Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuikale ne meji a Kristo

Tuikale ne meji a Kristo

Tuikale ne meji a Kristo

‘Nuikalangane ne meji amue bu mudi Kristo Yezu.’​—LOMO 15:5.

1. Bua tshinyi tudi ne bua kukeba bua kuikala ne meji a Kristo?

YEZU KRISTO wakamba ne: ‘Luayi nuyile malu kundi; bualu bua meme ndi ne kalolo ne kanemu mu mutshima wanyi; nunku nenusangane dikisha mu mitshima yenu.’ (Mat. 11:28, 29) Mêyi aa adi aleja muvua Yezu ne dinanga. Kakuena muntu mukuabu udi mua kuikala tshilejilu tshimpe bu Yezu to. Nansha muvuaye Muana wa Nzambi ne muikale ne bukokeshi bua bungi, Yezu uvua uditeka pa muaba wa bantu bavua bakenga ne uleja muvuaye mubanange.

2. Nngikadilu ya Yezu kayi ituakonkonona?

2 Mu tshiena-bualu etshi ne mu bibidi bialonda, netulonge tshitudi mua kuenza bua kuikala ‘ne meji a Kristo’ ne kumuidikija mu nsombelu wetu. (1 Kol. 2:16) Netuakule bua ngikadilu ya Yezu eyi: bupole malu ne didipuekesha, luse luende, ditumikila diende dia Nzambi, dikima diende ne dinanga diende dikole.

Tulongele ku bupole malu bua Kristo

3. (a) Ndilongesha kayi dia didipuekesha divua Yezu mupeshe bayidi bende? (b) Ntshinyi tshivua Yezu muenze pavua bayidi bende baleje butekete buabu?

3 Yezu Muana mupuangane wa Nzambi uvua mulue pa buloba bua kusomba munkatshi mua bantu babi bena mapanga ne kubakuatshila mudimu. Bamue ba kudibu bavua ne bua kulua kumushipa. Kadi Yezu uvua anu ne disanka ne uvua udikanda. (1 Pet. 2:21-23) ‘Kutangila’ bimpe tshilejilu tshia Yezu kudi kutuambuluisha bua kuikala ne disanka ne didikanda nansha padi bantu bakuabu batuenzela bibi. (Eb. 12:2) Yezu wakambila bayidi bende bua ‘kuangata mutshi wende wa tshikokedi pa nshingu yabu’ ne kulongela malu kudiye. (Mat. 11:29) Ntshinyi tshivuabu ne bua kulonga? Bavua mua kulonga ne: Yezu uvua mupole malu ne uvua uleja bayidi bende lutulu nansha pavuabu benza bilema. Tshilejilu, butuku bua muladilu wa lufu luende, Yezu wakabowesha mâyi ku makasa bua kubalongesha bualu buvuabu kabayi mua kupua muoyo bua kuikala ‘ne kanemu mu mitshima’ yabu. (Bala Yone 13:14-17.) Pashishe, pakapangila Petelo, Yakobo ne Yone bua ‘kushala batabale,’ Yezu wakaditeka pa muaba wabu bualu uvua mumanye ne: bavua ne butekete. Wakabebeja ne: “Simona, udi mulale tulu?” Kubambilaye ne: ‘Nudimuke, nutendelele Nzambi; nunku kanuponyi mu mateyi; mutshima udi musue nunku, kadi mubidi udi mutekete.’​—Mâko 14:32-38.

4, 5. Mmushindu kayi udi tshilejilu tshia Yezu tshituleja tshia kuenza padi bana betu benza bilema?

4 Ntshinyi tshitutu tuenza padi muena Kristo netu kampanda muikale ne lungenyi lua ditembangana, ukuata tshiji lukasa anyi utumikila mibelu ya bakulu anyi ya ‘mupika wa lulamatu ne wa budimu’ ne lujoku? (Mat. 24:45-47, NW) Mbitekete bua tuetu kuitaba bilema bia mushindu eu kudi bantu badi ku bukokeshi bua Satana, kadi bidi mua kutukolela bua kubitaba kudi bena Kristo netu. Bikala bilema bia bakuabu bitamba kutunyingalaja, tudi ne bua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshindi mua kuenza bua kuikala ne “meji a Kristo”?’ Vuluka ne: Yezu kavua ufikila bayidi bende munda nansha pavuabu benza malu avua aleja muvuabu ne ditabuja dikese.

