Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuenu bena mu mêku a bena Kristo, londayi tshilejilu tshia Yezu

Nuenu bena mu mêku a bena Kristo, londayi tshilejilu tshia Yezu

Nuenu bena mu mêku a bena Kristo, londayi tshilejilu tshia Yezu

‘Kristo wakanushila tshilejilu bua nuenu numulonde mu makasa ende.’​—1 PET. 2:21.

1. (a) Mmudimu kayi uvua nawu Muana wa Nzambi mu difuka? (b) Yezu udi umona bantu bishi?

PAVUA Nzambi mufuke diulu ne buloba, Muanende muanabute uvua ku luseke luende bu “muena mudimu” munene. Muana wa Nzambi wakambuluisha Tatuende Yehowa pavuaye ufuka nyama mishilashilangane ne mitshi pa buloba ne pavuaye ulongolola mparadizu uvua bantu bavua Nzambi mufuke mu tshimfuanyi tshiende ne bua kusombela. Bakalua kubikila Muana wa Nzambi eu uvua munange bantu bikole ne: Yezu. Uvua ne ‘disanka divule dia kusomba ne bukua bantu.’​—Nsu. 8:27-31; Gen. 1:26, 27.

2. (a) Ntshinyi tshidi Yehowa mulongolole bua bantu bena mapanga? (b) Bible udi upesha bantu mibelu mu malu kayi?

2 Panyima pa mulume wa kumpala ne mukajende bamane kuenza bubi, Yehowa wakalongolola mushindu wa kupikula bantu. Wakafila muoyo wa Kristo bua kupikula bantu. (Lomo 5:8) Wakapesha kabidi bantu Bible Dîyi diende bua kubaleja mushindu udibu mua kutantamena ntatu idi ifumina ku bubi budibu bapiane. (Mus. 119:105) Yehowa udi upesha bantu mibelu mu Dîyi diende bua basombe bimpe mu mêku abu. Mukanda wa Genese udi wamba bua dibaka ne: mulume udi ne bua ‘kulamata mukajende ne bubidi buabu badi balua mubidi umue.’​—Gen. 2:24.

3. (a) Ntshinyi tshivua Yezu mulongeshe bua dibaka? (b) Netulonge tshinyi mu tshiena-bualu etshi?

3 Pavua Yezu pa buloba, wakaleja patoke mudi dibaka ne bua kushala kashidi. Wakafila mibelu idi mua kuambuluisha bena mu dîku bua kuepuka malu adi mua kunyanga dibaka anyi kubapangisha disanka mu dîku. (Mat. 5:27-37; 7:12) Mu tshiena-bualu etshi netukonkonone mudi malongesha a Yezu ne tshilejilu tshiende pavuaye pa buloba mua kuambuluisha balume, bakaji, baledi ne bana bua kusomba bimpe mu dîku.

Mudi mulume muena Kristo ne bua kutua mukajende mushinga

4. Ndifuanangana kayi didi pankatshi pa mudimu udi nawu Yezu ne wa mulume muena Kristo?

4 Nzambi uvua muteke mulume ku mutu kua dîku anu bu mudi Yezu muikale ku mutu kua tshisumbu. Mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Mulume udi ku mutu kua mukaji bu mudi Kristo ku mutu kua ekeleziya, yeye musungidi wa ekeleziya, mubidi wende mene. Balume, suayi bakaji benu bu muakasua Kristo ekeleziya kabidi, wakadifila bua bualu buende.’ (Ef. 5:23, 25) Bulelela, mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu, ke udi mulume muena Kristo ne bua kuenzela mukajende malu. Tukonkononayi imue mishindu ivua Yezu muenzele bantu malu ne bukokeshi buvua Nzambi mumupeshe.

5. Mmushindu kayi uvua Yezu wenzela bayidi bende malu ne bukokeshi buvuaye nabu?

5 Yezu uvua “mupole malu ne muena bupuekele mu muoyo.” (Mat. 11:29, MMM) Uvua kabidi muntu uvua wangata mapangadika pavuabi bikengela. Kavua ulengulula majitu ende to. (Mâko 6:34; Yone 2:14-17) Uvua ubela bayidi bende ne dîyi dimpe, wambulula mibelu ayi misangu ne misangu pavuabi bikengela. (Mat. 20:21-28; Mâko 9:33-37; Luka 22:24-27) Kadi Yezu kavua ubatandisha anyi ubapuekesha milongo to. Kavua kabidi ubenzela malu avua abafikisha ku dimona ne: kavua mubanange anyi ne: kabavua mua kukumbaja malu avuaye ubalongesha to. Kadi uvua ubela kalumbandi ne ubakankamija bua kuya kumpala. (Luka 10:17-21) Nunku, bayidi bende bavua bamunemeka bikole bualu uvua mubanange ne ubenzela malu mimpe.

