Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tumanye ne: Yezu udi Davidi munene ne Solomo munene

Tumanye ne: Yezu udi Davidi munene ne Solomo munene

Tumanye ne: Yezu udi Davidi munene ne Solomo munene

‘Monayi, udi mutambe Solomo udi apa.’​—MAT. 12:42.

1, 2. Bilondeshile dimona dia bantu, bua tshinyi bidi mua kutukemesha bua muvua Nzambi muambile Samuele bua kuela Davidi manyi?

MUPROFETE Samuele uvua wela meji ne: Davidi uvua bu mulami wa mikoko patupu, kavua mukumbanyine kuikala mukalenge to. Pashishe musoko wabu wa Beteleheme uvua mukese ku yonso. Bible udi wamba ne: musoko au uvua “mukese munkatshi mua biota bia Yuda.” (Mika 5:2) Nansha nanku, nsongalume uvua umueneka mupuekele wa mu musoko mutambe bukese eu ke uvua muprofete Samuele ne bua kuela manyi bua kuluaye mukalenge wa Isalele.

2 Davidi kavua muana wa kumpala uvua tatuende Yishai muleje Samuele bua kumuela manyi to; kavua nansha muibidi anyi muisatu to. Yishai uvua ne bana muanda mukulu ne Davidi ke uvua muana wa mukala. Pavua Samuele mulue kua Yishai bua kuela umue wa ku bana bende manyi bua kuluaye mukalenge, Davidi kavuaku to. Kadi Davidi ke uvua Yehowa musungule ne bualu ebu ke buvua ne mushinga.​—1 Sam. 16:1-10.

3. (a) Ntshinyi tshitu Yehowa wangata ne mushinga padiye utangila muntu? (b) Ntshinyi tshiakenzekela Davidi pakamuelabu manyi?

3 Yehowa uvua umona tshivua Samuele kayi umona to. Nzambi uvua mumanye ngikadilu ya Davidi ne ivua imusankisha. Nzambi katu wangata tshimuenekelu tshia muntu ne mushinga to, kadi utu utangila tshidi muntu munda muende menemene. (Bala 1 Samuele 16:7.) Nunku pakumvua Samuele ne: Yehowa kavua musungule umue wa ku bana muanda mutekete ba Yishai bavua kumbelu, wakatuma dîyi bua kuluabu ne wa mukala uvua udisha bimuna mu mpata. Bible udi wamba ne: ‘Yeye [Yishai] wakatuma dîyi, bakalua [ne Davidi]. Yeye wakadi ne mpala lukunjila-kunjila, wakadi ne mêsu mimpe, wakadi muakane kumona. Yehowa wakamba ne: Bika umuele manyi pa mutu, eu nyeye mene. Pashishe Samuele wakangata lusengu lua manyi, wakamuela manyi pa mutu pende munkatshi mua bana babu; nyuma wa Yehowa wakatulukila Davidi bikole ku dituku adi.’​—1 Sam. 16:12, 13.

Davidi uvua uleja tshikala Kristo

4, 5. (a) Leja imue mishindu idi Davidi ne Yezu bafuanangane. (b) Bua tshinyi tudi mua kubikila Yezu ne: Davidi munene?

4 Bavua balele Yezu mu Beteleheme anu bu muvuabu balele Davidi bidimu bitue ku 1 100 kumpala. Bua bantu ba bungi, Yezu kavua umueneka bu mukalenge to. Mbuena kuamba ne: kavua diatshimue ne bakalenge bavua bena Isalele batekemene. Kadi anu bu Davidi, yeye ke uvua Yehowa musungule. Yehowa uvua mumunange anu muvuaye munange Davidi. * (Luka 3:22) “Nyuma wa Yehowa wakatulukila” pende Yezu.