5 Tuangate tshilejilu tshia mupostolo Petelo. Pavua Yezu mumuambile bua kumbuka mu buatu ne kulua kudiye wenda wendela pa mâyi, Petelo wakendela pa mâyi bua mutanshi mukese. Pashishe pakatangilaye tshipepele, wakatuadija kudina. Yezu uvuaku mumufikile munda ne mumuambile ne: “Wadimuki! Udi mupitshishe” anyi? Tòo. ‘Yezu wakolola tshianza lukasa, wakamukuata, wakamuambila ne: Wewe udi ne ditabuja dikese, wakuelela mpata munda tshinyi?’ (Mat. 14:28-31) Anu bu muvua Yezu muolole tshianza bua kuambuluisha Petelo, tudi petu mua kuambuluisha muanetu udi umueneka bu udi ne ditabuja dikese. Bualu buvua Yezu muenzele Petelo ebu budi butulongesha bupole malu.

6. Ntshinyi tshivua Yezu mulongeshe bapostolo bende bua dikeba dia lumu?

6 Petelo uvua kabidi munkatshi mua bapostolo bavua bakokangana bua kumanya uvua munene kupita bakuabu. Yakobo ne Yone bavua basue kusomba eu ku dia balume dia Yezu, mukuabu ku dia bakaji diende mu Bukalenge buende. Pakumvua Petelo ne bapostolo bakuabu bualu abu, bakafika munda bikole. Yezu uvua mumanye ne: bavua mua kuikala bapetele lungenyi lua ditembangana elu muaba uvuabu bakolele. Wakababikila ne kubambila ne: ‘Nudi bamanye ne: Bamfumu ba bisamba bia bende badi babalombola ne diambu, bantu babu badi banene badi babakokesha. Bualu buenu kabuena nunku; wasua kulua munene munkatshi muenu neikale muena mudimu wenu; wasua kuikala ku mutu kuenu neikale mupika wenu.’ Ke Yezu kuakula buende yeye wamba ne: ‘Nunku kabidi Muana wa muntu kakuluila bua bantu bamukuatshile mudimu, wakuluila bua kubakuatshila mudimu ne bua kufila muoyo wende bua kupikula nawu bantu ba bungi.’​—Mat. 20:20-28.

7. Ntshinyi tshidi yonso wa kutudi ne bua kuenza bua tuetu kusomba mu buobumue mu tshisumbu?

7 Kuela meji ku tshilejilu tshia Yezu kudi mua kutuambuluisha petu bua kudimona ‘batambe bukese’ munkatshi mua bana betu. (Luka 9:46-48) Kuenza nunku kudi kutuambuluisha bua kusomba mu buobumue. Anu bu tatu udi ne bana ba bungi, Yehowa mmusue bua bana bende ‘badikunguije pamue ne mutshima umue!’ (Mus. 133:1) Yezu wakalomba Tatuende bua bena Kristo balelela bonso bikale mu buobumue bua ‘ba pa buloba bamanye ne: Wewe wakantuma ne wewe udi mubasue bu muudi munsue meme.’ (Yone 17:23) Nunku, buobumue buetu budi buambuluisha bantu bua kumanya mutudi bayidi ba Kristo. Bua tuetu kusomba mu buobumue, tudi ne bua kumona bilema bia bakuabu anu bu muvua Kristo ubimona. Yezu uvua ufuila bantu luse ne wakalongesha ne: bua Nzambi kutufuilaye luse, tudi ne bua kufuila bakuabu luse.​—Bala Matayo 6:14, 15.

