Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tudi tunujingila luendu luimpe mu njila mutambe buimpe!

Tudi tunujingila luendu luimpe mu njila mutambe buimpe!

Tudi tunujingila luendu luimpe mu njila mutambe buimpe!

‘Bituikala ne muoyo anyi bituafua, tudi ba Mukalenge.’​—LOMO 14:8.

1. Ntshinyi tshivua Yezu mulongeshe bua nsombelu mutambe buimpe?

YEHOWA mmusue bua tuikale ne nsombelu muimpe. Bantu badi mua kusungula bua kuikala ne nsombelu mishilashilangane, kadi kudi anu umue udi mupite yonso. Kakuena bualu budi butambe buimpe butudi mua kuenza budi bupite kutumikila Dîyi dia Nzambi ne kulongela malu kudi Muanende Yezu Kristo. Yezu wakalongesha bayidi bende bua kutendelela Nzambi ne nyuma ne bulelela, ne kubapeshaye mudimu wa kuvuija bantu bayidi. (Mat. 28:19, 20; Yone 4:24) Patudi tuenza malu adi Yezu mutuambile, tudi tusankisha Yehowa ne udi utubenesha.

2. Mmunyi muvua bantu baleje dianyisha bua bulelela mu matuku a bena Kristo ba kumpala? Kulonda ‘Njila’ wa Nzambi kuvua kumvuija tshinyi?

2 Padi bantu badi ne didipuekesha balua bena Kristo ne batambula, kudi malu adi atusaka bua kubambila ne: “Tudi tunujingila luendu luimpe mu njila mutambe buimpe!” Mu matuku a bena Kristo ba kumpala bantu binunu bia bungi ba mu bisamba bishilashilangane bakitaba bulelela ne kutambulabu patoke bua kuleja muvuabu badilambule kudi Nzambi. (Bien. 2:41) Bayidi ba kumpala abu bavua mu ‘Njila’ wa Nzambi. (Bien. 9:2; 19:23) Tshiambilu etshi tshivua tshikumbane bualu bantu bakalua bayidi ba Kristo bavua benza malu avua aleja muvuabu bitabuje Yezu Kristo ne bidikija tshilejilu tshiende.​—1 Pet. 2:21.

3. Bua tshinyi batendeledi ba Yehowa badi batambula? Mbantu bungi munyi bavua batambule tshidimu tshishale?

3 Mudimu wa kuvuija bantu bayidi mmuvule bikole mu matuku a ku nshikidilu aa ne udi mpindieu wenzeka mu matunga mapite pa 230. Mu bidimu dikumi bishale ebi, bantu bapite pa 2 700 000 mbasungule bua kuenzela Yehowa mudimu ne batambule bua kuleja patoke mudibu badilambule kudiye. Tudi mua kuamba ne: bantu bapite pa 5 000 badi batambula ku lumingu luonso. Mbangate dipangadika dia kutambula bualu mbanange Nzambi, mbamanye Bible ne mbitabuje malu adibu balongesha. Kutambula mbualu bua mushinga mukole mu nsombelu wetu, bualu kudi kutuambuluisha bua kutuadija malanda mimpe ne Yehowa. Kudi kabidi kuleja mutudi bashindike ne: neatuambuluishe bua kumuenzela mudimu ne lulamatu, anu muvuaye muambuluishe bena mudimu bende ba kale bua kuenda mu njila wende.​—Yesh. 30:21.

Bua tshinyi udi ne bua kutambula?

4, 5. Tela amue mabenesha ne masanka adi muntu upeta padiye utambula.

4 Ukadi pamuapa mupete dimanya dia Nzambi, mushintulule bienzedi biebe ne mulue muambi wa lumu luimpe udi kayi muanji kutambula. Udi wa kuela kalumbadi bua malu aa. Kadi ukadi mudilambule kudi Nzambi mu disambila ne ujinga bua kutambula anyi? Dilonga diebe dia Bible didi mua kuikala dikuambuluishe bua kumvua ne: udi ne bua kudifila bua kutumbisha Yehowa pamutu pa kudisankisha anyi kupeta bubanji. (Bala Musambu wa 148:11-13; Luka 12:15.) Kadi mmabenesha ne masanka kayi adi muntu upeta padiye utambula?

