Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mulombodi wetu udi wenza mudimu wa bungi lelu

Mulombodi wetu udi wenza mudimu wa bungi lelu

Mulombodi wetu udi wenza mudimu wa bungi lelu

‘Wakapatuka, muikale mutambi, ne bua kutambaye bakuabu bukole.’​—BUAK. 6:2.

1, 2. (a) Mmunyi mudi Bible wakula bua midimu idi Mukalenge Kristo wenza katshia ku 1914? (b) Mmalu kayi adi Kristo muenze katshia watuadija kukokesha?

KRISTO wakalua Mukalenge wa Bukalenge bua Yehowa mu 1914. Mmunyi mutudi mua kumufuanyikija lelu? Tudiku mua kumumona bu mukalenge udi musombe tshianana mu nkuasa wende wa butumbi, utangila panshi ku musangu ne ku musangu bua kumona mudi malu enzeka mu tshisumbu tshiende anyi? Tuetu tumufuanyikija nunku, tudi ne bua kushintulula lungenyi luetu. Mukanda wa Misambu ne wa Buakabuluibua idi imuleja bu mukalenge wa bukole udi mubande pa kabalu, upatuka ‘muikale mutambi, ne bua kutambaye bakuabu bukole’ too ne muatshimunaye baluishi bende bonso.​—Buak. 6:2; Mus. 2:6-9; 45:1-4.

2 Bualu bua kumpala buvua Kristo muenze pakangataye bukalenge buvua bua kutshimuna ‘dragon ne banjelu bende.’ Mikaele mukalenge wa banjelu eu wakalombola banjelu bende bua kuipata Satana ne bademon bende mu diulu ne kubela pa buloba. (Buak. 12:7-9) Pashishe wakalua ne Tatuende Yehowa bu ‘messager wa dipungila’ bua kutangila ntempelo wende wa mu nyuma. (Mal. 3:1) Wakalumbuluisha bena Kristo ba dishima badi benza tshitupa tshinene tshia “Babulona munene,” kumusangana muikale ne dibanza dia mashi ne mubuelakane ne bamfumu ba tshididi ba pa buloba.​—Buak. 18:2, 3, 24.

Kristo udi ulengeja bapika bende ba pa buloba

3, 4. (a) Mmudimu kayi uvua Kristo muenze bu “messager” wa Yehowa? (b) Ditangila dia ntempelo diakaleja tshinyi? Bu mudi Yezu muikale ku mutu kua tshisumbu, ntshinyi tshiakenzaye?

3 Ditangila dia Yehowa ne “messager” wende diakaleja kabidi ne: mu lubanza lua ntempelo muvua tshisumbu tshia bena Kristo balelela bavua kabayi mu bitendelelu bia bena Kristo ba dishima. Kadi nansha bena Kristo bela manyi aba anyi “bana ba Lewi” bavua ne bua kulengejibua. Biakenzeka anu muvua muprofete Malaki muambe ne: ‘Yehowa neashikame panshi ukunjija ne ulengeja tshiamu tshia argent, nealengeje bana ba Lewi. Neabakenkeshe bu or ne argent, bua bobu bikale kudi Yehowa bu bantu badi bafila milambu kudiye mu buakane.’ (Mal. 3:3) Yehowa wakalengeja bena Isalele ba Nzambi aba ku butuangaji bua Kristo Yezu ‘messager wa dipungila.’

4 Kadi Kristo wakasangana bena Kristo bela manyi ba lulamatu aba benza muabu muonso bua kupesha bantu bende biakudia pa dîba diabi. Katshia ku 1879 badi bamanyisha bantu bulelela bua Bukalenge bua Nzambi ku diambuluisha dia Tshibumba tshia Nsentedi, nansha muvuaku ntatu. Yezu ukavua mumanyishe ne: ‘Papinganaye’ bua kutangila bantu bende ‘ku nshikidilu kua tshikondo etshi,’ uvua ne bua kusangana mupika wende ubapesha ‘biakudia mu dituku diabi.’ Uvua ne bua kuamba muvua mupika au ne diakalenga ne ‘kumuteka pa mutu pa bintu biende bionso’ bia pa buloba. (Mat. 24:3, 45-47) Bu mudi Kristo muikale ku mutu kua tshisumbu tshia bena Kristo, udi wenza mudimu ne ‘mupika wa lulamatu ne wa budimu’ bua kutangila malu a Bukalenge bua Nzambi pa buloba. Udi ulombola ‘bantu bende’ bela manyi ne ‘mikoko yende mikuabu’ ku diambuluisha dia Kasumbu Kaludiki.​—Yone 10:16.

