Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuangatayi dibaka ne mushinga bualu ndipa dia kudi Nzambi

Tuangatayi dibaka ne mushinga bualu ndipa dia kudi Nzambi

Tuangatayi dibaka ne mushinga bualu ndipa dia kudi Nzambi

‘Bua bualu ebu mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate mukajende; bubidi buabu nebikale mubidi umue.’​—GEN. 2:24.

1. Bua tshinyi Yehowa mmuakanyine bua tuetu kumunemeka?

YEHOWA NZAMBI muenji wa dibaka mmuakanyine bua tuetu kumunemeka. Bu mudiye Mufuki, Mukalenge munene ne Tatuetu wa mu diulu, Bible mmuambilamu padiye wamba mudiye mufidi wa ‘kupa kuonso kuimpe ne dipa dionso diakane tshishiki.’ (Yak. 1:17; Buak. 4:11) Eu mmushindu udiye muleje dinanga diende dinene. (1 Yone 4:8) Malu onso adiye mutulongeshe, malu onso adiye utuambila bua kuenza, ne bionso bidiye mutupeshe bidi anu bua diakalenga dietu ne disanka dietu.​—Yesh. 48:17.

2. Mmikenji kayi ivua Yehowa muelele Adama ne Eva?

2 Bible udi wamba mudi dibaka dikale dimue dia ku mapa ‘mimpe’ a kudi Nzambi. (Luta 1:9; 2:12) Pavua Yehowa musangishe Adama ne Eva mu dibaka, wakabapesha mikenji ivuabu ne bua kulonda bua kututa diakalengele. (Bala Matayo 19:4-6.) Bu buobu batumikile Nzambi bavua bapeta diakalengele dia kashidi. Kadi bakabenga kutumikila ku bukole ne kupetabu tatu mikole.​—Gen. 3:6-13, 16-19, 23.

3, 4. (a) Mmushindu kayi udi bantu ba bungi lelu baleja mudibu kabayi bangata dibaka ne mushinga ne mudibu kabayi batumikila Nzambi? (b) Netukonkonone bilejiilu kayi mu dilonga dietu edi?

3 Anu bu Adama ne Eva, bantu ba bungi lelu kabatu batamba kuditatshisha bua kulonda mikenji ya Yehowa padibu bangata mapangadika mu dibaka to. Bamue badi babenga tshidi Nzambi muambe bua dibaka, bakuabu mbasue kuenza anu tshidi muoyo wabu musue bua dibaka. (Lomo 1:24-32; 2 Tim. 3:1-5) Kabena bangata dibaka bu dipa dia kudi Nzambi ne padibu kabayi badiangata ne mushinga, badi bapetula Nzambi Mudienji.

4 Mu bimue bikondo, nansha bamue batendeledi ba Nzambi badi mua kupanga kumona dibaka mutu Yehowa udimona. Bamue bena Kristo badi mua kujinga bua kuabulukangana anyi kushipa dibaka kabiyi mu mushindu udi Bible wamba to. Mmunyi mutudi mua kuepuka bualu ebu? Mmunyi mudi mêyi adi Nzambi muambe mu Genese 2:24 mua kuambuluisha bena Kristo bua kukolesha dibaka diabu? Mmunyi mudi badi bajinga kubuela mu dibaka mua kudilongolola? Tukonkononayi bilejilu bisatu bia mabaka a tshitembu bidibu batele mu Bible bidi bileja mudi kutumikila Yehowa kuambuluisha bua dibaka kunengadi.

Ikala ne lulamatu

5, 6. Mbualu kayi buvua buteke ditabuja dia Zekâya ne Elizabete mu diteta? Mmunyi muvua Yehowa mubabeneshe bua ditabuja diabu?

5 Zekâya ne mukajende Elizabete bakenza malu avua aleja muvuabu ne lulamatu. Bonso babidi bavua basungulangane bua kuselangana bualu bavua batendeledi ba Yehowa ba lulamatu. Zekâya uvua wenza mudimu wende wa buakuidi ne lulamatu ne bubidi buabu bavua badienzeja bua kutumikila mikenji ya Nzambi. Bavua bakanyine kalumbandi mu malu a bungi. Kadi bu wewe mua kuikala muye ku nzubu kuabu mu Yuda uvua mua kumona ne: bavua bapangile tshintu kampanda. Kabavua ne bana to. Elizabete uvua nkumba ne bonso babidi bakavua bantu bakole.​—Luka 1:5-7.

