Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nyuma muimpe udi utukolesha bua kutantamena mateta ne ditekeshibua ku muoyo

Nyuma muimpe udi utukolesha bua kutantamena mateta ne ditekeshibua ku muoyo

Nyuma muimpe udi utukolesha bua kutantamena mateta ne ditekeshibua ku muoyo

‘Nenuangate bukole panupuekela nyuma muimpe pambidi penu.’​—BIEN. 1:8.

1, 2. Yezu wakalaya bayidi bende diambuluisha kayi? Bua tshinyi bavua nadi dijinga?

YEZU uvua mumanye ne: bayidi bende kabavua mua kuenza malu avuaye mubambile ne bukole buabu kanyabu to. Bidi bimueneka ne: bavua dijinga ne bukole bua pa buabu, bualu mudimu wa kuyisha uvua wa bungi, baluishi babu bavua ne makanda ne buobu bine bavua ne butekete bua mubidi. Ke bua tshinyi, kumpala kua Yezu kubandaye mu diulu wakambila bayidi bende ne: ‘Nuenu nenuangate bukole, panupuekela nyuma muimpe pambidi penu; nenuikale bamanyi banyi mu Yelushalema ne mu Yudaya yonso ne Samalea ne kunfudilu kua buloba.’​—Bien. 1:8.

2 Mulayi au wakatuadija kukumbana mu Pentekoste wa mu 33 panyima pa Yezu, pavua nyuma muimpe mupeshe bayidi bende bukole bua kuuja Yelushalema ne malongesha abu. Kakuvua buluishi nansha bumue buvua mua kubimanyika to. (Bien. 4:20) Pavua Yezu muambe ne: ‘Ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua tshikondo etshi,’ uvua usua kuleja ne: bayidi bende ba lulamatu ba kumpala ne tuetu kabidi tudi ne dijinga dikole dia kupeta bukole bua Nzambi ebu.​—Mat. 28:20.

3. (a) Umvuija dishilangana didi pankatshi pa nyuma muimpe ne bukole? (b) Bukole budi bufuma kudi Yehowa budi mua kutuambuluisha bua kuenza tshinyi?

3 Yezu wakalaya bayidi bende ne: ‘bavua ne bua kuangata bukole, pavua nyuma muimpe ubapuekela pambidi pabu.’ Mu tshiena Greke, miaku eyi: “bukole” ne “nyuma” kayena yumvuija tshintu tshimue to. Nyuma wa Nzambi anyi bukole buende, udi umvuija bukole kampanda budiye utuma kudi bantu anyi bintu bua kubasaka bua kukumbaja disua diende. Kadi bukole buobu budi bumvuija “bukokeshi bua kuenza bualu kampanda.” Budi mua kuikala mu muntu anyi tshintu too ne tshikondo tshiasuaye kuenza nabu bualu kampanda. Nanku, tudi mua kufuanyikija nyuma muimpe ne nzembu idi ibuela mu bateri, kadi kufuanyikija bukole ne midilu itu mu bateri. Bukole budi Yehowa upesha batendeledi bende ku diambuluisha dia nyuma muimpe budi butuambuluisha bua kuenza disua diende ne bua kukandamena bukole budi mua kutufikisha ku dienza malu mabi.​—Bala Mika 3:8; Kolosai 1:29.

4. Ntshinyi tshitualonga mu tshiena-bualu etshi? Bua tshinyi?

4 Mmushindu kayi udi bukole budi nyuma muimpe utupesha bumueneka? Mmunyi mudi nyuma muimpe mua kutusaka bua kuenza malu mu nsombelu mishilangane? Bu mutudi basue kuenzela Nzambi mudimu ne lulamatu, tudi tupeta ntatu mishilangane mikebesha kudi Satana, kudi bulongolodi buende anyi kudi butekete buetu nkayetu. Tudi ne bua kutantamena ntatu eyi bua kulama buena Kristo buetu, kuyisha pa tshibidilu ne kulama malanda mimpe ne Yehowa. Tukonkononayi mudi nyuma muimpe utuambuluisha bua kutshimuna ntatu ne kukoleshibua patudi batekete mu maboko.

