Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Ikalayi badimuke’

‘Ikalayi badimuke’

‘Ikalayi badimuke’

‘Nshikidilu wa bionso ukadi pabuipi. Ikalayi badimuke bua numone mua kusambila.’​—1 PET. 4:7, MMM.

1. Mbualu kayi buvua Yezu wenda nabu mu diyisha diende?

PAVUA Yezu pa buloba uvua wenda uyisha bualu bua Bukalenge bua Nzambi. Yehowa neabingishe bumfumu buende bunene ne neavuije dîna diende dinsantu ku diambuluisha dia Bukalenge ebu. Ke bualu kayi Yezu wakalongesha bayidi bende bua kusambila Nzambi, bamba ne: ‘Bukalenge buebe bulue. Benze pa buloba muudi musue bu mudibu benza mu diulu.’ (Mat. 4:17; 6:9, 10) Mbulamatadi wa mu diulu eu neabutule bulongolodi bua Satana ebu mu katupa kîpi emu, neangate malu a pa buloba mu bianza bua disua dia Nzambi kuenzekadi pa buloba ponso. Anu bu muvua Danyele muambe, Bukalenge bua Nzambi ‘nebutshibule makalenge [adiku lelu] aa onso bitupa bitupa, nebuabutule, ne buobu nebujalame tshiendelele.’​—Dan. 2:44.

2. (a) Mmushindu kayi uvua bayidi ba Yezu mua kumanya ne: ukadi mu nkuasa wa Bukalenge? (b) Tshimanyinu atshi tshidi tshileja tshinyi tshikuabu?

2 Bu muvua Bukalenge bua Nzambi buikale ne mushinga wa bungi kudi bayidi ba Yezu, bakamukonka ne: ‘Utuambile tshimanyinu tshia pawalua tshiakabidi; ne tshia ku nshikidilu kua tshikondo etshi?’ (Mat. 24:3) Kuvua ne bua kuikala tshimanyinu tshidi tshimueneka tshialeja ne: Kristo ukadi mu nkuasa, kadi badi pa buloba kabayi bamumone to. Tshimanyinu atshi tshivua ne bua kuikala tshienza ne malu a bungi akavuabu bamanyishe mu Bible. Nunku, bayidi ba Kristo bavua ne muoyo mu tshikondo atshi bavua ne bua kujingulula ne: ukadi mfumu mu diulu. Tshivua ne bua kuleja kabidi ntuadijilu wa tshikondo tshidi Bible ubikila ne: ‘matuku a ku nshikidilu’ a ndongoluelu mubi wa malu udi ukokesha lelu pa buloba.​—2 Tim. 3:1-5, 13; Mat. 24:7-14.

Dimukayi mu matuku a ku nshikidilu aa

3. Bua tshinyi bena Kristo badi ne bua kuikala badimuke?

3 Petelo wakafunda ne: “Nshikidilu wa bionso ukadi pabuipi. Ikalayi bantu ba meji ne badimuke bua numone mua kusambila.” (1 Pet. 4:7, MMM) Bayidi ba Yezu bavua ne bua kuikala badimuke, balondesha malu a pa buloba avua mua kubambuluisha bua kumanya tshikondo tshivua Yezu mua kutuadija kukokesha. Bavua ne bua kutamba kudimuka nangananga pavua nshikidilu wa ndongoluelu mubi wenda usemena. Yezu wakambila bayidi bende ne: ‘Nudimuke, bua kanuena bamanye dituku dialua muena nzubu [bua kubutula bulongolodi bua Satana].’​—Mâko 13:35, 36.

4. Leja dishilangana didi pankatshi pa bena mu bulongolodi bua Satana ne batendeledi ba Yehowa. (Bala malu adi mu kazubu.)

4 Bantu ba bungi lelu badi ku bukokeshi bua Satana, kabena balondesha bua kumanya diumvuija dia malu adi enzeka pa buloba to. Kabena bajingulula ne: Kristo ukadi mutuadije kukokesha mu diulu to. Kadi bena Kristo balelela bobu mbadimuke, badi bajingulula diumvuija dia malu onso adi menzeke mu bidimu lukama bishale ebi. Katshia ku 1925, Bantemu ba Yehowa mbafike ku dijingulula ne: Mvita ya kumpala ya buloba bujima ne malu avua menzeke panyima payi adi ajadika ne: Yezu mmutuadije kukokesha mu diulu katshia ku 1914. Ke tshikondo tshiakatuadija matuku a ku nshikidilu a bulongolodi bua Satana. Bantu ba bungi batu batangila bimpe mudi malu enda pa buloba mbamone pabu mudi malu mashilangane bikole menemene pankatshi pa tshivua tshienzeka kumpala kua Mvita ya kumpala ya buloaba bujima ne bidimu bionso bidi bilonde mvita eyi. Kadi bantu aba ki mbamanye tshidi dishilangana edi diumvuija to.​—Bala malu adi mu kazubu ka: “ Tshikondo tshivua ndululu mituadije.”