6 Mu Isalele wa kale, bavua bangata kulela bana ne mushinga wa bungi, ne misangu mivule mêku avua anu ne bana ba bungi. (1 Sam. 1:2, 6, 10; Mus. 128:3, 4) Tshikondo atshi mu Isalele mulume uvua mua kubenga mukajende yeye kayi ulela. Kadi Zekâya yeye wakashala mulamate mukajende Elizabete. Kabakakeba katamba ka kuapukila bua kushipa dibaka diabu to. Nansha muvua dibenga kulela dibatonde, bakatungunuka anu ne kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. Mu kupita kua matuku Yehowa wakababenesha pakabapeshaye muana mu tshishima nansha mukavuabu bakulakaje.​—Luka 1:8-14.

7. Mmu mushindu kayi mukuabu uvua Elizabete muleje lulamatu kudi bayende?

7 Elizabete wakaleja lulamatu luende mu mushindu mukuabu kabidi. Pavuabu balele muanende Yone, Zekâya kavua wakula to bualu uvua muele muanjelu wa Nzambi mpata. Kadi Zekâya uvua mua kuikala muyukile ne mukajende mu mushindu kampanda bua kuinyika muana dîna dia “Yone” anu muvua muanjelu wa Yehowa mumuambile. Bena mutumba ne balela bavua basue kuinyika muana dîna dia tatuende. Kadi Elizabete wakalonda anu tshivua bayende mumuambile. Wakamba ne: ‘Nansha, bamuinyike ne: Yone.’​—Luka 1:59-63.

8, 9. (a) Mmunyi mudi lulamatu mua kukolesha dibaka? (b) Mmu malu kayi masunguluke mudi mulume ne mukaji mua kuleja ne mbalamatangane?

8 Anu bu Zekâya ne Elizabete, bantu badi baselangane lelu badi pabu bapeta malu adi abatekesha mu maboko ne ntatu mikuabu. Padi bena dibaka kabayi balamatangane, kabakututa diakalenga mu dibaka diabu to. Kudi malu adi mua kunyanga lulamatu lua bena dibaka bu mudi: kusaka mananga ne muntu udi kayi muena dibaka nebe, kutangila anyi kubala malu a bantu butaka ne masandi. Padi bena dibaka kabatshiyi beyemenangana, dinanga diabu didi dikepa. Kuikala ne lulamatu kudi muena dibaka nkuenze anu bu kuikala mu lupangu lukanga bimpe ludi lutuepula ku njiwu ne lupangisha benzavi bua kubuela. Nunku, padi mulume ne mukaji bikale ne lulamatu lukole umue ne mukuabu badi mua kusomba pamue bimpe ne kuambilangana yonso idibu nayi, dîba adi dinanga diabu didi dikola. Bushuwa, lulamatu ludi ne mushinga.

9 Yehowa wakambila Adama ne: ‘Mulume neashiye tatuende ne mamuende, nealamate mukajende.’ (Gen. 2:24) Abi bidi bisua kumvuija tshinyi? Kushintulula ndambu malanda avuaye nawu ne balunda bende, baledi bende anyi bana babu. Muntu yonso udi ne bua kuanji kutabalela muena dibaka nende. Balunda ne balela kabena ne bua kuikala balombola bena dibaka bapiabapia to, ne bena dibaka pabu kabena ne bua kulekela baledi babu badibueja mu mapangadika adibu bangata anyi mu bilumbu biabu bidi kabiyi bibatangila to. Mulume ne mukaji badi ne bua kudisuika pamue. Ke tshidi Nzambi muambe.

