Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nyuma muimpe udi utukolesha bua kutantamena ntatu ya mishindu yonso

Nyuma muimpe udi utukolesha bua kutantamena ntatu ya mishindu yonso

Nyuma muimpe udi utukolesha bua kutantamena ntatu ya mishindu yonso

‘Ndi mumanye mua kuenza malu onso mu Mukalenge udi unkolesha.’​—FILIP. 4:13.

1. Bua tshinyi batendeledi ba Yehowa batu bapeta buluishi?

BATENDELEDI ba Yehowa batu bapeta pabu buluishi bua mishindu yonso. Imue ntatu itu ifumina ku dipanga bupuangane anyi mmikebesha kudi bulongolodi bubi ebu. Mikuabu payi itu ifumina ku dibenga kupetangana didi pankatshi pa batendeledi Nzambi ne badi kabayi bamutendelela. (Gen. 3:15) Katshia ku kale, Nzambi uvua wambuluisha basadidi bende ba lulamatu bua kukandamena buluishi bua bitendelelu, malu mabi avua bantu babasaka bua kuenza ne ntatu mikuabu. Nyuma wende udi mua kutupesha petu bukole bua kuenza nunku.

Buluishi bua bitendelelu

2. Batu baluisha bitendelelu bua tshinyi? Buluishi ebu budi mua kulua mushindu kayi?

2 Buluishi bua bitendelelu mmalu mabi adibu benzela bantu ku bukole bua malu adibu bitabuje. Batu benza nunku bua kupangisha tshitendelelu bua kutanta ne bua kulenduisha benamu. Buluishi budi mua kulua buludiludi anyi mu mishindu misokome. Bible udi ufuanyikija mateyi a Satana ne a nyama wa ntambue ne a nyoka.​—Bala Musambu wa 91:13.

3. Satana udi uteya bantu mushindu kayi?

3 Anu bu nyama wa ntambue udi ne luonji, Satana utu uluisha batendeledi ba Nzambi buludiludi ku diambuluisha dia tshikisu, diedibua mu maloko ne dikandika mudimu wabu. (Mus. 94:20) Mikanda ya Annuaire itu ileja mayele ende aa nangananga mu miyuki ya bungi itu yakula bua malu adi Bantemu ba Yehowa ba matuku etu aa benze. Mu matunga a bungi mbakengeshe Bantemu kudi bena tshikisu balombola kudi bamfumu ba bitendelelu anyi ba tshididi. Mateyi aa mmapangishe bakese bua kuenzela Yehowa mudimu. Anu bu nyoka, Diabolo udi uluisha bantu mu mishindu misokome bua kubanyanga lungenyi ne kubakoka mu njila wende. Udi wenza nunku bua kutekesha ditabuja dietu. Kadi nyuma wa Nzambi udi mua kutuambuluisha bua kutantamena mateyi onso aa.

4, 5. Mmushindu kayi muimpe utudi mua kudilongolola ku buluishi? Bua tshinyi? Fila tshilejilu.

4 Kufuanyikija mu lungenyi buluishi kampanda budi mua kutufikila ki mmushindu muimpe wa kudilongolola bua kubutantamena to. Bualu katuena bamanye buluishi budi mua kutukuata to, nanku ki mbimpe kusamisha mutu bua malu adi pamuapa kaayi mua kutufikila to. Kadi kudi bualu butudi mua kuenza. Bantu ba bungi mbatantamene ntatu bimpe bualu bavua bela meji pa nsombelu ya batendeledi bavua balamate Yehowa idi mu Bible, bela kabidi meji pa malongesha a Yezu ne nsombelu wende. Kuenza nunku mkubambuluishe bua kunanga Yehowa bikole. Dinanga edi padi ndibambuluishe bua kutantamena ntatu ya mishindu yonso.

5 Tuangate tshilejilu tshia bana betu ba bakaji babidi ba mu ditunga dia Malawi. Bena mu tshisumbu kampanda tshia bena tshikisu bavua babenzeja bua kusumba tuarte tua tshisumbu tshia malu a tshididi, ke buobu kubakuma, kubavula bilamba ne kusua kubenzela malu mabi. Bantu abu bakabashima bamba ne: nansha bena ku Betele bakadi basumbe tuarte etu. Kadi bana betu aba kubandamuna ne: “Tuetu tudi tutumikila anu Nzambi. Bikala bana betu ba ku Betele basumbe tuarte etu, abu ki mbututangile to. Nansha nuenu batushipe, katuena tushipa mukenji wa Nzambi to.” Bu muvuabu babenga kushipa mukenji wa Nzambi ne muoyo mujima, bakabalekela.

6, 7. Mmunyi mudi Yehowa upesha batendelede bende bukole bua kutantamena buluishi?

