Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tukebayi bubanji budi ‘busokoka munda muende’

Tukebayi bubanji budi ‘busokoka munda muende’

Tukebayi bubanji budi ‘busokoka munda muende’

‘Munda muende mudi musokoka bibutshidibue bionso bia meji ne bia lungenyi.’​—KOLOS. 2:3.

1, 2. (a) Mbintu kayi bivuabu bapete mu 1922? Bidi muaba kayi lelu? (b) Mbualu kayi budi Dîyi dia Nzambi dilomba muntu yonso bua kuenza?

BANTU batu bamona dipeta dia biuma bisokoka bu bualu bua mushinga mukole menemene. Tshilejilu mu 1922, mukebuludi wa bintu bia kale wa mu ditunga dia Grande Bretagne Howard Carter wakapeta bintu bia mushinga mukole panyima pa mumane kuenza mudimu mukole bidimu bia bungi. Wakapeta lukita lua Palô Toutankhamon luvua ne bintu bitue ku 5 000.

2 Nansha muvua bintu bivua Carter mupete bikale bikemesha, bakateka bia bungi bia kudibi mu nzubu ya dilamina bintu anyi mu nzubu ya bantu bakuabu. Bintu ebi bidi mua kuikala ne mushinga kampanda bualu bidi bivuluija malu a kale anyi bualu mbimpe kumona, kadi kabiena ne mushinga mu nsombelu wetu wa dituku dionso to. Dîyi dia Nzambi diodi didi ditulomba bua kukeba bubanji budi ne mushinga wa bungi kutudi. Muntu yonso udi mua kubukeba ne bubanji buapetaye budi ne mushinga wa bungi kupita bintu bionso.​—Bala Nsumuinu 2:1-6.

3. Bubanji budi Yehowa wambila batendeledi bende bua kukeba nebubambuluishe ku tshinyi?

3 Tumonayi mushinga udi nawu bubanji budi Yehowa ulomba batendeledi bende bua kukeba. Mu bubanji ebu mudi “ditshina dia Yehowa” didi mua kutulama mu matuku makole aa. (Mus. 19:9) Kupeta “dimanya dia malu a Nzambi” kudi mua kupetesha muntu yonso diakalenga dinene dia kuikala mu malanda mimpe ne Nzambi Mutambe bunene. Meji a kudi Nzambi, dimanya diende ne busunguluji nebituambuluishe bua kumanya tshia kuenza patudi mu ntatu. (Nsu. 9:10, 11) Mmushindu kayi utudi mua kupeta bubanji bua mushinga ebu?

Tukebayi bubanji budi Nzambi utuambila bua kukeba

4. Mmushindu kayi utudi mua kupeta bubanji budi Nzambi mulaye?

4 Tuetu katuena bu bakebuludi ba bintu bia kale anyi ba biuma batu misangu ya bungi baya kubikeba miaba yonso, bualu tuetu tudi bamanye muaba mujalame utudi mua kupeta biuma bidi Nzambi utulomba bua kukeba. Dîyi dia Nzambi didi anu bu dibeji didi dituludika muaba wa kupeta biuma bualu didi dituleja muaba mujalame utuapeta bubanji budi Nzambi mutulaye. Mupostolo Paulo wakakula bua Yezu wamba ne: ‘Munda muende mudi musokoka bibutshidibue bionso bia meji ne bia lungenyi.’ (Kolos. 2:3) Patudi tubala mêyi aa, tudi mua kudiebeja ne: ‘Bua tshinyi tudi ne bua kukeba bubanji ebu? Mmushindu kayi udibu “babusokoke mu” Kristo? Tudi tubupeta mushindu kayi?’ Bua kupeta mandamuna a nkonko eyi, tukonkonone bimpe mêyi a mupostolo aa.