10. Ntshinyi tshidi mua kuambuluisha bena dibaka bua kuikalabu ne lulamatu?

10 Nansha mu dîku mudi mulume ne mukaji kabayi batendelela muaba umue, lulamatu ludi mua kubatuadila masanka. Tshilejilu, muanetu wa bakaji mukuabu udi ne mulume kayi Ntemu udi wamba ne: “Ndi ngela Yehowa tuasakidila bua mudiye mundongeshe bua kuikala nkokela bayanyi ne mmunemeka bikole. Lulamatu ndutuambuluishe bua kunangangana ne kunemekangana munda mua bidimu 47 bitukadi benze mu dibaka dietu.” (1 Kol. 7:10, 11; 1 Pet. 3:1, 2) Nanku enza muebe muonso bua mukajebe anyi bayebe adiumvue ne: udi mumunange. Umuleje ku mêyi ne ku bienzedi biebe ne: yeye ke dinanga dia pa muoyo webe. Nudienzeje bua muntu anyi tshintu nansha tshimue katshitshiamakanyi pankatshi penu. (Bala Nsumuinu 5:15-20.) Ron ne Jeannette bakadi benze bidimu 35 mu dibaka badi bamba ne: “Tudi ne disanka mu dibaka dietu bualu tudi tutumikila Yehowa.”

Buobumue budi bukolesha dibaka

11, 12. Mmunyi muvua Akula ne Pisikila beleshangana diboko (a) ku nzubu, (b) mu midimu yabu ya bianza, ne (c) mu mudimu wa kuyisha?

11 Pavua mupostolo Paulo wakula bua balunda bende Akula ne Pisikila, kavua mua kutela umue ne kushiya mukuabu to. Bena dibaka babidi aba mbafile tshilejilu tshimpe bua tshivua Nzambi muambe ne: mulume ne mukaji nebikale “mubidi umue.” (Gen. 2:24) Pa tshibidilu, bavua benza mudimu pamue ku nzubu, pavuabu benza midimu ya bianza ne wa Nzambi. Tshilejilu, pakafika Paulo mu Kolinto bua musangu wa kumpala, Akula ne Pisikila bakamubikila bua kusombela kuabu, kuvuaye mua kuikala mutuadijile kuenzela midimu yende bua tshikondo kampanda. Pashishe, pakayabu ku Efeso, bakafila nzubu wabu bua kuenzelamu bisangilu bia tshisumbu ne bavua bambuluisha bena Kristo bapiabapia bu mudi Apolo bua kumvua bulelela bimpe. (Bien. 18:2, 18-26) Bena dibaka ba tshisumi aba bakaya kusombela ku Lomo e kufilabu kabidi nzubu wabu bua kuenzelamu bisangilu. Kunyima kua matuku, bakapingana ku Efeso bua kukolesha bena Kristo nabu.​—Lomo 16:3-5.

12 Akula ne Pisikila bakenza kabidi mudimu wa kutela ntenta mu tshikondo bule kampanda ne Paulo bua kudiambuluisha. Tudi tumona musangu eu kabidi mudi bena dibaka aba beleshangana diboko kabayi batembangana anyi bafuilakana. (Bien. 18:3) Bushuwa, kuenza midimu ya buena Kristo pamue ke kuvua kubambuluishe bua kuteka mudimu wa Yehowa pa muaba wa kumpala mu dibaka diabu. Bavua babamanye bikole mu Kolinto, mu Efeso ne mu Lomo bu ‘benji ba mudimu ba mu Kristo Yezu.’ (Lomo 16:3) Bavua kabidi benza mudimu pamue bua kuvudija mudimu wa kuyisha muaba wonso uvuabu baya.

13, 14. (a) Mmalu kayi adi mua kupangisha buobumue mu dibaka? (b) Leja malu adi bena dibaka mua kuenza bua kukolesha malanda abu bu “mubidi umue.”

13 Bushuwa, kuikala ne bipatshila bimue ne kuenza midimu pamue kudi kukolesha dibaka. (Muam. 4:9, 10) Kadi mbia dibungama bualu lelu bena mabaka ba bungi kabena bapitshisha dîba dia bungi pamue to. Badi bapitshisha mêba a bungi mulume ku wende mudimu mukaji pende ku wende. Bakuabu badi benza ngendu ya bungi bua mudimu anyi baya ku matunga makuabu kadi batuma makuta kudi badi bashala. Nansha padi mulume ne mukaji basombe ku nzubu kuabu, umue wa kudibu udi mua kupitshisha dîba ku ditangila televizion, dienza tshidi muoyo musue, dinaya manaya kampanda bu mudi a kuibidija mubidi, a video ne a ku Enternete padi mukuabu wendela yende. Ke munutu nuenza penu anyi? Pikalabi nanku, nudiku mua kuakaja nsombelu wenu bua nuikale nupitshisha mêba a bungi pamue anyi? Kanuenaku mua kuenza imue midimu ya ku dituku ne ku dituku pamue bu mudi: kulamba, kusukula malongo nansha kudima kumbelu anyi? Nudiku mua kuenza mudimu pamue wa kulama bana ne kuambuluisha baledi benu badi bakulakaje anyi?