6. (a) Ntshinyi tshidi mulume mua kulongela ku mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu? (b) Mmubelu kayi udi Petelo upesha balume?

6 Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshilongesha mulume muena Kristo ne: kena ne bua kukokesha mukajende ne tshikisu to, kadi udi ne bua kumunanga ne kumunemeka. Mupostolo Petelo wakabela balume bena Kristo bua kuidikija Yezu mu mushindu udibu ‘basomba’ ne bakaji babu ne bua ‘kubatua mushinga.’ (Bala 1 Petelo 3:7, NW.) * Nunku, mmushindu kayi udi mulume ne bua kukokesha mukajende eku muikale umutua mushinga?

7. Mmushindu kayi udi mulume mua kutua mukajende mushinga? Fila tshilejilu.

7 Mulume udi utua mukajende mushinga padiye umukonka tshia kuenza kumpala kua kuangata mapangadika adi atangila dîku, umuteleja ne uditeka pa muaba wende. Tshilejilu, mulume udi mua kuebeja mukajende tshia kuenza padiye ujinga bua dîku diye kusombela muaba mukuabu, usua kushintulula mudimu anyi bua malu makuabu bu mudi muaba wa kuya mu dikisha ne tshia kuenza bua kukepesha mushindu wa ditula makuta padiku lutatu lua makuta. Bu mudi mapangadika adi mulume ukeba kuangata atangila dîku dijima, nebikale bimpe bua ebeje mukajende mudiye wela meji. Yeye muenze nunku, nebimuambuluishe bua kuangata dipangadika dimpe didi disankisha bantu bonso ne nebikale bipepele bua mukajende kumuambuluisha. (Nsu. 15:22) Mulume muena Kristo udi utua mukajende mushinga neamufikishe ku dimunanga ne dimunemeka ne mulume au neasankishe kabidi Yehowa.​—Ef. 5:28, 29.

Mudi mukaji ne bua kunemeka bayende bikole

8. Bua tshinyi tshilejilu tshia Eva ki ntshia kulonda?

8 Yezu mmushile bakaji bena Kristo tshilejilu tshimpe tshia mua kukokela bumfumu. Mushindu udiye umona bumfumu mmushilangane bikole menemene ne uvua Eva ubumona. Eva ki mmushile bakaji tshilejilu tshimpe tshia bobu kulonda to. Yehowa uvua muteke bayende ku mutu kuende ne ke uvua ne bua kumuambila mikenji ya kudi Nzambi. Kadi Eva kakanemeka bumfumu bua bayende to. Wakabenga kutumikila mukenji wa Nzambi uvua Adama mumuambile. (Gen. 2:16, 17; 3:3; 1 Kol. 11:3) Nansha muvua Satana mudinge Eva, Eva uvua ne bua kuanji kuebeja bayende bua kumanya ni uvua ne bua kuteleja dîyi divua dimuambila tshivua ‘Nzambi mumanye.’ Kadi yeye wakangata muaba wa bayende ne kumulombola.​—Gen. 3:5, 6; 1 Tim. 2:14.

9. Ntshilejilu kayi tshia dikokela tshidi Yezu mushiye?

9 Kadi Yezu yeye, mmushiye tshilejilu tshimpe tshia kukokela bumfumu. Meji ende ne nsombelu wende biakaleja ne: ‘Kakatshinka bua kukeba kudivuija mulongo umue ne Nzambi ku bukole’ to. Kadi “wakapidia bionso biakadiye nabi wakaditeka mu mulongo wa mupika.” (Filip. 2:5-7, Muanda Mulenga Lelu) Nansha mukadi Yezu mukalenge lelu eu, udi anu ne meji a muomumue. Udi ukokela Tatuende mu malu onso ne utua bumfumu buende nyama ku mikolo.​—Mat. 20:23; Yone 5:30; 1 Kol. 15:28.

10. Ntshinyi tshidi mukaji mua kuenza bua kutua bumfumu bua bayende nyama ku mikolo?

10 Mbimpe mukaji muena Kristo idikije Yezu ne atue bumfumu bua bayende nyama ku mikolo. (Bala 1 Petelo 2:21; 3:1, 2.) Tuangate tshilejilu tshia mushindu udiye mua kuenza bualu ebu. Muana udi ujinga kuenza bualu kampanda budi bukengela bua baledi bamuanyishile bua kuenza ne udi ulomba dianyisha kudi mamuende. Bu muvua baledi kabayi banji kuyukila bua bualu abu, nebikale bimpe bua mamu ebeje muanende ne: “Ukavua mulombe tatuebe anyi?” Bikala muana kavua mulombe tatuende, mamu udi ne bua kuyukila tshilumbu atshi ne bayende kumpala kua kuanyishila muanende tshidiye ulomba. Pashishe ki mbimpe mukaji muena Kristo abenge dipangadika dia bayende anyi tshidiye wamba kumpala kua bana to. Mukaji yeye kayi muanyishe bualu kampanda budi bayende muambe, mbimpe bua babuyukile ne bayende pankayabu.​—Ef. 6:4.