Mudimu wa dinowa udi wenzeka pa buloba

5. Mmidimu kayi ya Mukalenge ivua mupostolo Yone mumone mu tshikena kumona?

5 Mupostolo Yone wakamona mu tshikena kumona tshintu tshikuabu tshivua Mukalenge Masiya ne bua kuenza mu ‘dituku dia Mukalenge’ panyima pa yeye mumane kutuadija kukokesha mu 1914. Yone wakafunda ne: ‘Ngakatangila ne, mona: ditutu ditoke ne ngakatangila mukuabu mufuane muana wa muntu ushikama pa ditutu, muikale ne tshifulu tshia butumbi tshia ngolo pa mutu pende, ne muele mutuisha wa kunowa nawu mu tshianza tshiende.’ (Buak. 1:10; 14:14) Yone wakumvua muanjelu mufume kudi Yehowa wambila muanjelu uvua ne bua kunowa eu bua kuambula muele bualu ‘bintu bia pa buloba bia kunowa biakupia.’​—Buak. 14:15, 16.

6. Yezu wakamba ne: ntshinyi tshivua ne bua kuenzeka?

6 ‘Dinowa dia bintu bia pa buloba’ didi dituvuluija lusumuinu lua Yezu lua mponda ne lupele. Yezu wakadifuanyikija ne muntu uvua mukune mponda mu budimu buende bua kulua kunowa mponda mimpe idi ileja ‘bana ba mu bukalenge bua Nzambi’ anyi bena Kristo bela manyi badi ne bua kukokesha nende mu Bukalenge buende. Kadi butuku, muluishi wende ‘Diabolo’ wakalua kukuna lupele anyi “bana ba mubi.” Mukunyi wakambila bena mudimu bende bua kulekela mponda ne lupele bikole pamue too ne tshikondo tshia dinowa, ku ‘nshikidilu kua tshikondo etshi.’ Mu tshikondo atshi, uvua ne bua kutuma banjelu bende bua kutapulula mponda ne lupele.​—Mat. 13:24-30, 36-41.

7. Mmunyi mudi Kristo ulombola mudimu wa ‘dinowa dia bintu bia pa buloba’?

7 Mu diumvuangana ne tshikena kumona tshia Yone, Yezu udi ulombola mudimu munene wa dinowa pa buloba bujima. ‘Dinowa dia bintu bia pa buloba’ diakatuadija ne disangisha dia bashadile ba ku ‘bana ba mu bukalenge’ 144 000 anyi “mponda” ya mu lusumuinu lua Yezu. Dishilangana didi pankatshi pa bena Kristo balelela ne ba dishima diakamueneka bimpe menemene panyima pa mvita ya kumpala ya buloba bujima ne ndiambuluishe bikole bua tshitupa tshibidi tshia ‘dinowa dia bintu bia pa buloba’ anyi disangisha dia mikoko mikuabu. Bobu aba ki ‘mbana ba mu bukalenge’ to, kadi ‘ntshisumbu tshinene tshia bantu’ badi basue kukokela Bukalenge abu. Badi bafumina munkatshi ‘mua bantu bonso, bisamba bionso ne miakulu yonso.’ Badi bakokela Bukalenge bua Masiya budi Kristo Yezu ne ‘bansantu ba Nzambi’ 144 000 bakokesha mu diulu.​—Buak. 7:9, 10; Dan. 7:13, 14, 18.

