Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Diyisha dia “luse” lujalame dilame ludimi luebe

Diyisha dia “luse” lujalame dilame ludimi luebe

Diyisha dia “luse” lujalame dilame ludimi luebe

‘Udi ubulula mukana muende ne meji, diyisha dia luse didi pa ludimi luende.’​—NSU. 31:26.

1, 2. (a) Batendeledi ba Yehowa badi ne bua kuikala ne ngikadilu kayi? (b) Nkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu etshi?

MAMUENDE wa Mukalenge Lemuele wakamupesha mibelu ya mushinga idi yakula bua ngikadilu idi mukaji muimpe ne bua kuikala nayi. Wakamuambila ne: ‘Udi ubulula mukana muende ne meji, diyisha dia luse didi pa ludimi luende.’ (Nsu. 31:1, 10, 26) Mukaji wa meji ne bantu bakuabu badi basue kusankisha Yehowa Nzambi badi ne bua kuikala ne luse lujalame pa ludimi luabu. (Bala Nsumuinu 19:22.) Ngakuilu wa batendeledi balelela udi ne bua kuleja mudibu ne luse lujalame.

2 Luse lujalame ntshinyi? Mbanganyi batudi ne bua kululeja? Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuikala ne ‘diyisha dia luse’ lujalame pa ludimi luetu? Mmunyi mudi kuenza nunku mua kulengeja mushindu utudi tuyukila ne bena mu mêku etu ne bena Kristo netu?

Dinanga didi ditusaka bua kuleja luse lujalame

3, 4. (a) Luse lujalame ntshinyi? (b) Mmunyi mudilu lushilangane ne luse luetu lua tshianana elu?

3 Luse lujalame ludi lukongoloja dinanga ne luse. Muntu udi ne luse udi uditatshisha bua bakuabu padiye ubenzela malu mimpe ne ubambila mêyi adi akolesha. Bu mudi muntu udi ne luse muikale kabidi ne dinanga, kuleja luse kudi kulomba kuikala kuditatshisha bua diakalenga dia bakuabu bua kuleja mudiye mubanange. Kadi, mu muakulu wa tshiena-Ebelu muaku udibu bakudimune ne: luse lujalame kawena umvuija anu kuleja muntu luse bualu udi mumunange to. Kuikala ne luse lujalame kudi kumvuija kuenzela muntu malu ne luse ne muoyo mujime too ne padi tshivua tshikusaka bua kumulejalu tshikumbana.

4 Luse lujalame ndushilangane ne luse luetu lua tshianana elu. Bantu badi mua kuleja luse luetu lua tshianana elu nansha kudi bantu badibu kabayi bamanye. Tshilejilu, bena mu tshidîla tshia Melita bakaleja mupostolo Paulo ne bantu bakuabu 275 bavua bapanduke mu buatu luse lua buena elu nansha muvuabu kabayi babamanye nansha kakese. (Bien. 27:37–28:2) Luse lujalame ludi kabidi lupetangana ne malanda makole adi pankatshi pa bantu badi badie bulunda. * Ke luse luvua bena Kena baleje ‘bena Isalele pakalopokabu mu Ejipitu.’​—1 Sam. 15:6.

Kuela meji ne kusambila bidi mua kukuambuluisha

5. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kulama ludimi luetu?

5 Ki mbitekete bua kuleja luse lujalame mu ngakuilu wetu to. Muyidi Yakobo wakamba bua ludimi ne: ‘Kakuena muntu udi mumanye mua kuibidija ludimi panuapa; ludi tshintu tshidibu kabayi mua kukanda, ludi luule tente ne lulengu lua lufu.’ (Yak. 3:8) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kukanda ludimi luetu nansha mutubi bikole bua kulukanda? Mêyi avua Yezu muambile bamfumu ba bitendelelu ba mu tshikondo tshiende adi atuambuluisha bua kupeta diandamuna. Wakamba ne: “Bua mukana mudi muamba anu malu adi matambe kuvulangana mu mutshima.” (Mat. 12:34) Tuetu basue kuleja luse lujalame mu ngakuilu wetu, tudi ne bua kuikala nalu mu mutshima wetu. Tumonayi mudi kuela meji ne kusambila mua kutuambuluisha mu bualu ebu.

6. Bua tshinyi tudi ne bua kuelela meji pa malu adi Yehowa muenze ne luse lujalame?

6 Bible udi wamba ne: Yehowa ‘mmuule tente ne luse lujalame.’ (Ekes. 34:6) Mufundi wa musambu wa 119 wakimba ne: ‘Yehowa, buloba budi buule tente ne luse luebe lujalame.’ (Mus. 119:64) Mu Bible mudi miyuki ya bungi idi ileja muvua Yehowa muleje batendeledi bende luse lujalame. Kuela meji pa ‘bienzedi bia Yehowa’ kudi mua kutusaka petu bua kuikala ne ngikadilu wende eu.​—Bala Musambu wa 77:12.