8. Ntshinyi tshitudi mua kulongela ku tshilejilu tshia Bantemu bakadi benzela Nzambi mudimu bidimu bia bungi?

8 Tudi kabidi mua kulonga malu a bungi patudi tuidikija ditabuja dia bantu badi bidikije Kristo kukadi bidimu bia bungi. Anu bu Yezu, bantu aba batu bumvuila bakuabu patubu benza bilema. Mbamanye ne: kuditeka pa muaba wa bakuabu bu Kristo kudi kutuambuluisha bua “kutuala mateketa a badi batekete” ne kusomba mu buobumue. Kudi kabidi kuambuluisha bua bena mu tshisumbu bonso bikale ne meji a Kristo. Mbasue bua bena Kristo nabu bikale ne meji a muomumue anu muvua mupostolo Paulo ujingila bena Kristo nende ba mu Lomo ne: ‘Nzambi wa ditantamana ne wa busambi anupe bualu ebu mene, bua kuikalangana ne meji amue bu mudi Kristo Yezu, bua nuenu nutumbishe Nzambi Tatu ne Mukalenge wetu Yezu Kristo ne mutshima umue ne dîyi dimue.’ (Lomo 15:1, 5, 6) Bushuwa, kutendelela Yehowa mu buobumue kudi kumutumbishisha.

9. Bua tshinyi tudi dijinga ne nyuma muimpe bua tuetu kuidikija tshilejilu tshia Yezu?

9 Yezu uvua muleje mudi kuikala ne “kanemu mu mutshima” kupetangana ne ngikadilu wa bupole malu udi nyuma wa Nzambi wambuluisha muntu bua kupeta. Nunku, pa kumbusha kulonga tshilejilu tshia Yezu, tudi ne bua kuikala ne nyuma wa Yehowa bua kulonda tshilejilu atshi bimpe menemene. Tudi ne bua kulomba Nzambi bua atupeshe nyuma wende ne kudienzeja bua kupeta ngikadilu idi nyuma eu upetesha eyi: ‘dinanga, disanka, ditalala, lutulu, luse, buimpe, ditabuja, kudipuekesha ne kudikanda.’ (Gal. 5:22, 23, NW) Nunku patudi tulonda tshilejilu tshia Yezu tshia didipuekesha ne bupole malu, tudi tusankisha Yehowa Tatu wetu wa mu diulu.

Yezu uvua wenzela bantu malu ne luse

10. Mmushindu kayi uvua Yezu muleje luse luende?

10 Luse ludi palu ngikadilu udi nyuma muimpe utupetesha. Yezu uvua misangu yonso wenzela bantu malu ne luse. Bantu bonso bavua baya kudiye, uvua ‘ubakidila’ bimpe. (Bala Luka 9:11.) Ntshinyi tshitudi mua kulongela ku luse lua Yezu? Muena luse, mmuntu udi usankidila bantu, ubenzela malu mimpe, uditeka pa muaba wabu ne muikale ne bukalanga. Ke muvua Yezu. Uvua umvuila bantu luse bualu ‘bavua batata, bavua bamuangalake bu mikoko idi kayiyi ne mulami.’​—Mat. 9:35, 36.

11, 12. (a) Londa muvua Yezu muenzele muntu bualu ne luse. (b) Ntshinyi tshiudi ulongela ku tshilejilu etshi?

11 Yezu kavua anu umvuila bantu anyi uditeka pa muaba wabu to, kadi uvua ubambuluisha. Tuangate tshilejilu. Kuvua mukaji mukuabu uvua mukenge ne disama dia mashi apatuka bidimu 12 bijima. Mukaji au uvua mumanye ne: bilondeshile Mikenji ya Mose, disama diende adi divua dimuvuija kayi mukumbane bua kutendelela Nzambi ne bantu bakuabu, ne muntu yonso uvua umulenga uvua ulua mupange bukezuke. (Lew. 15:25-27) Kadi lumu lua Yezu ne mushindu uvuaye wenzela bantu malu biakamujadikila ne: uvua mua kumuondapa. Wakadiambila ne: ‘Bingalenga anu ku tshivualu tshiende, nenkoleshibue.’ Wakakolesha muoyo ne kulenga Yezu, diakamue kumvuaye ne: disama diende divua dijike.

