Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Tshikondo tshia kupuwa’

‘Tshikondo tshia kupuwa’

‘Tshikondo tshia kupuwa’

LUSUMUINU kampanda ludibu bela meji ne: ndufumine mu Asia ludi luamba ne: “Kuakula kudi bu tshiamu tshia argent ne kupuwa kudi bu tshiamu tshia or.” Bilondeshile nkonga miaku mukuabu, lusumuinu lua muomumue lua mu tshiena Ebelu ludi luamba ne: “Bikala kuakula kuikala ne mushinga wa nshekele umue, kupuwa kudi ne wa nshekele ibidi.” (Brewer’s Dictionary of Phrase and Fable) Solomo mukalenge wa meji wa mu Isalele wakafunda pende ne: ‘Bualu bua tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi, bualu buonso budi ne dîba diabu muinshi mua diulu kabidi: tshikondo tshia kupuwa ne tshikondo tshia kuakula.’​—Muam. 3:1, 7.

Kadi ndîba kayi didi dimpe bua kupuwa pamutu pa kuakula? Miaku “kupuwa,” “kushala talalaa” ne mikuabu idi mifuanangane nayi idi miaba ya bungi mu Bible. Miaba idibu batele miaku eyi, idi ileja mudi kushala bapuwe kuimpe bualu kudi kuleja mutudi ne kanemu, meji, busunguluji ne kutuambuluisha bua kuela meji.

Kudi kuleja mutudi ne kanemu

Kupuwa kutu kuleja mudi muntu unemeka bakuabu. Tshilejilu, muprofete Habakuka wakamba ne: ‘Yehowa udi mu ntempelo wende wa tshijila; ba pa buloba bonso bapuwe kumpala kuende!’ (Hab. 2:20) Batendeledi ba Nzambi mulelela badi ne bua ‘kuindila lupandu lua Yehowa talalaa.’ (Muad. 3:26) Davidi wakafunda ne: ‘Shala polaa kumpala kua Yehowa, umuindile ne lutulu. Kunyingabadi bua muntu udi ututa dikasa dimpe mu njila wende.’​—Mus. 37:7.

Tudiku mua kutumbisha Yehowa katuyi tuakula anyi? Misangu mikuabu tutu tushala batubule mukana patudi tumona buimpe bua tshintu kampanda tshidi Yehowa mufuke. Kuela meji ku buimpe bua tshintu atshi mmushindu mukuabu wa kutumbisha Mufuki watshi mu muoyo wetu. Davidi wakamba ku ntuadijilu kua musambu wende kampanda ne: ‘Nzambi, kukutumbisha kudi kukuindila talalaa mu Siona; nebakujikijile wewe mitshipu.’​—Mus. 65:1.

Tudi ne bua kunemeka mêyi a Yehowa anu mutudi tumunemeka yeye. Tshilejilu, pavua muprofete Mose wambila bena Isalele mêyi ende a ndekelu, yeye ne bakuidi bakambila bantu bonso bavua muaba au ne: ‘Puwayi, umvuayi dîyi dia Yehowa Nzambi wenu.’ Bana ba bena Isalele bavua pabu ne bua kuteleja ne ntema pavua tshisamba tshijima tshidisangisha bua kuteleja dibala dia mikenji ya Nzambi. Mose wakamba ne: ‘Nusangishe bantu bonso, ne balume ne bakaji ne bana bakese bua buonso buabu bayile.’​—Dut. 27:9, 10; 31:11, 12.

Nunku, batendeledi ba Yehowa ba lelu badi pabu ne bua kuteleja ne kanemu konso malu adibu bamba mu bisangilu, mu mpuilu ne mu mpungilu. Kuyukila ne muntu udi musombe ku luseke luetu mu bisangilu dîba didibu balongesha kumpala nkuleja mutudi katuyi tunemeka Dîyi dia Nzambi ne bulongolodi buende. Padi bisangilu bienzeka, tudi ne bua kushala bapuwe ne kuteleja.

Nansha patudi tuyukila ne bantu bakuabu pa nkayetu, kuteleja bimpe kudi kuleja mutudi tubanemeka. Tshilejilu, Yobo wakambila bantu bavua bamubanda ne: “Nunyishe, meme nempuwe bianyi.” Yobo uvua ushala mupuwe pavuabu bakula. Pakakumbana tshikondo tshia kuakulaye pende, wakabambila ne: ‘Nuanji kutukija, nundekele bua meme ngakule bianyi.’​—Yobo 6:24; 13:13.

Kudi kuleja mutudi ne meji ne busunguluji

Bible udi wamba ne: ‘Udi ukanda mishiku yende udi ne meji.’ ‘Udi ujingulula mianda udi upuwa biende.’ (Nsu. 10:19; 11:12) Tangila mushindu muimpe uvua Yezu muleje muvuaye ne meji ne busunguluji pavuaye ushala mupuwe misangu mikuabu. Pakamonaye ne: kuakula ne bantu bavua bamukine kakuvua ne dikuatshisha, ‘Yezu wakapuwa.’ (Mat. 26:63) Pashishe, pakamubandabu kumpala kua Pilato, ‘kakabandamuna dîyi.’ Uvua musue bua malu avuaye muambe ne muenze amuakuile.​—Mat. 27:11-14.

