Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ntendelelu wa mu Dîku udi ne mushinga bua kupanduka

Ntendelelu wa mu Dîku udi ne mushinga bua kupanduka

Ntendelelu wa mu Dîku udi ne mushinga bua kupanduka

ELA meji muikala ‘mvita ya dituku dinene dia Nzambi wa Bukole buonso’ ne bua kukuatshisha bantu buôwa. (Buak. 16:14) Muprofete Mika wakumvuija muikala dituku adi wamba ne: ‘Mikuna neyivingutuke, bibanda nebipandike mitanta bu dipula mu kapia, bu mâyi apueka pa tshibungubungu.’ (Mika 1:4) Ndiakabi kayi diakuata bantu badi kabayi basadidi ba Yehowa? Dîyi dia Nzambi didi diamba ne: ‘Badi Yehowa ushipa mu dituku adi nebikale pa buloba ku ditengu diabu dimue too ne kumfudilu kuabu.’​—Yel. 25:33.

Bua bualu ebu, bamfumu ba mêku anyi baledi badi badikoleshila bana nkayabu badi ne bua kudiebeja bua bana babu bakadi bakumbane bua kuela meji ne: ‘Bana banyi aba nebapanduke ku kabutu aka anyi?’ Bible udi uleja patoke ne: badi mua kupanduka bikalabu mu malanda mimpe ne Yehowa bilondeshile bidimu bidibu nabi.​—Mat. 24:21.

Buimpe bua kuikala ne dituku dia kuenza Ntendelelu wa mu Dîku

Biwikala muledi, enza muebe muonso bua kukolesha bana bebe ‘ne dibela ne didimuija bia Mukalenge.’ (Ef. 6:4) Kulongesha bana bebe Bible kudi ne mushinga wa bungi menemene. Tudi basue bua bana betu bikale bu bena Kristo ba mu Filipoi bavua Paulo muele kalumbandi bua muvuabu basue kutumikila Yehowa. Wakamba ne: ‘Bananga banyi, bu munuakatumikila misangu yonso, ki mbua kuikala kuanyi munkatshi muenu nkayaku, kadi mpindieu nudi nutamba kuenza nunku pandi tshiyiku, nudienzeje bua kushikija lupandu luenu ne ditshina ne dizakala.’​—Filip. 2:12.

Bana bebe batuku batumikila mikenji ya Yehowa pautu kuyipu anyi? Batu benza tshinyi patubu mu tulasa? Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua bana bebe bafike ku dijadika ne: mikenji ya Yehowa mmimpe ne bayitumikile nansha paudi kuyipu?

Ntendelelu wa mu Dîku udi ne mushinga wa bungi bualu udi wambuluisha bana bua kukolesha ditabuja diabu. Nunku, tukonkononayi malu asatu a mushinga a kuenza bua Ntendelelu wa mu Dîku kuambuluishaye bana.

Ikala umulombola pa tshibidilu

Bible udi uleja ne: banjelu batu ne bikondo bijalame bitubu badisangisha kumpala kua Nzambi. (Yobo 1:6) Enza bia muomumue ne bana bebe. Sungulayi dituku ne dîba dijalame dinudi ne bua kuenza Ntendelelu wa mu Dîku dilolo ne nudienzeje bua kudinemeka. Pashishe, nusungule dituku dikuabu dinudi mua kumuenza binuikala bapangile bua kumuenza dituku dienu dia pa tshibidilu.

Padi matuku enda apita, kanupetshi tshibidilu tshia kumuenza ku mpukapuka to. Bana benu ke balongi benu ba Bible banudi ne bua kutabalela bikole. Kadi numanye ne: Satana mmusue kubakuata mu mateyi ende. (1 Pet. 5:8) Nuenu batangile televizion anyi benze malu makuabu adi kaayi ne mushinga dilolo dinutu nuenza Ntendelelu wa mu Dîku, Satana mmunutshimune.​—Ef. 5:15, 16; 6:12; Filip. 1:10.