7, 8. (a) Mbualu kayi buvua Yehowa muenzele Lota ne dîku diende bua luse luende lujalame? (b) Davidi wakumvua bishi pavua Nzambi mumuleje luse lujalame?

7 Tshilejilu, vuluka muvua Yehowa mupandishe Lota muana wa muanabu ne Abalahama ne dîku diende pavuaye mubutule bena mu tshimenga tshia Sodome muvuabu basombele. Pakavua kabutu aku kenda kasemena pabuipi, banjelu bavua balue kua Lota bua kumuambila bua kuangata bena mu dîku diende ne kupatuka mu tshimenga pa lukasa. Bible udi wamba ne: ‘Yeye wakajanguluka; bantu bakamukuata ku tshianza tshiende, tshianza tshia mukajende ne bianza bia bana bende ba bakaji babidi, bualu bua Yehowa wakamufuila luse; bobu bakalua nende, bakamuteka ku butshika bua musoko.’ Patudi tuela meji pa mushindu uvua Yehowa mubapandishe eu, kabienaku bitulenga ku muoyo ne bitusaka bua kuitaba ne: luse lujalame lua Nzambi ke luvua lumusake bua kuenza bualu ebu anyi?​—Gen. 19:16, 19.

8 Tukonkonone kabidi tshilejilu tshia Davidi mukalenge wa Isalele wakimba ne: ‘Yehowa udi ukubuikidila malu mabi ebe onso, udi ujikija mabedi ebe onso.’ Davidi uvua ne bua kuikala ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua muvuaye mumubuikidile bubi buvuaye muenze ne Bate-sheba. Wakatumbisha Yehowa wamba ne: ‘Bu mudi diulu kulu kule pa mutu pa buloba, mbu mudi bunene bua luse luende lujalame kudi badi bamunemeka.’ (Mus. 103:3, 11) Kuelangana meji pa miyuki eyi ne mikuabu idi mu Bible kudi kuuja mioyo yetu ne dianyisha bua luse lujalame lua Yehowa ne kudi kutusaka bua kumutumbisha ne kumuela tuasakidila. Padi dianyisha dietu dienda divula, neditusake bikole bua kuidikija Nzambi mulelela.​—Ef. 5:1.

9. Bua tshinyi batendeledi ba Yehowa badi ne bua kulejangana luse lujalame dituku dionso edi?

9 Bilejilu bia mu Bible bidi bileja ne: Yehowa utu utamba kuleja luse luende lujalame anyi dinanga diende dilelela nangananga kudi bantu badi nende mu malanda mimpe. Kadi netuambe tshinyi bua bantu badi kabayi nende mu malanda a mushindu eu? Yehowa utuku ubenzela malu kayi ne luse anyi? Nansha kakese. Luka 6:35 udi wamba ne: ‘Nzambi udi wenzela badi kabayi bamusakidila ne badi babi malu mimpe.’ ‘Utu wabandishila bantu babi ne bantu bimpe dîba, yeye kabidi utu watumina bantu bakane ne bantu babi mvula.’ (Mat. 5:45) Kumpala kua tuetu kumanya disua dia Nzambi ne kuditumikila, ukavua mutuleje luse lutuye uleja bantu bonso. Kadi patudi tulua batendeledi bende, udi utunanga bikole, utuleja luse luende lujalame mu mushindu wa dikema. (Bala Yeshaya 54:10.) Tudi ne dianyisha dia bungi bua bualu ebu. Nunku, tudi petu ne bua kuleja bantu bakuabu luse lujalame mu ngakuilu wetu ne mu malu atudi tuenzelangana nabu dituku dionso edi.

10. Bua tshinyi disambila didi dituambuluisha bua kuikala luse lujalame mu muoyo wetu?

10 Tshintu tshinene tshidi mua kutuambuluisha bua kuikala ne luse lujalame, ndiakalenga ditudi nadi dia kusambila. Bidi nanku bualu dinanga ne luse ngikadilu itudi tupeta ku diambuluisha dia nyuma muimpe wa Yehowa. (Gal. 5:22) Tudi mua kupeta luse lujalame mu mioyo yetu tuetu bitabe bua nyuma muimpe atulombole. Mushindu mutambe buimpe wa kupeta nyuma muimpe wa Yehowa, nkumulombaye mu disambila. (Luka 11:13) Mbimpe bua tuetu kulomba Nzambi nyuma wende ne kanemu kuonso ne kuitaba bua atulombole. Bulelela, kuelangana meji ne kusambila kudi kutuambuluisha bua kuikala ne diyisha dia luse lujalame pa ludimi luetu.