6 Mupostolo Paulo wakamba ne: bena Kristo ba mu Tesalonike bavua bitabe bulelela ‘mu dikenga dikole popamue ne disanka dia nyuma muimpe.’ (1 Tes. 1:6) Bushuwa, bena Kristo ba bungi ba kale ne ba lelu bavua bapete buluishi ne babutshimuna mbaleje ne: pavua buluishi buenda bukola, bakapeta ditalala dia mu mutshima didi dikale tshitupa tshia dimuma dia nyuma wa Nzambi. (Gal. 5:22) Ditalala adi diakabambuluisha bua kulama mitshima yabu ne lungenyi. Bushuwa, Yehowa udi upesha batendeledi bende bukole bua kutantamena ntatu ne kumanya tshia kuenza padi buluishi bujuka ku diambuluisha dia nyuma wende. *

7 Bantu batu bakema bikole padibu bamona bantendeledi ba Nzambi bashala anu bamulamate nansha mu buluishi bukole. Bantemu badi bamueneka bu badi ne bukole kampanda bua pa buabu, bushuwa bidi nanku. Mupostolo Petelo udi utuambila ne: ‘Bianupendabu bua dîna dia Kristo, nudi ne disanka, bualu bua nyuma wa butumbi ne nyuma wa Nzambi udi unuikila pambidi penu.’ (1 Pet. 4:14) Bu mudibu batukengesha bualu tudi tutumikila mikenji ya Nzambi, bidi bileja ne: Nzambi mmutuanyishe. (Mat. 5:10-12; Yone 15:20) Ebi bidi bitupetesha disanka dia bungi.

Kubenga kulonda lungenyi lubi lua bakuabu

8. (a) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yoshua ne Kaleba bua kubenga lungenyi lua bakuabu? (b) Tshilejilu tshiabu tshidi tshitulongesha tshinyi?

8 Buteyi bukuabu busokome budi bena Kristo ne bua kutantamena, mmalu mabi adi bantu batusaka bua kuenza. Kadi bu mudi nyuma wa Yehowa ne bukole bupite nyuma wa pa buloba, tudi mua kukandamena bantu badi batuseka, badi batuendeshila ngumu ya dishima anyi badi batusaka bua kuenza malu mabi adibu benza. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yoshua ne Kaleba bua kubenga lungenyi luvua nalu batentekedi bakuabu dikumi bavuabu batume mu Kanana? Nyuma wa Nzambi ke uvua mubambuluishe bua kupeta “mutshima” anyi lungenyi lushilangane ne lua bakuabu.​—Bala Nomba 13:30; 14:6-10, 24.

9. Bua tshinyi bena Kristo mbasue kushilangana ne bantu bakuabu?

9 Nyuma muimpe ke uvua kabidi mupeshe bapostolo ba Yezu bukole bua kutumikila Nzambi pamutu pa bantu bavuabu banemeka bu balongeshi balelela ba malu a Nzambi. (Bien. 4:21, 31; 5:29, 32) Bantu ba bungi batu basue kuenza malu adi bakuabu benza bua kuepuka bilumbu. Kadi bena Kristo balelela buobu batu basue kuenza anu tshidi tshimpe. Nansha nanku, kabena ne buôwa bua mudibu bashilangane ne bantu bakuabu to, bualu nyuma wa Nzambi udi ubakolesha. (2 Tim. 1:7) Tukonkononayi mushindu umue utudi katuyi mua kulonda lungenyi lubi lua bakuabu.

10. Bena Kristo bakuabu badi mua kupeta lutatu kayi?

10 Bamue bansonga batu babungama padibu bumvua ne: mulunda wabu mmuenze mpekatu. Badi mene mua kuela meji ne: buobu bambile bakulu bubi bua mulunda wabu, kakubeyemena kabidi to, nunku badi bamusokokelabu bua kulama bulunda buabu. Mulunda eu udi mene mua kuikala wambila balunda bende bua bamusokokela bubi. Bushuwa, ki nganu bansonga nkayabu batu bapeta lutatu lua nunku to. Bamue bantu bakulumpe badi pabu mua kumona bibakolele bua kuambila bakulu bubi budi mulunda wabu anyi muena mu dîku diabu muenze. Kadi ntshinyi tshidi bena Kristo balelela ne bua kuenza mu nsombelu wa nunku?

11, 12. Muena Kristo yeye ukuambila bua kubenga kumufunda bua bubi budiye muenze, nntshinyi tshiudi mua kuenza? Bua tshinyi?