Nyuma muimpe udi utupesha bukole bua kutshimuna ntatu

5. Mmunyi mudi disambila mua kutukolesha?

5 Yezu wakalongesha bayidi bende bua kusambila ne: ‘Kutufikishi padi mateyi, kadi utusungile kudi bubi.’ (Mat. 6:13) Yehowa kakulekela batendeledi bende ba lulamatu badi bamulomba nunku to. Yezu wakamba kabidi ne: ‘Tatu wenu wa mu diulu neapeshe badi bamulomba nyuma muimpe.’ (Luka 11:13) Bidi bitukolesha mudi Yehowa mutulaye nyuma wende udi utuambuluisha bua kuenza malu mimpe. Abi kabiena bisua kumvuija ne: Yehowa neatuepule ku lutatu luonso ludi mua kutufikila to. (1 Kol. 10:13) Kadi padi lutatu lutukuata, ke dîba dia tuetu kusambila bikole menemene.​—Mat. 26:42.

6. Pavua Satana umuteya, Yezu uvua umuandamuna ku diambuluisha dia tshinyi?

6 Yezu uvua utela mêyi a mu Bible pavuaye wandamuna ku mateyi a Diabolo. Pakandamuna Yezu ne: “Bakafunda ne . . . Bakafunda kabidi ne . . . Satana umuka; bualu bua bakafunda dîyi ne: ‘Kukuila Mukalenge Nzambi webe, umuenzele yeye nkayende mudimu,’” bivua bileje ne: uvua mumanye Dîyi dia Nzambi bimpe. Dinanga divuaye nadi bua Yehowa ne Dîyi diende diakamusaka bua kutantamena mateyi avua Satana umuela. (Mat. 4:1-10) Pavua Yezu mukandamene mateyi a Satana misangu ne misangu, Satana wakamushiya.

7. Mmunyi mudi Bible utuambuluisha bua kukandamena mateyi?

7 Bu muvua Yezu wenza mudimu ne mêyi a mu Bible bua kukandamena mateyi a Diabolo, tudi petu ne bua kumuidikija. Bushuwa, bua tuetu kukandamena Diabolo, tudi ne bua kuanji kumanya mikenji ya Nzambi ne kuyitumikila. Kulonga Bible nkuambuluishe bantu ba bungi bua kutumikila mikenji ya Nzambi ne kuanyisha meji ne buakane buende. ‘Dîyi dia Nzambi’ didi ne bukole bua kujingulula ‘meji ne malu adi mutshima musue kuenza.’ (Eb. 4:12) Muntu yeye ubala ne welangana meji pa Dîyi dia Nzambi, nebimuambuluishe bua ‘kutumikila mêyi a Yehowa a bushuwa.’ (Dan. 9:13) Nanku, tudi ne bua kuela meji bikole pa mvese idi yakula bua bilema bitudi nabi.

8. Tudi mua kupeta nyuma wa Nzambi patudi tuenza tshinyi?

8 Yezu uvua ukandamena mateyi, bualu pa kumbusha dimanya divuaye nadi dia Bible, uvua ‘muwule tente ne nyuma muimpe.’ (Luka 4:1) Bua tuetu petu kupeta bukole bua buena buende, tudi ne bua kusemena pabuipi ne Yehowa patudi tuenza mudimu bimpe ne mishindu idiye utupesha nyuma wende bu mudi kulonga Bible, kusambila ne kudisangisha ne bena Kristo netu. (Yak. 4:7, 8) Bantu ba bungi mbanyishe mudi kuikala ne bia bungi bia kuenza mu mudimu wa Nzambi kubambuluishe bua kutuma meji abu ku malu a mu nyuma adi akolesha.

