Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bukokeshi bua Yehowa budi bubingishibua

Bukokeshi bua Yehowa budi bubingishibua

Bukokeshi bua Yehowa budi bubingishibua

‘Mutambe Bunene wa mu diulu udi ukokesha bukalenge bua bantu.’​—DAN. 4:17.

1, 2. Tela amue malu adi mapangishe bantu bua kukokesha bimpe.

BUKOKESHI bua bantu mbupangile bualu. Kakuena muntu udi mua kuelesha bualu ebu mpata to. Mbapangile bualu kabena ne meji a kukokesha nawu bimpe. Mushindu udi bantu bapangile mua kukokesha udi utamba kumueneka lelu, bualu bamfumu ba bungi mbaleje mudibu ‘badinangi, banangi ba biuma, baditumbishi, badileji, kabayi ne kusakidila, bashipi ba bipungidi, bena bunsonge, kabayi mua kudikanda, bena luonji, kabayi basue malu mimpe, batungidianganyi, bena lukuluku.’​—2 Tim. 3:2-4.

2 Ku kale menemene, baledi betu ba kumpala bavua babenge bukokeshi bua Nzambi. Bavua mua kuikala bela meji ne: bavua basungule budikadidi pavuabu benze nunku, kadi pabu basungule bukokeshi bua Satana. Dikokesha dibi dia bantu munkatshi mua bidimu binunu bisambombo balombola kudi Satana “mukokeshi wa buloba ebu” nditufikishe ku nsombelu mubi utudi nende lelu. (Yone 12:31) Mukanda mukuabu udi wakula bua nsombelu udi nende bantu lelu, wamba mudibi kabiyi ne mushinga bua “kukeba bua malu alongoloke pa buloba.” Udi wamba ne: “Kakuena mushindu wa kulongolola malu to. Padi bantu bateta kuenza nunku, bidi bibafikisha ku diakabi, dijinga dia kukokesha nkaya ne ku mvita.” (The Oxford History of the Twentieth Century) Mukanda eu mmuleje patoke mudi bukokeshi bua bantu bupangile.

3. Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua mushindu uvua Nzambi ne bua kukokesha bu Adama ne Eva kabayi benze bubi?

3 Baledi betu ba kumpala bavua benze tshilema tshibi tshitambe pavuabu babenge bukokeshi bua Nzambi budi butambe onso. Katuena bamanye bimpe muvua Yehowa mua kulongolola malu bua kulombola buloba bu Adama ne Eva kabayi bamutombokele to. Kadi tumanye ne: bu bantu bonso bitabe bukokeshi bua Nzambi, kuvua mua kuikala dinanga ne dibenga kusunguluja bantu. (Bien. 10:34; 1 Yone 4:8) Bua bungi bua meji adi nawu Nzambi, tudi bashindike ne: bu bantu bitabe bukokeshi buende, bilema bionso bidi bantu badi basue kukokesha bakuabu benze kabivua mua kuikalaku to. Bukokeshi bua Nzambi buvua mua kuikala ‘bukutshishe tshintu tshionso tshidi ne muoyo ne diakalengele.’ (Mus. 145:16) Mu tshikoso, buvua mua kuikala bukokeshi buimpe butambe. (Dut. 32:4) Ndiakabi dia dikema bua muvua bantu babubenge.

4. Satana udi ne bukokeshi bua mushindu kayi?

4 Tshidibi, mbimpe tumanye ne: nansha muvua Yehowa mulekele bantu badikokesha, katu muanji kulekela bukenji bua kukokesha bifukibua biende to. Nansha mukalenge wa bukole wa mu Babulona wakalua kuitaba ne: ‘Mutambe Bunene wa mu diulu udi ukokesha bukalenge bua bantu.’ (Dan. 4:17) Mu matuku atshilualua, Bukalenge bua Nzambi nebuenzeje disua diende. (Mat. 6:10) Bulelela, Yehowa mmulekele bua Satana ikale “nzambi wa tshikondo etshi” bua tshitupa tshîpi bua kujikija tshilumbu tshivua muluishi wende eu mujule. (2 Kol. 4:4; 1 Yone 5:19) Nansha nanku, Satana katu muanji kuenza bualu butu Yehowa kayi mumuanyishile. (2 Kul. 20:6; Tangila Yobo 1:11, 12; 2:3-6) Pashishe, kutu anu bantu batu basungula bua kukokela Nzambi nansha mudibu mu buloba budi muluishi wende munene ukokesha.

