Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Nuenu bena mu mêku a bena Kristo nushale ‘batabale’

Nuenu bena mu mêku a bena Kristo nushale ‘batabale’

Nuenu bena mu mêku a bena Kristo nushale ‘batabale’

‘Tutabale, tuikale ne meji mapole.’​—1 TES. 5:6.

1, 2. Ntshinyi tshidi bena mu dîku ne bua kuenza bua kushalabu batabale?

PAVUA mupostolo Paulo wakula bua ‘dituku dinene dia Yehowa didi dikuatshisha buôwa,’ wakafundila bena Kristo ba mu Tesalonike ne: ‘Bana betu, kanuena mu mîdima bua dituku adi dinukuate bu muivi; bua buonso buenu nudi bana ba munya ne bana ba dituku, katuena ba butuku anyi ba mîdima. Nunku katuladi tulu bu mudi bakuabu benza; kadi tutabale, tuikale ne meji mapole.’​—Yoe. 2:31; 1 Tes. 5:4-6.

2 Mubelu uvua Paulo mupeshe bena Tesalonike udi ukumbanyina nangananga bena Kristo badi basanganyibua mu “tshikondo tshia ku nshikidilu.” (Dan. 12:4) Bu mudi nshinkidilu wa bulongolodi bua Satana musemene pabuipi, Satana mmudisuike bua kupambuisha batendeledi balelela ba Nzambi. Ke bualu kayi bidi ne mushinga bua kutumikila mubelu wa Paulo wa kushala batabale. Bua bena mu dîku dia bena Kristo kushalabu batabale, bidi ne mushinga bua yonso wa kudibu kukumbaja mudimu udi Yehowa mumupeshe anu mudibi bileja mu Bible. Kadi mmudimu kayi udi nawu balume, bakaji ne bana bua kuambuluisha bena mu mêku abu bua kushalabu ‘batabale’?

Nuenu balume, idikijayi “Mulami muimpe”

3. Bilondeshile 1 Timote 5:8, mudimu udi nawu mulume wa kuikala mfumu wa dîku udi ulomba tshinyi?

3 Bible udi wamba ne: ‘Mutu wa mukaji yonso udi mulume.’ (1 Kol. 11:3) Mudimu udi nawu mulume wa kuikala mfumu wa dîku udi ulomba tshinyi? Mukanda wa Nzambi udi umvuija umue wa ku midimu udi nawu tatu mu dîku wamba ne: ‘Bikala muntu kayi usubula badi bende ne ba mu nzubu muende mene, yeye wakadiula ditabuja diende ne udi mutambe muntu udi upidia kuitabuja bubi.’ (1 Tim. 5:8) Bushuwa, mulume udi ne bua kukebela ba mu dîku diende bintu bia ku mubidi. Kadi bikalaye musue bua bena mu dîku diende bikale batabale, kena anu ne bua kuimanyina pa dibakebela bintu bia ku mubidi to. Udi ne bua kubambuluisha bua kukolesha malanda abu ne Yehowa. (Nsu. 24:3, 4) Mmunyi mudiye mua kuenza bualu ebu?

4. Mulume udi mua kuenza tshinyi bua bena mu dîku diende kushalabu batabale?

4 Bu mudi ‘mulume muikale ku mutu kua mukaji bu mudi Kristo ku mutu kua ekeleziya,’ mulume udi ne bua kukonkonona mushindu uvua Yezu ukokesha tshisumbu ne kumuidikija. (Ef. 5:23) Tukonkononayi mushindu uvua Yezu muakule bua malanda avua pankatshi pende ne bayidi bende. (Bala Yone 10:14, 15.) Bikala mulume musue bua bena mu dîku diende bashale batabale ntshinyi tshidiye mua kuenza? Udi ne bua kulonga tshivua Yezu “mulami muimpe” muambe ne muenze ne ‘kulonda mu makasa ende.’​—1 Pet. 2:21.