12 Yezu wakumvua ne: muntu uvua mumulenge ne kukenzakanaye bua kumona uvua mumulenge. Bu muvua mukaji au mua kuikala utshina bualu uvua mushipe mukenji, wakadiela ku makasa a Yezu uzakala ne kumukuatshila tshilumbu tshiende. Yezu uvuaku mutandishe mukaji au uvua ukenga anyi? Nansha kakese! Wakamuambila ne dîyi dimpe ne: ‘Muananyi, ditabuja diebe diakukusungila; uye biebe talala.’ (Mâko 5:25-34) Kakuyi mpata, mêyi a Yezu aa akakolesha mamu au.

13. (a) Yezu uvua mushilangane ne Bafalese ku tshinyi? (b) Mmushindu kayi uvua Yezu wenzela bana malu?

13 Kristo uvua mushilangane bikole ne Bafalese bavua ne muoyo mubi bualu yeye kavua wangata bukokeshi buvuaye nabu bua kutentekela bantu majitu to. (Mat. 23:4) Kadi uvua ubalongesha njila ya Yehowa ne lutulu luonso. Yezu uvua munange bayidi bende bikole ne uvua mulunda wabu mulelela. (Nsu. 17:17; Yone 15:11-15) Nansha bana kabavua batshina bua kuya kudi Yezu to, ne yeye pende uvua umvua disanka dia kusomba nabu. Kavua wamba muvuaye ne mudimu wa bungi bua kubenga kusomba ne bana to. Tshilejilu, dituku dikuabu bayidi bende batshivua badiangata ne mushinga wa bungi bu bamfumu ba bena Yuda bakateta bua kupangisha bantu bua kuyabu ne bana babu kudi Yezu bua abatentekele bianza. Yezu kakasanka bua tshivua bayidi benze to. Wakabambila ne: ‘Nuitabuje bua bana bakese kulua kundi, kanubakandi; bualu bua bukalenge bua Nzambi mbua badi bu bana.’ Ke kutekaye muana kumpala kuabu ubambila ne: ‘Bulelela, ndi nuambila ne: Muntu yonso udi kayi witabuja bukalenge bua Nzambi bu muana mukese, kena ubuelamu.’​—Mâko 10:13-15.

14. Mmalu kayi mimpe adi bana bapeta padibu babatabalela mu tshisumbu?

14 Anji elabi meji muvua bana abu mua kuikala badiumvue pakaluabu bantu bakole ne bavuluka muvua Yezu Kristo ‘mubambule mu maboko ende ne mubasankishe.’ (Mâko 10:16) Lelu kabidi, bana badi mua kulua kuvuluka ne disanka muvua bakulu ne bantu bakulumpe bakuabu babenzele malu mimpe. Bana badibu batabalela nunku mu tshisumbu, badi kabidi bamona ne: Bantemu ba Yehowa badi ne nyuma wende.

Tuenzele bantu malu ne luse nansha mudibu kabayi nalu

15. Bua tshinyi kabiena bitukemesha bua mudi lelu bantu kabayi ne luse?

15 Bantu ba bungi lelu badi bamona ne: kabena ne dîba dia kuenzela bakuabu malu ne luse to. Nunku dituku dionso edi, Bantemu ba Yehowa batu batuilangana ne nyuma wa pa buloba mu tulasa, ku mudimu, mu ngendu nansha padibu bayisha. Malu mabi adibu batuenzela adi mua kutunyingalaja, kadi kaena ne bua kutukemesha to. Yehowa wakasaka mupostolo Paulo bua kutudimuija ne: mu ‘matuku a ku nshikidilu’ bena Kristo balelela nebikale munkatshi mua bantu badi ‘badisue ne badi kabayi banange bana babu.’​—2 Tim. 3:1-3.

16. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuikala ne luse bu lua Kristo mu tshisumbu?