5 Yezu ne Davidi mbafuanangane kabidi mu malu makuabu. Tshilejilu, Ahitofele mufidi wa mibelu wa Davidi wakamutungila. Yezu pende bakamutungila kudi mupostolo wende Yudasa Isakaliote. (Mus. 41:9; Yone 13:18) Davidi ne Yezu bavua ne tshisumi tshia bungi bua muaba wa ntendelelu wa Yehowa. (Mus. 27:4; 69:9; Yone 2:17) Yezu uvua kabidi mupianyi wa Davidi. Kumpala kua kulelabu Yezu, muanjelu wakambila mamuende ne: ‘Mukalenge Nzambi neamupe nkuasa wa butumbi wa tatuende Davidi.’ (Luka 1:32; Mat. 1:1) Kadi Yezu mmupite Davidi bualu milayi yonso ivua itangila Masiya ne mmimukumbanyine. Udi Davidi munene, tuamba ne: Mukalenge Masiya uvuabu batekemene kutuadijila ku kale.​—Yone 7:42.

Tulonde Mukalenge ne Mulami wetu

6. Bua tshinyi Davidi uvua mulami muimpe wa mikoko?

6 Yezu udi kabidi mulami wa mikoko. Mulami wa mikoko muimpe utu umuenekela ku tshinyi? Mmuntu wa lulamatu udi ulama mikoko ne dikima ne uyidisha. (Mus. 23:2-4) Patshivua Davidi nsongalume, uvua mulami wa mikoko ne uvua ulama mikoko ya tatuende bimpe bitambe. Kavua unyema uyishiya nkayayi pavua nyama ya lonji bu mudi ntambue ne tshisumpa-ntambue ikeba kuyikuata to, ne uvua uluangana nayi bua kukuba mikoko yende.​—1 Sam. 17:34, 35.

7. (a) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Davidi bua kuenza mudimu wende wa mukalenge bimpe? (b) Mmushindu kayi uvua Yezu muleje ne: udi mulami muimpe?

7 Bidimu bivua Davidi muenze mu mpata ne mu mikuna bua kulama mikoko biakamuambuluisha bua kukumbaja mudimu mukole wa kulombola tshisamba tshia Isalele. * (Mus. 78:70, 71) Yezu pende wakaleja mudiye mulami muimpe wa mikoko. Yehowa udi umulombola ne umukolesha padiye ulama “tshisumbu tshikese tshia mikoko” ne ‘mikoko mikuabu.’ (Luka 12:32; Yone 10:16) Nunku Yezu ke mulami muimpe. Mmumanye mikoko yende bimpe ne udi uyibikila yonso mu mêna ayi. Mmuyinange bikole, ke bualu kayi pavuaye pa buloba wakafila muoyo wende bua bualu buayi. (Yone 10:3, 11, 14, 15) Bu mudi Yezu mulami muimpe, udi wenza tshintu tshivua Davidi kayi mua kuenza to. Mulambu wende udi upikula bantu ku lufu. Kakuena tshintu tshidi mua kumupangisha bua kufikisha “tshisumbu tshikese tshia mikoko” yende ku muoyo udi kauyi ufua mu diulu ne kufikisha kabidi ‘mikoko yende mikuabu’ ku muoyo wa kashidi mu bulongolodi bupiabupia muikala kamuyi bantu babi badi bafuane nyama ya lonji to.​—Bala Yone 10:27-29.

Tulonde mukalenge wa bukole

8. Ntshinyi tshivua Davidi muenze bua kuleja ne: uvua mukalenge wa bukole?

8 Mukalenge Davidi uvua uluangana mvita bikole bua kulama buloba bua tshisamba tshia Nzambi ne ‘Yehowa wakapa Davidi bukole bua kutambaye kuonso kuakayaye.’ Pavua Davidi ukokesha, mikalu ya buloba bua bena Isalele ivua yumbukila ku musulu wa Ejipitu too ne ku musulu wa Pelata. (2 Sam. 8:1-14) Yehowa wakamuambuluisha bua kulua mukalenge wa bukole bua bungi. Bible udi wamba ne: ‘Lumu lua Davidi luakamuangalaka ku maloba onso; Yehowa wakavuija ba mu bisamba bionso ditshina bua bualu buende.’​—1 Kul. 14:17.

9. Leja mudi Yezu Mukalenge udi ne bukole bua bungi.

9 Yezu uvua ne dikima anu bu Davidi. Bu muvuaye Mukalenge udi Yehowa musungule, wakaleja mudiye ne bukole kupita bademon bualu wakipata bavua munda mua bantu. (Mâko 5:2, 6-13; Luka 4:36) Nansha muluishi wende munene Satana Diabolo, kena ne tshidiye mua kumuenzela to. Yehowa wakambuluisha Yezu bua kutshimuna buloba bujima budi ku bukokeshi bua Satana.​—Yone 14:30; 16:33; 1 Yone 5:19.