5. Mmushindu kayi udi Mulami muimpe mumanye bena mu tshisumbu?

5 Tukonkononayi tshidi mfumu wa dîku mua kulongela ku tshilejilu tshia Kristo. Bua mulami kuikala mu malanda mimpe ne mikoko, udi ne bua kuibidilangana nayi. Mulami wa mikoko utu mumanye bimpe malu onso adi atangila mikoko yende ne mikoko payi itu mimumanye ne imueyemena. Itu mimanye dîyi diende ne itu imutumikila. Yezu wakamba ne: ‘Ndi mumanye mikoko yanyi ne mikoko yanyi idi mimmanye.’ Yezu ki mmumanye tshisumbu anu pa mutu pa mutu to. Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “kumanya” udi umvuija “kuikala bamanyangane bimpe.” Mulami muimpe mmumanye mikoko yende bimpe menemene. Mmumanye majinga a mukoko ne mukoko, butekete buayi ne bukole buayi. Kena mupange bualu nansha bumue pa bidi bitangila mikoko yende to. Mikoko payi mmimanye bimpe mulami wayi ne idi imueyemena bua ayilombole.

6. Mmunyi mudi balume mua kuidikija Mulami muimpe?

6 Bua mulume kukokeshaye anu bu Kristo, udi ne bua kulonga bua kudimona bu mulami ne kumona bena mu dîku diende bu mikoko idiye ulama. Udi ne bua kudienzeja bua kumanya bena mu dîku diende bimpe. Mulume udiku mua kumanya bena mu dîku diende nunku anyi? Eyowa, anu yeye uyukila nabu bimpe, uteleja majinga abu, ulombola malu a mu dîku ne uditatshisha bua kuangata mapangadika mimpe adi atangila ntendelelu wa mu dîku, dibuela mu bisangilu, mudimu wa buambi ne dijikija lutetuku. Padi mulume ulonga Dîyi dia Nzambi, umanya bena mu dîku diende bimpe ne ubaleja tshilejilu bua kuangata mapangadika mimpe, bena mu dîku diende nebamueyemene ne neikale ne disanka bua kubamona bashala mu buobumue mu ntendelelu mulelela.

7, 8. Mmunyi mudi mulume mua kuidikija Mulami muimpe mu mushindu udiye uleja bena mu dîku diende dinanga?

7 Mulami muimpe utu kabidi munange mikoko yende. Patudi tulonga miyuki ya mu Bible idi yakula bua nsombelu wa Yezu ne midimu ivuaye wenza, mutshima wetu udi utusaka bua kuleja dianyisha bua dinanga divua Yezu muleje bayidi bende. Uvua ‘mufuile mikoko yende.’ Balume badi ne bua kuidikija Yezu padibu bananga bena mu mêku abu. Mulume udi musue kulengelela Nzambi kena ne bua kukokesha mukajende ne tshikisu to, kadi udi ne bua kutungunuka ne kumunanga ‘anu bu muvua Kristo munange ekeleziya.’ (Ef. 5:25) Udi ne bua kuikala umuambila mêyi mimpe ne umutua mushinga bualu mukaji mmuakanyine bunême.​—1 Pet. 3:7.

8 Mfumu wa dîku udi ne bua kulamata mikenji ya Nzambi bikole padiye ulongesha bana bende. Kadi udi kabidi ne bua kuleja mudiye mubanange. Udi ne bua kuikala unyoka bana bende ne dinanga. Bitu bilomba matuku a bungi bua bamue bana kufika ku diumvua tshitu baledi babu basue. Mu nsombelu wa mushindu eu, tatu udi ne bua kuikala ne lutulu lua bungi menemene. Padi balume balonda tshilejilu tshia Yezu bimpe menemene, badi bavuija mêku abu miaba mimpe ya kusombela. Mêku abu neikale mu bukubi bua buena buakamba mufundi wa Misambu.​—Bala Musambu wa 23:1-6.