11 Tuangate tshilejilu etshi: fuanyikija ne: Alexi utshidi nsonga udi umvua ne: mulunda wende wa mu tshisumbu Zadio uvua ne tshibidilu tshia kumona bindidimbi bia bantu butaka. Alexi udi wambila Zadio mudi bualu abu bumutonde bikole. Kadi Zadio kena umuteleja to. Padi Alexi umuambila bua aye kudi bakulu, Zadio udi umuandamuna ne: Biwikala bulelela mulunda wanyi, kuyi kuambila bakulu to. Alexi neatshine bua bulunda buabu kufua anyi? Udi mua kudikonka ne: Zadio yeye muvile, bakulu nebitabe tshia nganyi? Alexi yeye mulame bualu abu, ki mbimpe to. Bualu bidi mua kufikisha Zadio ku dinyanga malanda ende ne Yehowa. Alexi udi ne bua kuvuluka ne: ‘Patshina muntu bakuabu, bualu ebu budi buteyi kudiye, kadi udi weyemena Yehowa neapanduke.’ (Nsu. 29:25) Kadi Alexi udi mua kuenza kabidi tshinyi? Udi mua kuya kabidi kudi Zadio ne kuyukila nende bualu abu mu mushindu muimpe. Bidi bilomba kuikala ne dikima bua kuenza nanku. Bua musangu eu, Zadio udi mua kuya kuamba bualu buende. Alexi udi ne bua kumukankamija kabidi bua kuambila bakulu ne kumuambila ne: yeye kayi muye kubambila mu matuku adiye mumukosele, neadiyile nkayende kudi bakulu.​—Lew. 5:1.

12 Nsombelu wa nunku yeye mukutulukile, imue misangu mulunda webe kukuanyisha diakamue mibelu yebe to. Kadi mu bungi bua matuku udi mua kulua kumona ne: uvua mumuenzele bimpe. Yeye muitabe mibelu, neikale anu ne dianyisha kuudi bua muoyo mukole webe ne lulamatu. Kadi yeye mukufikile munda bua muudi muambile bakulu, umanye ne: ki mmulunda muimpe to. Kusankisha Mulunda wetu munene Yehowa ke kudi ne mushinga. Tuetu bamueyemene, bantu bakuabu badi bamunange nebatunemeke bua lulamatu luetu ne nebalue balunda betu balelela. Katushidi Diabolo muaba mu tshisumbu tshia bena Kristo to. Tuetu benze nanku netunyingalaje nyuma wa Yehowa. Tudi tuleja mutudi tuenza malu adi umvuangana ne nyuma eu patudi tudienzeja bua kulama bukezuke bua tshisumbu tshia bena Kristo.​—Ef. 4:27, 30.

Kutantamena ntatu ya mishindu yonso

13. Ntatu ya mushindu kayi itu batendeledi ba Yehowa bapeta? Bua tshinyi idi ikuata bantu bonso?

13 Lutatu ludi mua kulua mu mishindu mishilangane bu mudi: kujimija makuta, kujimija mudimu, bipupu, kufuisha muntu uudi munange, masama ne malu makuabu. Bu mutudi mu ‘matuku a ku nshikidilu,’ tudi bamanye ne: yonso wa kutudi neapete pende lutatu kampanda. (2 Tim. 3:1) Kadi padi lutatu lutukuata, katulubakanyi to, bualu nyuma muimpe neatupesha bukole bua kutantamena lutatu kayi luonso.

14. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yobo bua kutantamena ntatu?

14 Yobo wakapeta ntatu mishilashilangane. Wakajimija bintu biende, bana bende, balunda bende, makanda ende a mubidi ne mukajende wakela Yehowa nyima. (Yobo 1:13-19; 2:7-9) Kadi Yobo wakapeta mulunda muimpe, Elihu. Mu mêyi a Elihu ne avua Yehowa muambe, muvua lungenyi lunene lua ne: ‘Imana biebe talalaa, elangana meji a midimu ya kukema idi Nzambi wenza.’ (Yobo 37:14) Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Yobo bua kutantamena ntatu? Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha petu bua kutantamena? Ikala uvuluka ne wela meji bua mishindu mishilashilangane idi nyuma wa Yehowa wenza mudimu. (Yobo 38:1-41; 42:1, 2) Pamuapa tudi bavuluke bikondo bituvua badimuene mudi Nzambi mutuenzele malu mu nsombelu wetu. Ki mmushintuluke to.

15. Ntshinyi tshivua tshiambuluishe mupostolo Paulo bua kutantamena ntatu?

15 Mupostolo Paulo wakatantamena ntatu ya bungi bua kulama ditabuja diende. (2 Kol. 11:23-28) Ntshinyi tshivua tshimuambuluishe bua kubenga kulubakana mu ntatu eyi? Uvua mueyemene Yehowa mu disambila. Mu tshikondo tshivuabu bakengeshe Paulo bikole bua ditabuja diende ne tshivua pamuapa mua kuikala tshishikile ne lufu luende, wakafunda ne: ‘Kadi Mukalenge wakimana nanyi, wakankolesha; bua dîyi dia Nzambi dimanyishibue kuonso bua bualu buanyi, ne bua bonso ba bisamba bia bende badiumvue; ngakapandishibua mukana mua nyama wa ntambue.’ (2 Tim. 4:17) Bua malu avuaye mupete, Paulo wakakolesha bena Kristo nende bua kubenga ‘kuditatshisha bua bualu nansha bumue.’​—Bala Filipoi 4:6, 7, 13.