10, 11. Mmushindu kayi udi Yezu muleje mudiye mukalenge udi uluangana mu diulu?

10 Bidimu bitue ku 60 Yezu mumane kufua, mubike ne muye mu diulu, mupostolo Yone wakapeta tshikena-kumona tshivua tshileja mudi Yezu muikale Mukalenge udi uluangana mvita mu diulu. Yone wakafunda ne: ‘Ngakatangila ne mona, kabalu katoke, ne wakadi ushikama pa nyima paku wakadi ne buta, ne bakamupesha tshifulu tshia butumbi; ne wakapatuka, muikale mutambi, ne bua kutambaye bakuabu bukole.’ (Buak. 6:2) Yezu ke udi mubande pa kabalu katoke. ‘Bakamupesha tshifulu tshia butumbi’ mu 1914 pakamutekabu mukalenge mu diulu. Pashishe ‘wakapatuka bua kutambaye bakuabu bukole.’ Anu bu Davidi, Yezu mmukalenge wa bukole. Katupa kîpi Nzambi mumane kuteka Yezu mukalenge, wakaluangana mvita ne Satana ne bademon bende, kubapitaye bukole ne kubelaye pa buloba. (Buak. 12:7-9) Neatungunuke ne kutshimuna too ne ‘patambaye bakuabu bonso bukole’ pabutulaye bulongolodi bubi bua Satana.​—Bala Buakabuluibua 19:11, 19-21.

11 Kadi anu bu Davidi, Yezu mmukalenge udi ne luse ne nealame ‘musumba munene’ wa bantu ku mvita ya Armagedone. (Buak. 7:9, 14) Pashishe pakokesha Yezu ne bapianyi nende 144 000, nekuikale ‘dibika dia bafue, ne dia bakane ne dia babi.’ (Bien. 24:15) Bantu babishabu bua kuikala ne muoyo pa buloba nebikale ne ditekemena dia kusombapu kashidi. Edi nditekemena dimpe be! Tudienzeje tuetu bonso bua kutungunuka ne ‘kuenza malu mimpe’ bua tuikale ne muoyo pikala buloba buule tente ne bantu badi batumikila Davidi munene ne disanka dionso.​—Mus. 37:27-29.

Nzambi udi upesha Solomo meji avuaye mulombe

12. Solomo wakalomba Nzambi tshinyi?

12 Solomo muana wa Davidi wakaleja pende tshikala Yezu. * Pakaluaye mukalenge, Yehowa wakamumuenekela mu tshilota ne kumuambila bua amulombe tshionso tshivuaye musue. Solomo uvua mua kuikala mulombe bubanji bua bungi, bukole anyi mulombe bua kulala matuku a bungi pa buloba. Kadi wakalomba Yehowa ne: ‘Umpe meji ne lungenyi bua meme kumanya mua kulopoka ne kulua kumpala kua bantu aba; bualu bua udi mumanye mua kukokesha bantu aba banene nganyi?’ (2 Kul. 1:7-10) Yehowa wakamupesha tshivuaye mumulombe.​—Bala 2 Kulondolola 1:11, 12.

13. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Solomo uvua ne meji kupita bantu bonso ba mu tshikondo tshiende? Meji ende avua mafume kuepi?

13 Patshivua Solomo mulamate Yehowa, kakuvua muntu uvua wakula ne meji bu yeye mu tshikondo tshiende to. Solomo wakela “nsumuinu binunu bisatu.” (1 Bak. 4:30, 32, 34) Bakafunda nsumuinu ya bungi ya kudiyi ne itshidi yambuluisha bantu badi bakeba meji too ne lelu eu. Mukalenge mukaji wa ku Sheba wakenza luendu lule lua kilometre 2 400 bua kulua kuteta Solomo ne “makonka makole.” Wakakema bikole bua malu avua Solomo wamba ne bua bubanji bua bukalenge buende. (1 Bak. 10:1-9) Bible udi utuleja kuvua meji a Solomo mafume wamba ne: ‘Bantu bonso ba pa buloba bakakeba Solomo bua kumvuabu lungenyi luakateka Nzambi mu mutshima wende.’​—1 Bak. 10:24.

