Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuetu beyemene Yehowa ne muoyo mujima neatulame

Tuetu beyemene Yehowa ne muoyo mujima neatulame

Tuetu beyemene Yehowa ne muoyo mujima neatulame

‘Yehowa neangumvuile pangamuela dîyi.’​—MUS. 4:3.

1, 2. (a) Nnsombelu kayi mukole uvua Davidi mutuilangane nende? (b) Netukonkonone Misambu kayi?

MUKALENGE DAVIDI wakakokesha mu Isalele mu bidimu bungi kampanda, kadi wakatuilangana ne nsombelu mukole uvua uteka muoyo wende mu njiwu. Muanende wa balume Abashaloma wakadivuija mukalenge ku bukole, nunku Davidi uvua muenzejibue bua kumuka mu Yelushalema. Mulunda wende wa pa muoyo wakamuela kabidi mâyi ku makasa, kadi anu bantu bakese bavua bamueyeme ke bakaya nende; Davidi uvua wenda udila ku makasa kutupu pa mukuna wa Oleve. Kabidi, Shimeyi wa mu dîku dia mukalenge Shaula uvua wenda umuasa mabue, umuela lupuishi ne umutshipa.​—2 Sam. 15:30, 31; 16:5-14.

2 Lutatu elu luvuaku mua kufikisha Davidi ku difua ne kanyinganyinga ne bundu anyi? Tòo, bualu uvua mueyemene Yehowa. Dieyemena diende didi dimuenekela mu Musambu 3 uvuaye mufunde pavuaye unyema Abashaloma. Wakafunda kabidi Musambu 4. Misambu yonso ibidi eyi idi ishindika mudi Nzambi uteleja ne wandamuna masambila. (Mus. 3:4; 4:3) Misambu eyi idi ituleja ne: Yehowa udi ulama batendeledi bende badi bamulamate butuku ne munya ne udi ubakuatshisha, ubapesha ditalala ne ubalama. (Mus. 3:5; 4:8) Tukonkononayi Misambu eyi bua kumona mudiyi itusaka bua kueyemena Nzambi.

Padi ‘bantu ba bungi bajuka batuimanyina bua kutuluisha’

3. Anu mudibi bileja mu Musambu 3:1, 2, Davidi uvua mutuilangane ne nsombelu kayi?

3 Muntu kampanda wakalua kuambila Davidi ne: “Mitshima ya bena Isalele idi kudi Abashaloma.” (2 Sam. 15:13) Pavua Davidi udikonka bua muvua Abashaloma mufike ku dikoka bantu ku luseke luende, wakamba ne: ‘Yehowa, mona mudi bena lukuna banyi bavulangane nunku. Ba bungi badi bajuka bangimanyina bua kunduisha. Ba bungi badiku badi bambila mutshima wanyi ne: kakuena lupandu luebe kudi Nzambi.’ (Mus. 3:1, 2) Bena Isalele ba bungi bavua bela meji ne: Yehowa kavua mua kusungila Davidi ku buluishi bua Abashaloma ne bena diende to.

4, 5. (a) Ntshinyi tshivua Davidi mushindike? (b) Mêyi a ne: “mujudi wa mutu wanyi” adi umvuija tshinyi?

4 Davidi uvua anu ne muoyo mukole bualu uvua mueyemene Yehowa. Wakamba ne: ‘Wewe Yehowa, udi ngabu udi undama nseke yonso, wewe udi butumbi buanyi ne mujudi wa mutu wanyi.’ (Mus. 3:3) Davidi uvua mushindike ne: Yehowa neamulame anu bu mutu ngabu ulama musalayi. Bushuwa mukalenge Davidi uvua mupuekeshibue milongo ne uvua wenda unyemakana mutu wende mubuikila nansha mukavuaye mukulakaje. Kadi Yehowa Nzambi Mutambe bunene wa mu diulu uvua ne bua kukudimuna nsombelu wa Davidi, umuambika lumu. Yehowa uvua ne bua kumuambuluisha bua kuimana anyi kujuka kabidi. Davidi uvua ulomba Yehowa mushindike ne: neamuandamune. Ke muutu pebe mueyemene Yehowa anyi?

