Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Nuikale mu ditalala ne bantu bonso’

‘Nuikale mu ditalala ne bantu bonso’

‘Nuikale mu ditalala ne bantu bonso’

“Binuamanya mua kuenza nunku mu bienzedi bienu, nuikale ne bantu bonso ditalala.”​—LOMO 12:18.

1, 2. (a) Ndidimuija kayi divua Yezu mupeshe bayidi bende? (b) Mmuaba kayi utudi mua kupeta mibelu ya tshia kuenza padibu batuluisha?

YEZU wakadimuija bayidi bende ne: bantu ba bisamba bionso nebabaluishe, ne mu butuku bua muladilu wa lufu luende, wakabumvuija tshivuabu ne bua kubakengeshila. Wakambila bapostolo bende ne: ‘Bu nuenu bikale ba pa buloba, ba pa buloba bakadi kusua bantu babu; kadi bualu bua nuenu kanuena ba pa buloba, ngakunusungula mu ba pa buloba, nunku ba pa buloba badi nenu lukuna.’​—Yone 15:19.

2 Ntatu ivua mupostolo Paulo mupete yakamufikisha ku dimona muvua mêyi a Yezu aa malelela. Paulo wakambila nsonga Timote muenzejanganyi nende wa mudimu mu mukanda muibidi uvuaye mumufundile ne: ‘Wewe wakalonda diyisha dianyi, bienzedi bianyi, bualu bungakapangidija, ditabuja dianyi, lutulu luanyi, dinanga dianyi, kutantamana kuanyi, makengeshibua anyi ne makenga anyi.’ Kumuambilaye kabidi ne: ‘Bantu bonso badi basue kuikala bena kanemu mu Kristo Yezu nebakengeshibue.’ (2 Tim. 3:10-12) Mu nshapita wa 12 wa mukanda uvua Paulo mufundile bena Kristo ba mu Lomo, uvua mubaleje tshivuabu mua kuenza pavuabu babaluisha. Mibelu eyi idi kabidi mua kutuambuluisha mu matuku a ku nshikidilu aa.

‘Nuele meji bua kuikala ne malu mimpe’

3, 4. Mmushindu kayi utudi mua kutumikila mubelu udi mu Lomo 12:17 (a) mu mêku mudi bamue kabayi Bantemu? (b) mu malanda ne bena mutumba netu?

3 Bala Lomo 12:17. Paulo wakamba ne: katuena ne bua kupingaja bubi ku bubi padibu batuluisha to. Kutumikila mubelu eu kudi ne mushinga nangananga mu mêku mudi bamue kabayi batendeledi ba Yehowa. Mulume anyi mukaji muena Kristo udi ne bua kudimukila tshilele tshia kuandamuna mukuende bibi anyi kumupingajila bubi, bualu mmumuambe dîyi dibi anyi mmumuenzele bibi. ‘Kualujila muntu bubi ku bubi’ kakutu kupatula bualu bua nsongo to, kadi kutu kunyanga nsombelu.

4 Paulo udi uleja mushindu muimpe wa kujikija bilumbu wamba ne: ‘Nudianjile kuela meji bua kuikala ne malu mimpe ku mêsu kua bantu bonso.’ Padi mukaji wenzela bayende malu mimpe dîba didiye umuamba mêyi mabi bua tshitendelelu tshiende, bidi mua kubenga kujula bilumbu. (Nsu. 31:12) Tshilejilu, Carlos udi mpindieu ku Betele, udi ulonda muvua mamuende mutantamene buluishi bua tatuende bualu uvua utungunuka ne kumuenzela malu mimpe ne kutabalela bena mu dîku diabu. Udi wamba ne: “Mamu uvua utuambila tuetu bana bua tuikale tunemeka tatu. Uvua ungambila bua kuikala nnaya nende dinaya didi difuanangane ne dia mabi nansha mumvua tshiyi mudinange. Kadi tatu uvua usanka bikole patuvua tunaya nende dinaya adi.” Ndekelu wa bionso wakatuadija kulonga Bible ne kutambulaye. Bu mutu Bantemu ba Yehowa badianjila ‘kuela meji bua kuikala ne malu mimpe ku mêsu kua bantu bonso,’ batu bambuluisha bena mutumba nabu dîba didi bikumina bibakuata ne bualu ebu butu busaka bena mutumba abu bua kushintulula meji mabi atubu babelela.