Tulonde mukalenge wa meji

14. Mmu mushindu kayi udi Yezu “mutambe Solomo”?

14 Anu muntu umuepele ke uvua mupite Solomo ku meji. Muntu au ke Yezu Kristo wakamba muvuaye “mutambe Solomo.” (Mat. 12:42) Yezu uvua wakula ‘mêyi a muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 6:68) Tshilejilu, mu malu akambaye mu muyuki wende wa pa Mukuna wakasakidila malu a bungi ku nsumuinu ya Solomo. Solomo wakatela ndambu wa malu adi mua kufikisha mutendeledi wa Yehowa ku dikala ne disanka. (Nsu. 3:13; 8:32, 33; 14:21; 16:20) Yezu wakaleja patoke ne: disanka dilelela didi difumina ku malu adi apetangana ne ntendelelu wa Yehowa ne ku dikumbana dia milayi yende. Wakamba ne: ‘Badi bapele mu mitshima yabu badi ne disanka, bua bukalenge bua mu diulu budi buabu.’ (Mat. 5:3) Yehowa udi “mushimi wa muoyo” udi ukoka bantu badi batumikila malu avua Yezu mulongeshe kudiye. (Mus. 36:9; Nsu. 22:11; Mat. 5:8) Kristo udi uleja ‘meji a Nzambi.’ (1 Kol. 1:24, 30) Bu mudi Yezu Kristo mukalenge Masiya, udi ne “nyuma wa meji.”​—Yesh. 11:2.

15. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua meji a Nzambi kutuambuluishawu?

15 Ntshinyi tshitudi tuetu bayidi ba Solomo munene ne bua kuenza bua meji a kudi Nzambi kutuambuluishawu? Bu mudi Yehowa utuleja meji ende mu Dîyi diende, tudi ne bua kudienzeja bua kuapeta patudi tulonga Bible ne muoyo mujima, nangananga mêyi a Yezu adimu ne kuela meji pa bitudi tubala. (Nsu. 2:1-5) Pashishe tudi ne bua kutungunuka ne kulomba Nzambi meji ende. Dîyi dia Nzambi didi ditujadikila ne: tuetu balombe Nzambi diambuluisha ne muoyo mujima, neatuambuluishe. (Yak. 1:5) Nyuma muimpe udi utuambuluisha bua kupeta malu mimpe adi mu Dîyi dia Nzambi adi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu ne kuangata mapangadika mimpe. (Luka 11:13) Bible udi kabidi ubikila Solomo ne: “Muambi” anyi mukunguji ‘wakayisha bantu lungenyi.’ (Muam. 12:9, 10) Bu mudi Yezu Mfumu wa tshisumbu tshia bena Kristo udi pende ukunguja bantu bende. (Yone 10:16; Kolos. 1:18) Nunku, tudi ne bua kubuela mu bisangilu bionso bualu badi ‘batuyishamu.’

16. Ndifuanangana kayi didi pankatshi pa Solomo ne Yezu?

16 Mukalenge Solomo wakenza midimu ya bungi. Wakibakisha ditunga diende, kuibakisha nzubu minene, njila, misoko ya kutekelamu bintu ne ya makalu a mvita ne ya bantu bavua babanda pa tubalu ne kuelesha mâyi. (1 Bak. 9:17-19) Midimu eyi yakambuluisha bena mu bukalenge buende bonso. Yezu udi pende muibaki. Udi wibaka tshisumbu tshiende pa “dibue.” (Mat. 16:18) Nealombole kabidi midimu ya dibaka yenzeka mu bulongolodi bupiabupia.​—Yesh. 65:21, 22.

Tulonde mukalenge wa ditalala

17. (a) Bukokeshi bua Solomo buvua bukokeshi bua mushindu kayi? (b) Ntshinyi tshivua Solomo kayi mukokeshe bua kuenza?