14 Bualu budi butambe buimpe buenu babidi nkuikala nupitshisha dîba pamue bua kuenza midimu idi itangila ntendelelu wa Yehowa. Kukonkonona mvese wa ku dituku ne kuenza ntendelelu wa mu dîku pamue mbikondo bikuabu bilenga biambuluisha bena mu dîku diebe bua kuikala ne meji amue ne bipatshila bimue. Nuikale kabidi nuyisha pamue. Kuoku mushindu, nudi mua kuangata mudimu wa bumpanda-njila ngondo nansha umue anyi tshidimu tshimue bikala nsombelu wenu unupesha mushindu wa kuwenza. (Bala 1 Kolinto 15:58.) Muanetu wa bakaji mukuabu uvua muangate bumpanda-njila pamue ne bayende udi wamba ne: “Mudimu wa buambi uvua mushindu muimpe utuvua tupitshisha dîba pamue ne tuyukila bimpe. Bu mutuvua bonso ne tshipatshila tshia kuambuluisha bantu batuvua tupetangana nabu mu buambi, tuvua balue anu bu mukaba ne tshilamba. Ngakadimona pabuipi nende kabiyi anu bu bayanyi to, kadi kabidi bu mulunda muimpe.” Panudi nuipatshila malu a muomumue, nenumone ne: malu adi anusankisha, anudi nuangata ne mushinga ne bibidilu bienu nebipetangane ku kakese ku kakese. Anu bu Akula ne Pisikila, nenutuadije kuela meji, kudiumvua ne kuenza malu anu bu “mubidi umue.”

Nzambi anulombole mu dibaka dienu

15. Ntshinyi tshidi bena dibaka mua kuenza bua kuikalabu ne disanka? Umvuija.

15 Yezu uvua mumanye mushinga wa kuteka Nzambi pa muaba wa kumpala mu dibaka. Uvua mumone pavua Yehowa muenze dibaka dia kumpala. Wakamona muvua Adama ne Eva ne disanka pavuabu batumikila Nzambi ne wakamona kabidi ntatu ivuabu bapete pavuabu babenge kumutumikila. Nanku pavua Yezu ulongesha bantu, uvua wambulula tshivua Tatuende muambe mu Genese 2:24. Wakasakidila kabidi lungenyi elu: ‘Muntu kapanduludi tshidi tshibumbakanja kudi Nzambi.’ (Mat. 19:6) Nunku, kutumikila Yehowa ne muoyo mujima kudi anu ne mushinga bua kuikala ne disanka mu dibaka. Mu bualu ebu, Yosefe ne Mariya bavua bakoleshe Yezu mbashiye tshilejilu tshimpe.

16. Mmunyi muvua Yosefe ne Mariya baleja ne: bavua banange malu a ntendelelu wa Yehowa mu dîku diabu?

16 Yosefe uvua muntu muimpe ne uvua utua Mariya mushinga. Pakamanyaye ne: Mariya uvua ne difu, uvua musue kumuenzela malu ne luse kumpala mene kua muanjelu kumumvuija tshivua tshifikile Mariya. (Mat. 1:18-20) Yeye ne mukajende bakatumikila dîyi dia Kaisa ne bavua balamate kabidi bikole ku mikenji ya Mose. (Luka 2:1-5, 21, 22) Nansha muvuabu balombe anu bantu balume bua kudisangisha mu bibilu binene ku Yelushalema, Yosefe ne Mariya ne dîku diabu dijima bavua baya mu bibilu ebi tshidimu tshionso. (Dut. 16:16; Luka 2:41) Mu bibilu ebi ne mu nsombelu mikuabu kabidi, bavua badienzeja ne muoyo mujima bua kusankisha Yehowa ne kunemeka malu a ntendelelu wende. Kabiena bikemesha bua muvua Yehowa mubasungule bua kukolesha Yezu mu bidimu bia ntuadijilu bia muoyo wende pa buloba.

17, 18. (a) Mmu malu kayi mudi mulume ne mukaji ne bua kuteka Nzambi pa muaba wa kumpala? (b) Kuenza nunku nekubapeteshe tshinyi?