16, 17. Fila tshilejilu tshia mudi Yehowa upesha bantu bende bukole bua kutantamena ntatu lelu.

16 Muanetu Roxana udi mpanda-njila mmumone pende mudi Yehowa uditatshisha bua bantu bende. Dimue dituku pavuaye mulombe mfumuende wa mudimu dikisha bua kuya mu mpungilu wa distrike, mfumuende wakamuandamuna ne tshinji tshionso ne: yeye muye uvua ne bua kumuipata ku mudimu. Roxana wakaya mu mpungilu, kadi kulombaye Yehowa bua amuambuluishe bua kulama mudimu wende. Pashishe, kavua mushale udiabakena to. Kadi pakajika mpungilu, muanetu wakaya ku mudimu mu dimue ne mfumuende kumuipata anu mukavuaye mumuambile. Biakatonda Roxana bikole be. Uvua musue mudimu wende au nansha muvuawu wa makuta makese, bualu uvua umupesha mushindu wa kuambuluisha dîku diende. Wakasambila kabidi ne kutuishibuaye ne: anu muvua Nzambi mumukumbajile majinga a mu nyuma mu mpungilu, ke muamukumbajilaye kabidi a ku mubidi. Pavuaye mu njila mutangile kuende, wakamona mukanda mulamika muaba mukuabu bakeba muena mudimu uvua mumanye kuenza mudimu bimpe ne mashinyi a kutela nawu bilamba mu biapu binene, ke yeye kuenza dilomba. Mfumu wa mudimu wakamona ne: Roxana kavua ne dimanya dia bungi to, kadi wakamupesha mudimu wa difutu divua disua kupita divuabu bamufuta kumpala misangu ibidi. Roxana wakamona ne: Yehowa uvua muandamune disambila diende. Disanka dinene divuaye nadi ndia ne: uvua ne diakalenga dia kuyisha bena mudimu babu lumu luimpe. Mu bantu bavuaye uyisha abu, 5 ba kudibu kusangisha ne mfumuende bakitaba lumu luimpe ne kutambulabu.

17 Imue misangu, tudi mua kumona bu ne: Yehowa katu wandamuna masambila etu diakamue anyi mu mushindu utudi batekemene to. Bikalabi nanku, tumanye ne: kudi bualu budi bumusaka bua kuenza nanku. Yehowa mmumanye bualu abu, kadi tuetu tudi mua kulua kubumanya pashishe. Kadi bualu bua mushinga butudi ne bua kumanya mbua ne: Yehowa katu ulekela batendeledi bende ba lulamatu to.​—Eb. 6:10.

Kutantamena buluishi ne mateta

18, 19. (a) Bua tshinyi tudi ne bua kutekemena bua kupeta ntatu ne buluishi? (b) Mmunyi muudi mua kutantamena bimpe ntatu.

18 Kabitu bikemesha batendeledi ba Yehowa padibu batuilangana ne ntatu, ditekeshibua, buluishi ne padi bantu babasaka bua kuenza malu mabi to. Bena pa buloba ebu mbatukine. (Yone 15:17-19) Kadi nyuma muimpe udi mua kutuambuluisha bua kutantamena ntatu yonso idi itukuata mu mudimu utudi tuenzela Nzambi. Yehowa kakulekela bua tutetshibue ne diteta didi mua kutupita bukole to. (1 Kol. 10:13) Kakutulekela anyi kutushiya nansha bia munyi. (Eb. 13:5) Kutumikila Dîyi diende kudi kutukuba ne kutukolesha. Nyuma muimpe udi kabidi mua kutupesha bukole butudi tukengela nangananga dîba ditudi nabu dijinga.

19 Tutungunukayi ne kukeba nyuma muimpe pa kusambila ne kulonga Bible. Tutungunuke ne ‘kukoleshibua ne bukole buonso, bu mudi bukole bua butumbi bua Nzambi, too ne ku dinanukila dionso ne ku lutulu lusangisha ne disanka.’​—Kolos. 1:11.

[Mêyi adi kuinshi]

Newandamune munyi?

• Mmunyi muudi mua kudilongolola bua kutantamena buluishi?

• Muntu yeye mukuambile bua kumusokokela mpekatu udiye muenze, newenze tshinyi?

• Nansha wewe mupete buluishi bua mushindu kayi, ndishindika kayi diudi ne bua kuikala nadi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Tshilejilu tshia Yoshua ne Kaleba tshidi tshitulongesha tshinyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Mmunyi muudi mua kuambuluisha mulunda webe udi muenze mpekatu?