5. Bua tshinyi Paulo wakakula bua biuma bidi Nzambi mulaye?

5 Mêyi aa Paulo uvua muafundile bena Kristo nende ba mu Kolosai. Wakabambila muvuaye uditatshisha bikole bua bualu buabu ne ujinga bua ‘mitshima yabu isambibue ne bua bikale basuikakaja ku luse’ anyi dinanga. (Bala Kolosai 2:1, 2.) Bua tshinyi Paulo uvua uditatshisha bikole nunku? Uvua mumanye ne: kuvua bantu bakuabu mu tshisumbu tshia mu Kolosai bavua mua kunyanga bena Kristo ne nkindi ya bena Greke anyi babambila bua kupingana ku Mikenji ya Mose. Ke bualu kayi wakabadimuija ne: ‘Nudimuke bua muntu kikadiku udi mua kununyanga ne nkindi yende ne lubombo lua patupu, bu mudi bilele biamba kudi bantu, bu mudi mayisha a kumudilu a pa buloba, ne ki mbu mudi Kristo mutuyishe.’​—Kolos. 2:8.

6. Bua tshinyi mubelu wa Paulo udi ne mushinga kutudi?

6 Lelu tudi tupeta ntatu ya muomumue idi ifumina kudi Satana ne bulongolodi buende bubi. Nkindi ya bena panu bu mudi, dilongesha dia ne: Nzambi katuku ne dia mudi bintu bionso bidienzekele bidi binyanga lungenyi lua bantu, bikadilu biabu, bipatshila biabu ne nsombelu wabu. Bitendelelu bia dishima bidi bitamba kusaka bantu ku dienza mafesto a bungi adiku lelu. Malu adibu baleja ku televizion, filme, mijiki ne malu makuabu mbienza anu bua kusankisha majinga mabi ne malu a bungi adi ku Internet adi akebela bakulumpe ne bana njiwu. Tuetu tutamba kumona malu aa anyi tuateleja tudi mua kufika ku dilengulula mibelu ya Yehowa ne kubenga kulamata muoyo wa bushuwa. (Bala 1 Timote 6:17-19.) Nunku tudi ne bua kumvua bimpe mêyi avua Paulo mufundile bena Kolosai ne kulonda mubelu uvuaye mubapeshe bua katukuluki mu mateyi a Satana.

7. Mmalu kayi abidi avua Paulo muambe avua mua kuambuluisha bena Kolosai?

7 Tuetu bakonkonone bimpe mêyi avua Paulo mufundile bena Kolosai tudi tumona ne: panyima pa yeye mumane kuleja muvuaye uditatshisha bua bualu buabu, wakaleja malu abidi avua mua kubambuluisha bua kusambibua ne kuikalabu mu buobumue mu dinanga. Wakanji kuakula bua ‘kumanya kujalame kua dijingulula diabu.’ Bavua ne bua kutuishibua ne: mushindu uvuabu bumvua dîyi dia Nzambi uvua mulelela bualu ditabuja diabu divua ne bua kushindamenapu. (Eb. 11:1) Pashishe wakakula bua ‘dimanya dimpe dia bualu bua Nzambi buakadi busokoka.’ Kabavua ne bua kuimanyina anu pa malongesha a nshindamenu to, kadi bavua ne bua kudienzeja bua kumvua kabidi malu male a Nzambi. (Eb. 5:13, 14) Uvua mubelu muimpe be bua bena Kolosai ne buetu tuetu lelu. Kadi mmushindu kayi utudi mua kupeta dishindika ne dimanya dijalame? Paulo wakafila diandamuna mu mêyi akambaye bua Yezu Kristo a ne: ‘Munda muende mudi musokoka bibutshidibue bionso bia meji ne bia lungenyi.’

