Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Monayi ndondo wa meji a Nzambi’

‘Monayi ndondo wa meji a Nzambi’

‘Monayi ndondo wa meji a Nzambi’

‘Monayi ndondo wa bubanji bua meji ne lungenyi bia Nzambi! Monayi mutudi katuyi mua kujingulula bilumbuluidi biende, mutudi katuyi mua kulonda njila yende.’​—LOMO 11:33.

1. Ndiakalenga kayi dinene didi nadi bena Kristo batambule?

NDIAKALENGA kayi ditambe bunene diukatu mupete? Pamuapa udi mua kuela meji ku mudimu kampanda uuvua mupete anyi lumu luvuabu bakupeshe. Kadi bena Kristo batambule bobu badi ne diakalenga dinene dia kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa Nzambi umuepele mulelela. Bua bualu ebu tudi bafike ku ‘dimanyibua kudiye.’​—1 Kol. 8:3; Gal. 4:9.

2. Bua tshinyi kumanya Yehowa ne kuikala bamanyibue kudiye ndiakalenga dinene?

2 Bua tshinyi kumanya Yehowa ne kumanyibua kudiye ndiakalenga dinene? Bualu yeye kena anu Mutambe bunene ku mutu kua diulu ne buloba to, kadi udi kabidi Mukubi wa bonso badiye munange. Muprofete Nahuma wakafunda ku bukole bua nyuma muimpe ne: “Yehowa udi muimpe, udi tshinyemenu mu dituku dia ntatu, udi mumanye bantu badi banyemena kudiye.” (Nah. 1:7; Mus. 1:6) Bushuwa, bua tuetu kupeta muoyo wa tshiendelele bidi bikengela kumanya Nzambi mulelela ne muanende Yezu Kristo.​—Yone 17:3.

3. Kumanya Nzambi kudi kumvuija tshinyi?

3 Kumanya Nzambi kakuena kumvuija anu kumanya dîna diende patupu to. Tudi ne bua kumumanya bu Mulunda, mbuena kuamba ne: kumanya malu adiye musue ne adiye kayi musue. Tudi tuleja kabidi ne: tudi bamanye Yehowa bimpe patudi tudienzeja bua kuikala ne bikadilu bidi biumvuangana ne mikenji yende. (1 Yone 2:4) Kadi tuetu basue bushuwa kumanya Yehowa, kudi bualu bukuabu butudi ne bua kuenza. Katuena anu ne bua kumanya malu adiye muenze, kadi tudi kabidi ne bua kumanya mushindu uvuaye muenze ne tshivuaye muenzele. Patudi tuenda tumvua bimpe malu masunguluke adi Yehowa mulongolole aa, nebitusake bua kukatshila bua ‘ndondo wa meji a Nzambi.’​—Lomo 11:33.

Yehowa n’Nzambi udi upangadija malu

4, 5. (a) Muaku “dipangadika” udibu batele mu Bible udi umvuija tshinyi? (b) Fila tshilejilu tshidi tshileja mudi muntu mua kukumbaja tshipatshila tshiende mu mishindu ya bungi.

4 Yehowa n’Nzambi udi upangadija malu ne Bible udi kabidi wakula bua ‘dipangadika diende dia kashidi.’ (Ef. 3:10, 11) Tshiambilu etshi tshidi tshiumvuija tshinyi menemene? Muaku “dipangadika” udibu batele mu Bible udi umvuija tshipatshila tshisunguluke tshidi muntu mua kukumbaja mu mishindu ya bungi.

5 Tshilejilu, muntu udi mua kujinga bua kuya muaba kampanda musunguluke. Tshipatshila tshiende ntshia kufika muaba au. Udi mua kuikala ne mishindu ya bungi ya kufikaku ne njila ya bungi idiye mua kulonda. Padiye ulonda njila udiye musungule, udi mua kupeta ntatu ivuaye kayi muelele meji mu luendu luende bu mudi: mvula, bipumbishi mu njila anyi bajika njila, bimulomba bua akebe njila mukuabu. Kadi, nansha yeye mushintulule njila, neakumbaje anu tshipatshila tshiende padiye ufika kudiye uya.

