Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Kutumikila kudi kupita milambu’

‘Kutumikila kudi kupita milambu’

‘Kutumikila kudi kupita milambu’

SHAULA ke uvua mukalenge wa kumpala wa mu Isalele. Nansha muvuabu bamusungule kudi Nzambi, Shaula wakabenga kumutumikila.

Mmalu mabi kayi avua Shaula muenze? Uvuaku ne mushindu wa kuepuka anyi? Tshilejilu tshiende tshidi mua kutulongesha tshinyi?

Yehowa udi umanyisha bantu mukalenge udiye musungule

Kumpala kua Shaula kulua mukalenge, muprofete Samuele ke uvua muleji-mpala wa Nzambi mu Isalele. Kadi Samuele ukavua muntu mukole ne bana bende kabavua balamate Nzambi to. Mu tshikondo atshi, bavua batatshisha tshisamba tshia Isalele bikole kudi bena lukuna babu. Pavua bantu bakulumpe ba mu tshisamba tshia Isalele bambile Samuele bua kubasunguila mukalenge uvua ne bua kubaludika ne kubalombola mu mvita, Yehowa wakamuambila bua kuela Shaula manyi bua kuluayi mulombodi wabu. Wakamba ne: “Yeye neasungile bantu banyi mu bianza bia bena Peleshete.”​—1 Sam. 8:4-7, 20; 9:16.

Shaula uvua ‘nsongalume muimpe’ kumona. Kadi pa kumbusha buimpe bua ku mubidi, Shaula uvua kabidi ne ngikadilu mimpe. Uvua ne budipuekeshi. Tshilejilu, Shaula wakakonka Samuele ne: ‘Meme tshiena muena Benyamina, tshisamba tshidi tshipite bisamba bionso bia bena Isalele bukese anyi? Dîku dianyi kadiena dipita mêku onso a tshisamba tshia Benyamina bukese anyi? Udi ungambila meme malu au munyi?’ Shaula uvua udipuekesha bua dîku diabu nansha muvua tatuende Kishe “muntu wa mushinga mukole.”​—1 Sam. 9:1, 2, 21.

Tumonayi kabidi tshivua Shaula muenze pavua Samuele mumanyishe mukalenge wa Isalele uvua Yehowa musungule. Samuele wakanji kusungula Shaula mu musokoko ne kumuambila ne: ‘Enza muonso muudi mua kuenza, bualu bua Nzambi udi nebe.’ Pashishe muprofete wakakunguija bantu bua kubamanyisha patoke mukalenge uvua Yehowa musungule. Kadi Shaula kavua mumueneke pavuabu bamusungule to. Uvua musokome bualu uvua ne: bundu. Yehowa wakaleja muaba uvuaye musokome, ne bakamuleja kumpala kua bantu bu mukalenge.​—1 Sam. 10:7, 20-24.

Mu mvita

Matuku makese pashishe, Shaula wakafuisha bantu bonso bavua bamuela mpata bundu. Pavua bena Amona baluisha musoko kampanda wa bena Isalele, “nyuma wa Nzambi wakamutulukila bikole.” Wakabikidisha baluanganyi ba mvita bapiluke, kubalongolola ne pashishe kubafikisha ku ditshimuna. Kadi Shaula wakateka malu onso mu bianza bia Nzambi wamba ne: ‘Yehowa wakamuenesha lupandu luende mu Isalele.’​—1 Sam. 11:1-13.

Shaula uvua ne ngikadilu mimpe ne mabenesha a kudi Nzambi. Uvua kabidi mumanye ne: bukole buvuaye wenza nabu mudimu buvua bua kudi Yehowa. Kadi kuvua bualu bumue buvua bena Isalele ne mukalenge wabu ne bua kuenza bua kutungunukabu ne kutshimuna mu mvita. Samuele wakambila bena Isalele ne: ‘Binuatshina Yehowa, binuamukuatshila mudimu, binuatumikila dîyi diende, binuikala kanuyi nubenga mikenji ya Yehowa ne binualonda Yehowa Nzambi wenu, nuenu ne mukalenge udi unukokesha, mbimpe.’ Pavua bena Isalele bashala balamate Nzambi, bavua ne bua kutekemena tshinyi? Samuele wakamba ne: ‘Yehowa kena ulekela bantu bende bualu bua dîna diende dinene, bualu bua Yehowa wakasungula bua kunuvuija bantu bende mene.’​—1 Sam. 12:14, 22.