9. Anu bu Noa, balume bena Kristo badi ne mudimu kayi? Ntshinyi tshiabambuluisha bua kuukumbaja?

9 Noa udi kabidi tshilejilu tshimpe bua bamfumu ba mêku bena Kristo. Noa uvua ne muoyo mu matuku a ku nshikidilu wa tshikondo tshiende pakavua Yehowa pa kubutula bantu babi. Kadi Yehowa ‘wakamulama ne bantu bakuabu muanda mutekete pakatumaye mâyi manene pa buloba bua bantu babi.’ (2 Pet. 2:5) Noa uvua ne mudimu wa kuambuluisha bena mu dîku diende bua kupanduka ku mvula wa kabutu. Ke tshidi bamfumu ba mêku bena Kristo mua kuenza mu matuku a ku nshikidilu aa. (Mat. 24:37) Nunku bidi ne mushinga bua bobu kulonga tshilejilu tshia “mulami muimpe” ne kudienzeja bua kumuidikija.

Nuenu bakaji, ‘shindikayi mêku enu’

10. Kukokela mulume kudi kumvuija tshinyi?

10 Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Bakaji, nukokele babayenu bu munudi nukokela Mukalenge.’ (Ef. 5:22) Mêyi aa kaena abapuekesha milongo nansha kakese. Kumpala kua Nzambi kufukaye mukaji wa kumpala Eva wakamba ne: ‘Ki mbimpe bua mulume ashale nkayende nansha; nemmufukile mukuatshishi bu mudiye.’ (Gen. 2:18) “Mukuatshishi” udi ne mudimu wa kuambuluisha bayende bua kukumbaja majitu a mu dîku, mudimu eu ngua lumu.

11. Mmunyi mudi mukaji wa tshitembu ‘ushindika dîku diende’?

11 Mukaji wa tshitembu udi uditatshisha bua diakalenga dia ba mu nzubu muende. (Bala Nsumuinu 14:1.) Bishilangane ne mukaji udi kayi ne meji udi kayi unemeka bukokeshi bua bayende, mukaji wa meji yeye udi uleja kanemu kuondoke bua bukokeshi bua bayende. Pamutu pa kuikala ne lungenyi lua pa buloba ebu lua dibenga kutumikila ne didienzela malu, yeye udi ukokela bayende. (Ef. 2:2) Mukaji udi kayi ne lungenyi udi wakula bibi bua bayende, kadi mukaji wa meji yeye udi wenza bua bana bende ne bantu bakuabu bikala banemeka bayende bikole. Mukaji wa nunku kena upepeja bumfumu bua bayende ukeba bua kumufikisha munda anyi kukokangana nende to. Tuakule kabidi bua tshilumbu tshia ditula makuta. Mukaji udi kayi ne lungenyi udi utulakaja makuta a ku mudimu mukole adibu bapeta mu dîku tshianana tshianana. Kadi mukaji wa meji yeye kena wenza nanku to. Udi weleshangana diboko ne bayende mu malu a makuta. Udi wenza malu ne budimu bua kubenga kutulakaja makuta. Kena wenzeja bayende bua kuenza mudimu mupite bungi to.

12. Mukaji udi mua kuenza tshinyi bua bena mu dîku diende kushala ‘batabale’?

12 Mukaji wa tshitembu udi wambuluisha bena mu dîku diende bua kushala ‘batabale’ padiye wambuluisha bayende mu dilongesha bana malu a Yehowa. (Nsu. 1:8) Udi utua ndongamu wa ntendelelu wa mu dîku nyama ku mikolo. Udi kabidi ukuatshisha bayende padiye ubela ne unyoka bana. Mmushilangane ne mukaji udi kayi ne lungenyi udi upangisha bana bende bua kukola bimpe ne kuikala mu malanda mimpe ne Yehowa.

13. Bua tshinyi mbimpe bua mukaji kukuatshishaye bayende mu midimu idiye wenzela Nzambi?

13 Mukaji udi welesha bayende diboko udi umvua munyi padiye umona bayende wenza midimu ya mu tshisumbu? Udi umvua disanka dia bungi. Nansha bayende muikale musadidi wa mudimu, mukulu anyi pamuapa muena mu Komite wa diumvuangana ne mpitadi peshi Komite wa luibaku, mukaji eu udi umvua disanka bua midimu idi bayende wenza. Udi ne bua kuikala udienzeja bikole bua kukuatshisha bayende mu mêyi ne ku bienzedi. Mmumanye kabidi ne: padi bayende udifila mu midimu ya Nzambi bidi biambuluisha dîku dijima bua kulama malanda mimpe ne Yehowa.