6. Mmunyi mudi Yehowa mushintulule malu bua kukumbaja dipangadika diende?

6 Anu mudi muntu udi wenza luendu mua kushintulula njila wende, Yehowa mmushintulule pende malu a bungi bua kukumbaja dipangadika diende dia kashidi. Bu mudiye wangata ne mushinga didisunguila malu didiye mupeshe bantu ne banjelu, mmusue kuakaja mushindu udiye ukumbaja dipangadika diende. Tshilejilu, tukonkonone mudi Yehowa ukumbaja dipangadika diende bua Dimiinu dilaya. Ku tshibangidilu, Yehowa wakambila baledi betu ba kumpala ne: ‘Nulelangane, nukumbane ba bungi, nuuje buloba tente; nubukokeshe.’ (Gen. 1:28) Ditomboka dia Adama ne Eva mu budimi bua Edene ndipangishaku Yehowa bua kukumbaja bualu buvuaye mulongolole anyi? Tòo. Yehowa wakasungula diakamue “njila” mukuabu bua kukumbaja tshipatshila tshiende etshi. Wakalaya dimueneka dia kankanunuina anyi ‘dimiinu’ divua ne bua kuakaja malu avuabu banyange kudi bantomboji.​—Gen. 3:15, NW; Eb. 2:14-17; 1 Yone 3:8.

7. Ntshinyi tshitudi tulongela ku mêyi adi Yehowa muambe buende yeye nkayende adi mu Ekesode 3:14?

7 Mushindu udi Yehowa wakaja malu bua kukumbaja tshipatshila tshiende udi upetangana ne mêyi avuaye muambe buende yeye nkayende. Pavua Mose muambile Yehowa muvuaye kayi mukumbane bua kukumbaja mudimu uvuaye mumupeshe, Yehowa wakamujadikila ne: ‘Meme ndi mundi. Nzambi wakamba kabidi ne: Ambila bena Isalele ne: ndi mundi wakuntuma.’ (Ekes. 3:14) Bushuwa, Yehowa mmukumbane bua kulua tshionso tshidiye musue kuikala bua kukumbaja tshipatshila tshiende mudibi bikengela. Mupostolo Paulo mmumvuije bualu ebu bimpe mu nshapita wa 11 wa mukanda wa Lomo. Udi wakulamu bua mutshi wa oleve wa mu tshimfuanyi. Dikonkonona dia tshilejilu etshi nedikoleshe dianyisha dietu bua ndondo wa meji a Yehowa, nansha tuetu ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi dia kupeta muoyo wa kashidi pa buloba.

Tshivua Yehowa mulongolole bua dimiinu divuabu balaye

8, 9. (a) Mmalu kayi manene anayi atuambuluisha bua kumvua tshilejlu tshia mutshi wa oleve? (b) Ndiandamuna dia lukonko kayi didi dileja mudi Yehowa wakaja malu bua kukumbaja dipangadika diende?

8 Kumpala kua tuetu kumvua tshilejilu tshia mutshi wa Oleve, tudi ne bua kumanya malu anayi adi atangila dikumbana dia tshivua Yehowa mulongolole bua dimiinu dilaya. Tshia kumpala, Yehowa wakalaya Abalahama ne: ‘Bisamba bionso bia pa buloba bivua ne bua kusanka’ bualu bua dimiinu diende anyi tunkanunuina tuende. (Gen. 22:17, 18) Tshibidi, tshisamba tshia Isalele tshivua tshifumine kudi Abalahama tshivua tshipete diakalenga dia kupatula ‘bukalenge bua bakuidi.’ (Ekes. 19:5, 6) Tshisatu, pavua bena Isalele ba bungi ba ku tshilelelu babenge Masiya, Yehowa wakakeba mishindu mikuabu bua kupatula ‘bukalenge bua bakuidi.’ (Mat. 21:43; Lomo 9:27-29) Tshinayi, nansha mudi Yezu tshitupa tshia kumpala tshia kankanunuina ka Abalahama, bantu bakuabu mbapete pabu diakalenga dia kuenza tshitupa tshibidi tshia kankanunuina aka.​—Gal. 3:16, 29.