Nzambi uvua wanyisha bena Isalele anu pavuabu bamutumikila, ke mudibi kabidi buetu lelu. Yehowa utu ubenesha batendeledi bende padibu batumikila mikenji yende. Kadi utu wenza tshinyi padibu kabayi bamutumikila?

‘Wewe wakenza bupote’

Pavua Shaula muluishe bena Peleshete musangu wakalonda, wakabajula tshiji tshikole. Tshiluilu tshivua tshienze ‘bu nsenga ya ku muelelu wa mâyi manene’ tshiakajuka bua kuluisha Shaula. Bible udi wamba ne: ‘Pakatangila bena Isalele ne: tudi munkatshi mua malu makole (bualu bua bantu bakadi ne ntatu), nunku bakasokoma mu mbuebue ne mu bisuku ne mu mabue ne mu miaba mikuabu ya kusokoma ne mu bina bia mâyi.’ (1 Sam. 13:5, 6) Shaula uvua mua kuenza tshinyi?

Samuele ukavua muambile Shaula bua kuya kupetangana nende ku Gileala muaba uvuaye ufidila milambu. Shaula wakamuindila muaba au, kadi Samuele kavua mulue lukasa ne basalayi ba Shaula bakavua batangalaka. Ke Shaula kutuadija kudilambuila milambu. Mutantshi mukese pashishe, Samuele wakafika. Pakumvuaye tshivua Shaula muenze, wakamuambila ne: ‘Wewe wakenza bupote, wewe kuakanemeka mukenji wa Yehowa Nzambi webe wakakuambilaye, bu wewe muenze nunku Yehowa wakadi kujadika bukalenge buebe mu Isalele tshiendelele. Kadi katataka bukalenge buebe kabuena buikalaku. Yehowa wakamana kudikebela muntu udi mutshima wende musue, Yehowa wakamana kusungula mukalenge ku mutu kua bantu bende bualu bua wewe kuakanemeka mukenji wakakuambila Yehowa.’​—1 Sam. 10:8; 13:8, 13, 14.

Shaula wakaleja muvuaye kayi ne ditabuja pakabengaye ne diambu dionso kutumikila tshivua Nzambi mumuambile bua kuindilaye Samuele bua kulambula mulambu. Bualu buvua Shaula muenze mbushilangane bikole ne buvua Gideona mulombodi wa kale wa masalayi a mu Isalele muenze. Yehowa wakambila Gideona bua kukepesha bungi bua basalayi 32 000 bua bashale 300, yeye wakatumikila. Bua tshinyi? Bualu uvua mueyemene Yehowa. Wakatshimuna baluishi 135 000 ku diambuluisha dia Nzambi. (Bal. 7:1-7, 17-22; 8:10) Yehowa uvua kabidi mua kuambuluisha Shaula pende mushindu eu. Kadi bu muvua Shaula kayi mutumikile dîyi diende, bena Peleshete bakapawula tshisamba tshia Isalele.​—1 Sam. 13:17, 18.

Mmushindu kayi ututu tuangata mapangadika dîba ditu ntatu itukuata? Bantu badi kabayi ne ditabuja badi mua kuela meji ne: kubenga kutumikila mikenji ya Nzambi ke dipangadika dimpe. Bu muvua Samuele kayipu, Shaula uvua mua kuikala muele meji ne: dipangadika divuaye muangate adi divua dia meji. Bantu badi basue bua Nzambi abanyishe mbamanye ne: kutumikila mikenji ya Nzambi idi itangila mapangadika adibu basue kuangata ke kudi ne mushinga.

