Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yehowa udi uteleja kudila kua bantu bapuekele

Yehowa udi uteleja kudila kua bantu bapuekele

Yehowa udi uteleja kudila kua bantu bapuekele

SOLOMO mukalenge wa meji wa mu Isalele wakamba ne: tuetu bonso ‘tudi ne bikondo bidi malu atutulukila.’ (Muam. 9:11) Bualu anyi lutatu ludi mua kushintulula nsombelu wetu bikole. Tshilejilu, lufu lua muena mu dîku dietu ludi mua kutunyingalaja bikole. Tudi mua kushala ne dibungama munkatshi mua mbingu ne ngondo ya bungi. Muntu udi mua kupanga tshia kuenza ne kudiumvua kayi mukumbane bua kusambila Yehowa.

Dîba adi, muntu au udi dijinga ne kumukolesha ku muoyo, kumuangata ne mushinga ne kumunanga. Davidi wakamba mêyi adi akolesha ku muoyo aa: ‘Yehowa udi wimanyika bonso badi bamba kupona, udi ubisha bonso badi biname panshi.’ (Mus. 145:14) Bible udi utuambila ne: ‘Mêsu a Yehowa adi akenzekana ku nseke yonso ya buloba bua kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.’ (2 Kul. 16:9) Udi ‘usangaja nyuma wa udi mudipuekeshe ne mutshima wa muntu udi unyingalala bua bubi.’ (Yesh. 57:15) Mmunyi mudi Yehowa wambuluisha ne usamba muntu mupuekele udi unyingalala?

‘Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane’

Yehowa udi utuambuluisha mu tshikondo tshiakanyine ku butuangaji bua bena Kristo netu. Bible udi ulomba bena Kristo bua ‘kukolesha badi ne mitshima yamba kupanga.’ (1 Tes. 5:14) Mêyi mimpe adi aleja mutudi banange muena Kristo netu udi mu lutatu adi mua kumukolesha. Tuetu bambe mêyi mimpe aa nansha mu tshikoso adi mua kukolesha muntu udi mutekete ku muoyo. Adi mua kufumina kudi muanetu ukadi mupete pende lutatu lua nunku. Adi mua kufumina kabidi kudi mulunda ukadi muambuluishe bantu badi ne ntatu ya mushindu au bikole. Yehowa udi mua kukolesha muoyo wa muntu mupuekele ku diambuluisha dia malu adi bana betu bamuenzela aa.

Tuangate tshilejilu tshia muena Kristo mukuabu diende Alex. Wakafuisha mukajende matuku makese panyima pa dibaka diabu bualu wakapeta disama divuabu kabayi mua kuondopa. Mutangidi muena ngendu mukuabu wakamukolesha ku muoyo. Yeye pende uvua mufuishe mukajende, kadi ukavua muselulule. Mutangidi muena ngendu au wakamuleja muvuaye pende mubungame bikole. Uvua udiumvua bimpe pavuaye ne bena Kristo bakuabu mu buambi ne mu bisangilu. Kadi pavuaye upingana kuende uvua udimona nkayende ne bivua bimutonda. Alex udi wamba ne: “Pangakamanya ne: mushindu umvua ndiumvua ke utu bantu bakuabu badiumvua biakankolesha.” Bushuwa, ‘dîyi diamba mu tshikondo tshiakane’ didi mua kukolesha muntu udi mu lutatu.​—Nsu. 15:23.