17 Dîna dia Solomo ndifumine ku muaku udi umvuija “ditalala.” Mukalenge Solomo uvua musombele mu Yelushalema pavuaye ukokesha. Dîna dia tshimenga etshi didi diumvuija “Kuikala ne ditalala misangu ibidi.” Bena Isalele bavua ne ditalala munkatshi mua bidimu bionso 40 bivuaye mukokeshe. Bible udi wamba bua bidimu abi ne: ‘Bena Yuda ne bena Isalele bonso bakashikama talalaa, muntu ne muntu muinshi mua muonji wende wa tumuma tukese ne mua mutshi wende wa mfigi, ku Dana too ne ku Bê-sheba, matuku onso a Solomo.’ (1 Bak. 4:25) Nansha muvua Solomo ne meji a bungi, kavua mua kupikula bantu bende ku masama, bubi ne lufu to. Kadi Solomo munene yeye neabapikule ku malu onso aa.​—Bala Lomo 8:19-21.

18. Mmasanka kayi utudi nawu mu tshisumbu tshia bena Kristo?

18 Nansha lelu eu, tudi basombe mu ditalala mu tshisumbu tshia bena Kristo bienza anu bu ne: tudi mu mparadizu. Tudi mu ditalala ne Nzambi ne bantu netu. Yeshaya wakamba bua nsombelu utudi nende lelu eu ne: ‘Nebafule nkasu ya kudima nayi ku miele yabu ya mvita, nebafule miele ya kukosa nayi matamba mafubidila a mitshi ku mafuma abu; tshisamba tshikuabu katshiena tshibisha muele wa mvita bua kuluisha nawu tshisamba tshikuabu, ne kabena bayila lungenyi lua kuluangana nalu mvita kabidi.’ (Yesh. 2:3, 4) Patudi tuenza malu adi umvuangana ne nyuma wa Nzambi, tudi tuambuluisha bua ditalala dikale munkatshi muetu.

19, 20. Bua tshinyi tudi ne bua kusanka?

19 Kadi nsombelu nealengele bikole mu matuku atshilualua. Pikala bantu badi batumikila Nzambi basombe mu ditalala mu bukokeshi bua Yezu, ‘nebapikudibue ku bupika bua dibola diabu’ ku kakese ku kakese too ne paluabu bantu bapuangane. (Lomo 8:21) Bantu ‘badi ne mitshima mipuekele nebapiane buloba, mioyo yabu neyisanke mu ditalala dikumbane’ papitabu diteta dia ndekelu dienzeka ku ndekelu kua bukokeshi bua bidimu tshinunu. (Mus. 37:11; Buak. 20:7-10) Bulelela, bukokeshi bua Yezu Kristo nebupite bua Solomo kule ne kule.

20 Anu bu muvua bena Isalele bikale ne malu a bungi avua abasaka bua kusanka pavua Mose, Davidi ne Solomo babalombola, netuikale ne malu a bungi kubapita atusaka bua kusanka bikole mu bukokeshi bua Kristo. (1 Bak. 8:66) Tudi tuela Yehowa tuasakidila bua Muanende mulela umue udi muikale Mose munene, Davidi munene ne Solomo munene.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 4 Dîna dia Davidi didi mua kuikala diumvuija “Munanga.” Pakatambula Yezu ne pavuaye mukudimuka mpala, dîyi dia Yehowa diakafuma mu diulu diamba ne: “Eu udi Muana wanyi munanga.”​—Mat. 3:17; 17:5.

^ tshik. 7 Davidi wakalua anu bu muana wa mukoko udi weyemena mulami wende. Uvua ulomba Yehowa Mulami Munene bua amulame ne amulombole. Wakamba ne dishindika dionso ne: “Yehowa udi mulami wanyi, tshiena nkengela tshintu.” (Mus. 23:1) Yone Mubatiji wakamba ne: Yezu udi ‘Muana wa mukoko wa Nzambi.’​—Yone 1:29.

^ tshik. 12 Dîna dikuabu dia Solomo divua Yedidia ne didi diumvuija “Munangibue kudi Yehowa.”​—2 Sam. 12:24, 25.

Udi muvuluke anyi?

• Mmushindu kayi udi Yezu Davidi munene?

• Mmushindu kayi udi Yezu Solomo munene?

• Ntshinyi tshidi tshikusankisha kudi Davidi munene udi kabidi Solomo munene?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Meji avua Nzambi mupeshe Solomo avua aleja meji ikala nawu Solomo munene

[Tshimfuanyi mu dibeji 32]

Bukokeshi bua Yezu nebupite bua Solomo ne bua Davidi kule ne kule