14. (a) Ndutatu kayi ludi mukaji wa tshitembu mua kupeta? Mmunyi mudiye mua kulutantamena? (b) Mmunyi mudi mukaji wambuluisha bua dîku dijima dikale ne diakalenga?

14 Bidi mua kukolela mukaji bua kukuatshisha bayende dîba didi bayende wangata dipangadika didi kadiyi dimusankisha. Nansha nanku, mukaji udi mua kuleja “mutshima wa kalolo ne ditalala” ne kuelesha bayende diboko bua kukumbajaye dipangadika didiye muangate. (1 Pet. 3:4) Mukaji wa tshitembu udi udienzeja bua kuidikija bilejilu bimpe bia bakaji ba kale bavua batshina Nzambi bu mudi: Sala, Luta, Abigayila ne Mariya mamuende wa Yezu. (1 Pet. 3:5, 6) Udi kabidi widikija bakaji bashindame ba matuku etu aa badi ne “mitshima ya kanemu.” (Tito 2:3, 4) Padi mukaji wa tshitembu uleja mudiye munange bayende ne umunemeka, udi wambuluisha bua bikale ne disanka mu dibaka diabu ne bua diakalenga dia dîku dijima. Nzubu wende neikale muaba muimpe udi ukolesha. Mukaji wa nunku udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua bayende udi munange Yehowa ne umuenzela mudimu bikole.​—Nsu. 18:22.

Nuenu bana ‘tangilayi bintu bidi kabiyi bimueneka ku mêsu’

15. Mmunyi mudi bana mua kueleshangana diboko ne baledi babu bua kushalabu ‘batabale’ mu dîku diabu?

15 Mmunyi munudi nuenu bana mua kueleshangana diboko ne baledi benu bua nushale ‘batabale’ mu dîku dienu? Tangilayi difutu didi Yehowa muteke kumpala kuenu. Pamuapa katshia ku buana, baledi benu bavua banuleja bimfuanyi bia muikala nsombelu mu mparadizu. Panudi nuenda nukola, badi kabidi bakuata mudimu ne Bible ne mikanda ya mupika bua kunuambuluisha bua kudifuanyikijila muikala muoyo wa tshiendelele mu bulongolodi bupiabupia. Bua nuenu kushala ‘batabale,’ nudi ne bua kutuishila mêsu enu pa mudimu wa Yehowa ne kulongolola nsombelu wenu mudibi bikengela.

16, 17. Ntshinyi tshidi bana mua kuenza bua kunyema lubilu bimpe bua kupeta muoyo?

16 Nuvuluke mêyi a mupostolo Paulo adi mu 1 Kolinto 9:24. (Bala.) Mupostolo Paulo udi ufuanyikija mudimu utudi tuenzela Yehowa ne dinyema dia lubilu, muoyo wa tshiendelele ne difutu. Nyemayi lubilu luenu bua kupeta difutu. Nuikale ne nsombelu wanuambuluisha bua kupeta muoyo wa tshiendelele. Bantu ba bungi mbalekele dikeba dia bintu bia ku mubidi dibapangisha bua kutangija mêsu abu ku difutu. Mbapangile lungenyi bushuwa. Kuditua anu mu dikeba dia bubanji kakuena kutupetesha disanka dia bushuwa to. Bintu bitudi tusumba ne makuta mbia tshitupa tshîpi. Nunku nuenu bansonga nutangile ‘bintu bidi kabiyi bimueneka ku mêsu.’ Bua tshinyi? Bualu ‘bintu bidi kabiyi bimueneka bidi bia tshiendelele.’​—2 Kol. 4:18.