5 Muudi muena Kristo mudilambule kudi Nzambi, newikale ne nsombelu muimpe mutambe. Newikale ne disanka bualu udi wenza disua dia Nzambi. (Lomo 12:1, 2) Nyuma wa Yehowa neakuambuluishe bua kupeta ngikadilu mimpe bu mudi ditalala ne ditabuja. (Gal. 5:22, 23) Nzambi neandamune masambila ebe ne neakubeneshe muudi udienzeja bua kutumikila Dîyi diende. Newikale ne disanka dia kuyisha, ne kuenza disua dia Nzambi nekukoleshe ditekemena diebe dia kupeta muoyo wa kashidi. Pashishe, paudi udilambula ne utambula udi uleja muudi musue kuikala Ntemu wa Yehowa.​—Yesh. 43:10-12.

6. Patudi tutambula, tudi tuleja tshinyi?

6 Patudi tudilambula kudi Nzambi ne tutambula, tudi tuleja patoke mutudi bantu ba Yehowa. Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Kakuena muntu munkatshi muetu udi ne muoyo pa nkayende, ne kakuena muntu udi udifuila pa nkayende. Bua bituikala ne muoyo, tudi ne muoyo bua Mukalenge; bituafua, tufuafua bua Mukalenge; nunku, bituikala ne muoyo, anyi bituafua, tudi ba Mukalenge.’ (Lomo 14:7, 8) Nzambi mmututue mushinga bua mudiye mutupeshe bukokeshi bua kudisunguila malu. Patudi tudisuika bua kuikala bantu ba Nzambi bualu tudi bamunange, tudi tumusankisha. (Nsu. 27:11) Patudi tutambula tudi tuleja patoke mutuvua badilambule kudi Yehowa Nzambi ne mutudi bitabe bua ikale Mukokeshi wetu. Tudi tuleja kabidi mutudi bitabe ne: Yehowa ke udi mukumbane bua kukokesha bintu bionso. (Bien. 5:29, 32) Dîba adi, Yehowa udi pende ku luseke luetu. (Bala Musambu wa 118:6.) Kutambula kudi kabidi kutupetesha masanka makuabu a bungi mu tshisumbu mpindieu ne mu matuku atshilualua.

Dibenesha dia kuikala ne bena Kristo netu badi batunanga

7-9. (a) Mbualu kayi buvua Yezu mujadikile bantu bavua bashiye biabu bionso bua kumulonda? (b) Mmunyi mudi bualu buvua Yezu mulaye mu Mâko 10:29, 30 bukumbana?

7 Mupostolo Petelo wakambila Yezu ne: ‘Apu tuetu, tuakushiya malu etu onso, tuakukulonda, tuetu netupete tshinyi?’ (Mat. 19:27) Petelo uvua musue kumanya tshivua tshimuindile yeye ne bayidi bakuabu ba Yezu mu matuku atshilualua. Bakadipangisha malu a bungi bua kumona mua kudifila mu mudimu wa kuyisha bikole lumu lua Bukalenge. (Mat. 4:18-22) Yezu wakabajadikila tshinyi?

8 Bilondeshile Mâko, Yezu uvua muleje ne: bayidi bende bavua ne bua kupeta bana babu ba bungi mu bulongolodi bua Nzambi. Wakamba ne: ‘Bulelela, ndi nuambila ne: muntu yonso wakushiya nzubu wende, anyi bana babu balume anyi bana babu bakaji, anyi mamuende, anyi tatuende, anyi bana bende, anyi madimi ende, bua bualu buanyi ne bua lumu luimpe, katataka yeye neapete bintu misangu lukama bitambe bia diambedi mu tshikondo etshi, nzubu ne bana babu balume ne bana babu bakaji ne bamamu ne bana ne madimi, ne makenga kabidi; palua tshikondo tshikuabu, neapete muoyo wa tshiendelele.’ (Mâko 10:29, 30) Bena Kristo ba kumpala bu mudi Ludia, Akula, Pisikila ne Gayo bavua bamue ba ku bantu bavua bafile ‘nzubu’ yabu ne kuluabu ‘bana babu balume ne bana babu bakaji ne bamamu’ ba bena Kristo nabu anu muvua Yezu mulaye.​—Bien. 16:14, 15; 18:2-4; 3 Yone 1, 5-8.