Bubanji budi ‘busokoka munda’ mua Kristo

8. Umvuija tshidi tshiambilu tshia bubanji ‘busokoka munda’ mua Kristo tshiumvuija.

8 Padi Bible wamba ne: bubanji bua meji ne bua dimanya ‘mbusokoka munda’ mua Kristo kabiena biumvuija ne: kakuena mushindu wa kubupeta to. Kadi bidi biumvuija ne: bua kupeta bubanji ebu tudi ne bua kudienzeja bikole ne kutangila kudi Yezu Kristo. Bualu ebu budi bupetangana ne tshivua Yezu muine muambe ne: ‘Meme ndi bianyi njila ne bulelela ne muoyo; kakuena muntu udi ulua kudi Tatu, kayi muanji kulua kundi diambedi.’ (Yone 14:6) Eyowa, bua kumanya Nzambi, tudi dijinga ne diambuluisha dia Yezu ne kulonda bionso bidiye utuambila.

9. Mmidimu kayi idi nayi Yezu?

9 Pa kumbusha kuikala ‘njila,’ Yezu wakamba mudiye “bulelela ne muoyo.” Bualu ebu budi buleja ne: Yezu kena anu utuambuluisha bua kufika kudi Tatuende patupu to. Kadi budi buleja ne: Yezu udi kabidi utuambuluisha bua kumvua Bible bimpe ne kupeta muoyo wa kashidi. Bushuwa, munda mua Yezu mudi bubanji bua mushinga mukole menemene budibu mua kupeta anu kudi bantu badi balonga Bible ne tshisumi. Tukonkonone mpindieu amue malu a mushinga mukole adi munda mua Yezu ne adi ne mushinga mu nsombelu wetu wa matuku atshilualua ne mu malanda etu ne Nzambi.

10. Kolosai 1:19 ne 2:9 idi itulongesha tshinyi bua Yezu?

10 ‘Munda mua Kristo nkayende mudi muikale tshiuwidi tshijima tshia bunzambi mu tshikadilu tshia mubidi.’ (Kolos. 1:19; 2:9) Yezu mmumanye ngikadilu ya Tatuende wa mu diulu ne disua diende bimpe, bualu uvua musombe nende munkatshi mua bidimu bungi kabuyi kubala. Pavuaye pa buloba, wakalongesha bantu bakuabu malu avua Tatuende mumulongeshe, ne bienzedi biende bivua bileja ngikadilu ivua Tatuende mumulongeshe bua kuikala nayi. Ke bualu kayi Yezu wakamba ne: “Wakuntangila meme wakutangila Tatu.” (Yone 14:9) Meji onso ne dimanya dia Nzambi mbisokoka anyi bidi munda mua Kristo. Nunku bua tuetu kumanya Yehowa bimpe, tudi ne bua kulonga malu onso adi atangila Yezu.

11. Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa Yezu ne milayi ya mu Bible?

11 “Baprofete bonso badi bamba bualu [bua Yezu].” (Bien. 10:43) Mêyi aa adi aleja ne: milayi yonso ya mu Bible idi ikumbana mu Yezu. Kutuadijila anu ku mulayi wa kumpala uvua Yehowa mulaye mu Genese 3:15 too ne ku bikena-kumona bia dikema bidi mu Buakabuluibua, tudi mua kumvua milayi ya mu Bible bimpe anu tuetu bumvue mudimu udi nawu Yezu mu Bukalenge bua Masiya. Bualu ebu budi butuleja bua tshinyi bantu badi kabayi bitaba mudi Yezu Masiya kabayi bumvua milayi ya bungi ya mu Mifundu ya tshiena Ebelu. Budi buleja kabidi bua tshinyi bantu badi kabayi bitaba Mifundu ya tshiena Ebelu idi ne milayi mivule idi yakula bua Masiya bamona Yezu bu muntu munene tshianana. Dimanya dia Yezu didi diambuluisha basadidi ba Nzambi bua kumvua milayi ya mu Bible idi kayiyi mianji kukumbana.​—2 Kol. 1:20.

12, 13. (a) Mmushindu kayi udi Yezu ‘munya wa ba pa buloba’? (b) Bayidi ba Kristo badi ne bua kuenza tshinyi bu mudibu babapikule ku malongesha a bitendelelu bia dishima?