5. Bua tshinyi mbimpe tuetu kutungunuka ne kuikala badimuke?

5 Kukadi mpindieu bidimu bisua kutua ku 100, malu mabi adi enzeka pa buloba adi aleja ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu. Yehowa ukadi pa kuambila Yezu Kristo bua kuluaye ne banjelu bua kubutula bulongolodi bua Satana. (Buak. 19:11-21) Bena Kristo balelela badi ne bua kushala batabale. Nunku, tushale anu badimuke patudi bindile difika dia nshikidilu wa bulongolodi ebu ne muoyo kulu kulu. (Mat. 24:42) Tudi ne bua kushala batabale kadi tuenda tuenza mudimu udi Yezu mutupeshe bua kuenza pa buloba bujima.

Mudimu udi wenzeka pa buloba bujima

6, 7. Mmushindu kayi udi mudimu wa kuyisha wenda uya kumpala mu matuku a ku nshikidilu aa?

6 Bible ukavua muleje bua mudimu udi batendeledi ba Yehowa ne bua kuenza lelu eu ne: udi pawu bualu bua mu tshimanyinu tshidi tshileja ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu. Yezu wakatela mudimu eu pavuaye umvuija malu avua ne bua kuenzeka mu matuku a ku nshikidilu. Wakamba ne: ‘Nebambile bantu bonso ba pa buloba lumu luimpe elu lua bukalenge buanyi, neluikale tshimanyishilu ku bisamba bionso; pashishe, nshikidilu nealue.’​—Mat. 24:14.

7 Anji ela meji bua amue malu avua apetangana ne mulayi wa Yezu. Bantu bavua bayisha lumu luimpe bavua bakese bikole pakatuadija matuku a ku nshikidilu mu 1914. Kadi lelu bantu mbavule bikole menemene. Kukadi mpindieu Bantemu ba Yehowa bapite pa miliyo 7 badi bayisha pa buloba bujima, badi badisangisha mu bisumbu bipite pa binunu 100. Mu tshidimu tshia 2008, bantu miliyo 10 bavua badisangishe pamue ne Bantemu ba Yehowa mu Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu. Bungi bua bantu bavua babuelamu buvua bupite bua tshidimu tshia 2007 kule.

8. Bua tshinyi buluishi kabuena mua kuimanyika mudimu wetu wa kuyisha?

8 Kumpala kua nshikidilu kuluaye, badi bayisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi mu mushindu wa dikema nansha mudi Satana muikale ‘nzambi wa tshikondo etshi’! (2 Kol. 4:4) Satana ke udi ukokesha malu a tshididi, a mu bitendelelu bia dishima ne malu a bungenda mushinga adibu bapatula mu bikandakanda ne bamba ku tudiomba. Kadi tshidi tshiambuluisha bua mudimu wa kuyisha kuya kumpala ntshinyi? Yehowa ke udi utukuatshisha. Ke bualu kayi mudimu wa kuyisha udi wenda bimpe nansha mudi Satana usua kuwimanyika.

9. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: didiunda dia midimu ya Bantemu ba Yehowa ntshishima?

9 Mushindu udi mudimu wa diyisha lumu luimpe wenda, mudi bunyi bua Bantemu buvula ne dimanya diabu dia malu a Nzambi divula, bidi anu bu tshishima. Bu Nzambi kayi wambuluisha bantu bende ne ubalama, mudimu wa kuyisha kauvua mua kuenda bimpe to. (Bala Matayo 19:26.) Tudi bashindike ne: mudimu wa kuyisha lumu luimpe neuye anu bimpe too ne ku ndekelu, ‘ne pashishe nshikidilu nealue’ bualu tudi bamanye bukole budi nabu nyuma wa Nzambi mu mioyo ya bantu badi basue kumuenzela mudimu eu. Nshikidilu ukadi musemene pabuipi menemene.