Kristo udi ulombola bisumbu

8, 9. (a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Kristo kena anu utangila bienzedi bia tshisumbu tshijima, kadi udi utangila kabidi nsombelu wa muntu ne muntu? (b) Anu bu mudibi bileja mu dibeji dia 26, ‘mmalu male’ kayi a “Satana” atudi ne bua kuepuka?

8 Tuvua bamone mu tshiena-bualu tshishale muvua Kristo utangila nsombelu wa tshisumbu ne tshisumbu tshionso tshia mu bidimu lukama bia kumpala. Mu matuku etu aa, bu mudi Kristo mulombodi wetu muikale ukokesha ne ‘bukokeshi buonso mu diulu ne pa buloba’ udi wenza mudimu wa bungi bua kulombola bisumbu bia pa buloba bujima ne batangidi babi. (Mat. 28:18; Kolos. 1:18) Yehowa mmumuteke ‘pa mutu pa malu onso a mu tshisumbu’ tshia bela manyi. (Ef. 1:22) Bu mudibi nunku, kakuena tshintu tshidi tshienzeka mu bisumbu bipite pa 100 000 bia Bantemu ba Yehowa tshidiye kayi umona.

9 Yezu wakatumina tshisumbu tshia kale tshia mu Tuatila mukenji ne: ‘Muana wa Nzambi udi ne mêsu ende mafuane ludimi lua kapia udi wamba malu aa ne: Ndi mumanye midimu yebe.’ (Buak. 2:18, 19) Wakabela patoke bena mu tshisumbu atshi bua bilele biabu bibi ne nsombelu wabu wa kukeba anu mansaka ne wakabambila ne: ‘Meme nyeye udi uteta meji ne mitshima ne nempe muntu ne muntu wa munkatshi muenu difutu bu mudi midimu yende.’ (Buak. 2:23) Mêyi aa adi aleja ne: Kristo kena utangila anu nsombelu wa tshisumbu ne tshisumbu mu kabujima, kadi udi utangila kabidi nsombelu wa muntu ne muntu udimu. Yezu wakela bena Kristo ba mu Tuatila kalumbandi bualu ‘kabavua bamanye malu male a Satana.’ (Buak. 2:24) Lelu eu udi kabidi wanyisha bana ne bakulumpe bonso badi babenga kukeba “malu male a Satana” ku Enternete anyi mu manaya a video a tshikisu peshi badi kabayi bitaba ngenyi idi bena panu bamona bu mimpe. Udi ne disanka dia bungi padiye umona mudi bena Kristo ba bungi lelu badienzeja ne badifila bua kulonda mibelu yende mu nsombelu wabu mujima.

10. Mmunyi mudi Bible ufuanyikija mudi Kristo ulombola bakulu ba mu bisumbu? Kadi tshinyi tshidibu ne bua kumanya?

10 Kristo udi ulombola bisumbu biende bia pa buloba ku diambuluisha dia bakulu. (Ef. 4:8, 11, 12) Mu bidimu lukama bia kumpala, bakulu bonso bavua bela manyi. Bavua babafuanyikije mu Buakabuluibua ne mitoto mu tshianza tshia balume tshia Kristo. (Buak. 1:16, 20) Lelu eu, bakulu ba bungi mba munkatshi mua mikoko mikuabu. Badi babateka panyima pa bamane kuenza disambila ne ku bulombodi bua nyuma wa Nzambi. Nunku, tudi ne bua kubamona bobu pabu bu balombola kudi Kristo anyi bikale mu tshianza tshiende tshia balume. (Bien. 20:28) Kadi mbamanye ne: Kristo udi wenza mudimu ne kasumbu kakese ka bakulu bela manyi badi benza Kasumbu Kaludiki bua kulombola bayidi bende ba pa buloba.​—Bala Bienzedi 15:6, 28-30.