12 ‘Ndi munya wa ba pa buloba.’ (Bala Yone 8:12; 9:5.) Bidimu bia bungi kumpala kua kulelabu Yezu, muprofete Yeshaya wakamba ne: ‘Bakadi benda mu mîdima bakumona munya munene; pa bantu bakadi bashikame mu buloba bua mîdima mikole pakatemena munya au.’ (Yesh. 9:2) Mupostolo Matayo wakamba ne: Yezu uvua mukumbaje mulayi eu pakatuadijaye kuyisha wenda wamba ne: ‘Kudimunayi mitshima yenu; bualu bua bukalenge bua mu diulu budi pepi.’ (Mat. 4:16, 17) Mudimu wa Yezu wakambuluisha bantu bua kumvua dîyi dia Nzambi bimpe ne kubapikula ku malongesha a bitendelelu bia dishima. Yezu wakamba ne: ‘Ngakulua pa buloba bu munya, bua yonso wangitabuja kashadi biende mu mîdima.’​—Yone 1:3-5; 12:46.

13 Bidimu bia bungi pashishe, mupostolo Paulo wakambila bena Kristo nende ne: ‘Diambedi nuakadi mîdima, kadi katataka nudi munya mu Mukalenge; endayi bienu bu bana ba munya.’ (Ef. 5:8) Bena Kristo balelela badi ne bua kuenda bu bana ba munya bualu mbabapikule ku malongesha a bitendelelu bia dishima. Bualu ebu budi bumvuangana ne tshivua Yezu muambile bayidi bende mu muyuki wende wa pa mukuna ne: ‘Munya wenu uteme ku mêsu kua bantu, bamone midimu yenu mimpe, batumbishe Tatu wenu udi mu diulu.’ (Mat. 5:16) Udiku wanyisha bikole bubanji buudi mupete munda mua Yezu bua wewe kusaka bantu bakuabu ku dibukeba pabu ku diambuluisha dia mêyi ne bienzedi biebe bimpe anyi?

14, 15. (a) Mikoko ne nyama mikuabu ivua ne mudimu kayi mu ntendelelu mulelela ku kale? (b) Bua tshinyi Yezu udi tshiuma tshia mushinga mukole mu mudimu wende wa ‘Muana wa mukoko wa Nzambi’?

14 Yezu udi ‘Muana wa mukoko wa Nzambi.’ (Yone 1:29, 36) Ku kale, bena Isalele bavua balambula Nzambi mikoko bua abajimijile mibi yabu ne bua bikale nende mu malanda mimpe. Tshilejilu, panyima pa Abalahama mumane kuleja muvuaye musue kulambula muanende Isaka, Nzambi wakamuambila bua kashipi Isaka ne wakamupesha tshimpanga bua amulambule. (Gen. 22:12, 13) Pakavua Nzambi pa kupikula bena Isalele ku bupika mu Ejipitu, bavua ne bua kushipa mukoko ne kulaba mashi ku biibi bia nzubu yabu kumpala kua ‘Kupita kua Yehowa.’ (Ekes. 12:1-13) Pashishe, Mikenji ya Mose yakalua payi kuakula bua milambu ya nyama mishilashilangane bu mudi mikoko ne mbuji.​—Ekes. 29:38-42; Lew. 5:6, 7.

15 Milambu yonso ivua bantu bafila, kayivua mua kubapikula ku mibi ne ku lufu bua kashidi to. (Eb. 10:1-4) Kadi Yezu yeye udi ‘Muana wa mukoko wa Nzambi, udi umusha bubi bua ba pa buloba.’ Bualu ebu nkayabu budi buvuija Yezu tshiuma tshia mushinga mukole tshidi tshipite biuma bikuabu bionso bikatu bantu bapete. Nunku, tudi ne bua kuikala ne dîba dia kulonga bimpe bualu bua mulambu wa Yezu ne kuwitabuja. Patudi tuenza nunku, tudi ne ditekemena dia kupeta masanka a katshia ne katshia. Bena mu “tshisumbu tshikese tshia mikoko” nebikale ne butumbi ne buneme pamue ne Kristo mu diulu ne ‘mikoko mikuabu’ neikale ne muoyo wa tshiendelele mu mparadizu pa buloba.​—Luka 12:32; Yone 6:40, 47; 10:16.

