Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kandamena mashimi a Satana

Kandamena mashimi a Satana

Kandamena mashimi a Satana

MUKALENGE Senaheliba wa bena Ashû wakatuma Labashake bua kuambila bena Yelushalema ne: ‘Kabanudingi. Nzambi wenu kakunukuatshisha to. Itabayi bua kudifila mu bianza bietu, tshianana nenukenge bibi bitambe.’ Basalayi ba mukalenge au bavua babuele ku bukole mu tshimenga tshia Yuda. Mêyi a Labashake avua ne kipatshila ka kutshingisha bena mu Yelushalema bua badifile nkayabu.​—2 Bak. 18:28-35.

Bena Ashû bavua bamanyike bua tshikisu ne luonji bivuabu nabi. Bavua bumvuija baluishi babu malu a tshikisu atubu benzela bantu batubu bakuata ku mvita bua kubatshingisha. Philip Taylor mulongeshi munene wa malu a kale udi wamba ne: Bena Ashû bavua ne “tshibidilu tshia kutshingisha bantu bavuabu bakuata ne kubambila malu a dishima avua mua kubatshingisha bua bashale anu ku bukokeshi buabu. Bavua kabidi bambila bantu bavua mua kulua kubaluisha malu mabi avuabu benzele bantu bakuabu bua kubakuatshisha buôwa ne kubalubakaja mu lungenyi.” Mashimi ntshingoma tshinene be! Taylor udi wamba ne: atu “anyanga lungenyi lua bantu.”

Bena Kristo balelela ‘kabena baluangana bibula bafuilangana ne munyinyi ne mashi, kadi badi bafuilangana ne bamfumu ba mîdima,’ mmumue ne: banjelu babi bavua batombokele Nzambi. (Ef. 6:12) Satana Diabolo ke muluishi wabu munene. Udi wenza pende mudimu ne ditshingisha ne mashimi.

Satana udi wamba mudiye mua kunyanga muoyo mutoke wa yonso wa kutudi. Mu matuku a Yobo, wakambila Yehowa Nzambi ne: ‘Bionso bidi muntu nabi yeye neabifile bua kusungila muoyo wende.’ Uvua musue kuamba ne: bobu bakengeshe muntu bikole, neafike anu ku dilekela muoyo wende mutoke kudi Nzambi. (Yobo 2:4) Satana mmuambilemu anyi? Tuetu bonso tudiku ne makenga atudi tuamba ne: wowu matukuate netulekele mikenji ya Nzambi bua kushala ne muoyo anyi? Satana mmusue bua tuikale tuela meji mushindu eu. Nunku, udi wenza mudimu ne mashimi bua kutufikisha ku kakese ku kakese ku diela meji aa. Tukonkononayi imue mishindu idiye wenza nayi bualu ebu ne mutudi mua kumukandamena.

‘Badi ne bishimikidi biabu mu dimfuenkenya’

Satana wakabuelela kudi Elifaza umue wa ku balunda basatu ba Yobo, bua kuamba mudi bantu kabayi ne bukole nansha bukese bua kutantamena mateyi a Satana. Wakakula bua mudi bantu ne ‘mibidi ya pa buloba’ ne kuambila Yobo ne: ‘Badi ne bishimikidi biabu mu dimfuenkenya, badi baboteshibua bu tshibeyibeyi! Ku dinda too ne ku dilolo badi babatshibula bitupa bitupa, badi bafua tshiendelele ne kakuena muntu udi umona lufu luabu.’​—Yobo 4:19, 20.

Kudi muaba mukuabu mu Bible udibu batufuanyikija ne ‘bintu bifumba ne buloba,’ tuamba ne: mabungu menza ne dîma. (2 Kol. 4:7) Tudi ne butekete bualu tudi bapiane bubi ne dipanga bupuangane. (Lomo 5:12) Tuetu nkayetu katuena ne bukole ba kutua tshiadi ku mateyi a Satana to. Kadi bu mutudi bena Kristo, Yehowa udi utuambuluisha. Tudi ne mushinga ku mêsu kuende nansha mutudi bena butekete. (Yesh. 43:4) Yehowa udi kabidi upesha bantu nyuma wende padibu bamulomba. (Luka 11:13) Nyuma wende udi mua kutupesha ‘bukole budi butambe’ buetu budi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu yonso idi Satana utukengesha nayi. (2 Kol. 4:7; Filip. 4:13) Tuetu bakandamene Diabolo ‘bajalame mu ditabuja,’ Nzambi neatukoleshe bobobo. (1 Pet. 5:8-10) Nunku, katuena ne bua kutshina Satana Diabolo to.