9 Ku diambuluisha dia malu anayi aa, tudi balonge mu mukanda wa Buakabuluibua ne: bantu 144 000 nebakokeshe ne Yezu bu bakalenge ne bakuidi mu diulu. (Buak. 14:1-4) Badi bababikila kabidi ne: “bana ba Isalele.” (Buak. 7:4-8) Kadi bantu bonso 144 000 mbena Isalele ba ku mubidi peshi bena Yuda anyi? Diandamuna dia lukonko elu didi dileja mudi Yehowa wakaja malu bua kukumbaja dipangadika diende. Tukonkononayi mpindieu mudi mukanda uvua mupostolo Paulo mufundile bena Lomo utuambuluisha bua kupeta diandamuna.

‘Bukalenge bua bakuidi’

10. Ndiakalenga kayi dia pa buadi divua nadi tshisamba tshia Isalele?

10 Anu mutudi babimone, tshisamba tshia Isalele tshivua ne diakalenga dia pa buadi dia kupatula bantu bua kuenza ‘bukalenge bua bakuidi ne tshisamba tshia tshijila.’ (Bala Lomo 9:4, 5.) Kadi ntshinyi tshivua ne bua kuenzeka pavua Dimiinu dilaya ne bua kufika? Tshisamba tshia bena Isalele ba ku tshilelelu tshivuaku mua kupatula bena Isalele ba mu nyuma 144 000 bavua ne bua kuenza tshitupa tshibidi tshia dimiinu dia Abalahama anyi?

11, 12. (a) Disungula dia bantu bikala ne bua kuenza Bukalenge bua mu diulu diakatuadija dîba kayi? Bena Yuda ba bungi bavuaku mu tshikondo atshi bakenza tshinyi? (b) Mmunyi muvua Yehowa mukumbaje bungi ‘bukumbane’ bua bantu bavua ne bua kulua dimiinu dia Abalahama?

11 Bala Lomo 11:7-10. Bena Yuda ba mu bidimu lukama bia kumpala bakabenga Yezu. Nunku, bakajimija diakalenga dia kupatula kankanunuina ka Abalahama. Kadi pakatuadija disungula dia bantu bavua ne bua kuenza ‘bukalenge bua bakuidi’ bua mu diulu mu Pentekoste wa mu 33 panyima pa Yezu, kuvua bamue bena Yuda ba lulamatu bavua bitabe dibikila edi. Bu muvuabu anu binunu bikese, bavua anu bu “difuka dikese” anyi bashadila patudi tubafuanyikija ne tshisamba tshijima tshia bena Yuda.​—Lomo 11:5.

12 Kadi mmunyi muvua Yehowa ne bua kukumbaja bungi ‘bukumbane’ bua bantu bavua ne bua kulua dimiinu dia Abalahama? (Lomo 11:12, 25) Mupostolo Paulo udi wandamuna ne: ‘Bualu ebu kabuena buleja ne: Dîyi dia Nzambi diakupanga. Bualu bua bonso ba mu Isalele kabena bena Isalele bulelela, ne buonso buabu kabena bana bende; bualu bua badi tunkanunuina tua Abalahama. Nunku, ki mbana badi baledibua ku mubidi badi bana ba Nzambi, kadi bana ba mulayi badi babadibua bu tunkanunuina.’ (Lomo 9:6-8) Nunku Yehowa kavua muele mukenji ne: bantu badi ne bua kuenza tshitupa tshibidi tshia dimiinu badi ne bua kuikala anu tunkanunuina tua Abalahama ku mubidi to.