17 Mu ‘bintu bidi kabiyi bimueneka’ mudi kabidi masanka a mu Bukalenge bua Nzambi. Dienzejayi bua kuikala ne nsombelu wanuambuluisha bua kupeta bintu ebi. Disanka dilelela didi difumina ku dienzela Yehowa mudimu ne muoyo mujima mu nsombelu wenu. Kuenzela Nzambi mulelela mudimu kudi kupetesha mishindu ya kukumbaja bipatshila bietu bia mpindieu ne bia mu matuku adi alua. * Kudifundila bipatshila biudi mua kukumbaja mu mudimu wa Nzambi kudi mua kukuambuluisha bua kudifila mu dienzela Nzambi mudimu bua kupeta muoyo wa tshiendelele.​—1 Yone 2:17.

18, 19. Mmunyi mudi nsonga mua kumanya ni mmunange bulelela?

18 Bualu bua kumpala budi bansonga mua kuenza bua kubuela mu njila wa muoyo wa tshiendelele, nkuikala mu malanda mimpe ne Yehowa. Ukadiku mutuadije kudia nende malanda anyi? Diebeja ne: ‘Ndiku munange malu a Yehowa anyi? Baledi banyi ke batu bansaka bua kuenza malu a Yehowa anyi? Ndiku nditatshisha bua kuikala ne ngikadilu idi isankisha Nzambi anyi? Ntuku ndienzeja bua kuikala ne tshibidilu tshia kuenza midimu idi itungunuja ntendelelu mulelela bu mudi: kusambila pa tshibidilu, kudilongela, kubuela mu bisangilu ne kuyisha anyi? Ndiku nsemena pabuipi ne Nzambi pandi nkolesha malanda anyi nende anyi?’​—Yak. 4:8.

19 Elela meji pa tshilejilu tshia Mose. Nansha muvuaye mukolele muaba uvua bantu ne bibidilu bikuabu, Mose wakajinga bua kudimanyisha muvuaye mutendeledi wa Yehowa pamutu pa kuangatshibua bu muana wa muana mukaji wa Palô. (Bala Ebelu 11:24-27.) Nuenu bansonga bena Kristo, nudi ne bua kudisuika bua kuenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. Panudi nuenza nunku, nenupete disanka mu nsombelu mpindieu ne ditekemena dia ‘kulamata muoyo udi muoyo wa bushuwa mene.’​—1 Tim. 6:19.

20. Mu lubilu bua kupeta muoyo, nnganyi wapeta difutu?

20 Mu manaya a lubilu avuabu banaya kale, anu muntu umue ke uvua utshimuna. Kadi kabiena nanku bua lubilu lua kupeta muoyo to. Nzambi mmusue bua “bantu bonso basungidibue, bafike ku dimanya dia malu malelela.” (1 Tim. 2:3, 4) Bantu ba bungi bakadi banyeme bimpe kumpala kuebe ne bakuabu ba bungi badi banyema nebe pamue. (Eb. 12:1, 2) Bantu bonso badi kabayi balekela kunyema lubilu elu nebapete difutu. Nunku disuikayi bua kupeta difutu.

21. Ntshinyi tshitualonga mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

21 Muntu nansha umue kakunyema ‘dituku dinene dia Yehowa didi dikuatshisha bantu buôwa didi dilua’ to. (Mal. 4:5) Dituku adi kadiakusangana mêku a bena Kristo mu tshipua muoyo to. Bidi ne mushinga bua bena mu dîku kueleshangana diboko bua kukumbaja midimu idi Nzambi mubapeshe. Nudi kabidi mua kuenza tshinyi bua kushala batabale ne kukolesha malanda enu ne Nzambi? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshileje malu asatu adi mua kuambuluisha bena mu dîku bua kuikalabu mu malanda mimpe ne Yehowa.

[Mêyi adi kuinshi]

Udi muvuluke anyi?

• Bua tshinyi bidi ne mushinga bua bena mu mêku a bena Kristo kushalabu ‘batabale’?

• Mmunyi mudi mulume mua kuidikija Mulami muimpe?

• Ntshinyi tshidi mukaji wa tshitembu mua kuenza bua kuikalaye mukuatshishi wa bayende?

• Ntshinyi tshidi bansonga mua kuenza bua kuambuluisha mêku abu bua kushalabu batabale?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Mukaji udi weleshangana diboko ne bayende udi ne mushinga wa bungi ku mêsu kua mulume udi munange Yehowa