Muvua Nzambi ukokesha Isalele

5. Bena Isalele bakalaya Nzambi tshinyi?

5 Katshia anu ku tshikondo tshia Abele too ne pakaledibua tshisamba tshia Isalele, kuvua bantu bavua batendelela Yehowa ne lulamatu ne batumikila mikenji yende. (Eb. 11:4-22) Mu tshikondo tshia Mose, Yehowa wakadia tshipungidi ne bana ba Yakoba ne kuluabu tshisamba tshia Isalele. Mu 1513 kumpala kua Yezu, bena Isalele bakitaba bua Yehowa ikale mukokeshi wabu bobu ne ndelanganyi yabu pakaditshipabu ne: ‘Netuenze mêyi onso akutuambila Yehowa.’​—Ekes. 19:8.

6, 7. Malu avua bishi pavua Nzambi ukokesha Isalele?

6 Yehowa kavua musungule bena Isalele bua kuikalabu tshisamba tshiende patupu to. (Bala Dutelonome 7:7, 8.) Kavua mutshisungule anu bua diakalenga diabu to, kadi bivua nangananga bua dîna diende ne bumfumu buende bivua ne mushinga wa bungi. Tshisamba tshia Isalele tshivua ne bua kuambuluisha bua kuleja bantu ne: Yehowa ke Nzambi umuepele mulelela. (Yesh. 43:10; 44:6-8) Ke bualu kayi Yehowa wakabambila ne: ‘Bualu bua nuenu nudi bantu ba tshijila kudi Yehowa Nzambi wenu, Yehowa wakanusungula munkatshi mua bantu bonso ba pa buloba bua nuenu nuikale bantu ba bupianyi buende.’​—Dut. 14:2.

7 Pavua Nzambi ukokesha bena Isalele, uvua mumanye ne: bavua bena mapanga. Nansha nanku, mikenji yende yoyi ivua mipuangane ne ileja ngikadilu ya uvua muyele. Mikenji ivua Yehowa mubapeshe ku butuangaji bua Mose ivua ileja patoke mudiye Nzambi wa tshijila, munange buakane, musue kufuila bantu luse ne mudiye ne lutulu. Pashishe, mu tshikondo tshia Yoshua, bena Isalele bakatumikila mikenji ya Yehowa ne kupetabu ditalala ne masanka mu ntendelelu wabu. (Yosh. 24:21, 22, 31) Malu avua menzeke tshikondo atshi akaleja buimpe bua bukokeshi bua Yehowa.

Ntatu yakapetabu pakatuadija bantu kukokesha

8, 9. Mbualu bubi kayi buvua bena Isalele balombe? Buakabakebela tshinyi?

8 Kadi mu kupita kua bidimu, bena Isalele bakavua bela Nzambi nyima njila ne njila ne bakakenga bualu katshivua ubalama. Pashishe, bakalua kuambila muprofete Samuele bua abakebele mukalenge uvuabu mua kumona ne mêsu. Yehowa wakambila Samuele bua kuenza tshivuabu balombe. Kadi wakamuambila ne: ‘Bobu kabakakupidia wewe, bakampidia meme bua meme tshikadi mukokeshi wabu.’ (1 Sam. 8:7) Nansha muvua Yehowa muitabe bua bena Isalele bikale ne mukalenge uvuabu bamona, wakabadimuija ne: bukokeshi bua muntu nebubakebele ntatu.​—Bala 1 Samuele 8:9-18.

9 Malu akalua kuenzeka akaleja muvua Yehowa muambe bulelela. Dibakokesha dia muntu nabu diakakebela bena Isalele ntatu ya bungi, nangananga pavua mfumu wela Yehowa nyima. Patudi tumona malu avua menzeke mu Isalele, kabiena bitukemesha bua mutu bamfumu badi kabayi bamanye Yehowa bapangila bua kulombola bantu bimpe to. Kutu bamue bamfumu ba tshididi batu bamba mudi Nzambi mubambuluishe bua kuteka ditalala ne bupole mu matunga abu. Kadi mmushindu kayi udi Nzambi mua kubenesha bantu badi kabayi bitaba bukokeshi buende?​—Mus. 2:10-12.

Nzambi udi ukokesha tshisamba tshipiatshipia

10. Bua tshinyi Nzambi wakapingaja tshisamba tshikuabu pa mutu pa Isalele?

10 Bena Isalele bakaleja muvuabu kabayi basue kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. Bakalua kubenga Masiya uvua Nzambi mutume ne Yehowa wakabalekela ne kupingaja pa muaba wabu tshisumbu tshia bantu bavua ne bua kuenza tshisamba tshipiatshipia. Nunku mu tshidimu tshia 33, tshisumbu tshia bena Kristo bela manyi tshiakaledibua. Mu kuamba kuimpe, tshisumbu atshi tshivua tshisamba tshipiatshipia tshivua ku bukokeshi bua Yehowa. Paulo wakatshibikila ne: “Bena Isalele ba Nzambi.”​—Gal. 6:16.