Yezu udi tshilejilu bua baledi

11. Ntshilejilu kayi tshidi Yezu mushile baledi?

11 Nansha muvua Yezu kayi musele anyi mulele bana, udi tshilejilu tshimpe bua baledi bena Kristo. Mushindu kayi? Wakalongesha bayidi bende ne dinanga dionso ne lutulu ku mêyi ende ne ku malu avuaye wenza. Wakabaleja muvuabu mua kukumbaja mudimu uvuaye mubapeshe. (Luka 8:1) Mushindu uvuaye wenzela bayidi bende malu wakabalongesha muvuabu pabu mua kuenzelangana malu.​—Bala Yone 13:14-17.

12, 13. Ntshinyi tshidi baledi ne bua kuenza bua bana babu kuluabu bantu badi batshina Nzambi?

12 Bana batu batamba kuidikija baledi babu mu malu mimpe ne mu malu mabi. Nunku nuenu baledi, diebejayi ne: ‘Ntshilejilu kayi tshitudi tupesha bana betu pa bidi bitangila dîba ditudi tupitshisha ku ditangila televizion ne ku dijikija lutetuku patudi tudifuanyikija ne dîba ditutu tupitshisha mu dilonga Bible ne diya mu buambi? Mmalu kayi atudi bateke pa muaba wa kumpala mu dîku dietu? Tudiku tupesha bana betu tshilejilu tshimpe patudi tuteka malu a ntendelelu mulelela pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu anyi?’ Baledi badi ne bua kuanji kuteka mikenji ya Nzambi mu mioyo yabu bobu basue kukolesha bana babu bua balue bantu badi batshina Nzambi.​—Dut. 6:6.

13 Bana kabakupanga kumona mudi baledi babu badienzeja bua kulonda mikenji ya mu Bible mu malu onso adibu benza to. Nunku, mêyi a baledi ne malongesha abu neikale ne bujitu kudi bana babu. Kadi bana bobu bamone ne: baledi babu kabena balonda malu adibu babambila bobu bana, badi mua kufika ku dimona ne: mikenji ya mu Bible kayena ne mushinga anyi kayena mua kubambuluisha to. Dîba adi, nebikale bipepele bua bana kupona mu mateyi a bena panu.

14, 15. Mmalu kayi adi baledi mua kusaka bana babu bua kuenza? Mmushindu kayi udibu mua kuenza nunku?

14 Baledi bena Kristo mbamanye ne: kukolesha bana kakuena kumvuija anu kubakumbajila majinga a ku mubidi to. Nunku, ndipanga dia meji bua kulongesha muana bua kuipatshila anu malu adi mua kumuvuija mubanji. (Muam. 7:12) Yezu wakalongesha bayidi bende bua kuteka malu a Bukalenge bua Nzambi pa muaba wa kumpala. (Mat. 6:33) Nunku, bua kuidikija Yezu, baledi bena Kristo badi ne bua kudienzeja bua kusaka bana babu bua kudifundila bipatshila mu mudimu wa Nzambi.

15 Baledi badi mua kuambuluisha bana babu bua kuenza nunku padibu babasaka bua kudia bulunda ne bantu badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba. Nebiambuluishe bansonga bikole bua kuibidilangana ne bampanda-njila anyi ne mutangidi wa tshijengu ne mukajende. Padi baledi babikila bamisionere, bena ku Betele ne bana betu badi benza mudimu wa luibaku kumbelu kuabu, bana betu aba nebakule bua malu mimpe adibu bapeta mu dienzela Yehowa mudimu. Kakuyi mpata, benyi aba nebabalondele malu mimpe adibu bapete. Tshilejilu tshia mudibu badifila mu mudimu wa Nzambi tshidi mua kuambuluisha bana bikole bua kuangata mapangadika mimpe, kudifundila bipatshila bimpe ne kulonga tulasa tudi mua kubambuluisha bua kukumbaja majinga abu pikalabu mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba.

Nuenu bana, ntshinyi tshianuambuluisha bua kuidikija Yezu?