“Dikenga dinene”

10. Ntshinyi tshivua Yezu muambe bua dikenga dinene?

10 Nshikidilu wa bulongolodi ebu nealue mu tshidi Bible ubikila ne: “dikenga dinene.” (Buak. 7:14) Bible kena utuambila bula bua tshikondo tshienza “dikenga dinene” to, kadi Yezu wakamba ne: ‘Ku tshikondo etshi dikenga dinene nedilue; ku tshibangidilu tshia buloba too ne katataka kakuakadi dikenga bu adi nunku, kadiena dilua kabidi tshiendelele.’ (Mat. 24:21) Patudi tuangata bikondo bia ntatu bikadi bilue pa buloba ebu bu mudi: Mvita mibidi ya buloba bujima ivua mishipeshe bantu batue ku miliyo 50 anyi 60, dikenga dinene nedikale dikole menemene. Dikenga edi nedijike ne mvita ya Armagedone. Tshikondo atshi ke tshikala Yehowa mua kutuma basalayi bende bua kubutula kantu konso ka mu bulongolodi bua Satana.​—Buak. 16:14, 16.

11, 12. Mbualu kayi buenzeka bualeja ntuadijilu wa dikenga dinene?

11 Milayi ya mu Bible kayena itujadikila dituku diatuadija tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene to, kadi idi ituleja bualu bua pa buabu buenzeka kumpala kua tshikondo atshi kutuadijatshi. Bualu abu ke dibutula dia bitendelelu bionso bia dishima kudi makalenge a tshididi. Mu milayi ya mu Bible idi mu Buakabuluibua nshapita wa 17 ne wa 18, badi bafuanyikija bitendelelu bia dishima ne ndumba uvua wenda masandi ne bena tshididi ba pa buloba. Buakabuluibua 17:16 udi uleja ne: tshikondo tshikadi pa kulua tshikala bena malu a tshididi ‘ne mukaji wa masandi lukuna, nebamuvuije bu tshintu tshia patupu ne butaka, nebadie munyinyi wende, nebamushidishe ne kapia.’

12 Pakumbana tshikondo, Nzambi ‘neabueje bualu ebu mu mitshima [ya bamfumu ba tshididi] bua kuenzabu mudiye wela meji’ bua kubutula bitendelelu bionso bia dishima. (Buak. 17:17) Nanku tudi mua kuamba ne: kabutu aka kadi kafuma kudi Nzambi. Atshi ke dilumbuluisha diende kudi bitendelelu bia dishima bidi ne mpala ibidi bivua bilongesha malu a dishima adi abengangana ne disua diende ne bikengesha basadidi bende kabidi. Bena pa buloba ebu ki mbatekemene kabutu ka bitendelelu bia dishima to. Kadi batendeledi balelela ba Yehowa mbakatekemene. Mu matuku onso a ku nshikidilu aa, badi balongesha bantu bualu ebu.

13. Tshidi tshileja ne: kabutu ka bitendelelu bia dishima nekalue ne lukasa ntshinyi?

13 Bantu nebanyingalale bikole pamonabu bitendelelu bia dishima bibutuka. Bible udi wamba ne: nansha bamue ‘bakalenge ba pa buloba’ nebadile bua dibutuka dia ndumba eu bamba ne: ‘Mulawu, mulawu, bualu bua mu lupolo lumue wakubutudibua.’ (Buak. 18:9, 10, 16, 19) Padi Bible wakula bua ‘lupolo lumue’ anyi dîba dimue, udi usua kuleja ne: kabutu aka nekenzeke lukasa.

14. Pikala bena lukuna ba Yehowa mua kutua bantu bende mutu, ntshinyi tshienzaye?

14 Tudi bamanye ne: pikala dibutuka dia bitendelelu bia dishima dimane kulua, nebaluishe bantu ba Yehowa bavua bamanyisha mukenji wa dilumbuluisha diende. (Yeh. 38:14-16) Pabatua baluishi aba mutu, Yehowa neababutule, bualu yeye ke udi mulaye bua kulama bantu bende. Yehowa udi wamba ne: ‘Mu mukawu wanyi ne mu kapia ka tshiji tshianyi tshikole ngakamba ne: Nunku nebamanye ne: Meme ndi Yehowa.’ (Bala Yehezekele 38:18-23.) Nzambi mmuambe mu Bible ne: ‘Udi ubisha tshianza tshiende kudi [bantu badi bamulamate] udi utua mu kamonyi ka dîsu dianyi.’ (Zek. 2:8) Nunku, patuadijabu kuluisha tshisamba tshijima tshia batendeledi ba Yehowa, yeye neabasungile. Tshienzaye netshifikishe ku tshitupa tshia ndekelu tshia dikenga dinene tshidibu babikila ne: Armagedone. Banjelu balombola kudi Kristo nebabutule ndongoluelu mujima wa Satana.