9, 10. (a) Mmateta kayi adi mamanyike muaba uudi musombele? (b) Mmunyi mudi kuelangana meji ne kusambila mua kukupesha bukole bua kutantamena ntatu paudi mutekete mu maboko?

9 Mmateta kayi atudi ne bua kutantamena? Bikadiku bikufikile bua kusaka mananga ne muntu udi kayi muena dikaba nebe anyi? Biwikala kuyi muanji kubuela mu dibaka, ukatuku mupete dijinga dia kutantshilangana ne muntu udi kayi muena Kristo anyi? Bena Kristo badi mua kutetshibua bua kumona malu a bukoya padibu batangila televizion anyi benza mudimu ne Enternete. Pikalabi bikadi bikufikile, wakenza tshinyi? Mbimpe kuela meji mudi tshilema tshimue mua kukufikisha ku tshikuabu ne ndekelu wa bionso ku bubi bunene. (Yak. 1:14, 15) Ela meji muudi mua kunyingalaja Yehowa, kunyingalaja bena mu tshisumbu ne bena mu dîku dienu wewe muenze bubi bua mushindu eu. Kutumikila mikenji ya Nzambi ne muoyo mujima kudi kutupetesha kondo ka muoyo kimpe. (Bala Musambu wa 119:37; Nsumuinu 22:3.) Dîba dionso diudi upeta mateta a mushindu eu, ikala ulomba Yehowa bukole bua kuatantamena.

10 Mateyi a Diabolo adi ne bua kutuvuluija bualu bukuabu kabidi. Panyima pa Yezu mumane kuenza matuku 40 ne nzala mu tshipela, Satana wakasemena kudiye. Diabolo uvua mumone ne: atshi ke tshivua “tshikondo tshikumbane” bua kuteta lulamatu luende. (Luka 4:13, NW) Satana udi kabidi ukeba bikondo bikumbane bua kututeta. Ke bua tshinyi mbimpe bua tuetu kushala bakole mu ditabuja bualu utu pa tshibidilu ubuelela pa butekete bua muntu. Nanku, misangu yonso itudi tudiumvua batekete mu mikolo, ke dîba dia tuetu kudisuika bua kulomba Yehowa bukubi buende ne nyuma wende.​—2 Kol. 12:8-10.

Nyuma muimpe udi utuambuluisha bua kupita bimpe ne ditekeshibua mu maboko

11, 12. (a) Bua tshinyi bantu ba bungi mbatekete mu mikolo lelu? (b) Tshidi mua kutuambuluisha bua kutantamena patudi batekete ntshinyi?

11 Bu mutudi bena mapanga, tutu tuteketa mu mikolo misangu mivule. Bidi mua kuenzeka nanku nangananga lelu eu bualu tudi mu tshikondo tshia ntatu ya bungi. Tudi mu tshikondo tshidi malu makole atu katshia kaayi manji kuenzeka akuata bantu bonso. (2 Tim. 3:1-5) Bu mudi Armagedone wenda usemena, ntatu bu mudi ya mpetu ne tunyinganyinga bidi bienda anu bivula. Kabiena bikemesha bua kumona mudibi bikolela bantu ba bungi bua kukebela bena mu mêku abu bidibu nabi dijinga. Badi badimona batekeshibue ne bazengele. Pikalebi nanku buebe wewe, mmunyi muudi mua kupita ne ntatu eyi?

12 Wavuluka ne: Yezu uvua muambile bayidi bende ne: uvua ne bua kubapesha nyuma muimpe bua kubambuluisha. (Bala Yone 14:16, 17.) Nyuma eu, mbukole bua pa buabu budi bupite makole makuabu onso. Yehowa udi mua “kuenza malu matambe” bungi ne nyuma eu bua kutupesha bukole bua kutantamena ntatu. (Ef. 3:20) Mupostolo Paulo wakamba ne: tuetu beyemene nyuma eu netupete ‘bukole bua dikema’ nansha mudibu ‘batukengesha mishindu yonso.’ (2 Kol. 4:7, 8, MMV) Yehowa kena ulaya bua kumbusha tunyinganyinga tutudi natu to, kadi udi utuambila ne: ku diambuluisha dia nyuma wende neatupeshe bukole bua kututantamena.​—Filip. 4:13.