Mutshi wa oleve wa mu tshimfuanyi

13. Amba tshidi bintu ebi biumvuija: a) mutshi wa oleve, b) muji, c) tshitaku ne d) matamba.

13 Mupostolo Paulo udi ufuanyikija bantu badi balua tshitupa tshia dimiinu dia Abalahama ne matamba a mutshi wa oleve wa mu tshimfuanyi. * (Lomo 11:21) Mutshi wa oleve udibu bakune udi uleja dikumbana dia tshivua Nzambi mulongolole bua tshipungidi tshivuaye mudie ne Abalahama. Muji wa mutshi eu ngua tshijila ne udi uleja Yehowa, yeye udi upesha bena Isalele ba mu nyuma muoyo. (Yesh. 10:20; Lomo 11:16) Tshitaku tshia mutshi tshidi tshileja Yezu, yeye udi tshitupa tshia kumpala tshia dimiinu dia Abalahama. Matamba onso a mutshi adi aleja bungi ‘bukumbane’ bua aba badi benza tshitupa tshibidi tshia dimiinu dia Abalahama.

14, 15. Mbanganyi bavuabu ‘bapule’ ku mutshi wa oleve uvuabu bakune? Mbanganyi bavuabu bapingaje pa muaba wabu?

14 Mu tshilejilu tshia mutshi wa oleve, badi bafuanyikija bena Yuda bavua babenga Yezu ne matamba avuabu ‘bapule.’ (Lomo 11:17) Bakajimija diakalenga dia kuikala tshitupa tshia dimiinu dia Abalahama. Kadi mbanganyi bavua mua kupingana pa muaba wabu? Bena Yuda ba ku tshilelelu bavua baditambisha bua muvuabu tunkanunuina tua Abalahama bavua mua kuela meji ne: kakuvua bantu bavua mua kubapingana to. Kadi Yone Mubatiji ukavua mubadimuije ne: bu Yehowa musue kuenza nanku, uvua mua kujula mabue bua alue bana ba Abalahama.​—Luka 3:8.

15 Yehowa wakenza tshinyi bua kukumbaja tshipatshila tshiende? Paulo udi umvuija ne: bakalamika matamba a mutshi wa oleve wa mu tshisuku pa muaba wa matamba avuabu bapule a mutshi wa oleve uvuabu bakune. (Bala Lomo 11:17, 18.) Bavua balamike mu mushindu kampanda bena Kristo bela manyi ba mu bisamba bikuabu ku mutshi wa oleve wa mu tshimfuanyi bu mudi bamue ba mu tshisumbu tshia mu Lomo. Mushindu eu ke wakaluabu tshitupa tshia dimiinu dia Abalahama. Ku ntuadijilu bavua anu bu matamba a mutshi wa oleve wa mu tshisuku, kabavua ne mushindu wa kubuela mu tshipungidi tshia pa buatshi etshi to. Kadi Yehowa wakabunzuluila njila bua kuluabu bena Yuda ba mu nyuma.​—Lomo 2:28, 29.

16. Mmunyi muvua mupostolo Petelo mumvuije dienjibua dia tshisamba tshipiatshipia tshia mu nyuma?

16 Mupostolo Petelo udi umvuija bualu ebu nunku: ‘Nunku mushinga mukole wa Yezu Kristo udi kunudi nuenu bena Isalele wa mu nyuma kusangisha ne bena Kristo ba bisamba bia bende badi bamuitabuja; kadi kudi badi kabayi bamuitabuja, udi dibue diakapidiabu kudi bibaki ba nzubu, diodi diakavuijibua mutu wa ditumba; ne dibue dia kukumabu dikasa, ne mutunda wa dibue wa kubalenduisha. Kadi nuenu nudi tshisamba tshisungudibue, ne bakuidi ba bukalenge, ne tshisamba tshia tshijila, bantu badi bikale ba Nzambi muine, bua nuenu nuambe bua buimpe bua Nzambi wakanubikila bua kunupatula mu mîdima bua kunubueja mu munya wende wa dikema. Mu tshikondo tshia diambedi kanuakadi bantu, kadi katataka nudi bantu ba Nzambi; kanuakafuidibua luse kadi katataka nuakafuidibua luse.’​—1 Pet. 2:7-10.