Tutekeshe buluishi ne ‘makala a kapia’

5, 6. (a) Mmushindu kayi utudi tunguija ‘makala a kapia’ pa mitu ya baluishi betu? (b) Londa bualu budi buenzeke muaba unudi basombele budi buleja mudi kutumikila mubelu udi mu Lomo 12:20 mua kupatula bipeta bimpe.

5 Bala Lomo 12:20. Pavua Paulo mufunde mêyi adi mu mvese eu, uvua ne bua kuikala muvuluke mêyi adi mu Nsumuinu 25:21, 22 adi amba ne: ‘Padi muluishi webe ne nzala, umupeshe tshiakudia, padiye ne nyota, umupeshe tshiakunua. Bidi bu kunguija makala a kapia pa mutu wende, Nzambi neakufute.’ (MMM) Bilondeshile mubelu udi mu Lomo nshapita wa 12, Paulo kavua musue kuamba ne: makala a kapia ndinyoka ditudi ne bua kupesha baluishi betu anyi malu atudi tuenza bua kubafuisha bundu to. Kadi bidi bimueneka ne: mêyi adi mu Nsumuinu ne adi Paulo mutele mu Lomo adi akula bua mushindu uvuabu bengulula biamu ku kale. Tshilejilu, Charles Bridges mumanyi kampanda wa mu bidimu bia 1800 wa mu ditunga dia Angleterre wakamba ne: “Bua kufula tshiamu tshikole, kabavua batshiteka anu pa kapia patupu to, kadi bavua kabidi bunguija makala a kapia pa mutu patshi. Ngikadilu bu mudi lutulu, didifila bua bakuabu ne dinanga dilelela idi ne bukole bua kutekesha bantu badi ne mioyo mikole.”

6 Bienzedi bietu bimpe bidi anu bu ‘makala a kapia’ bualu bidi mua kutekesha baluishi betu ne kubafikisha ku dilekela kukengesha basadidi ba Nzambi. Bienzedi bimpe bidi mua kusaka bantu bua kuakidila Bantemu ba Yehowa bimpe ne kuteleja lumu luimpe ludibu bayisha. Mupostolo Petelo wakafunda ne: ‘Nuikale ne bienzedi bimpe munkatshi mua bisamba bia bende, bualu bua mu mianda idibu banusonguela nuenu bu benji ba malu mabi, bobu batumbishe Nzambi mu dituku dialuaye, bua midimu yenu mimpe idibu bamona.’​—1 Pet. 2:12.

‘Nuikale mu ditalala ne bantu bonso’

7. Nditalala kayi didi Kristo mushile bayidi bende? Didi ne bua kutusaka bua kuenza tshinyi?

7 Bala Lomo 12:18. Mu butuku bua muladilu wa lufu luende, Yezu wakambila bapostolo bende ne: ‘Ndi nnushila ditalala, ndi nnupa ditalala dianyi.’ (Yone 14:27) Ditalala didi Yezu mushile bayidi bende nditalala dia mu mutshima didibu bapeta padibu bamanya ne: Yehowa Nzambi ne Muanende munanga mbabanange. Ditalala edi didi ne bua kutusaka bua kusomba mu ditalala ne bakuabu. Bena Kristo balelela mbanange ditalala ne mbasue kuikala mu ditalala ne bakuabu.​—Mat. 5:9.

8. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kusomba mu ditalala mu mêku etu ne mu tshisumbu?