Mudi mulume ne mukaji mua kuikala ne mêyi a luse lujalame pa ndimi yabu

11. (a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa mmusue bua balume baleje bakaji babu luse lujalame? (b) Mmu mushindu kayi udi diyisha dia luse lujalame mua kuambuluisha balume bua kukanda ludimi luabu?

11 Mupostolo Paulo udi ubela balume ne: ‘Suayi bakaji benu bu muakasua Kristo ekeleziya, wakadifila bua bualu buende.’ (Ef. 5:25) Paulo udi ubavuluija kabidi bua tshivua Yehowa muambile Adama ne Eva wamba ne: ‘Muntu nealekele tatuende ne mamuende, nealamate mukajende, bubidi buabu nebalue mubidi umue.’ (Ef. 5:31) Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa mmusue bua balume balamate bakaji babu bua kashidi, ne bikale babaleja luse lujalame misangu yonso. Mulume udi ne dinanga dilelela kena mua kulekela ludimi luende lumusaka bua kuela bilema bia mukajende patoke anyi kumuamba mêyi adi amupuekeshisha milongo to. Kadi udi umvua disanka dia kumutumbisha. (Nsu. 31:28) Padi bilumbu bijuka bua malu kampanda, mulume udi ne luse lujalame udi ukanda ludimi luende bua kapatulu mêyi adi mua kupuekesha mukajende milongo.

12. Mmunyi mudi ngakuilu wa mukaji mua kuleja ne: udi ne diyisha dia luse lujalame pa ludimi luende?

12 Diyisha dia luse lujalame didi kabidi ne bua kuikala pa ludimi lua mukaji. Ngakuilu wende udi ne bua kuikala mushilangane ne wa bena panu. Bu mudiye ‘unemeka bayende’ bikole, udi umuanyisha kumpala kua bakuabu ne bualu ebu budi busaka bantu bavua banemeka bayende bua kumunemekabu kabidi bikole. (Ef. 5:33) Bu mudiye kayi musue bua bana bapepeje tatuabu, udi udikanda bua kukokangana nende anyi kumuela mpata mu mêsu mua bana. Kadi udi uyukila nende malu a mushindu eu padibu pa nkayabu. Bible udi wamba ne: mukaji wa ‘meji udi wasa nzubu wende.’ (Nsu. 14:1) Dîba adi, ku mbelu kuende kudi kulua muaba muimpe wa ditalala bua bena mu dîku bonso.

13. Mmuaba kayi utudi nangananga ne bua kulejangana luse lujalame? Mmushindu kayi utudi mua kuenza nanku?

13 Nansha padi mulume ne mukaji pa nkayabu, badi ne bua kutungunuka ne kuakula mu mushindu udi uleja ne: badi banemekangana. Paulo wakafunda ne: ‘Nudiumushile malu aa onso: lukuna, tshiji, lukinu, bipendu ne mêyi a bundu mukana muenu.’ Pashishe kuambaye ne: ‘Luatayi mutshima wa luse ne wa dikuatshisha ne wa kudipuekesha, ne wa kalolo, ne wa lutulu. Nuluate dinanga, didi tshisuikidi tshia malu onso a buakane buonso.’ (Kolos. 3:8, 12-14) Bana bobu bikale bumvua baledi babu bikale ne ngakuilu udi uleja mudibu ne luse lujalame, nebadienzeje pabu bua kuikala ne ngakuilu muimpe ne kubidikija.

14. Mmushindu kayi udi bamfumu ba mêku mua kukolesha bena mu mêku abu ne ludimi luabu?

14 Mufundi wa Musambu wa 119 wakamba bua Yehowa ne: “Luse luebe lujalame luikale busambi buanyi.” (Mus. 119:76) Mushindu mutambe buimpe udi Yehowa ukolesha bantu bende, mpadiye ubapesha mibelu ne ubalombola. (Mus. 119:105) Mmushindu kayi udi tshilejilu tshia Tatu wetu wa mu diulu mua kuambuluisha bamfumu ba mêku bua kukolesha bena mu mêku abu ne ludimi luabu? Badi mua kubapesha mibelu ne kubakolesha ne mêyi abu. Kuenza Ntendelelu wa mu Dîku kudi mua kuambuluisha bena mu dîku bua kupeta dimanya dilelela dia mu Bible.​—Nsu. 24:4.