16, 17. Bua tshinyi tudi ne bua kumvua bimpe mudimu udi nawu Yezu wa ‘mubangi ne mushikiji wa ditabuja dietu’?

16 Yezu udi ‘mubangi ne mushikiji wa ditabuja dietu.’ (Bala Ebelu 12:1, 2.) Paulo udi wakula bikole mu Ebelu nshapita wa 11 bua ditabuja, ufila diumvuija diadi ne utela bantu bavua ne ditabuja bu mudi Noa, Abalahama, Sara ne Lahaba. Panyima pa Paulo mumane kuakula bua malu aa, wakabela bena Kristo nende bua ‘kutangila kudi Yezu, mubangi ne mushikiji wa ditabuja dietu.’ Bua tshinyi?

17 Nansha muvua bantu ba lulamatu badibu batele mu Ebelu nshapita wa 11 bikale ne ditabuja dikole mu malu avua Nzambi mulaye, kabavua bamanye malu onso pa mushindu uvua Nzambi mua kuakumbaja ku diambuluisha dia Masiya ne Bukalenge bua Nzambi. Anu bua bualu ebu kadivua dikumbane tshishiki to. Nansha bantu bine bavua Yehowa mupeshe nyuma wende bua kufunda milayi ya bungi ivua itangila Masiya kabavua bumvue bimpe malu avuabu bafunda to. (1 Pet. 1:10-12) Ditabuja didi mua kukumbana tshishiki anu ku diambuluisha dia Yezu. Nanku bidi ne mushinga wa bungi bua tuetu kumvua bimpe ne kuitaba mudimu udi nawu Yezu wa ‘mubangi ne mushikiji wa ditabuja dietu.’

Tutungunukayi ne kukeba

18, 19. (a) Tela biuma bikuabu bidi bisokoka mu munda mua Kristo. (b) Bua tshinyi tudi ne bua kutungunuka ne kutangila kudi Yezu bua kupeta bubanji budi Nzambi utulomba bua kupeta?

18 Tudi bakonkonone anu midimu mikese patupu idi nayi Yezu mu malu adi Nzambi mulongolole bua kusungila bantu. Kutshidi malu makuabu a mushinga mukole adi masokome munda mua Kristo. Kuamanya nekutupeteshe disanka ne malu mimpe a bungi. Tshilejilu, mupostolo Petelo wakabikila Yezu ne: ‘Mukalenge wa muoyo’ ne “mutoto wa nkesha” udi ubanda. (Bien. 3:15; 5:31; 2 Pet. 1:19) Bible udi ubikila kabidi Yezu ne: “Amen.” (Buak. 3:14) Udiku mumanye diumvuija dia mêna onso adibu babikila Yezu aa anyi? Anu bu muakamba Yezu, tuetu batungunuke ne ‘kukeba, netumone.’​—Mat. 7:7.

19 Kakuena muntu mukuabu udi muoyo wende ne mushinga ne udi mua kutuambuluisha bua kashidi bu Yezu to. Munda muende mudi bubanji budi muntu yonso udi ubukeba ne muoyo mujima upeta kakuyi lutatu. Tudi tujinga wikale ne disanka dia kupeta bubanji budi ‘busokoka munda muende.’

Udi muvuluke anyi?

• Mbubanji kayi budi bena Kristo ne bua kukeba?

• Bua tshinyi mubelu uvua Paulo mupeshe bena Kolosai mmutukumbanyine petu?

• Tela bimue biuma bia mushinga bidi ‘bisokoka munda’ mua Kristo ne biumvuija.

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 5]

Bible udi anu bu dibeji didi dituludika bua kupeta bubanji budi ‘busokoka munda’ mua Kristo