16 Kadi malu adi enzeka mu tshisumbu tshia bena Kristo balelela mmashilangane bikole ne adi enzeka pa buloba ebu. Padi yonso wa kutudi widikija Yezu, tudi tusomba mu ditalala. Mmushindu kayi utudi mua kuenza nunku? Tshia kumpala, bantu ba bungi mu tshisumbu badi dijinga ne diambuluisha dietu ne dikankamija bualu badi basama anyi badi ne ntatu mikuabu. Mu ‘matuku a ku nshikidilu’ aa, ntatu eyi idi mua kuvulangana, kadi ki mmipiamipia to. Nansha bena Kristo ba kale bavua pabu bayipete. Nunku, kuambuluisha bena Kristo netu lelu kudi ne mushinga anu bu muvuaku nawu kale. Tshilejilu, Paulo wakabela bena Kristo bua ‘kukolesha badi ne mitshima yamba kupanga, kukuatshisha badi batekete ne kuikala ne lutulu kudi bantu bonso.’ (1 Tes. 5:14) Bua kuenza nunku, tudi ne bua kuikala ne luse bu lua Kristo.

17, 18. Leja mishindu itudi mua kuidikija luse lua Yezu.

17 Bena Kristo badi ne dibanza dia ‘kusankidila bana babu,’ kubenzela malu anu muvua Yezu mua kuikala mubenzelawu, kusomba bimpe ne batudi bamanye kukadi bidimu bia bungi ne batudi tupetangana nabu bua musangu wa kumpala. (3 Yone 5-8) Anu muvua Yezu kayi windila bua kuenzela bantu malu mimpe, tuetu petu tuikale tuenzela bakuabu malu mimpe.​—Yesh. 32:2; Mat. 11:28-30.

18 Yonso wa kutudi udi mua kuleja mudiye ne luse padiye wenzela bakuabu malu mimpe ne uleja mudiye uditeka pa muaba wabu. Tukebe mishindu ya kuambuluisha bena Kristo netu. Paulo wakamba ne: ‘Mu dinanga dia bana benu ba mu Kristo nunangangane, muntu ne muntu; mu buneme muntu ne muntu ateke mukuabu kumpala.’ (Lomo 12:10) Bidi biumvuija ne: tudi ne bua kulonda tshilejilu tshia Kristo, kusankidila bakuabu ne kubenzela malu mimpe ne kubaleja ‘dinanga didi kadiyi ne lubombo.’ (2 Kol. 6:6) Paulo wakumvuija dinanga dia buena dia Kristo wamba ne: ‘Dinanga didi dikenga musangu mule, didi dienzela bakuabu bimpe; dinanga kadiena ne mukawu; dinanga kadiena difunafuna, kadiena didisua.’ (1 Kol. 13:4) Pamutu pa kulamina bana betu malu munda, mbimpe tulonde mubelu udi wamba ne: ‘Nulejangane kalolo, nuikalangane ne mitshima ya luse, nulekelangane malu mabi enu bu muakanulekela Nzambi malu mabi enu mu Kristo.’​—Ef. 4:32.

19. Mmasanka kayi atudi tupeta patudi tuidikija luse lua Kristo?

19 Tuetu tudienzeja bua kuikala ne luse bu lua Kristo dîba dionso ne mu malu onso atudi tuenza netupete masanka a bungi. Nyuma wa Yehowa neakuate mudimu bimpe mu tshisumbu ne neambuluishe bantu badimu bua kuikala ne ngikadilu mimpe. Patudi tulonda kabidi tshilejilu tshia Yezu ne tuambuluisha bakuabu bua batshilonde pabu, netutendelele Nzambi mu buobumue ne disanka ne bualu ebu nebumusankishe bikole. Nunku, tudienzejayi misangu yonso bua kuikala bapole malu ne bena luse bu Kristo mu nsombelu wetu ne bakuabu.

Udi muvuluke anyi?

• Mmushindu kayi uvua Yezu muleje ne: uvua ‘mupole malu ne muena kanemu mu mutshima’?

• Mmushindu kayi uvua Yezu muleje luse luende?

• Tela imue mishindu itudi mua kuleja mutudi bapole malu ne bena luse anu bu Kristo mu buloba bubi ebu.

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 8]

Padi ditabuja dia muanetu dikepa anu bu dia Petelo, netumuoluele tshianza bua kumuambuluisha anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Ntshinyi tshidi muntu yonso ne bua kuenza bua mu tshisumbu muikale nsombelu muimpe?