Longayi malu adi mua kubambuluisha

Kanuena ne bua kuenza Ntendelelu wa mu Dîku bu badi balonga mu kalasa to. Dienzejayi bua ikale wambuluisha bana. Mushindu kayi? Ikalayi ne tshibidilu tshia kusungula biena-bualu bidi ne malu adi mua kuambuluisha bana mu ntatu yapetabu matuku adi kumpala. Tshilejilu, nudi mua kuenza nabu manaya a mushindu wa kuyisha. Bana batu basue kuenza malu adibu bamanye bimpe. Kuambulula mishindu ya kuyisha ne ya kuyukila ne bantu batu kabayi basue kututeleja nekubambuluishe bua kuikalabu ne dikima dia kuyisha Bukalenge bua Nzambi mu mishindu mishilangane.​—2 Tim. 2:15.

Nudi kabidi mua kuenza manaya ikala mua kuambuluisha bana benu bua kutantamena malu mabi adi bana nabu babasaka bua kuenza. Nshapita wa 15 wa mukanda muibidi wa Les jeunes s’interrongent​—Réponses pratiques, udi mua kunuambuluisha bua kuyukila bimpe ne bana benu. Nudi mua kupeta ngenyi mimpe mu tshiena-bualu tshia ne: “Contre la pression du groupe” tshidi mu dibeji dia 132 ne 133. Mu tshiena-bualu etshi mbashile bana miaba idibu mua kufunda mandamuna adibu bamona mimpe buabu buobu. Miaku idi kuinshi kua dibeji dia 133 idi yamba ne: ‘Ambulula malu aa ne tatuebe, mamuebe anyi ne mulunda webe udi mushindame.’ Nudi mua kuikala nuambulula malu aa ne bana benu dilolo dinutu nuenza Ntendelelu wa mu Dîku.

Ntendelelu wa mu Dîku udi wambuluisha baledi bua kuleja bana mudibi bimpe bua kudifundila bipatshila bidi mua kubambuluisha bua kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa ne kudifila mu mudimu wende bikole. Mukanda muibidi wa Les jeunes s’interrogent, udi ufila mibelu mimpe bua bualu ebu mu nshapita wa 38 udi wamba ne: “Que vais-je faire de ma vie?” Panudi nukonkonona nshapita eu, ambuluisha bana bebe bua bafike ku dimona ne: kuenzela Yehowa mudimu ke bualu butambe buimpe budibu mua kuenza. Bambuluishe bua bapete dijinga dia kulua bampanda-njila, kuya ku Betele, kubuela mu Kalasa ka Dilongesha Mudimu anyi kudifila mu mushindu mukuabu wa mudimu wa ku dîba ne ku dîba.

Kadi nuadimuka, bualu bamue baledi badi basue kukolesha bana babu bimpe batu benza tshilema patubu bimanyina pa tshidibu basue bua bana babu benze, kabayi babela nansha kalumbandi bua bikadibu benza. Ki mbibi bua kukankamija bana bebe bua badifundile bipatshila bu mudi kuya ku Betele anyi kulua misionere to. Kadi paudi wenza nunku, wadimuka bua kubafikishi munda anyi kubabungamiji ne malu audi ujinga bua bakumbaje. (Kolos. 3:21) Kupu muoyo ne: muana yonso udi ne bua kunanga Yehowa ne muoyo wende yeye, kadi ki ne muoyo webe wewe to. (Mat. 22:37) Nunku ikala ukeba mushindu wa kuela bana bebe kalumbandi bua malu mimpe adibu benza ne kuikadi ushindamena pa adibu kabayi benza. Ubambuluishe bua kuanyisha bionso bidi Yehowa mutuenzele. Pashishe lekela muoyo wabu ubasake ku dienzela Yehowa mudimu bua malu adiye mubenzele.

Enza bua dîba dia ntendelelu dikale dia disanka

Bualu buisatu budi buambuluisha bua Ntendelelu wa mu Dîku kuikala muimpe nkudienzeja bua ikale tshikondo tshia disanka. Ntshinyi tshinudi mua kuenza? Imue misangu nudi mua kuteleja drama anyi kumona bande ya video idibu bapatule kudi Bantemu ba Yehowa ne kuyukidilapu. Peshi nudi mua kubala tshitupa kampanda tshia mu Bible pamue, nupesha muena mu dîku yonso bua abale mêyi a muntu kampanda adi mu tshitupa atshi.