17. Mmunyi muvua bualu buvua Yehowa muenze buikale bua ku ‘bukole’ anyi bukemesha?

17 Yehowa uvua muenze bualu buvua bukemeshe bantu ba bungi. Paulo udi umvuija bualu abu ne: mbuenzeke mu mushindu utu kawuyi wenzeka, anyi ku ‘bukole.’ (Lomo 11:24) Mmunyi muvuabu buenzeke? Pa tshibidilu kabivua mua kuenzeka bua kulamika matamba a mutshi wa oleve wa mu tshisuku ku mutshi wa oleve uvuabu bakune to, kadi ke tshivua ba bidime ba bungi ba mu bidimu lukama bia kumpala benza. * Bia muomumue, Yehowa wakenza bualu bua dikema. Bilondeshile bena Yuda, bantu ba bisamba bia bende kabavua mua kukuama mamuma mimpe to. Kadi Yehowa wakabavuija bena mu “tshisamba” tshidi tshikuama mamuma a Bukalenge. (Mat. 21:43) Diakalenga divuabu bapeshe bantu ba bisamba bia bende bavua kabayi batengula dia kulamakajibua ku mutshi wa oleve wa mu tshimfuanyi diakatuadija ne diedibua manyi dia Kônelio, muntu wa bisamba bia bende uvua kayi mutengula wakakudimuna mutshima mu tshidimu tshia 36 panyima pa Yezu.​—Bien. 10:44-48. *

18. Ndiakalenga kayi divuabu bapeshe bena Yuda panyima pa tshidimu tshia 36?

18 Bidiku bisua kumvuija ne: panyima pa tshidimu tshia 36, bena Yuda ba ku mubidi kabavua kabidi ne diakalenga dia kulua tshitupa tshia dimiinu dia Abalahama anyi? Tòo. Paulo udi wamba ne: ‘Bena Yuda ba ku mubidi kabidi, bikalabu kabayi bananukila mu bupidia buabu, nebalamakajibue ku mutshi kabidi; bualu bua Nzambi udi ne bukole bua kubalamakajaku kabidi. Bua biwikala mukoshibue ku mutshi wa oleve udi udiunda mu tshisuku bu mudi tshilele tshiawu, ne biwikala mulamakajibue ku mutshi muimpe wa oleve bu mudi kamuyi tshilele; bualu budi butamba bua wowu, adi matamba malelela, alamakajibue ku mutshi wawu mene.’ *​—Lomo 11:23, 24.

“Bena Isalele bonso nebasungidibue”

19, 20. Anu mudibi bileja mu tshilejilu tshia mutshi wa oleve, ntshinyi tshidi Yehowa mukumbaje?

19 Bushuwa, tshipatshila tshia Yehowa bua ‘Isalele wa Nzambi’ tshidi tshienda tshikumbana mu mushindu wa dikema. (Gal. 6:16) Anu muvua Paulo muambe, “bena Isalele bonso nebasungidibue.” (Lomo 11:26) Mu tshikondo tshidi Yehowa mulongolole, “bena Isalele bonso” mbuena kuamba ne: bungi bonso bukumbane bua bena Isalele wa mu nyuma nebenze mudimu wa bakalenge ne bakuidi mu diulu. Kakuena tshintu nansha tshimue tshidi mua kupangisha Yehowa bua kukumbaja tshipatshila tshiende etshi to.