9 Bualu buvua Yezu muambe budi bukumbana bikole lelu. “Madimi” adi bayidi bende bashiya mmidimu ne bintu bidi bana betu ba bungi bu mudi bamisionere, bena mu dîku dia Betele, bana betu badi baya kuenza mudimu mu matunga makuabu ne bakuabu, bashiye bua kutuma malu a Bukalenge kumpala mu matunga a bungi. Bana betu ba bungi mbashiye nzubu yabu bua kumona mua kuenzela Nzambi mudimu bimpe, ne bidi bitusankisa bua kumvua malu mimpe adibu bapete adi aleja mudi Yehowa mubalame ne mudi mudimu udibu bamuenzela ubapetesha masanka. (Bien. 20:35) Bu mudi bena Kristo bonso bakadi batambule bikale mu dîku dia pa buloba bujima dia bena Kristo, badi mua kupeta disanka dia ‘kukeba diambedi bukalenge bua Nzambi ne buakane buende.’​—Mat. 6:33.

Balama mu “tshisokomenu”

10, 11. “Tshisokomenu tshia Nzambi Mutambe Bunene wa mulu” ntshinyi? Tudi mua kubuelamu bishi?

10 Padi muntu udilambula ne utambula, udi upeta kabidi disanka dia kusomba mu “tshisokomenu tshia Nzambi Mutambe Bunene wa mulu.” (Bala Musambu wa 91:1.) Tshisokomenu etshi mmuaba wa mu tshimfuanyi udi uleja bukubi ne bupole, nnsombelu kampanda udi utulama mu malanda mimpe ne Nzambi. Mmuaba wa “tshisokomenu” bualu bantu badi kabayi ne ditabuja ne kabayi beyemena Nzambi kabena mua kuumanya to. Patudi tuenza malu adi umvuangana ne didilambula dietu kudi Yehowa ne tumueyemena ne muoyo mujima, tudi anu bu badi bamuambila ne: “Udi tshinyemenu tshianyi ne musoko wanyi munyunguluke ne Nzambi wanyi undi ngeyemena.” (Mus. 91:2) Dîba adi, Yehowa Nzambi udi ulua muaba utudi tusokomena. (Mus. 91:9) Kudiku tshisokomenu tshikuabu tshidi tshipite tshia Yehowa anyi?

11 Kusomba mu “tshisokomenu” tshia Yehowa kudi kumvuija kabidi ne: tudi bapete diakalenga dia kuikala nende mu malanda mimpe. Malanda aa adi atuadija patudi tudilambula kudiye ne tutambula. Pashishe, tudi tuakolesha patudi tudilongela Bible, tusambila ne muoyo umue ne tumutumikila mu malu onso. (Yak. 4:8) Kakuena muntu utu mulamate Nzambi bu Yezu to, bualu yeye utu weyemena Mufuki wende mu malu onso. (Yone 8:29) Nunku, tuikale bashindike ne: Yehowa mmusue kutuambuluisha bua kukumbaja didilambula dietu ne udi ne bukole bua kuenza nanku. (Muam. 5:4) Malongesha adi Nzambi mulongolole bua bantu bende adi bushuwa ajadika mudiye mutunange ne musue bua tupete diakalenga mu mudimu utudi tumuenzela.

Tuanyishe nsombelu udi mufuanangane ne mparadizu

12, 13. (a) Nsombelu muimpe udi mufuanangane ne mparadizu ntshinyi? (b) Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bantu bapiabapia?