Ikala ne dinanga dilelela kudi bena Kristo nebe

15. Ngakuilu kayi udi bakulu ne bena Kristo bakuabu bashindame mua kuikala nende bua kulama bakuabu mu tshisumbu?

15 Mukalenge Davidi wakasambila wamba ne: “Luse luebe lujalame ne lulamatu luebe lua bushuwa bindame tshiendelele.” (Mus. 40:11) Mmunyi mudi bakulu ne bena Kristo bakuabu bakadi bashindame mu tshisumbu mua kuidikija Yehowa mu bualu ebu? Kukuata mudimu bimpe ne ludimi luetu bua kukoka ntema ya bantu ku malu adi mu Bible kudi kuleja mutudi ne luse lujalame.​—Nsu. 17:17.

16, 17. Mmu imue mishindu kayi mutudi mua kuleja ne: tudi ne luse lujalame mu ngakuilu wetu?

16 Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza patudi tumona muena Kristo netu wenza bualu budi kabuyi bumvuangana ne mikenji ya mu Bible? Luse lujalame kaluakutusakaku bua kumubela ne mêyi mimpe bua adilongolole anyi? (Mus. 141:5) Tuetu bajadike ne: muena Kristo netu mmuenze bubi bunene, dinanga didi ne bua kutusaka bua kumuambila bua ‘Abikile bakulu ba ekeleziya’ bua ‘bobu bamulombele Nzambi, bamuele manyi mu dîna dia Mukalenge.’ (Yak. 5:14) Muenji wa bubi au yeye kayi muye kuambila bakulu bubi buende, tudi ne bua kuya tuetu bine kudi bakulu bua kubambila, tshianana, katuakuleja mutudi ne dinanga anyi luse to. Bamue ba munkatshi muetu badi mua kuteketa mu maboko, kudiumvua nkayabu, badimona kabatshiyi ne mushinga anyi banyingalala bikole bua bubi budibu benze. Mushindu muimpe utudi mua kuleja mudi diyisha dia luse lujalame pa ludimi luetu mpa ‘kukolesha badi ne mitshima yamba kupanga.’​—1 Tes. 5:14.

17 Ntshinyi tshitudi mua kuenza patudi tumvua ne: bena lukuna ba Nzambi badi bendeshila bena Kristo netu lumu lubi? Pamutu pa kutua ku tshiabu, tudi mua kubenga kuteleja muyuki au peshi kukonka udi wendesha lumu alu bikalaye wamba malu malelela anyi bikalaye ne bijadiki bia malu adiye utangalaja. Bikala bena lukuna ba Nzambi bajinga bua kumanya muaba udi bena Kristo netu basombele bua kubenzela bibi, dinanga dilelela neditusake bua kubenga kubaleja muaba udibu.​—Nsu. 18:24.

Muntu udi ne ‘luse lujalame neapete muoyo’

18, 19. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala anu ne diyisha dia luse lujalame pa ludimi luetu mu malu atudi tuenzelangana ne bena Kristo netu?

18 Tudi ne bua kuleja mutudi ne dinanga dilelela mu malu onso atudi tuenzelangana ne bena Kristo netu. Nansha mu nsombelu mikole, luse lujalame ludi ne bua kuikala pa ludimi luetu. Pavua luse lujalame lua bena Isalele lulue ‘bu lumume ludi lukama lukasa,’ Yehowa kakasanka to. (Hosh. 6:4, 6) Kadi Yehowa udi usanka padiye utumona tuleja luse lujalame pa tshibidilu. Tumonayi mudiye ubenesha bantu badi batungunuka ne kululejangana.

19 Nsumuinu 21:21 udi wamba ne: ‘Udi ulonda buakane ne luse lujalame udi upeta muoyo, buakane ne butumbi.’ Mu masanka adi muntu upeta au, mudi kabidi disanka dia kupeta muoyo udi kauyi ne ndekelu. Yehowa udi umuambuluisha bua ‘kulamata muoyo udi muoyo wa bushuwa mene.’ (1 Tim. 6:12, 19) Nunku mu mishindu yonso ‘tulejanganayi dinanga ne tufuilangane luse.’​—Zek. 7:9.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 4 Bua kumanya malu makuabu adi aleja dishilangane didi pankatshi pa luse lujalame ne lulamatu, ne dinanga, ne buimpe, bala Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/5/2002 dibeji 12-13, 18-19.

Udi mua kumvuija anyi?

• Luse lujalame ludi lumvuija tshinyi?

• Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuikala ne diyisha dia luse lujalame pa ludimi luetu?

• Mmunyi mudi mulume ne mukaji mua kuleja dinanga mu ngakuilu wabu?

• Ntshinyi tshidi tshileja ne: tudi ne diyisha dia luse lujalame pa ludimi luetu mu malu atudi tuenzelangana ne bena Kristo netu?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Davidi wakatumbisha luse lujalame lua Yehowa

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Nutu ne tshibidilu tshia kuenza Ntendelelu wa mu Dîku anyi?