Muntu udi ‘unua malu mabi bu mâyi’

Elifaza wakakonka Yobo ne: ‘Muntu udi tshinyi bua yeye ikale ne mutshima mutoke, ne bua muntu muledibue kudi mukaji ikale muakane?’ Udi wandamuna ne: ‘Tangila mudi Nzambi kayi weyemena bende ba tshijila, ne diulu kadiena ditoke too ku mêsu kuende; ke mudi muntu udi umutondesha udi munyanguke, udi unua malu mabi bu mâyi, utamba kupanga buakane.’ (Yobo 15:14-16) Elifaza uvua wambila Yobo ne: Yehowa katu ne muntu udiye umona muakane to. Diabolo utu pende ukuata mudimu ne meji mabi a nunku. Mmusue bua tuikale anu tunyingalala bua malu mabi atuvua benze ku kale, tudipisha bikole ne tuela meji ne: katuena bakumbane bua kutufuilabu luse to. Mmusue kabidi bua tuikale tumona Yehowa bu udi utulomba malu mapite bukole, bu utu kayi utumvuila, utufuila luse ne utuambuluisha bimpe to.

Bushuwa, tuetu bonso ‘tuakuenza malu mabi ne tudi tupanga kupeta butumbi bua Nzambi.’ Kakuena muntu muena mapanga udi mua kukumbaja mikenji miakane ya Yehowa yonso to. (Lomo 3:23; 7:21-23) Kadi kabiena biumvuija ne: katuena ne mushinga ku mêsu kuende to. Yehowa mmumanye ne: ‘Nyoka wa kale, udi muidikibue ne: Diabolo ne Satana,’ ke udi ubuelela mu mapanga etu bua kutulenduisha. (Buak. 12:9, 10) Bu mudi Nzambi mumanye ne: ‘tudi dimfuenkenya,’ kena ‘utandangana netu tshiendelele’ anyi ushala utubadila malu mabi etu to.​—Mus. 103:8, 9, 14.

Tuetu balekele kuenza malu mabi ne balombe Yehowa luse ne muoyo mujima, ‘neatambe kutubuikidila mibi yetu.’ (Yesh. 55:7; Mus. 51:17) Bible udi wamba ne: Nansha tuetu ne mibi ‘mikunze kunzuu, neyikale ne butoke bua neige.’ (Yesh. 1:18) Nunku, tudisuikayi bua kutungunuka anu ne kuenza disua dia Nzambi.

Bu mutudi bena mapanga, katuena mua kulua bantu bakane kumpala kua Nzambi to. Adama ne Eva bakenza bubi ne kujimija ditekemena dia kuikala ne muoyo wa kashidi buabu bobu ne buetu bonso. (Lomo 6:23) Kadi bu mudi Yehowa munange bantu bikole, mmufile mulambu wa Muanende Yezu Kristo bua kutupikula. Kadi tudi ne bua kuwitabuja bua yeye kutubuikidila mibi yetu. (Mat. 20:28; Yone 3:16) Nzambi mmutuleje “ngasa” anyi luse luende mu mushindu wa dikema! (Tito 2:11) Udi mua kutubuikidila mibi yetu. Nunku katulekedi Satana utusaka bua kuela meji ne: Nzambi kena mua kutufuila luse to.

‘Ulenge mifuba yende ne misunyi yende’

Satana wakamba ne: disama dikole diodi dikuate Yobo, nealekele ditabuja diende. Bua kutuisha Yehowa, Diabolo wakamuambila ne: ‘Ulenge mifuba yende ne misunyi yende, ne yeye neakudiule ku mêsu kuebe.’ (Yobo 2:5) Muluishi wa Nzambi eu udi mua kusanka bikole bu yeye mua kutusaka bua kudimona katuyi ne mushinga bua masama etu.