Yehowa udi ubenga Shaula

Shaula wakenza tshilema tshikuabu tshinene pavuabu badilongolola bua kuluisha bena Amaleka. Nzambi uvua munyoke bena Amaleka bualu bavua babunde bena Isalele kakuyi bualu pavuabu mu tshimuanyi bafumina mu Ejipitu. (Ekes. 17:8; Dut. 25:17, 18) Mu tshikondo tshia balumbuluishi, bena Amaleka bakadisanga ne bisamba bikuabu bua kuluisha tshisamba tshivua Nzambi musungule. (Bal. 3:12, 13; 6:1-3, 33) Yehowa wakalumbuluisha bena Amaleka ne kutumaye Shaula bua kubabutula.​—1 Sam. 15:1-3.

Pamutu pa kutumikila mukenji uvua Yehowa mumupeshe wa kushipa bena Amaleka bonso ne kubutula bintu biabu, Shaula wakakuata mukalenge wabu ne bimuna biabu bia manyi. Pakamuleja Samuele tshilema tshiende etshi, Shaula wakenza tshinyi? Shaula wakajinga kusokoka tshilema tshiende wamba ne: ‘Bantu kabakashipa mikoko ne ngombe biakatamba bulengele bua kuyishipela Yehowa.’ Nansha biobi bikale ne: Shaula uvua ne lungenyi lua kulambula nyama anyi kubenga kuyilambula, kavua mutumikile Yehowa to. Shaula kavua kabidi muntu ‘mupuekele ku mêsu kuende’ to. Ke bualu kayi muprofete wa Nzambi wakaleja patoke ne: Shaula kavua mutumikile Nzambi to. Samuele wakamba ne: ‘Yehowa udi utamba kusanka bua milambu ya kuosha ne nyama mishipa bu mudiye usanka bua kutumikila kua dîyi diende anyi? Tangila, kutumikila kudi kupita milambu ya kuosha. Bualu bua wewe wakapidia dîyi dia Yehowa, yeye kabidi wakakupidia bua wewe kuikala mukalenge.’​—1 Sam. 15:15, 17, 22, 23.

Pavua Yehowa munyenge Shaula nyuma muimpe ne mabanesha, “nyuma mubi” wakatuadija kutatshisha mukalenge wa kumpala wa Isalele eu. Shaula wakumvuila Davidi muntu uvua Yehowa musungule bua kumupingana mu bukalenge mukawu ne katshivua mumueyemene to. Shaula wakasua kushipa Davidi misangu mipite pa umue. Bible udi wamba ne: pakamona Shaula ne: ‘Yehowa wakadi ne Davidi, Shaula wakalua muena lukuna wa Davidi matuku onso.’ Shaula uvua wenda umukeba bua kumushipa ne wakatuma too ne dîyi bua kushipabu bakuidi ba Yehowa 85 ne bantu bakuabu. Kakuyi mpata Yehowa wakalekela Shaula.​—1 Sam. 16:14; 18:11, 25, 28, 29; 19:10, 11; 20:32, 33; 22:16-19.

Pakalua kabidi bena Peleshete kuluisha bena Isalele, Shaula wakanyemena ku lubuku luvua kaluyi ne bua nsongo bua kukeba diambuluisha. Dituku diakalonda Shaula wakatapika bibi mu mvita ne yeye kudishipa. (1 Sam. 28:4-8; 31:3, 4) Bible udi wamba bua mukalenge wa Isalele uvua kayi mutumikile Nzambi eu ne: ‘Shaula wakafua bualu bua bubi buende buakenzelaye Yehowa ne bua dîyi dia Yehowa diakapidiaye; ne bualu bua yeye wakakeba lungenyi kudi muena buloji, kakebeja Yehowa.’​—1 Kul. 10:13, 14.

Tshilejilu tshibi tshia Shaula etshi tshidi tshileja patoke ne: kutumikila Yehowa kudi ne mushinga kupita mulambu kayi wonso utudi mua kumupesha. Mupostolo Yone wakafunda ne: ‘Edi ndinanga dia Nzambi, bua tuetu tutumikile mikenji yende; ne mikenji yende kayena itunemena bujitu.’ (1 Yone 5:3) Katupu muoyo mubelu eu: Bua malanda etu ne Yehowa kunenga, tudi ne bua kumutumikila.

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Shaula uvua ne budipuekeshi pakatuadijaye kukokesha.

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Bua tshinyi Samuele wakambila Shaula ne: ‘kutumikila kudi kupita milambu ya kuosha?’