16. Mmushindu kayi uvua Yezu unemeka baledi bende ba pa buloba ne Tatuende wa mu diulu?

16 Yezu mmunushile penu nuenu bana, tshilejilu tshimpe tshia kulonda. Nzambi uvua mufile Yezu kudi Yozefe ne Mariya bua bamukoleshe, ne Yezu uvua ubatumikila. (Bala Luka 2:51.) Uvua mumanye ne: nansha muvuabu bena mapanga, Nzambi ke uvua mubapeshe bukokeshi bua kumukolesha. Ke bualu kayi uvua ne bua kubanemeka. (Dut. 5:16; Mat. 15:4) Pakalua Yezu muntu mukole, uvua wenza anu malu avua asankisha Tatuende wa mu diulu. Bualu ebu buvua bumulomba bua kutantamena mateta. (Mat. 4:1-10) Nuenu bana, nutu numvua misangu mikuabu muoyo wa kubenga kutumikila baledi benu. Nunku, ntshinyi tshidi mua kunuambuluisha bua kulonda tshilejilu tshia Yezu?

17, 18. (a) Mmateta kayi atu bana bapeta mu tulasa? (b) Ntshinyi tshidi bansonga mua kuvuluka bua kutantamenabu mateta?

17 Balongi benu ba bungi kabena pamuapa banemeka mikenji ya mu Bible to. Badi mua kuteta bua kunusaka ku dienza malu adi Bible ukandika ne kunuseka panudi nubenga kuenza. Balongi benu bakatuku bakutua dîna kampanda bualu udi ubenga kuenza malu adibu benza anyi? Bikalabi nanku, utu wenza tshinyi? Umanye ne: wewe mubatshine ne mubalonde, neunyingalaje baledi bebe ne Yehowa. Ntshinyi tshiakufikila wewe mulonde balongi benu? Udi pamuapa mudifundile bipatshila bimpe bu mudi kulua mpanda-njila, musadidi wa mudimu anyi kuya kuyisha muaba udibu dijinga dikole ne bamanyishi peshi kuya ku Betele. Kudia bulunda ne balongi benu kudiku mua kukuambuluisha bua kukumbaja bipatshila ebi anyi?

18 Nuenu bana badi mu tshisumbu tshia bena Kristo, nukadiku bapete malu adi ateta ditabuja dienu anyi? Ntshinyi tshinutu nuenza? Vulukayi tshilejilu tshia Yezu. Wakatantamena mateta ne kushala mulamate malu mimpe. Tshilejilu tshiende netshinupeshe bukole bua kuambila balongi benu patoke ne: kanuena basue kuenza bualu bunudi bamanye ne: mbubi to. Anu bu Yezu, meji enu ikale matume anu ku masanka anudi mua kupeta mu mudimu wa Yehowa ne panudi numutumikila.​—Eb. 12:2.

Tshidi mua kupetesha bena mu dîku disanka

19. Ntshinyi tshidi mua kupetesha disanka dilelela?

19 Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo mbasue bua bantu bikale ne disanka. Nansha mutudi bena mapanga, tudi mua kuikala ne disanka. (Yesh. 48:17, 18; Mat. 5:3) Yezu wakalongesha bayidi bende malongesha a Nzambi adi ambuluisha bantu bua kuikala ne disanka, kadi uvua kabidi mubalongeshe mushindu wa kuikala ne nsombelu muimpe. Wakabashila kabidi tshilejilu tshimpe tshia kuteka malu a mushinga pa muaba wawu. Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshiambuluisha muntu yonso wa mu dîku. Nunku nuenu balume, bakaji, baledi ne bana, londayi tshilejilu tshia Yezu. Kutumikila malongesha a Yezu ne kulonda tshilejilu tshiende nekunuambuluishe bua kusomba bimpe mu dîku ne kuikala ne disanka.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 6 Bilondeshile Traduction du monde nouveau, 1 Petelo 3:7 udi wamba ne: ‘Muomumue nuenu balume, nutungunuke ne kusomba nabu bilondeshile dimanya, nubatue mushinga anu bu dibungu ditambe butekete, dibungu dia buntu bukaji bualu nenupiane nabu bulenga budi kabuyi bunuakanyine bua muoyo, bua masambila enu kaapangi kufika kudi Nzambi.’

Newandamune munyi?

• Mmushindu kayi udi mulume ne bua kukokesha ne bumfumu budi Nzambi mumupeshe?

• Mmushindu kayi udi mukaji mua kulonda tshilejilu tshia Yezu?

• Ntshinyi tshidi baledi balongela ku mushindu uvua Yezu wenzela bayidi bende malu?

• Ntshinyi tshidi bana balongela ku tshilejilu tshia Yezu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 8]

Mulume udi ne bua kuenza tshinyi kumpala kua kuangata dipangadika didi ditangila dîku?

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Nsombelu kayi udi mua kuambuluisha mukaji bua kuleja mudiye utua bumfumu bua bayende nyama ku mikolo?

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Bana batu bidikija bibidilu bimpe bia baledi babu