Mukulu mukuabu muena Kristo uvua mumanye bantu ba bungi bavua bafuishe bakaji babu anyi babayabu, wakasamba Alex. Wakamuambila ne dîyi dimpe ne: Yehowa mmumanye mutudi tudiumvua ne malu atudi nawu dijinga. Wakamuambila kabidi ne: “Mu ngondo anyi bidimu bidi kumpala eku, wewe mumone ne: udi dijinga ne mukaji, Yehowa mmulongolole ne dinanga dionso ne: udi mua kuselulula.” Mu kuamba kuimpe, ki mmuntu yonso udi mufuishe mukaji anyi mulume ne udi ne dijinga dia kubuela kabidi mu dibaka udi mua kuenza nunku to. Alex wakela meji ku mêyi a muanetu au ne kuambaye ne: “Padibu bakuvuluija ne: Yehowa mmulongolole bua ne: muntu udi mua kuselulula, bidi bikuambuluisha bua kumbusha meji mabi onso auvua nawu a ne: wewe muselulule udi upanga lulamatu kudi mukajebe ne ku mushindu udi Yehowa mulongolole dibaka.”​—1 Kol. 7:8, 9, 39.

Davidi uvua mupete ntatu ya bungi wakamba ne: ‘Mêsu a Yehowa adi kudi bakane, ne matshi ende adi buashi ku kudila kuabu.’ (Mus. 34:15) Tuikale bashindike ne: Yehowa neandamune kudila kua muntu mupuekele ku diambuluisha dia mêyi mimpe adi akolesha ku muoyo adi bena Kristo bashindame ne badi baditeka pa muaba wende bamuambila. Bualu ebu budi ne mushinga wa bungi ne budi buambuluisha bikole.

Bisangilu bia bena Kristo bidi biambuluisha

Muntu udi mutekete ku muoyo udi mua kupeta ngenyi mibi idi mua kumusaka bua kuikala pa nkayende. Kadi Nsumuinu 18:1 udi utudimuija ne: ‘Udi udipandulula kudi banga bantu udi ukeba anu bualu budiye musue ne udi upatula mêyi a tshiji tshikole bua kupidia meji makane.’ Alex udi wamba ne: “Paudi ufuisha mukaji anyi mulume, ngenyi mibi idi ikuluila mu mutu.” Udi uvuluka muvuaye udilumbuluisha wamba ne: “‘Kuvua bualu bumvua tshiyi muenze anyi? Mvuaku mua kuditatshisha bua bualu buende kupita mumvua muenze anyi?’ Tshivua musue kuikala nkayanyi to. Tshivua musue kuikala mujike to. Bitu bikole bua kulekela kuela meji mu mushindu eu bualu dituku dionso udi udimona nkayebe.”

Muntu udi mubungame udi dijinga ne bantu badi bamunange kupita mu bikondo bikuabu bionso. Udi mua kupeta bantu ba mushindu eu mu bisangilu bia tshisumbu. Patudi mu bisangilu tudi tulekela bua mêyi mimpe a Nzambi adi akolesha apete muaba mu meji etu.

Bisangilu bia bena Kristo bidi bituambuluisha bua kumona lutatu luetu mu mushindu muimpe. Patudi tuteleja malu a mu Bible ne tuelelapu meji tudi tutuma lungenyi luetu ku malu adi ne mushinga wa bungi bu mudi: kubingisha bumfumu bua Yehowa ne kutumbisha dîna diende pamutu pa kuimanyina anu pa lutatu luetu. Pashishe, padi Yehowa utulongesha mu bisangilu tudi tukola ku muoyo patudi tumvua ne: nansha mudi bakuabu kabayi bamona lutatu lutudi nalu anyi kabayi bumvua mutudi tudiumvua, Yehowa yeye mmulumanye. Mmumanye ne: ‘bikala mutshima ne kanyinganyinga, muoyo wa muntu udi uteketa teketee.’ (Nsu. 15:13) Nzambi mulelela mmusue kutuambuluisha, ne bualu ebu budi butukolesha ne butupesha makanda a kuya kumpala.​—Mus. 27:14.