Mu Tshibumba tshia Nsentedi ne mu Réveillez-vous! mudi biena-bualu bimpe binudi mua kulonga mu dîku. Tshilejilu, udi mua kuangata tshiena-bualu tshitu tshipatuka mu dibeji dia 31 dia Réveillez-vous! yonso tshidi tshiamba ne: “Que répondriez-vous?” Musangu umue mu ngondo ibidi, mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia bantu bonso mutu tshiena-bualu tshidi tshibambuluisha bua kulonga Bible tshidi tshiamba ne: “Buenu nuenu bansonga.” Mu Tshibumba tshia Nsentedi tshidi katshiyi ne tshiena-bualu etshi, batu bapatula tshiena-bualu tshia bansongalume ne bansongakaji tshidi tshiamba ne: “Longesha bana bebe.”

Biena-bualu bia “Les jeunes s’interrogent” bitu bipatuka mu Réveillez-vous! nebiambuluishe bikole baledi badi ne bana bakadi batantamane anu bu mudi mukanda muibidi wa Les jeunes s’interrogent ubambuluisha. Panudi nukonkonona nabu mukanda eu, kunupu muoyo malu adi mu kazubu kadi ku ndekelu kua nshapita yonso kadi kamba ne: “Qu’en pensez-vous?” Kazubu aka kakena kambuluisha anu bua kuenza diambulula to. Kadi nkonko idimu idi mua kunuambuluisha bua kupatula malu manene a kuyukidilangana mu dîku.

Kadi nuadimuka bua kanuvuiji dilonga dia mu dîku bu tshikondo tshia kuela bana nkonko mulongolongo. Tshilejilu, kanuenzeji muana bua abale ne dîyi dikole malu adiye mufunde mu mabeji adi ne tshiena-bualu ne: “Mon journal” anyi miaba mikuabu mu mukanda wende to. Mu tshiena-bualu tshia “Un mot aux parents” badi bamba mu dibeji disatu ne: “Bua wewe kukankamija muanebe bua kufundaye malu adi munda muende mu mukanda wende, kukebi bua akulejawu to. Pamuapa panyima pa matuku, udi mua kulua kukuambila yeye nkayende malu avuaye mufunde pa bualu bunudi nuyukidila.”

Nuenu bikale nuenza Ntendelelu wa mu Dîku pa tshibidilu, nulonga malu adi mua kuambuluisha bana ne nuenza bua dîba dinudi nulonga dikale dia disanka, Yehowa neanubeneshe bua bionso binudi nuenza. Tshikondo tshia pa buatshi etshi netshiambuluishe bena mu dîku bua kukolesha malanda abu ne Nzambi.

[Kazubu mu dibeji 31]

Ikala ukeba ngenyi mikuabu

“Patuvua tulonga Bible ne bana betu ba bakaji, meme ne bayanyi tuvua tuyukila malu atuvua ne bua kulongolola bua bisangilu bia tshisumbu ne pashishe tuvua tubambila bua kuzola tshimfuanyi tshivua mua kumvuija bualu kampanda mu tshikoso. Misangu mikuabu tuvua tunayilula malu a mu Bible anyi tuambulula mishindu ya kuyisha. Tuvua tulonga malu bilondeshile bidimu biabu, tukeba malu mimpe avua abasankisha ne avua mua kubambuluisha.”​—J.M., États-Unis.

“Bua kuambuluisha kana ka bakaji ka mamu mukuabu umvua ndongesha Bible bua kumvua mushindu uvuabu benza mudimu ne mivungu ku kale, tuakapatula mabeji a mukanda wa Yeshaya bamane kukupula nomba ya nshapita ne mvese yonso. Tuetu kukuatakaja mabeji au ne kuela tuntu tuenze bua nshiba ku ntengu yonso ibidi. Pashishe muana au wakateta kuenza tshivua Yezu muenze mu nsunagoga wa mu Nazaleta. Mu Luka 4:16-21 badi bamba ne: Yezu ‘wakavungulula mukanda wa Yeshaya, wakamona’ muaba uvuaye ukeba. (Yesh. 61:1, 2) Kadi pakateta muana kuenza muvua Yezu muenze, wakamona ne: mbikole bua kupeta muaba udi Yeshaya nshapita wa 61 mu muvungu mule udi kauyi ne nshapita ne mvese. Kukemaye bua muvua Yezu mumanye muvungu mpala ne nyima ne kuambaye ne: ‘Yezu uvua mukole!’”​—Y.T., Japon.

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Kuambulula malu ne bana kudi mua kubambuluisha bua kumanya tshia kuenza padibu babatatshisha kudi bana nabu

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Dienzeja bua dîba dinudi nuenza Ntendelelu wa mu Dîku dikale dia disanka