5 Mu mêyi ende a ne: “mujudi wa mutu wanyi,” Davidi udi uleja mudiye mushindike ne: Yehowa uvua ne bua kumuambuluisha. Nkudimuinu kampanda wa Bible udi wamba ne: “Kadi wewe MUKALENGE, udi ngabu wanyi mu tshikondo tshia lutatu; udi ungambuluisha bua kutshimuna ne umpesha dikima.” (Today’s English Version) Mukanda kampanda udi wakula bua tshiambilu tshia “mujudi wa mutu wanyi” wamba ne: “Padi Nzambi ujula . . . ‘mutu’ wa muntu kampanda, Udi umupesha ditekemena ne umuambuluisha bua kudiumvua mu bukubi.” Davidi uvua anu mua kunyingalala bua muvuabu bamumbushe mu nkuasa wa bukalenge bua Isalele. Kadi ‘dijudibua dia mutu wende’ divua mua kumupesha kabidi dikima, kumuambuluisha bua kudiumvua mu bukubi ne bua kueyemena Yehowa ne muoyo mujima.

‘Yehowa neitabe’

6. Bua tshinyi Davidi wakamba ne: Yehowa uvua muandamune disambila diende ku mukuna wa tshijila?

6 Bu muvua Davidi mueyemene Yehowa ne udiumvua mu bukubi, wakamba kabidi ne: ‘Ndi ndila kudi Yehowa ne dîyi dianyi dikole, ne yeye udi witaba kundi ne dîyi difuma ku mukuna wende wa tshijila.’ (Mus. 3:4) Bakapingaja mushete wa tshipungidi uvua uleja dikalaku dia Nzambi ku mukuna wa Siona anu muvua Davidi muambe. (Bala 2 Samuele 15:23-25.) Pashishe Davidi uvua muambilamu pakambaye ne: Yehowa uvua muandamune disambila diende ku mukuna wa tshijila.

7. Bua tshinyi Davidi uvua ne muoyo mukole?

7 Bu muvua Davidi mushindike ne: Nzambi neandamune disambila diende, kavua utshina to. Kadi wakamba ne: ‘Ngakalala panshi, ngakalala tulu; ngakabika ku tulu, bualu bua Yehowa wakundama.’ (Mus. 3:5) Nansha butuku buvua bena lukuna mua kumukuata bipepele, Davidi kavua utshina bua kulala tulu to. Uvua ulala tulu mushindike ne: neabike, bualu malu akavuaye mupete avua mamupeshe dishindika dia ne: uvua ne bua kueyemena bukole bua Nzambi budi kabuyi bupanga. Tuetu beyemene petu ‘njila ya Yehowa’ ne katuyi bamulekele, neatulame.​—Bala 2 Samuele 22:21, 22.

8. Mmunyi mudi Musambu wa 27:1-4 uleja ne: Davidi uvua mueyemene Nzambi?

8 Tudi tumona kabidi muvua Davidi mueyemene Nzambi ne mushindike ne: neamulame mu mêyi ende aa: ‘Yehowa udi munya wanyi ne lupandu luanyi; nentshine nganyi? Yehowa udi ngumbu ya mvita mu muoyo wanyi; udi mua kunkuatshisha buôwa nganyi? Nansha bialua musumba wa bena mvita kuasa tshitudilu tshiabu bua kuntshintshimika, mutshima wanyi kawakukuatshika buôwa. Ngakulomba Yehowa bualu bumuepele, mbuobu bundi nkebakeba: bua meme kushikama mu nzubu wa Yehowa matuku onso a muoyo wanyi, bua kumona buimpe bua Yehowa, ne bua kuelangana meji a malu a mu ntempelo wende.’ (Mus. 27:1-4) Wewe muikale ne lungenyi lua nunku ne muikale ne mushindu, newikale udisangisha pa tshibidilu ne batendeledi ba Yehowa.​—Eb. 10:23-25.

9, 10. Nansha mudibi bileja mu Musambu 3:6, 7, bua tshinyi udi mua kuamba ne: Davidi kavua ne lungenyi lua kudisombuela?

9 Nansha muvua Abashaloma uluisha Davidi ne bantu ba bungi bamubenge, Davidi wakamba ne: ‘Tshiena ntshina mbombo ya bantu badi bantshintshimika ku nseke yonso. Juka biebe, Yehowa, unsungile, Nzambi wanyi. Bualu bua wewe wakukuma bena lukuna banyi bonso ku matama abu. Wakatshibula menu a bantu babi.’​Mus. 3:6, 7.