20 Anu mukavuabu balaye, kankanunuina ka Abalahama, mbuena kuamba ne: Yezu Kristo pamue ne bantu 144 000 nebabeneshe “bisamba bia bende.” (Lomo 11:12; Gen. 22:18) Mushindu eu ke uvua bantu ba Nzambi bonso mua kupeta diakalenga edi. Bushuwa, mutudi balonge mudi Yehowa mukumbaje tshipatshila tshiende tshia kashidi, tudi anu mua kukatshila bua ‘ndondo wa bubanji bua meji ne dimanya bia Nzambi.’​—Lomo 11:33.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 13 Mutshi wa oleve kawena uleja bena Isalele ba ku mubidi to. Nansha muvua tshisamba tshia Isalele wa ku mubidi tshikale ne bakalenge ne bakuidi, tshisamba etshi katshiakalua bukalenge bua bakuidi to. Bilondeshile mikenji, bakalenge ba mu Isalele kabavua mua kulua bakuidi to. Nunku, Isalele wa ku mubidi kavua tshimfuanyi tshia mutshi wa oleve to. Paulo udi uleja mudi tshipatshila tshia Nzambi tshia kuenza ‘bukalenge bua bakuidi’ tshikumbanyine Isalele wa mu nyuma. Diumvuija edi didi diakaja diumvuija divuabu bapatule mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/11/1983, dibeji dia 14-19 (Mfualansa).

^ tshik. 17 Bualu ebu buakenzeka ku ndekelu kua bidimu bisatu ne tshitupa bivuabu bapeshe bena Yuda diakalenga dia kulua bena mu tshisamba tshipiatshipia tshia Nzambi. Mulayi uvua utangila mbingu 70 ya bidimu ukavua muakule bua bualu ebu.​—Dan. 9:27.

^ tshik. 18 Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune muaba eu udi uleja ne: mutshi eu uvua “muimpe, mulenga ” anyi “mukumbane.” Batu batamba kukuata nawu mudimu nangananga bua kuakula bua bintu bidi bikumbaja tshipatshila tshidibu babienzele.

Udi muvuluke anyi?

• Ntshinyi tshitudi tulonga pa bidi bitangila Yehowa ku mushindu udiye ukumbaja malu adiye ulongolola?

• Bilondeshile Lomo nshapita wa 11, amba tshidi bintu ebi biumvuija:

mutshi wa oleve.

muji.

tshitaku.

matamba.

• Bua tshinyi dilamika matamba divua bualu bua ku ‘bukole’ peshi budi kabuyi bua tshibidilu?

[Nkonko ya dilonga]

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 24]

 Bua tshinyi bavua balamika matamba a mutshi wa oleve wa mu tshisuku ku mutshi wa oleve muimpe?

▪ Lucius Junius Moderatus Columella uvua musalayi muena Lomo ne uvua kabidi tshidima wa mu bidimu lukama bia kumpala. Mmumanyike bikole bua mikanda 12 ivuaye mufunde bua nsombelu wa ba bidime ne malu a madimi.

Mu mukanda wende muitanu, udi utelamu lusumuinu lua kale elu: “Padi muntu usekuna mu budimi bua mitshi ya oleve udi usua bua ikuama bimuma; padiye ubufukisha ne tumvi tua nyama udi ukeba bua ikuama bimuma; padiye usonza mitshi ya oleve, udi uyilongolola bua ikuama bimuma.”

Panyima pa yeye mumane kumvuija mitshi idi ikola bimpe kadi kayiyi ikuama bimuma, udi ufila mubelu eu: “Mbimpe kondola mu mutshi ne muele ne kupayikamu ditamba dibishi dia mutshi wa oleve wa mu tshisuku; wewe muenze nunku, mutshi uvua kauyi ukuama bimuma neutuadije kukuama.”

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Udiku mumvue tshilejilu tshia mutshi wa oleve wa mu tshimfuanyi anyi?