Tuetu petu tudi ne bua kakanda ludimi luetu nangananga padibu batubunda. Bible udi wamba mu Nsumuinu ne: ‘Udi kayi ukuata tshiji lubilu udi ne lungenyi lule, kadi udi ne mutshima wa lukuluku udi ubandisha bupote.’ (Nsu. 14:29) Kuakula lukasa kumpala kua tshilumbu kudi mua kutufikisha ku diakula mêyi adi mua kulua kutunyingalaja pashishe. Dîba adi, tudi mua kuakula mêyi a bupote, ne katuakuikala ne ditalala dia mu mutshima to.

Tudi tuleja mutudi ne meji patudi tukanda ludimi luetu kumpala kua bantu babi. Tudi mua kushala bapuwe patudi kumpala kua bantu badi batuamba mêyi mabi mu buambi. Pashishe, katuena ne bua kuseka anyi kuandamuna padi balongi betu anyi bena mudimu netu bela mineku ya bundu peshi bakula malu a busenji to. (Ef. 5:3) Davidi wakafunda ne: ‘Nenteke tshintu tshia kujibika natshi mukana muanyi patshidi muntu mubi kumpala kuanyi.’​—Mus. 39:1.

Muntu “udi ujingulula mianda” kena mua kuambila bantu malu a bende adibu balua kumukuatshila to. (Nsu. 11:12) Muena Kristo mulelela udi ne bua kukanda ludimi luende bua kambidi bantu malu a bende. Nangananga bakulu ke badi ne bua kuikala ne budimu mu bualu ebu bua bena mu tshisumbu batungunuke ne kubeyemena.

Muntu udi mua kubenga kuakula, kadi dipuwa diende didi mua kumuambuluisha bikole. Tshilejilu, Sydney Smith uvua ufunda mikanda mu bidimu bia 1 800 wakamba bua muntu mukuabu wa mu tshikondo tshiende ne: “Mushindu uvuaye usungula misangu mikuabu bua kushala mupuwe uvua ulengeja diyukidilangana diende ne bantu.” Bushuwa, padi balunda babidi bayukila badi ne bua kushilangana mêyi. Muntu udi mumanye mua kuyukila bimpe udi kabidi ne bua kumanya kuteleja bimpe.

Solomo wakamba ne: ‘Pavulangana mêyi, kushipa kua mikenji kudiku, kadi udi ukanda mishiku yende udi ne meji.’ (Nsu. 10:19) Nunku, tuetu tudikanda mu diakula, katuakupatula mêyi a bupote to. Bushuwa, padi ‘mupote upuwa, udi ubadibua bu muena meji; pabutaye mishiku yende, badi bamubala bu muena budimu.’ (Nsu. 17:28) Nunku, tudi ne bua kulomba Yehowa ne muoyo mujima bua ‘alame tshiibi tshia ku mishiku yetu.’​—Mus. 141:3.

Kudi kutuambuluisha bua kuela meji

Bible udi wamba bua muntu udi ulonda njila wa buakane ne: ‘Udi welangana meji mu mikenji ya Nzambi munya ne butuku.’ (Mus. 1:2) Ntshikondo kayi tshitudi mua kuelangana meji nunku?

Isaka muana wa Abalahama ‘wakaya mu budimi dilolo bua kutendelela’ anyi kuelangana meji. (Gen. 24:63) Wakasungula muaba muimpe ne dîba dimpe bua kuela meji. Mukalenge Davidi uvua welangana meji butuku pavua panshi talala. (Mus. 63:6) Nansha Yezu uvua muntu mupuangane uvua udienzeja bua kuikala miaba ya pa nkayende bu mudi ku mikuna anyi mu tshipela bua kuelangana meji.​—Mat. 14:23; Luka 4:42; 5:16.

Kushala mupuwe kudi kuimpe bua makanda etu a mubidi. Kudi mua kutuambuluisha bua kudikonkonona bua kumona mua kulengeja amue malu mu nsombelu wetu. Kudi mua kutupetesha ditalala dia mu mutshima. Kuelangana meji muaba udi kawuyi mutoyi kudi mua kutufikisha ku didipuekesha ne kuanyisha malu adi ne mushinga mu nsombelu wetu.

Nansha mudi kushala bapuwe kuimpe, kudi kabidi “tshikondo tshia kuakula.” (Muam. 3:7) Batendeledi ba Nzambi mulelela badi benda bayisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi kudi ‘bantu bonso ba pa buloba.’ (Mat. 24:14) Mutoyi wa disanka udibu benza udi wenda anu ukola padibu benda bavula. (Mika 2:12) Nunku, tudienzejayi bua kuikala munkatshi mua bantu badi bayisha lumu luimpe lua Bukalenge ne tshisumi ne badi bambila bantu bakuabu malu a kukema adi Nzambi muenze. Patudi tuenza mudimu wa mushinga mukole eu, katupu muoyo ne: imue misangu kushala bapuwe nkuimpe.

[Tshimfuanyi mu dibeji 3]

Tudi ne bua kuteleja ne kulonga patudi mu bisangilu bietu bia bena Kristo

[Tshimfuanyi mu dibeji 4]

Padibu batuamba mêyi mabi mu buambi, bidi mua kuikala bimpe bua kushala bapuwe

[Tshimfuanyi mu dibeji 5]

Kushala bapuwe kudi kutuambuluisha bua kuela meji