila ne bikashi bia bantu ne imue misangu disomba diabu mu nkuasa ivuabu bateka kumpala mu nsunangoga, ke diabu difutu divuabu bangate, kabavua mua kutekemena kantu kudi Yehowa to. (Mat. 23:6) Kadi bayidi ba Yezu bavua bobu mua kuenza tshinyi? Yezu wakabambila bobu ne wewe ne:

20 ‘Kadi wewe pawapa bantu bintu bia luse, tshianza tshiebe tshia bakaji katshimanyi tshidi tshianza tshiebe tshia balume tshienza; nunku upe bantu bintu biebe bia luse mu musokoko, ne Tatu webe udi umona mu musokoko neakupe.’ (Mat. 6:3, 4) Bianza bietu bitu bitamba kuenza mudimu pamue. Patudi tubenga bua tshianza tshia bakaji katshimanyi tshidi tshianza tshia balume tshienza, tudi tubenga kuela mbila bua kuambila bantu bonso nansha balunda betu ba pa muoyo patudi tuambuluisha bakuetu.

21. Tela amue malu adi mu difutu didi Nzambi “udi umona mu musokoko” utupesha.

21 Tuetu katuyi tuditumbisha patudi tuambuluisha badi bakenga, bantu bakuabu kabakumanya “bintu bia luse” bitudi tufila to. Dîba adi Tatu wetu “udi umona mu musokoko” neatufute. Bu mudi Nzambi musombele mu diulu, ne bantu kabayi mua kumumona, mbienze anu bu udi mu “musokoko.” (Yone 1:18) Nzambi “udi umona mu musokoko” neatufute bualu neadie netu bulunda, neatufuile luse ne neatupeshe muoyo wa tshiendelele. (Nsu. 3:32; Yone 17:3; Ef. 1:7) Malu aa mmapite butumbi butudi mua kupetela kudi bantu kule ne kule, ki mmuomu anyi?

Mêyi a Yezu, mmêyi a kunanga bikole

22, 23. Tudi ne bua kunanga mêyi a Yezu bikole bua tshinyi?

22 Kakuyi mpata, Muyuki wa pa Mukuna udi ne malu mimpe a bungi be! Mudi mêyi malenga be! Adi mua kutupesha disanka nansha mudi buloba bunyanguke lelu. Tuetu banange mêyi a Yezu bikole, netuikale ne disanka, netualekele ashintulula lungenyi luetu ne bikadilu bietu.

23 Muntu yonso udi ‘umvua’ ne ‘utumikila’ mêyi a Yezu neapete diakalenga. (Bala Matayo 7:24, 25.) Nunku tuditatshishayi bua kutumikila mibelu ya Yezu. Netukonkonone mibelu yende mikuabu ivuaye mufile mu Muyuki wa pa Mukuna mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

Newandamune munyi?

• Bua tshinyi mbimpe kulengeja ne muanetu utudi nende tshilumbu?

• Tudi mua kuenza tshinyi bua ‘dîsu dietu dia balume’ kaditulenduishi?

• Tudi ne bua kuikala tufila bintu bietu ne lungenyi kayi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 11]

‘Kulengeja’ ne muanetu utudi nende tshilumbu nkuimpe be!

[Bimfuanyi mu mabeji 12, 13]

Yehowa udi wambuluisha badi bafila ne disanka