13. (a) Mmunyi muvua nsonga mukuabu mupete bukole bua kutantamena lutatu luende? (b) Filayi bileji bia buena ebi binudi bamanye.

13 Tuangate tshilejilu tshia Stephanie udi ne bidimu 19 ne muikale mpanda-njila wa pa tshibidilu. Pavuaye ne bidimu 12, luendu lua mashi luakamukulula, kuluabu kumuambila kudi munganga ne: uvua ne tshiuja mu buongo. Bakamupanda misangu ibidi, kumondopabu ne biamu bitu bipatula nsese (radiothérapie), luendu lua mashi luakalua kumukulula misangu ibidi, yeye kuteketa luseke lua dia bakaji ne kushalaye kayi umona bimpe to. Stephanie udi ne bua kulaminyina makanda ende bua kuenza malu adiye wangata ne mushinga wa bungi bu mudi: kuya mu bisangilu ne mu buambi. Bushuwa, mmudimuene mudi Yehowa umuambuluisha ne nyuma wende mu mishindu ya bungi bua kutantamana. Miyuki ya bena Kristo bakuabu idi mu mikanda yetu mmimukoleshe bikole mu tshikondo tshivuaye usama bikole. Bena Kristo bavua bamukolesha pavuabu bamufundila mikanda anyi bamukankamija kumpala kua kutuadija bisangilu ne pavuabi bijika. Bantu bavua banange bulelela bavua baleja dianyisha bua malu a mu Bible avua Stephanie ubalongesha, ne bavua baya kumutangila kumbelu bua kubalongeshaye Bible. Stephanie udi ne dianyisha dia bungi kudi Yehowa bua malu onso aa. Mmunange bikole mvese wa mu Musambu wa 41:3, ne udi witaba ne: mêyi adi mu mvese eu mmamukumbanyine.

14. Tuetu batekeshibue ku muoyo ntshinyi tshitudi katuyi mua kuenza? Bua tshinyi?

14 Patudi ne ntatu anyi tunyinganyinga, katuedi meji ne: mushindu muimpe wa kuyijikija nkulekela midimu itudi tuenzela Nzambi to. Kuenza nanku nkubi be. Bua tshinyi? Bualu malu bu mudi: didilongela Bible ne dimulonga mu dîku, kuyisha ne kubuela mu bisangilu adi atuambuluisha bua kupeta nyuma muimpe udi utukolesha. Midimu ya buena Kristo itu itupesha bukole. (Bala Matayo 11:28, 29.) Misangu ya bungi bana betu bena Kristo batu balua mu bisangilu bikale ne malu adi mabatonde, kadi padi bisangilu bijika batu bapingana ku nzubu yabu basulakane benze anu bu bateri idi mibuele midilu.

15. (a) Yehowa mmulayeku ne: muena Kristo neikale anu ne nsombelu muimpe anyi? Umvuija bilondeshile mvese. (b) Ntshinyi tshidi Nzambi mutulaye? Ndukonko kayi ludi lujuka?

15 Abi kabiena bisua kumvuija ne: kuikala muyidi wa Kristo mbualu bupepele to. Bidi bilomba kudienzeja bikole bua kuikala muena Kristo wa lulamatu. (Mat. 16:24-26; Luka 13:24) Kadi ku diambuluisha dia nyuma wende, Yehowa udi mua kukolesha muntu ukadi mutshioke. Muprofete Yeshaya wakafunda ne: ‘Badi bindila Yehowa nebasangaje bukole buabu; nebabande muulu ne mapuapua bu nyunyi ya mukanku, nebanyeme lubilu ne kabena bapungila, nebende ne kabena bateketa.’ (Yesh. 40:29-31) Tudi mua kudiebeja ne: Mmalu kayi adi bushuwa atufikisha ku dimona midimu ya buena Kristo mikole?