10 Davidi kavua ne lungenyi lua kudisombuela to. Nzambi ke uvua mua ‘kukuma baluishi bende ku matama.’ Mukalenge Davidi wakadifundila mukanda wa mikenji ne uvua mumanye tshivua Yehowa muambamu ne: “Kusombuela kudi kuanyi ne difutu kabidi.” (Dut. 17:14, 15, 18; 32:35) Nzambi ke udi kabidi ne bukokeshi bua ‘kutshibula menu a bantu babi.’ Kutshibula menu abu kudi kumvuija kubapangisha bukole bua kuenzelangana bibi. Yehowa mmumanye bantu babi bimpe menemene bualu yeye “udi utangila mu mutshima.” (1 Sam. 16:7) Bidi bituenza disanka bua kuleja Nzambi dianyisha bua mudiye mutupeshe ditabuja ne bukole bua kukandamena Satana mfumu wa benji ba malu mabi, wikalabu ne bua kuela mu dijimba mu katupa kîpi emu anu bu nyama wa ntambue udi ukungula kadi kayi ne menu, udi mukumbanyine anu kabutu.​—1 Pet. 5:8, 9; Buak. 20:1, 2, 7-10.

‘Lupandu ludi lufuma kudi Yehowa’

11. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala tusambila bua bena Kristo netu?

11 Davidi uvua mumanye ne: Yehowa nkayende ke uvua mua kumusungila. Kadi kavua uditatshisha anu bua bualu buende nkayende to. Netuambe tshinyi bua batendeledi ba Yehowa bonso badiye wanyisha? Davidi wakamba ne: ‘Lupandu ludi lufuma kudi Yehowa. Disankisha diebe dikale kudi bantu bebe.’ (Mus. 3:8) Bushuwa Davidi uvua ne ntatu ya bungi, kadi uvua anu muvuluke batendeledi ba Yehowa bonso ne mushindike ne: Nzambi neababeneshe. Katuenaku petu mua kuikala tuvuluka bena Kristo netu anyi? Tuikalayi tubavuluka mu masambila etu, tulomba Yehowa bua abapeshe nyuma wende bua bikale bayisha lumu luimpe ne dikima bashindike ne: Yehowa neabalame.​—Ef. 6:17-20.

12, 13. Ntshinyi tshiakafikila Abashaloma? Ntshinyi tshiakenza Davidi pakumvuaye lumu alu?

12 Abashaloma wakafua lufu lua bundu; bualu ebu budi dilongesha dinene kudi bantu bonso badi bakengesha bakuabu nangananga badi bakengesha bela manyi ba Nzambi bu mudi Davidi. (Bala Nsumuinu 3:31-35.) Mvita yakenzeka ne bakatshimuna basalayi ba Abashaloma. Abashaloma wakanyema mubande pa mpunda ke nsuki yende kukalama mu ditamba dia mutshi munene. Kushaleye mulembelele kayi ne wakumuambuluisha too ne pakalua Yoaba kumuasa miketa isatu mu tshiadi ne kumushipa.​—2 Sam. 18:6-17.

13 Pakumvua Davidi tshivua tshifikile muanende, uvuaku musanke anyi? Tòo. Kadi wakatuadija kudila ne kanyinganyinga utua eku ne eku wamba ne: ‘Muananyi Abashaloma, muananyi Abashaloma! Meme ngakadi kukufuila, Abashaloma, muananyi, muananyi!’ (2 Sam. 18:24-33) Anu mêyi a Yoaba ke akalua kumusha Davidi mu kanyinganyinga kakole. Abashaloma wakafua lufu lubi bualu lukuka luvua lumusake bua kuluisha tatuende, mukalenge uvua Yehowa muele manyi.​—2 Sam. 19:1-8; Nsu. 12:21; 24:21, 22.

Davidi udi uleja kabidi mudiye mueyemene Nzambi

14. Mmalu kayi adi mu Musambu 4?

14 Anu bu Musambu 3, mu Musambu 4 mudi disambila divua Davidi muenze didi dileja muvuaye mueyemene Yehowa ne muoyo mujima. (Mus. 3:4; 4:3) Pamuapa Davidi uvua mufunde musambu eu bua kuleja muvuaye mupete dikisha, muvuaye muleje Nzambi dianyisha pakapangila Abashaloma bua kumunyenga bukalenge. Pavuaye muufunde uvua mua kuikala wakula bua bimbi ba misambu bena Lewi. Mu mishindu yonso, tuetu tuelangana meji bua musambu eu netukoleshe dieyemena dietu kudi Yehowa.