Kadi Yehowa kena mua kutulekela anu bualu katuena tukokesha bua kuenza malu onso atuvua tuenza kale mu mudimu wende. Netuambe tshinyi bua mulunda wetu udibu benzele bibi ne mupete njiwu? Tudiku mua kumupepeja bualu kena kabidi ne mushindu wa kutuenzela malu avuaye utuenzela anyi? Nansha kakese! Netutungunuke ne kumunanga ne kumulama nangananga bikalaye uvua mupete njiwu pavuaye ukeba kutuambuluisha. Katuedi meji ne: Yehowa udi mua kutulekela nansha. Bible udi wamba: ‘Nzambi kena upanga buakane bua kupuaye muoyo mudimu wenu ne dinanga dinuakaleja bua dîna diende.’​—Eb. 6:10.

Bible udi wakula bua ‘mukaji mupele wa mu lufuila’ mukuabu uvua mua kuikala mukuatshishe ntendelelu wa Nzambi munkatshi mua bidimu bia bungi. Pavua Yezu mumumone “wela tukuta tubidi” tua mushinga mukese mu tshibutshilu tshia mu ntempelo, uvuaku mumumone yeye ne bivuaye mufile bu bivua kabiyi ne mushinga anyi? Tòo, kadi wakamutumbisha bua muvuaye ukuatshisha ntendelelu mulelela ne bionso bivuaye nabi.​—Luka 21:1-4.

Tumanye ne: tuetu balame muoyo wetu mutoke, netushale mu malanda mimpe ne Yehowa nansha mudi dipanga bupuangane mua kutukebela ntatu bu mudi bukulakaje anyi masama. Nzambi kakulekela bantu badi bamulamate anu bualu ntatu idi ibapangisha bua kumuenzela mudimu bikole to.​—Mus. 71:9, 17, 18.

Angata ‘tshifulu tshia lupandu’

Mmunyi mutudi mua kudilama ku mashimi a Satana? Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Nudikoleshe mu Mukalenge ne mu bukole buende bunene. Luatayi bintu bionso bia mvita bia Nzambi, bua nuenu numanye mua kuimana bakandamane kumpala kua mateyi a Diabolo.’ Tshimue tshia ku bia mvita ebi ke ‘tshifulu tshia lupandu.’ (Ef. 6:10, 11, 17) Bua kudimukila mashimi a Satana, tudi ne bua kuvuala tshifulu atshi ne kutshilama. Tshifulu tshia musalayi tshitu tshilama mutu wende. ‘Ditekemena dietu dia lupandu,’ tuambe ne: dishindika ditudi nadi dia ne: Nzambi neakumbaje malu adiye mulaye bua bulongolodi bupiabupia, nedilame meji etu ku mashimi a Satana. (1 Tes. 5:8) Tudi ne bua kuikala tudilongela Bible ne tshisumi bua kulama ditekemena edi ne bukole mu lungenyi luetu.

Yobo wakatantamena buluishi bua tshikisu ne lukinu bia kudi Satana. Bu muvuaye ne ditabuja dikole mu dibika dia bantu ku lufu, nansha lufu luine kaluvua mua kumutekesha to. Kadi wakambila Yehowa ne: ‘Wewe wakadi kumbikila ne meme ngakadi kuitaba kuudi; wewe wakadi kunjinga meme mudimu wa bianza biebe.’ (Yobo 14:15) Nansha bu Yobo mua kufua bualu uvua mulame muoyo mutoke, uvua mushindike ne: Nzambi neabishe batendeledi bende ba lulamatu ku lufu bualu mmubanange.

Tueyemenayi petu Nzambi mulelela mushindu eu. Yehowa udi mua kulongolola bualu bonso bubi budi Satana ne bena diende mua kutukebela. Vuluka kabidi mudi Paulo utujadikila ne: ‘Nzambi udi mua kueyemenyibua ngudi kayi witabuja bua nuenu nutetshibue ne diteta didi dinupita bukole; kadi palua diteta, yeye neanuenzele njila wa kupandukila, bua nuenu numanye mua kutantamana mu diteta.’​—1 Kol. 10:13.

[Tshimfuanyi mu dibeji 20]

Yehowa udi wangata ne mushinga mudimu uudi umuenzela ne lulamatu

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Vuala tshifulu tshia lupandu ne utshilame