Pavua baluishi ba mukalenge Davidi bamutatshisha bikole, wakambila Nzambi ne: ‘Muoyo wanyi udi upanga munda muanyi, mutshima wanyi udi mukuatshike buôwa munda muanyi.’ (Mus. 143:4) Tunyinganyinga tutu tutekesha mubidi wa muntu ne lungenyi luende ne tudi mene mua kumushikija muoyo. Dibungama dikole didi mua kutukebela disama anyi lutatu lua ku mubidi lua matuku a bungi. Tuikale batuishibue ne: Yehowa neatuambuluishe bua kutantamena lutatu alu. (Mus. 41:1-3) Nansha mudi Nzambi kayi wondopa bantu mu tshishima lelu, udi mua kupesha muntu udi usama meji ne bukole bua kutantamena lutatu luende. Numanye ne: pavua Davidi mu ntatu mikole, uvua unyemena kudi Yehowa. Wakimba wamba ne: ‘Ndi mvuluka matuku a diambedi, ndi ngelangana meji a bienzedi biebe bionso; ndi ngelangana meji a mudimu wa bianza biebe.’​—Mus. 143:5.

Mushindu udi Yehowa mufundishe muvua Davidi udiumvua mu Bible udi uleja ne: udi umvua mutudi tudiumvua. Mêyi aa adi atujadikila ne: udi uteleja patudi tumulomba. Tuetu bitabe bua Yehowa atuambuluishe, ‘Yeye neatukoleshe.’​—Mus. 55:22.

‘Nuikale nutendelelatendelela’

Yakobo 4:8 udi wamba ne: ‘Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.’ Tudi mua kusemena kudi Nzambi mu disambila. Mupostolo Paulo udi utubela bua ‘tuikale tutendelelatendelela.’ (1 Tes. 5:17) Nansha tuetu katuyi ne mushindu wa kumvuija mutudi tudiumvua, ‘nyuma muine udi utuakuila ne mikemu idi kayiyi mua kuambibua.’ (Lomo 8:26, 27) Yehowa udi umvua mutudi tudiumvua bulelela.

Monika udi mu malanda makole ne Yehowa udi wamba ne: “Ku diambuluisha dia disambila, dibala dia Bible ne didilongela, ndi mufike ku dimona ne: Yehowa mmulue mulunda wanyi munene. Mmulue muntu mulelela ku mêsu kuanyi ne ndi mmona mudiye ungambuluisha mu nsombelu wanyi. Bidi binkolesha bua kumanya ne: nansha pandi tshiyi ne mushindu wa kumvuija mundi ndiumvua, yeye udi ungumvua. Ndi mumanye ne: bulenga buende ne mabenesha kabiena ne ndekelu.”

Nunku, tuanyishayi mêyi mimpe adi atukolesha adi bena Kristo netu batuambila, tutumikile mibelu ne malu adi akolesha ditabuja dietu atudi tumvua mu bisangilu bia bena Kristo ne tuikale tukuatshila Yehowa malu etu onso. Malu onso aa adi aleja mudi Yehowa uditatshisha bua bualu buetu. Alex udi wambilamu padiye wamba ne: “Tuetu benze muetu muonso bua kulonda malu adi Yehowa Nzambi mulongolole bua kukolesha malanda etu nende, netupete ‘bukole bua Nzambi’ bua kutantamena ntatu yonso itudi mua kupeta.”​—2 Kol. 4:7.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Busambi bua bantu bapuekele

Mu mukanda wa mu Bible wa Misambu mudi mêyi a bungi adi aleja mutu bantu badiumvua ne makuabu adi aleja mudi Yehowa uteleja kudila kua bantu bapuekele badi ne tunyinganyinga. Tangila mvese idi ilonda eyi:

Mu kanyinganyinga kanyi ngakabikila Yehowa, ngakadila kudi Nzambi wanyi. Yeye wakumvua dîyi dianyi pakadiye mu ntempelo wende, muadi wanyi kudiye wakafika ku matshi ende.’​—Mus. 18:6.

‘Yehowa udi pabuipi ne bantu badi ne mitshima itamba kunyingalala, udi usungila badi ne mitshima ya majiya.’​—Mus. 34:18.

Yehowa ‘udi ukolesha badi ne mitshima minyingalale, udi ujingila bilulu pa mputa yabu.’​—Mus. 147:3.

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

‘Dîyi diamba mu tshikondo tshiakane’ didi mua kukolesha muntu udi mu lutatu