Mushindu udi malu aa atutangila

15. Bu mutudi bamanye ne: nshikidilu wa bulongolodi ebu ukadi pabuipi, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza?

15 Tudi bamanye ne: nshikidilu wa bulongolodi ebu mmusemene pabuipi. Nanku ntshinyi tshitudi ne bua kuenza? Petelo wakafunda ne: ‘Bualu bua bintu ebi bionso bidi bijimina nunku, bunudi nabu mbua kuikala bantu ba mushindu kayi mu bienzedi bia tshijila ne bia Nzambi?’ (2 Pet. 3:11) Mêyi aa adi aleja mutudi ne bua kuenza bua ngikadilu wetu ikale mu diumvuangana ne mikenji ya Nzambi ne bua nsombelu wetu aleje mutudi bantu badi ne bienzedi bia Nzambi anyi bienzedi bidi bileja mutudi banange Yehowa. Mu bienzedi ebi mudi kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ne muetu muonso kumpala kua nshikidilu kuluaye. Petelo wakafunda kabidi ne: ‘Nshikidilu wa bionso ukadi pabuipi. Ikalayi badimuke bua numone mua kusambila.’ (1 Pet. 4:7, MMM) Tudi tusemena pabuipi ne Yehowa ne tuleja mutudi bamunange patudi tumusambila misangu yonso, tumulomba bua atulombole ne nyuma wende ne tshisumbu tshiende.

16. Bua tshinyi tudi ne bua kutumikila bimpe menemene mibelu ya Nzambi?

16 Mu tshikondo etshi tshibi, tudi ne bua kutumikila bimpe menemene mubelu wa Nzambi eu: ‘Nudimuke bienu bu munudi nuenda; kanuendi bu badi kabayi ne meji, kadi nuende bu bena meji; nudisumbile tshikondo patshiditshiku tshia kuenza malu mimpe, bualu bua matuku adi mabi.’ (Ef. 5:15, 16) Malu mabi mmavule lelu kupita ne muvuawu ku kale. Satana mmupatule bintu bia bungi bidi bipangisha bantu bua kuenza malu adi Yehowa ubalomba anyi bua kutuma lungenyi luabu kua tshianana. Bu mutudi basadidi ba Nzambi, katuena basue kulekela tshintu nansha tshimue tshitupangisha bua kutendelela Nzambi to. Tudi bamanye kabidi malu ikala ne bua kuenzeka mu tshitupa tshipi etshi, ne tudi tueyemena Yehowa ne malu adiye mulongolole bua kuenza.​—Bala 1 Yone 2:15-17.

17. Umvuija tshikala bantu bapanduka ku Armagedone mua kumvua pabishabu bafue.

17 Pashishe Nzambi neakumbaje dîyi diende divuaye muambe bua kubisha bafue, bualu ‘dibika dia bafue nedikaleku, ne dia bakane ne dia babi.’ (Bien. 24:15) Tangila mudi Bible uleja bualu ebu patoke, wamba ne: ‘Dibika dia bafue nedikaleku’! Katuena mua kuela bualu ebu mpata nansha, bualu Yehowa nkayende ke udi mubulaye! Yeshaya 26:19 udi wamba ne: ‘Bafue bebe nebikale ne muoyo. Tabalayi ne imbayi bienu, nuenu badi balala mu dimfuenkenya! Buloba nebulopole bafue badimu.’ Mêyi aa avua makumbane kumpala pavua Nzambi mupingaje bena Isalele mu ditunga diabu. Adi atukolesha bua kuitaba ne: neakumbane ku tshimona mêsu mu bulongolodi bupiabupia. Ndisankapu kayi dia kumona muikala bantu babishibua bapetangana kabidi ne balela ne balunda babu! Bulelela, nshikidilu wa bulongolodi bua Satana ebu ukadi pabuipi! Bulongolodi bupiabupia bua Nzambi bukadi pa kulua! Ke bualu kayi tudi ne bua kuikala anu badimuke bikole!

Udi muvuluke anyi?

• Mbualu kayi buvua Yezu wenda nabu mu diyisha diende?

• Mmunyi mudi mudimu wa kuyisha lumu luimpe mudiunde pa buloba lelu?

• Mbimpe kushala badimuke bua tshinyi?