12 Patudi tudilambula kudi Nzambi ne tutambula, tudi tupeta diakalenga dia kuikala mu nsombelu muimpe udi mufuane mparadizu. Nsombelu wa pa buende udi utuambuluisha bua kuikala mu ditalala ne Yehowa Nzambi ne bena Kristo netu. (Mus. 29:11; Yesh. 54:13) Kakuena tshintu pa buloba apa tshitudi mua kufuanyikija ne nsombelu eu wa pa buende to. Utu utamba kumueneka mu mpungilu ya bantu bafume mu matunga a bungi, patu bana betu ba mu matunga, miakulu ne bisamba bishilashilangane badisangisha pamue mu ditalala, mu buobumue ne benzelangana malu adi aleja mudibu banangangane.

13 Nsombelu muimpe utudi nende tuetu batendeledi ba Yehowa mmushilangane bikole ne wa kanyawu udi bena panu nende. (Bala Yeshaya 65:13, 14.) Tudi ne diakalenga dia kubikila bantu bua bapete nsombelu muimpe utudi nende eu patudi tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge. Tudi kabidi ne diakalenga dia kuambuluisha bantu bapiabapia mu tshisumbu ne kubalongesha mua kuyisha bimpe. Tudi mua kupeta diakalenga edi padi bakulu batulomba bua kuambuluisha bapiabapia anu muvua Akula ne Pisikila ‘bajinguluile Apolo njila wa Nzambi biakane.’​—Bien. 18:24-26.

Tungunuka ne kulongela malu kudi Yezu

14, 15. Bua tshinyi tudi ne bua kutungunuka ne kulongela malu kudi Yezu?

14 Kudi malu mimpe a bungi adi atusaka bua kutungunuka ne kulongela malu kudi Yezu. Kumpala kua Yezu kuluaye pa buloba uvua muenze mudimu pamue ne Tatuende bidimu bungi kabuyi kubala. (Nsu. 8:22, 30) Uvua mumanye ne: nsombelu mutambe buimpe ngua kuenzela Nzambi mudimu ne kumanyisha bulelela. (Yone 18:37) Buende yeye, kulonda njila mukuabu kuvua kumvuija kudikebela masanka ne kupanga kumona kule. Uvua mumanye ne: bavua ne bua kumukengesha bikole ne kumushipa. (Mat. 20:18, 19; Eb. 4:15) Bu mudiye tshilejilu tshietu, udi utulongesha bua kushala anu balamate Nzambi.

15 Matuku makese panyima pa Yezu mumane kutambula, Satana wakamuteta bua alekele kulonda njila mutambe buimpe, kadi wakapangila. (Mat. 4:1-11) Bualu ebu budi butulongesha ne: nansha Satana mututete mushindu kayi, tudi anu mua kushala balamate Nzambi. Udi mua kuteta badi bakeba kutambula ne batshidi bafumina ku ditambula. (1 Pet. 5:8) Badi mua kutuluisha kudi bena mu dîku dietu badibu bambile malu a dishima bua Bantemu ba Yehowa ne badi bela meji ne: badi batuepula ku ntatu. Mateta a mushindu eu adi atupesha mpunga wa kuleja ngikadilu mimpe ya buena Kristo bu mudi kuandamuna nkonko idibu batuela patudi tuyisha ne kanemu ne bukalanga. (1 Pet. 3:15) Nunku, ngikadilu eyi idi mua kusaka bantu batudi tuyukila nabu bua kututeleja.​—1 Tim. 4:16.

Tungunuka ne kuendela mu njila mutambe buimpe

16, 17. (a) Mmalu kayi manene asatu adi apetesha muoyo adi mu Dutelonome 30:19, 20? (b) Mmunyi muvua Yezu, Yone ne Paulo bashindike malu avua Mose mufunde?

16 Bidimu bitue ku 1 500 kumpala kua Yezu kulua pa buloba, Mose wakambila bena Isalele bua basungule njila mutambe buimpe uvuaku tshikondo atshi. Wakamba ne: ‘Ndi mbikila diulu ne buloba bu bamonyi ba bualu ne: ngakuteka muoyo ne lufu, ne disanka ne mulawu kumpala kuenu lelu: nunku nudisunguile muoyo, nenuikale ne muoyo ne nuenu ne bana benu; bua kunanga Yehowa Nzambi wenu, ne bua kutumikila dîyi diende, ne bua kumulamata.’ (Dut. 30:19, 20) Bena Isalele kabakashala balamate Nzambi to, kadi malu asatu a kuenza bua kupeta muoyo avua Mose mutele ki mmashintuluke to. Yezu ne bantu bakuabu bakaambulula.