17 Ke mutu malu a Yehowa alombola nsombelu wa mu dîku dienu anyi? Tshilejilu, panutu nuangata mapangadika a mushinga nutuku nuanji kukeba tshidi Bible wamba, nusambila bua bualu abu ne nulomba bena Kristo bakole mibelu anyi? Nutuku nukeba kujikija malu bilondeshile mmuenenu wenu anyi wa baledi benu peshi wa balunda benu anyi? Nutuku nudienzeja bua kutumikila mibelu ne ngenyi idi yakula bua dibaka ne nsombelu wa mu dîku itu mupika wa lulamatu utupatuila anyi? Nutuku nulonda bilele bia bantu ba muaba unudi peshi mibelu ya bafidi ba ngenyi bende lumu ba panu anyi? Nutuku nusambila ne nulonga pamue anyi? Nutuku badifundile bipatshila bia mu nyuma ne nuyikila bua malu a mushinga adi dîku dienu ne bua kukumbaja anyi?

18 Tatu Ray udi wamba bua bidimu 50 bia disanka bikadibu benze mu dibaka diabu ne: “Katutu banji kupeta lutatu lutudi bapangile mua kujikija to, bualu tudi tuangata Yehowa bu ‘muonji muisatu mulukakaja’ mu dibaka dietu.” (Bala Muambi 4:12.) Danny ne mukajende Trina badi bitaba pabu bualu ebu bamba ne: “Bu mutudi benzele Yehowa mudimu pamue, dibaka dietu ndilue dikole.” Badi ne disanka katshia baselangana kukadi bidimu bipite pa 34. Nuenu nuteka Yehowa pa muaba wa kumpala mu dibaka dienu, neanuambuluishe bua kupeta diakalengele ne neanubeneshe.​—Mus. 127:1.

Tungunuka ne kunemeka dipa dia Nzambi

19. Bua tshinyi Nzambi mmutupeshe dipa didi dikale dibaka?

19 Bantu ba bungi lelu badi bakeba anu disanka diabu nkayabu. Kadi kabiena nanku bua mutendeledi wa Yehowa to. Mmumanye ne: Nzambi mmuenze dibaka bu dipa bua kukambaja disua diende. (Gen. 1:26-28) Bu Adama ne Eva bangate dipa edi ne mushinga, buloba bujima buvua mua kulua mparadizu muvua bantu ba Nzambi mua kusomba mu disanka.

20, 21. (a) Bua tshinyi tudi ne bua kuangata dibaka bu tshintu tshia tshijila? (b) Netuakule bua dipa kayi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

20 Batendeledi ba Nzambi batu nangananga bangata dibaka bu mushindu wa kutumbisha Yehowa. (Bala 1 Kolinto 10:31.) Anu mutukadi bamone, lulamatu, buobumue ne kuteka Nzambi pa muaba wa kumpala mu dibaka mmalu adi asankisha Yehowa ne akolesha dibaka. Nanku, nansha tuetu tudilongolola bua kubuela mu dibaka, bua kudikolesha anyi bua kudilama bua kadifu, tudi ne bua kuanji kudimona bu tshintu tshia tshijila tshia kudi Nzambi. Tuetu bikale ne bualu ebu mu lungenyi, netudienzeje bua kutumikila Dîyi dia Nzambi patudi tuangata mapangadika adi atangila dibaka. Dîba adi, tudi tuleja mutudi tunemeka dibaka ne mufidi wa dipa edi Yehowa Nzambi.

21 Bushuwa, Yehowa ki mmutupeshe anu dibaka nkayadi bu dipa anyi bu mushindu umuepele utudi mua kupetela disanka mu nsombelu to. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone dipa dikuabu dia mushinga didi Nzambi mutupeshe. Dipa adi mbujike.

Newandamune munyi?

• Mmunyi mudi lulamatu mua kuambuluisha bena Kristo badi mu dibaka?

• Bua tshinyi kuenza mudimu pamue kudi kukolesha buobumue mu dibaka?

• Mmu nsombelu kayi idi mulume ne mukajende mua kuleja ne: badi bitaba bua Nzambi abalombole?

• Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tunemeka Yehowa muenji wa dibaka?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 15]

Kuenza mudimu pamue kudi kuambuluisha bena dibaka bua kuikala mu buobumue