• Mbualu kayi budi bukukolesha mu mêyi adi mu Bienzedi 24:15?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu mabeji 16, 17]

 TSHIKONDO TSHIVUA NDULULU MITUADIJE

Mukalenge Alan Greenspan mmupatule mu tshidimu tshia 2007 mukanda wa mu Anglais udi ne tshiena-bualu etshi: Tshikondo tshivua ndululu mituadije: Nsombelu mukole pa buloba bupiabupia. Mu bidimu bu 20, mukalenge eu uvua mulombodi wa tshilaminu tshia bintu bia mu ditunga dia États-Unis, tshivua tshitangila kabidi malu a nzubu yonso ya dilamina makuta mu ditunga edi. Mukalenge Greenspan wakaleja dishilangana didi pankatshi pa nsombelu uvuaku kumpala kua 1914 ne udi mu matuku akalonda, wamba ne:

“Malu onso adibu bafunde bua muvua malu kumpala kua tshidimu tshia 1914 adi aleja ne: kumpala, malu avua enda aya bimpe, bantu bavua bashidimuke ne bamanye mua kusomba ne bakuabu biakane; bienza anu bu badi basemena ku bupuangane. Mu bidimu bia 1800, mudimu wa kusumba ne kusumbisha bantu bu bapika wakajika. Tshikisu tshivua tshipuekesha bantu milongo tshivua tshienda tshijika. . . . Malu a sianse avua maye kumpala bikole mu bidimu bia 1800, bantu bakatuadija kuenza njanja, telefone, ampule ya nzembu, biamu bia filme, mashinyi, ne bintu bikuabu bia mu nzubu bungi kabuyi kubala. Diya kumpala dia malu a luondapu, a ndilu wa bantu ne kuikala ne mâyi mimpe a kunua mbiambuluishe bantu bua kuikala ne muoyo bidimu bia bungi . . . Pa buloba bujima, bantu bonso bavua batekemene ditungunuka dia malu aa.”

Kadi . . . “Mvita ya kumpala ya buloba bujima yakanyanga meji a bantu ne nsombelu wabu mulenga kupita Mvita mibidi ya buloba bujima ivua yoyi mishipeshe bantu bikole. Ndi mvuluka bimpe muvua bidimu bia kumpala kua Mvita ya kumpala ya buloba bujima. Tshikondo atshi, malu a bantu avua aya kumpala bimpe, kakuyi tshipumbishi nansha tshimue. Lelu mmuenenu wetu mmushilangane bikole ne uvuaku mu bidimu lukama bishale, kadi udi nende bantu lelu udi umvuangana ne tshidiku bushuwa. Malu adi atonda bantu lelu bikole bu mudi: terorisme, luya lukole anyi ditumina mbulamatadi dîyi kudi bena ditunga neikale ne bukole kudi bantu lelu badi basue kuenza malu pamue kupita buvua nabu Mvita ya kumpala ya buloba bujima pa bantu ba tshikondo atshi anyi? Kakuena muntu udi ne diandamuna dishindame to.”

Mukalenge Greenspan wakavuluka mêyi avua mulongeshi wabu wa malu a mpetu Benjamin Anderson (uvua muledibue mu 1886, kufuaye mu 1949) muambe aa: “Bantu bakavua bakulumpe badi mua kuvuluka ne kanyinganyinga ka bungi tshivua nsombelu wa pa buloba kumpala kua Mvita ya kumpala ya buloba bujima. Bantu bavua badiumvua bimpe mu bukubi butu kabutshiyiku kabidi lelu nansha.”​—Economics and the Public Welfare.

Mêyi amue amue aa ngadi Mukalenge Gerald Meyer muambe mu mukanda wende kampanda uvua mupatula mu 2006. Tudi tubalamu ne: “Bantu batu bamba mudi malu a kale ‘mashintulule malu onso.’ Ke mudibi kabidi bua tshikondo tshia Mvita minene, [tuambe ne: mvita ya mu 1914-1918]. Mvita ivua mishintulule malu onso bulelela: kushintulula mikalu ya matunga ne mbulamatadi yawu kabidi ne malu a bubanji buawu, kushintulula too ne mushindu uvua bantu bamona malu a pa buloba ne badimona bobu nkayabu. Kuenzekabi anu bu se: kuvua lupongo lunene luvua pankatshi pa nsombelu uvuaku panyima pa mvita ne eu uvuaku kumpala kuayi too ne lelu eu.”​—A World Undone.

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Ku Armagedone, Yehowa neatume banjelu