8 Bua bena mu dîku kusombabu mu ditalala, badi ne bua kuikala bajikija bilumbu biabu ne lukasa pamutu pa kulekela nsombelu unyanguka. (Nsu. 15:18; Ef. 4:26) Tudi kabidi ne bua kutumikila mubelu eu mu tshisumbu tshia bena Kristo. Mupostolo Petelo udi uleja mudi kukeba ditalala kuenda pamue ne kukanda ludimi luetu. (1 Pet. 3:10, 11) Yakobo wakakula pende bua bualu ebu panyima pa yeye mumane kubela bena Kristo bua kabikadi ne ngakuilu mubi, mukawu ne matandu. Wakamba ne: ‘Kadi meji adi afuma mu diulu diambedi adi mimpe, pashishe adi ditalala, adi bupole, mbitekete bua kuasengelela, adi muwule tente ne luse ne mamuma mimpe, kaena ne mpata, kaena ne lubombo. Mamuma a buakane adi akunyibua mu ditalala kudi bantu badi benzeja ditalala.’​—Yak. 3:17, 18.

9. Ntshinyi tshitudi katuyi mua kupua muoyo patudi tudienzeja bua kuikala mu ‘ditalala ne bantu bonso’?

9 Mu Lomo 12:18, Paulo kena utulomba bua kusomba mu ditalala anu mu mêku etu ne mu tshisumbu to. Udi wamba ne: tudi ne bua ‘kuikala mu ditalala ne bantu bonso.’ Mu bantu bonso aba mudi: bena mutumba, bena mudimu netu, balongi netu ne bantu batudi tutuilangana nabu patudi tuyisha. Kadi Paulo udi wamba kabidi mu mubelu wende eu ne: “Binuamanya mua kuenza nunku.” Mmusue kuamba ne: tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kuikala mu ‘ditalala ne bantu bonso’ kadi katuyi tushipa mikenji ya Nzambi.

Disombuela ndia Yehowa

10, 11. Mmushindu kayi utudi ‘tushila tshiji tshia Nzambi muaba’? Bua tshinyi tudi ne bua kuenza nanku?

10 Bala Lomo 12:19. Tudi ne bua kuikala ne “lutulu” ne ‘mutshima wa bupuekele’ nansha kudi bantu “badi badimanyika bu baluishi” ba mudimu wetu ne ba lumu luimpe lutudi tuyisha, ne kudi bantu badi batuluisha patoke. (2 Tim. 2:23-25) Paulo udi ubela bena Kristo bua kabadisombuedi, kadi bua ‘bashile tshiji tshia Nzambi muaba.’ Tuetu bena Kristo tudi bamanye ne: katuena ne bukenji bua kudisombuela to. Davidi wakamba ne: ‘Lekela kufua tshiji, upidie kuikala ne njiya. Kunyingabadi; bualu ebu budi mua kukuenzeja anu bualu bubi.’ (Mus. 37:8) Solomo wakamba pende ne: ‘Kuambi ne: nempingaje bubi ku bubi; windile Yehowa, yeye neakusungile.’​—Nsu. 20:22.

11 Padi baluishi betu batuenzela bibi, mbimpe tulekele Yehowa bua abanyoke dîba didiye musue pikalaye mumona ne: mbakumbanyine dinyoka. Paulo wakaleja ne: uvua wakula bua tshiji tshia Yehowa bualu wakamba kabidi ne: ‘Bakafunda ne: Busombuedi mbuanyi, meme nemfute, ke mudi Mukalenge wamba.’ (Tangila Dutelonome 32:35.) Tuetu badisombuele, tudi tudibandisha ne tuangata muaba wa Yehowa bualu tudi tuenza bualu budiye anu yeye nkayende ne bua kuenza. Tudi kabidi tuleja mutudi katuyi tueyemena dilaya dia Yehowa dia ne: ‘Meme nemfute.’