17 Bua kumpala, ‘tudi ne bua kunanga Yehowa Nzambi wetu.’ Tudi tuleja mutudi banange Nzambi patudi tuenza malu adi umvuangana ne njila yende miakane. (Mat. 22:37) Buibidi, ‘tudi ne bua kutumikila dîyi dia Yehowa’ patudi tudilongela Dîyi diende ne tutumikila mikenji yende. (1 Yone 5:3) Ke bualu kayi tudi ne bua kuikala tubuela mu bisangilu bietu bionso mudibu balongesha Bible. (Eb. 10:23-25) Buisatu, ‘tudi ne bua kulamata Yehowa.’ Nansha ntatu ya mushindu kayi mua kutukuata, tueyemene anu Nzambi ne tulonde Muanende.​—2 Kol. 4:16-18.

18. (a) Mmushindu kayi uvua Tshibumba tshia Nsentedi tshiakule bua bulelela mu 1914? (b) Tudi tumvua tshinyi bua butoke bua mu Bible butudi nabu lelu?

18 Ndiakalenga dia dikema dia kutumikila mikenji ya mu Bible! Mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu 1914 tshia mu Anglais, bakamba bualu bua mushinga ebu ne: ‘Katuenaku bantu ba diakalenga ne ba disanka anyi? Nzambi wetu ki Nzambi wa lulamatu anyi? Muntu yeye mumanye tshintu kampanda tshitambe buimpe, atshiangate. Yonso wa kunudi yeye mupete tshintu tshitambe buimpe, tudi batekemene ne: neatuambile. Tudi bamanye ne: kakuena tshintu tshidi tshibuipi ne tshitudi bapete mu Dîyi dia Nzambi anyi tshidi tshitshitambe to. Mbikole bua kumvuija ditalala, disanka ne mabenesha bidi dimanya dijalame dia Nzambi mulelela ditupetesha mu mioyo yetu ne mu nsombelu wetu. Malu adi aleja meji a Nzambi, buakane buende, bukole ne dinanga diende bidi bitupetesha ditalala dia mu lungenyi ne mu muoyo. Katuena tukeba muaba mukuabu to. Kakuena tshintu tshikuabu tshitudi tujinga bu kuvudija dimanya dietu dia Nzambi.’ (Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/12/1914 dibeji dia 377-378) Dianyisha ditudi nadi bua butoke bua mu dîyi dia Nzambi ne bulelela ki ndishintuluke to. Kadi disanka dietu didi anu dienda divula bualu tudi ‘tuenda mu munya wa Yehowa.’​—Yesh. 2:5; Mus. 43:3; Nsu. 4:18.

19. Bua tshinyi bantu badi bakumbaje malu malomba bua kutambula kabena ne bua kuindila?

19 Wewe musue ‘kuenda mu munya wa Yehowa’ kadi kuyi muanji kudilambula kudiye ne mutambule, kuindidi to. Enza malu onso adi Mukanda wa Nzambi ukulomba bua kutambula, bualu ke mushindu uudi mua kuleja Nzambi ne Kristo dianyisha bua bionso bidibu batuenzele. Pesha Yehowa muoyo webe bualu ke tshintu tshia mushinga tshiudi natshi. Leja muudi mupangadije bua kuenza disua dia Nzambi paudi ulonda Muanende. (2 Kol. 5:14, 15) Tudi bashindike ne: eu ke njila mutambe buimpe wa kulonda!

Newandamune munyi?

• Patudi tutambula tudi tuleja tshinyi?

• Mmalu mimpe kayi adi muntu upeta padiye udilambula kudi Nzambi ne utambula?

• Kulongela malu kudi Yezu kudi ne mushinga bua tshinyi?

• Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kutungunuka ne kuenda mu njila mutambe buimpe?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 25]

Paudi utambula, udi uleja muudi musungule njila mutambe buimpe

[Bimfuanyi mu dibeji 26]

Udi musombe mu “tshisokomenu” anyi?