11, 12. Isalele wa kale ne “bena Isalele ba Nzambi” mbafuanangane ku tshinyi mu tshilumbu tshidi tshitangila bakulu?

11 Tshisamba tshia Isalele wa kale ne tshia “bena Isalele ba Nzambi” bidi ne malu adi mashilangane ne makuabu mafuanangane. Tshisumbu tshia bena Kristo ntshishilangane ne Isalele wa kale, bualu bobu kabena ne mukalenge udi umueneka ku mêsu ne kabena balambula nyama bua mibi yabu to. Kadi mbifuanangane mu tshilumbu tshidi tshitangila bakulu. (Ekes. 19:3-8) Bakulu bena Kristo kabena bakokesha tshisumbu tshia mikoko bu bamfumu to. Kadi badi bayilama ne balombola midimu ya tshisumbu. Mbanange muntu yonso wa mu tshisumbu ne badi bamunemeka.​—2 Kol. 1:24; 1 Pet. 5:2, 3.

12 Padi “bena Isalele ba Nzambi” ne ‘mikoko mikuabu’ bela meji ku mushindu uvua Yehowa ukokesha Isalele wa kale, badi bamuanyisha bikole ne banyisha mushindu udiye ukokesha. (Yone 10:16) Tshilejilu, malu adi menzeke adi aleja ne: bamfumu ba mu Isalele bavua ne bukokeshi bua kunyanga bantu bavuabu bakokesha anyi kubasaka ku dienza malu mimpe. Bualu ebu budi bulongesha bantu badi ku mutu kua tshisumbu ne: nansha mudibu kabayi bakokesha bu bamfumu ba mu Isalele wa kale, badi ne bua kuikala tshilejilu tshimpe tshia ditabuja.​—Eb. 13:7.

Mudi Yehowa ukokesha lelu

13. Mbualu kayi bunene buvua buenzeke mu 1914?

13 Lelu bena Kristo badi bamanyisha bantu bonso mukadi bukokeshi bua bantu pa kutua ku ndekelu. Mu 1914, Yehowa wakateka mukalenge Yezu Kristo ku mutu kua Bukalenge buende bua mu diulu. Dîba adi, wakapesha Yezu bukokeshi bua kuyaye bua ‘kutambaye bakuabu bukole.’ (Buak. 6:2) Yehowa wakambila Mukalenge mupiamupia eu ne: Ndaku ‘ukokeshe munkatshi mua badi nebe lukuna.’ (Mus. 110:2) Diakabi, bena panu batu anu babenga kukokela bukokeshi bua Yehowa. Badi batungunuka ne kuenza malu anu bu ne: “Kakuena Nzambi.”​—Mus. 14:1.

14, 15. (a) Mmushindu kayi udi Bukalenge bua Nzambi butulombola lelu? Nkonko kayi itudi ne bua kudiela bua bualu ebu? (b) Ntshinyi tshidi tshileja lelu mudi bukokeshi bua Nzambi butambe buimpe?

14 “Bena Isalele ba Nzambi” bakese batshidi pa buloba, ne bu mudibu bana babu ne Yezu badi batungunuka ne kuikala ‘milopo bua bualu bua Kristo.’ (2 Kol. 5:20) Yezu mmubateke bua kuikala kasumbu ka mupika wa lulamatu ne wa budimu. Badi ne bua kulama bena Kristo bela manyi ne bena mu musumba munene badi batekemene bua kuikala ne muoyo wa tshiendelele pa buloba bakadi mpindieu miliyo ya bungi ne kubalongesha malu a Nzambi. (Mat. 24:45-47; Buak. 7:9-15) Masanka adi nawu batendeledi balelela lelu adi aleja ne: Yehowa udi ubenesha mudimu udi kasumbu ka mupika kenza.

15 Mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Ndiku mumanye bimpe midimu indi ne bua kuenza mu tshisumbu tshia bena Kristo anyi? Ndiku ngenza muanyi muonso bua kukuatshisha bukokeshi bua Yehowa anyi? Ndiku ne disanka bua mundi ku bukokeshi bua Bukalenge buende anyi? Ndiku mudisuike bua kutungunuka ne kuambila bantu malu a Bukalenge bua Nzambi ne muanyi muonso anyi?’ Tuetu bonso mu tshibungi tudi basue kukokela mushindu udi Yehowa utulombola ku butuangaji bua Kasumbu Kaludiki ne kueleshangana diboko ne bakulu badi mu bisumbu bietu. Patudi tuenza nunku, tudi tuleja mutudi tuitaba bukokeshi bua Nzambi. (Bala Ebelu 13:17.) Kukokela ne muoyo mujima kudi kutuambuluisha bua kuikala mu buobumue ne bena Kristo netu ba pa buloba bujima nansha mudi bena panu batapuluke. Kudi kabidi kutupetesha ditalala ne buakane ne kutumbisha Yehowa bua kuleja mudi bukokeshi buende buimpe butambe.