‘Luaku, Mukalenge Yezu’

11. Bua tshinyi tudi basue bua Mulombodi wetu alue lukasa?

11 Mu tshikena kumona tshia Yone, Yezu wakamba misangu ya bungi muvuaye ne bua kulua lukasa. (Buak. 2:16; 3:11; 22:7, 20) Kakuyi mpata, uvua wakula bua dilua diende bua kulumbuluisha Babulona munene ne bitupa bikuabu bia bulongolodi bubi bua Satana. (2 Tes. 1:7, 8) Bu muvua mupostolo Yone ne dijinga dikole dia kumona dikumbana dia malu mimpe onso avuabu balaye, wakamba ne: ‘Amen; luaku Mukalenge Yezu.’ Tuetu badi ne muoyo mu tshikondo tshia ku nshikidilu wa bulongolodi bubi bua Satana tudi petu tujinga ne muoyo umue bua kumona Mukalenge wetu ne Mulombodi ulua mu Bukalenge buende bua kutumbisha dîna dia Tatuende ne kubingisha bumfumu buende.

12. Mmudimu kayi wikala Kristo ne bua kujikija kumpala kua kulekelelabu mpepele ya kabutu?

12 Kumpala kua Yezu kuluaye kubutula bulongolodi bua Satana, bashadile ba mu bantu 144 000 ba Isalele wa Nzambi nebapete tshitampi tshia ndekelu. Bible udi uleja patoke ne: kabakulekelela mpepele yalua kubutula bulongolodi bua Satana kumpala kua kujikija ditua bantu 144 000 tshitampi to.​—Buak. 7:1-4.

13. Mmunyi mualeja Kristo ne: ukadiku mu tshitupa tshia kumpala tshia “dikenga dinene”?

13 Bantu ba bungi ki mbamone ne: Kristo ukadi ‘mulue’ katshia mu 1914. (2 Pet. 3:3, 4) Kadi mu matuku makese emu, nealeje patoke ne: ukadiku patuadijaye kubutula bitupa bionso bia bulongolodi bua Satana. Dibutuka dia ‘muntu wa bupidia,’ mbuena kuamba ne: bamfumu ba bitendelelu bia buena Kristo bua dishima nedileje patoke ‘dimueneka dia kulua kuende.’ (Bala 2 Tesalonike 2:3, 8.) Nedijadike ne: Kristo ukadi mutuadije mudimu wende wa kulumbuluisha udi Yehowa mumupeshe. (Bala 2 Timote 4:1.) Dibutuka dia buena Kristo bua dishima budi buenza tshitupa tshidi tshitambe kupila tshia Babulona munene nedikale ntuadijilu wa kabutu ka nsangilu mujima wa bitendelelu bia dishima. Yehowa neateke lungenyi lua kubutula mukaji wa masandi eu mu mitshima ya bamfumu ba tshididi. (Buak. 17:15-18) Bualu ebu nebuikale tshitupa tshia kumpala tshia “dikenga dinene.”​—Mat. 24:21.

14. (a) Bua tshinyi Nzambi neipidije tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene? (b) “Tshimanyinu tshia Muana wa muntu” netshiumvuije tshinyi bua batendeledi ba Yehowa?

14 Yezu wakamba ne: Nzambi uvua ne bua kuipidija matuku a dikenga adi bua ‘badibu basungule’ anyi bena Kristo bela manyi batshidi ne muoyo pa buloba. (Mat. 24:22) Yehowa kakuleka bua bamfumu ba tshididi badi babutula tshitendelelu tshia dishima babutule bena Kristo bela manyi ne mikoko mikuabu to. Yezu wakamba kabidi ne: ‘Pajika dikenga dia matuku au,’ nekuenzeke bimanyinu mu dîba, ngondo ne mitoto ne ‘pashishe tshimanyinu tshia Muana wa muntu netshimueneke mu diulu.’ Bualu ebu nebusake ba mu bisamba bia pa buloba bua ‘kudila.’ Kadi kabiakuikala nanku bua bela manyi badi ne ditekemena dia kuya mu diulu ne bena diabu badi ne ditekemena dia kusomba pa buloba. ‘Nebabanduluke, nebatangile mulu bualu bupikudi buabu budi pabuipi.’​—Mat. 24:29, 30; Luka 21:25-28.