12. Ndîba kayi diamueneka tshiji tshia Yehowa? Netshimueneke mushindu kayi?

12 Paulo wakamba ku ntuadijilu kua mukanda uvuaye mufundile bena Lomo ne: ‘Tshiji tshia Nzambi tshidi tshibuluibua mu diulu pa malu onso adi kaayi a Nzambi ne adi kaayi makane a bantu badi bakanda bushuwa ku malu mabi.’ (Lomo 1:18) Tshiji tshia Yehowa netshimueneke mu diulu ku diambuluisha dia Muanende mu tshikondo tshia “dikenga dinene.” (Buak. 7:14) Bualu ebu nebuikale “tshimanyinu tshia dilumbulula diakane dia Nzambi” anu mudi Paulo wamba mu mukanda wende mukuabu ne: ‘Mbiakane bua Nzambi kupingaja makenga kudi badi banukengesha ne bua kunupaye nuenu badi bakengeshibua dikisha popamue netu, ku dibuluibua dia Mukalenge Yezu paluaye mu diulu ne banjelu ba bukole buende mu kapia kadi kakenka. Neadisombuele kudi bantu badi kabayi bamanye Nzambi ne kudi badi kabayi batumikila lumu luimpe lua Mukalenge wetu Yezu.’​—2 Tes. 1:5-8.

Nutshimune malu mabi ku malu mimpe

13, 14. (a) Bua tshinyi kabiena bitukemesha padibu batuluisha? (b) Mmushindu kayi utudi mua kubenesha baluishi betu?

13 Bala Lomo 12:14, 21. Bu mutudi bajadike ne: Yehowa neakumbaje malu adiye mulongolole, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kukumbaja mudimu udiye mutupeshe wa kuyisha ‘lumu luimpe lua bukalenge mu bisamba bionso.’ (Mat. 24:14) Tudi bamanye ne: mudimu eu neujule tshiji tshia baluishi betu bualu Yezu wakamba ne: ‘Bisamba bionso nebikale nenu lukuna bua dîna dianyi.’ (Mat. 24:9) Ke bualu kayi kabiena bitukemesha anyi bitutekesha ku muoyo padibu batuluisha to. Mupostolo Petelo wakamba ne: ‘Bananga, kanukemi bua dikenga didi bu kapia munkatshi muenu diakuluila kunudi bu diteta, bu bualu bupiabupia buakanukuata; kadi bualu bua nudi babanyanganyi ba makenga a Kristo, nusanke; bua nuenu nusanke kabidi ne disanka dinene ku dibuluibua dia butumbi buende.’​—1 Pet. 4:12, 13.

14 Pamutu pa kukina bantu badi batuluisha, tudi tudienzeja bua kubalongesha bualu tudi bamanye ne: bamue ba kudibu badi batukengesha mu dipanga. (2 Kol. 4:4) Tudi tutumikila mubelu wa Paulo wa ne: ‘Nusankishe badi banukengesha; nubasankishe, kanubedi mulawu.’ (Lomo 12:14) Tudi tusankisha anyi tubenesha baluishi betu patudi tubalombela Nzambi. Yezu wakamba mu Muyuki wende wa pa mukuna ne: ‘Suayi badi nenu lukuna, nuenzele badi nenu tshiji malu mimpe, nusankishe badi banuela mulawu, lombelayi badi banukengesha Nzambi.’ (Luka 6:27, 28) Tshivua tshienzekele mupostolo Paulo tshiakamufikisha ku dimanya ne: muluishi udi mua kulua pende muyidi mulelela wa Kristo ne kuenzela Yehowa mudimu ne tshisumi. (Gal. 1:13-16, 23) Paulo wakamba mu mukanda wende mukuabu ne: ‘Padibu batupenda, tudi tubavudijila disanka; patudi ne makenga, tudi tudikankamika; padibu batuvuijila lumu lubi, tudi tubasengelela.’​—1 Kol. 4:12, 13.