Bukokeshi bua Nzambi budi butshimuna

16. Ndisungula kayi didi muntu yonso ne bua kuenza lelu?

16 Mu matuku makese emu Yehowa neakose tshilumbu tshivua tshijuke mu Edene. Nunku bantu badi ne bua kusungula luseke ludibu mpindieu. Muntu yonso udi ne bua kusungula bikalaye witaba bukokeshi bua Yehowa anyi bua bantu. Tudi ne diakalenga dia kuambuluisha bena bupuekele bua kusungula luseke luimpe. Mu katupa kîpi emu ku Armagedone, bukokeshi bua Yehowa nebupingane bua kashidi pa muaba wa makalenge a bantu badi ku bukokeshi bua Satana. (Dan. 2:44; Buak. 16:16) Bukokeshi bua bantu nebushikile ne Bukalenge bua Nzambi nebukokeshe pa buloba bujima. Bukokeshi bua Yehowa nebubingishibue bimpe bitambe.​—Bala Buakabuluibua 21:3-5.

17. Mmalu kayi adi ambuluisha bena bupuekele bua kusungula luseke luimpe pa bidi bitangila bukokeshi?

17 Bantu batshidi belakana bua kuditeka ku luseke lua Yehowa badi ne bua kusambila ne kukonkonona masanka apeta bantu mu bukokeshi bua Nzambi. Bukokeshi bua bantu mbupangile bua kujikija malu a tshikisu tshia mishindu yonso. Kadi bukokeshi bua Nzambi bobu nebumbushe bantu babi bonso pa buloba. (Mus. 37:1, 2, 9) Makalenge a bantu mmakebeshe mvita idi kayiyi ikoseka, kadi Bukalenge bua Nzambi bobu ‘nebulekeshe mvita bua ijike too ne ku mfudilu kua buloba.’ (Mus. 46:9) Bukalenge bua Nzambi nebupingaje too ne ditalala pankatshi pa bantu ne nyama. (Yesh. 11:6-9) Bupele ne nzala mbikengeshe bantu bikole mu bukokeshi bua bantu, kadi Bukalenge bua Nzambi nebubijikije bionso. (Yesh. 65:21) Nansha bakalenge ba pa buloba badi ne meji mimpe ki mbakokeshe bua kujikija masama ne lufu to, kadi mu Bukalenge bua Nzambi bakulakaje ne babedi nebapingane ku bunsonga ne kupetulula makanda a mubidi. (Yobo 33:25; Yesh. 35:5, 6) Buloba nebuikale mparadizu ne netuikale ne bua kumonangana ne bantu babisha Yehowa ku lufu.​—Luka 23:43; Bien. 24:15.

18. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja mutudi tuitaba ne: bukokeshi bua Nzambi mbutambe makuabu onso?

18 Bukalenge bua Nzambi nebujikije malu mabi onso avua Satana mukebeshe pavuaye musake baledi betu ba kumpala bua kuela Mufuki wabu nyima. Satana mmukengeshishe bantu munkatshi mua bidimu bitue ku 6 000, kadi Nzambi neajikije malu onso aa ku butuangaji bua Kristo mu bidimu 1 000 patupu. Bualu ebu budi buleja mu mushindu wa dikema mudi Bukalenge bua Nzambi butambe bua bantu. Bu mutudi Bantemu ba Nzambi wetu, tudi tuitaba bua ikale Mukokeshi wetu. Nunku, tulejayi dituku dionso ne dîba dionso ne: tudi batendeledi ba Yehowa, tudi tuitaba bukokeshi buende ne tusanka bua kuikala Bantemu bende. Tuenzayi muetu muonso bua kuambila muntu yonso udi witaba bua kututeleja ne: bukokeshi bua Yehowa mbutambe makuabu onso kule ne kule.

Pa bidi bitangila bukokeshi bua Nzambi, ntshinyi tshituvua balonge patuvua babale . . .

Dutelonome 7:7, 8?

1 Samuele 8:9-18?

Ebelu 13:17?

Buakabuluibua 21:3-5?

[Nkonko ya dilonga]

[Bimfuanyi mu dibeji 29]

Yehowa katu muanji kulekela kukokesha

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Kukokela bukokeshi bua Yehowa kudi kutuambuluisha bua kuikala mu buobumue pa buloba bujima