15. Mmudimu kayi wenza Kristo paluaye?

15 Kumpala kua Muana wa muntu kujikijaye ditshimuna diende, udi wanji ulua mu mukuabu mushindu. Wakamba ne: ‘Palua Muana wa muntu mu butumbi buende ne banjelu bonso, neashikame mu nkuasa wa butumbi buende; bisamba bionso nebisangakane kumpala kuende, yeye neabatapulule bu mudi mulami utapulula mikoko ne mbuji; neateke mikoko ku tshianza tshiende tshia balume ne mbuji ku tshianza tshiende tshia bakaji.’ (Mat. 25:31-33) Mvese eyi idi yakula bua dilua dia Kristo bu Mulumbuluishi bua kutapulula bantu ba mu “bisamba bionso” mu bitupa bibidi: “mikoko,” anyi bantu bikala ne bua kuambuluisha bana babu ne Yezu (bena Kristo bela manyi batshidi pa buloba) ne ‘mbuji’ anyi bantu ‘badi kabayi batumikila lumu luimpe lua Mukalenge wetu Yezu.’ (2 Tes. 1:7, 8) Mikoko anyi bantu badiye ubikila “bakane” nebapete “muoyo wa tshiendelele” pa buloba, kadi mbuji ‘neyiye mu dikenga dia tshiendelele’ anyi kabutu.​—Mat. 25:34, 40, 41, 45, 46.

Yezu udi ujikija ditshimuna diende

16. Mmunyi muikala Kristo mulombodi wetu ne bua kujikija ditshimuna diende?

16 Kristo neaye bua ‘kutamba bakuabu bukole’ bualu bakalenge nende ne bakuidi bonso nebikale bamane kupeta tshitampi ne mikoko mikuabu mimane kumanyika ne miteka ku tshianza tshiende tshia balume bua kupeta lupandu. (Buak. 5:9, 10; 6:2) Nealombole tshiluilu tshienza ne banjelu ba bukole ne kakuyi mpata bana babu bikala bamane kubika ku lufu bua kubutula bitupa bia bulongolodi bua Satana bia tshididi, basalayi ne bia bangenda mushinga pa buloba. (Buak. 2:26, 27; 19:11-21) Ditshimuna dia Kristo nedijike pabutulaye bulongolodi bubi bua Satana. Pashishe neele Satana ne bademon bende mu tshina tshile tshidi katshiyi ne nshikidilu bua bidimu tshinunu.​—Buak. 20:1-3.

17. Kristo nealombole mikoko mikuabu munkatshi mua bidimu tshinunu kuepi? Ntshinyi tshitudi ne bua kudisuika bua kuenza?

17 Pavua mupostolo Yone wakula bua “tshisumbu tshinene” tshia mikoko mikuabu tshikala ne bua kupanduka ku dikenga dinene, wakamanyisha ne: ‘Muana wa Mukoko udi munkatshi mua nkuasa wa butumbi neikale mulami wabu, ne neabalombole ku mishimi ya mâyi a muoyo.’ (Buak. 7:9, 17) Bulelela, munkatshi mua bukokeshi bua bidimu tshinunu, Kristo neatungunuke ne kulombola mikoko mikuabu idi yumvua dîyi diende ne kuyilombola ku muoyo wa tshiendelele. (Bala Yone 10:16, 26-28.) Tulondayi ne lulamatu luonso Mukalenge wetu ne mulombodi mpindieu too ne mu bulongolodi bupiabupia budi Yehowa mulaye.

Udi muvuluke anyi?

• Ntshinyi tshiakenza Kristo pakatuadijaye kukokesha?

• Mbanganyi badi Kristo wenza nabu mudimu bua kulombola bisumbu?

• Mmu mishindu kayi mikuabu idi Kristo mulombodi wetu ne bua kulua kabidi?

• Mmunyi muikala Kristo mua kutungunuka ne kutulombola mu bulongolodi bupiabupia?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Dibutuka dia bulongolodi bubi bua Satana nedileje patoke ne: Kristo ukadiku