15. Bua tshinyi tudi mua kusambila Yehowa ne dishindika dionso kupitshila kudi Muanende?

15 Davidi uvua muleje kabidi mudiye weyemena Nzambi ne muoyo mujima ne mudiye mushindike ne: Nzambi udi uteleja ne wandamuna masambila ende. Wakafunda ne: ‘Pangakuela dîyi, ungitabe wewe Nzambi wa buakane buanyi; wewe wakunshikika mu muaba munene pangakadi mu dikenga; umfuile luse, umvue kulomba kuanyi.’ (Mus. 4:1) Tuetu tuenza malu makane netuikale petu ne dishindika dia muomumue. Mutudi bamanye ne: Yehowa “Nzambi wa buakane” udi ubenesha bantu bakane, tudi mua kuikala tusambila ne dishindika dionso kupitshila mu dîna dia Muanende bua kuleja ne: tudi bitabe mulambu wende wa bupikudi. (Yone 3:16, 36) Tuetu tuenza nunku netupete ditalala.

16. Bua tshinyi Davidi uvua mua kuikala mutekete mu mikolo?

16 Imue misangu, tudi mua kutuilangana ne nsombelu idi itutekesha mu mikolo idi mua kutupangisha mua kueyemena Yehowa. Ke tshivua mua kuikala tshifikile Davidi, bualu wakafunda ne: ‘Nuenu bana balume ba bantu, nenuandamune butumbi buanyi bua kuluabu bundu musangu bule bishi? Nenusue malu a patupu, nenukebe mashimi musangu bule bishi?’ (Mus. 4:2) Tshiambilu tshia ne: “bana balume ba bantu” tshidi tshileja bantu babi. Baluishi ba Davidi bavua ‘basue malu a patupu.’ Nkudimuinu mukuabu udi wamba ne: “Mmusangu bule kayi unuananga malu a mafi ne unuakeba nzambi ya dishima?” (New International Version) Nansha tuetu batekete mu mikolo bua malu adi bakuabu batuenzela, tutungunukayi ne kusambila Yehowa Nzambi umuepele mulelela bikole ne tumueyemene ne muoyo mujima.

17. Umvuija mutudi mua kutumikila mêyi adi mu Musambu 4:3.

17 Tudi tumona patoke muvua Davidi mueyemene Nzambi mu mêyi ende aa: ‘Kadi numanye ne: Yehowa wakudijidila muntu muakane bua bualu buende; Yehowa neangumvuile pangamuela dîyi.’ (Mus. 4:3) Bua tuetu kushala balamate Yehowa, tudi ne bua kuikala ne dikima ne kumueyemena ne muoyo mujima. Tshilejilu, bena mu dîku dia bena Kristo badi ne bua kuikala ne ngikadilu eyi padi mulela wabu udi kayi unyingalala wipatshibua mu tshisumbu. Nzambi udi ubenesha bantu badi bamulamate yeye ne njila yende. Padi batendeledi ba Yehowa bamulamata ne bamueyemena ne muoyo mujima badi bapeta disanka munkatshi muabu.​—Mus. 84:11, 12.

18. Bilondeshile Musambu 4:4, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padibu batuambe mêyi mabi anyi batuenzele malu mabi?

18 Ntshinyi tshitudi mua kuenza padi muntu mutuambe dîyi anyi mutuenzele bualu budi butunyingalaje? Tudi mua kuikala ne disanka tuetu batumikile mêyi a Davidi aa: ‘Nuikale ne tshiji, kanuenji malu mabi; nuelangane meji a bualu ebu mu mitshima yenu panuikala pa malalu enu, ne puwayi.’ (Mus. 4:4) Bobu batuambe mêyi mabi anyi batuenzele malu mabi, katupingaji bubi ku bubi to. (Lomo 12:17-19) Tudi mua kuleja Yehowa bualu budi bututonde mu disambila pa nkayetu patudi pa bulalu. Tuetu baleje Yehowa bualu abu, lungenyi luetu ludi mua kushintuluka ne dinanga didi mua kutusaka bua kufuila udi mutuenzele bibi luse. (1 Pet. 4:8) Mubelu wa Paulo udi mua kuikala muangatshila mu Musambu 4:4 udi kabidi ne mushinga mu tshilumbu etshi. Udi wamba ne: ‘Nuikale ne tshiji kadi kanuenji bualu bubi; dîba kadibueledi tshiji tshienu; kanushidi Diabolo muaba mu mitshima yenu.’​—Ef. 4:26, 27.