15. Mmushindu kayi muimpe utudi tutshimuna malu mabi ku malu mimpe?

15 Nunku, muena Kristo mulelela yonso udi ne bua kulonda mubelu udi mu mvese wa ndekelu wa Lomo nshapita wa 12 udi wamba ne: ‘Lekela kupitshibua kudi malu mabi; kadi wikale upita malu mabi ku malu mimpe.’ Satana Diabolo ke mukebeshi wa malu mabi onso. (Yone 8:44; 1 Yone 5:19) Mu tshikena-kumona tshivua Yone mupete, Yezu wakamuleja ne: bana babu bela manyi ‘mbapite Satana bukole bualu bua mashi a Muana wa Mukoko, ne bua dîyi dia bumanyishi buabu.’ (Buak. 12:11) Bualu ebu budi buleja ne: mushindu muimpe wa kutshimuna Satana ne malu mabi adiye usaka bantu ba mu tshikondo etshi bua kuenzela bantu bimpe mpatudi tubayisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi.

Nusanke mu ditekemena

16, 17. Ntshinyi tshidi Lomo nshapita wa 12 mutulongeshe bua (a) tshitudi ne bua kuenza ne muoyo wetu? (b) mushindu utudi ne bua kuenza malu mu tshisumbu? (c) mushindu utudi ne bua kuenzela bantu badi batuluisha bua ditabuja dietu?

16 Dikonkonona dietu dia mu tshikoso dia nshapita wa 12 wa mukanda uvua Paulo mufundile bena Lomo ndituvuluije malu a bungi. Tudi balonge ne: bu mutudi basadidi ba Yehowa, tudi ne bua kuitaba bua kudipangisha amue malu. Nyuma wa Nzambi udi utusaka bua kuenza nanku bualu meji etu adi atujadikila ne: ke tshidi disua dia Nzambi. Tudi ne bua kuikala ne lukunukunu mu mitshima yetu ne kuenzela Nzambi mudimu ne tshisumi ne bipedi bidiye mutupeshe. Tudi ne bua kumuenzela mudimu ne didipuekesha ne kuenza muetu muonso bua kuikala mu buobumue ne bena Kristo netu. Tudi tudienzeja bua kuikala bakididi ba benyi ne tuditeka pa muaba wa bakuabu.

17 Lomo nshapita wa 12 mmutupeshe kabidi mibelu ya bungi ya tshitudi ne bua kuenza padibu batuluisha. Katuena ne bua kudisombuela. Tudi ne bua kudienzeja bua kupita buluishi bukole ku diambuluisha dia bienzedi bietu bimpe. Tudi ne bua kudienzeja bua kuikala mu ditalala ne bantu bonso katuyi tushipa mikenji ya mu Bible. Tudi ne bua kutumikila mubelu eu mu mêku etu, mu tshisumbu, mu malanda etu ne bena mutumba netu, ku mudimu, mu tulasa ne patudi tuyisha. Nansha padibu batukengesha ne tshikisu tshionso, tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kutshimuna malu mabi ku malu mimpe, katuyi tupua muoyo ne: disombuela ndia Yehowa.

18. Tela mibelu isatu idi mu Lomo 12:12.

18 Bala Lomo 12:12. Pa kumbusha mibelu mimpe eyi, Paulo udi utupesha kabidi mibelu mikuabu isatu. Bu mutudi katuyi mua kudienzela malu onso aa bikala Yehowa kayi utuambuluisha, Paulo udi utubela bua ‘kunanukila mu kutendelela.’ Bualu ebu budi butuambuluisha bua kutumikila mubelu wende mukuabu wa ‘kuikala ne ditantamana mu makenga.’ Pashishe, tudi ne bua kutuishila meji etu ku malu adi Yehowa mutulaye ne ‘kusanka mu ditekemena’ dia muoyo wa tshiendelele nansha tuetu mua kuupeta mu diulu anyi pa buloba.

Diambulula

• Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padibu batuluisha?

• Mmiaba kayi itudi ne bua kudienzeja bua kuikala bena ditalala? Mushindu kayi?

• Bua tshinyi katuena ne bua kukeba bua kudisombuela?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 8]

Kuambuluisha bena mutumba netu kudi mua kubafikisha ku dishintulula meji avuabu batuelela

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Utuku udienzeja bua kuikala mu ditalala ne bantu bonso mu tshisumbu anyi?