16. Tudi mua kuenza tshinyi bua kulekela malu adi mua kututshiokesha anyi kututekesha mu mikolo?

16 Dîyi dia Yehowa didi ditubela bua ‘tumanye mua kujadika malu adi makane.’ (Filip. 1:10) Mupostolo Paulo wakafuanyikija nsombelu wa bena Kristo ne lubilu lua makasa wamba ne: ‘Tumushayi bujitu buonso . . . , ne tuidikije ne kutantamana tshidikijilu tshia lubilu tshidi tshitekibue kumpala kuetu.’ (Eb. 12:1) Uvua musue kuleja ne: tudi ne bua kuepuka malu adi kaayi ne mushinga ne majitu a patupu adi mua kututshiokesha. Bualu bamue ba kutudi badi baditatshisha anu bua kuenza mudimu mupite bungi. Nunku, wewe udiumvua mutshioke anyi mutekeshibue, mbimpe ukonkonone makanda audi ujikijila ku mudimu wa bianza, dîba diudi upitshisha mu dijikija lutetuku ne mu manaya anyi mu malu makuabu a tshianana. Lungenyi luimpe ne bupuekele bidi ne bua kutusaka bua kumanya malu atudi mua kukokesha bua kuenza ne kukepesha adi kaayi ne mushinga.

17. Bua tshinyi bamue badi mua kudiumvua batekeshibue? Kadi Yehowa udi utujadikila tshinyi bua bualu ebu?

17 Bidi bimueneka kabidi ne: bamue ba kutudi badi mua kuteketa bualu nshikidilu wa bulongolodi ebu ki mmulue lukasa bu muvuabu batekemene to. (Nsu. 13:12) Muntu yonso udi mutekeshibue nunku udi mua kupetulula bukole mu mêyi adi mu Habakuka 2:3 adi amba ne: ‘Tshikena kumona etshi ntshia tshikondo tshiakupangadijabu bua kumuenekatshi, tshidi tshienda lukasa ku tshikondo tshiatshi, katshiena tshidinga, biajangulukatshi, utshindile; bualu bua netshimueneke bulelela, katshiena tshipanga kulua.’ Tudi bajadike ne: nshikidilu wa bulongolodi ebu nealue anu pa dîba didi Yehowa mulongolole.

18. (a) Mmalu kayi adi Nzambi mulaye adi akukolesha? (b) Mmunyi muatuambuluisha tshiena-bualu tshidi tshilonda?

18 Bushuwa, batendeledi ba Yehowa ba lulamatu mbindile ne muoyo mujima dituku diajika ntatu ne tunyinganyinga ne pikala bantu bonso mua kupingana ku ‘bunsonga buabu.’ (Yobo 33:25) Nansha mu matuku etu aa tudi mua kupeta bukole ku diambuluisha dia nyuma muimpe patudi tuenza midimu ya ditabuja. (2 Kol. 4:16; Ef. 3:16) Kulekedi diteketa mu mikolo dikupangisha bua kupeta masanka a kashidi to. Tuikalayi bajadike ne: lutatu luonso nansha luolu lukebesha kudi diteta anyi ditekeshibua, luolu kaluyi lujike mpindieu, nelujike mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone mudi nyuma muimpe ukolesha bena Kristo bua kutantamena ntatu, kukandamena malu mabi ne kutantamena buluishi bua mishindu yonso.

Newandamune munyi?

• Mmunyi mudi dibala dia Bible ditukolesha?

• Mmunyi mudi disambila ne dielangane meji bitukolesha?

• Mmunyi muudi mua kujikija malu atu akebesha ditekeshibua?

[Nkonko ya dilonga]

[Diumvuija dia tshimfuanyi mu dibeji 24]

Bisangilu bia bena Kristo bidi bitukolesha mu nyuma