19. Mmunyi mudi Musambu 4:5 utuambuluisha bua ntendelelu wetu?

19 Davidi wakaleja mudi kueyemena Nzambi kuikale ne mushinga pakambaye ne: “Nufile milambu ya buakane, nueyemene Yehowa.” (Mus. 4:5) Milambu ivua bena Isalele bafila ivua ne mushinga anu pavuabu bayifila ne meji mimpe. (Yesh. 1:11-17) Bua Nzambi kuanyishaye ntendelelu wetu, tudi petu ne bua kuikala ne meji mimpe ne kumueyemena ne muoyo mujima.​—Bala Nsumuinu 3:5, 6; Ebelu 13:15, 16.

20. Tshiambilu tshia ne: ‘munya wa mpala wa Yehowa’ tshidi tshiumvuija tshinyi?

20 Davidi udi utungunuka wamba ne: ‘Ba bungi badi bamba ne: mmuntu kayi watuleja diakalengele? Yehowa, utubandishile munya wa mpala webe.’ (Mus. 4:6) ‘Munya wa mpala wa Yehowa’ udi umvuija kuanyishibua kudiye. (Mus. 89:15) Nanku pavua Davidi usambila ne: “Utubandishile munya wa mpala webe,” uvua usua kuamba ne: ‘utuanyishe.’ Bu mutudi beyemene Yehowa, udi utuanyisha ne tudi ne disanka dia bungi bua mutudi tuenza disua diende ne muoyo mujima.

21. Tuetu badifile mu mudimu wa dinowa udi wenzeka lelu, netutekemene tshinyi?

21 Bu muvua Davidi mutekemene masanka a kudi Nzambi avua mapite a mu tshikondo tshia dinowa, wakimbila Yehowa ne: ‘Wewe wakuteka disanka mu mutshima wanyi, ditamba dia mu tshikondo tshia kuvulangana kua mamiinu abu ne mvinyo yabu mipiamipia.’ (Mus. 4:7) Tuikale bashindike ne: tuetu tudifila mu mudimu wa buambi, netupete disanka dia mu mutshima. (Luka 10:2) Bu mudi ‘tshisamba tshinene’ tshia bela manyi tshilombola mudimu eu, tudi ne disanka dia kumona mudi bungi bua ‘banowi’ buenda buvula. (Yesh. 9:3) Utuku udifila pebe mu mudimu wa dinowa udi upetesha disanka eu anyi?

Tutungunuke ne kueyemena Nzambi bashindike ne: neatulame

22. Bilondeshile Musambu 4:8, bena Isalele bavua bapete tshinyi pavuabu batumikila mikenji ya Nzambi?

22 Davidi udi ujikija musambu wende wamba ne: ‘Nendale panshi, nendale tulu mu ditalala kabidi, bualu bua wewe nkayebe, Yehowa, udi umvuijila muaba wa kusomba talalaa.’ (Mus. 4:8) Pavua bena Isalele batumikila mikenji ya Yehowa, uvua ubalama ne bavua nende mu malanda mimpe. Tshilejilu, mu bukokeshi bua Solomo, ‘bena Yuda ne bena Isalele bakashikama talalaa.’ (1 Bak. 4:25) Bantu bavua beyemene Nzambi bavua mu ditalala nansha pavua bisamba bikuabu bibaluisha. Anu bu Davidi, tudi tulala mu ditalala bualu Nzambi udi utulama.

23. Tuetu beyemene Nzambi ne muoyo mujima, netupete tshinyi?

23 Tudifilayi ne muoyo mujima mu mudimu wa Yehowa. Tuikalayi tusambila petu ne ditabuja, nunku netupete “ditalala dia Nzambi didi ditamba dijingulula dionso dia bantu.” (Filip. 4:6, 7) Tuetu tuenza nunku, netupete disanka divule. Tuetu beyemene Yehowa ne muoyo mujima, tudi mua kutekemena malu atshilualua ne dishindika dionso.

Newandamune munyi?

• Nntatu kayi ivua Abashaloma mukebele Davidi?

• Mmunyi mudi Musambu 3 utukolesha?

• Mmu mishindu kayi mudi Musambu 4 ukolesha dieyemena dietu kudi Yehowa?

• Tuetu beyemene Nzambi ne muoyo mujima, netupete tshinyi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Davidi uvua anu mueyemene Yehowa nansha muvuaye wenda unyema Abashaloma

[Tshimfuanyi mu dibeji 32]

Udiku mueyemene Yehowa ne muoyo mujima anyi?