Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidiye munupeshe bua kulama’

‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidiye munupeshe bua kulama’

‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidiye munupeshe bua kulama’

‘Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidiye munupeshe bua kulama, kanuyi benzeja ku bukole, kadi ku budisuile.’​—1 PET. 5:2, NW.

1. Nnsombelu kayi uvua nende bena Kristo pavua Petelo mufunde mukanda wende wa kumpala?

MUPOSTOLO PETELO wakafunda mukanda wende wa kumpala matuku makese kumpala kua Nero kutuadijaye kukengesha bena Kristo ba mu Lomo. Petelo uvua musue kukolesha bena Kristo nende. Bualu Diabolo uvua “wendakana” ukeba bua kudia bena Kristo. Bua bena Kristo kumukandamena, bavua ne bua ‘kuikala badimuke ne kudipuekesha kuinshi kua tshianza tshikole tshia Nzambi.’ (1 Pet. 5:6, 8) Bavua kabidi ne bua kushala mu buobumue. Kabavua ne bua ‘kusumangana ne kudiangana’ to, bualu bu bobu benza nunku bavua mua kulua ‘kubutulangana.’​—Gal. 5:15.

2, 3. Nnganyi utudi tuluangana nende? Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi ne tshidi tshilonda?

2 Tudi tuilangana petu ne nsombelu wa muomumue lelu. Diabolo udi ukeba mishindu ya kutudia. (Buak. 12:12) Mu matuku adi kumpala eku, ‘dikenga dinene nedilue, ku tshibangidilu tshia buloba too ne katataka kakuakadi dikenga bu adi nanku.’ (Mat. 24:21) Anu muvua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ne bua kuepuka dikokangana munkatshi muabu, ke mutudi petu ne bua kuenza. Bua kukumbaja bualu ebu, tudi imue misangu dijinga ne diambuluisha dia bakulu.

3 Tukonkononayi mudi bakulu mua kukolesha dianyisha diabu bua diakalenga didibu nadi dia kulama ‘tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidi munkatshi muabu.’ (1 Pet. 5:2) Pashishe, netumone mushindu muimpe udibu mua kukumbaja mudimu wa kulama tshisumbu. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone mudi bena mu tshisumbu mua ‘kunemeka aba badi benza mudimu mukole munkatshi muabu ne badi ku mutu kuabu.’ (1 Tes. 5:12) Dikonkonona dia malu aa nedituambuluishe bua kukandamena muluishi wetu munene, bamanye ne: yeye ke utudi tuluangana nende.​—Ef. 6:12.

Nulame tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi

4, 5. Mmunyi mudi bakulu mua kuangata tshisumbu tshia mikoko? Fila tshilejilu.

4 Petelo wakakankamija bakulu ba munkatshi mua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bua kuikala ne meji a Nzambi padibu balama tshisumbu tshia mikoko tshidibu babapeshe. (Bala 1 Petelo 5:1, 2.) Nansha muvuabu bamuangata bu dikunji dia tshisumbu, Petelo kavua upuekesha bakulu bakuabu milongo ne udimona ku mutu kuabu to. Kadi, uvua ubangata anu bu bakulu nende. (Gal. 2:9) Anu bu Petelo, lelu bena mu Kasumbu kaludiki badi basengelela bakulu badi mu bisumbu bua kudienzeja bua kukumbaja mudimu munene wa kulama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi.

5 Mupostolo Petelo wakafunda ne: bakulu badi ne bua ‘kulama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidibu babapeshe bua kulama.’ Bakulu badi ne bua kumanya ne: tshisumbu tshia mikoko ntshia Yehowa ne Yezu Kristo. Bakulu badi ne bua kubadila Nzambi malu bua mushindu udibu balama mikoko yende. Elabi meji ne: mulunda webe wa pa muoyo udi ukulomba bua kumulamina bana padiye kayipu. Kuakumulaminaku bana bende bimpe ne kubapesha biakudia anyi? Muana umue yeye musame, kuakuditatshishaku bua kuya nende ku buanga anyi? Bia muomumue, bakulu badi mu tshisumbu badi ne bua ‘kudisha ekeleziya wa Nzambi, wakasumbaye ku mashi a Muanende.’ (Bien. 20:28) Mbamanye ne: mukoko wonso mmusumba ku mashi a mushinga mukole a Kristo Yezu. Nunku bu mualuabu kubadila Nzambi malu, bakulu badi badisha mikoko, bayilama ne bayitabalela.

6. Mmudimu kayi uvua nawu balami ba mikoko ba kale?

6 Anji elabi meji bua mudimu uvua nawu balami ba mikoko ba mu bikondo bia kale. Bavua bota munya ne mashika a butuku bua kulama mikoko. (Gen. 31:40) Bavua bateka too ne mioyo yabu mu njiwu bua kuyilama. Davidi mulami wa mikoko wakasungila mikoko yende kudi nyama ya luonji, bu mudi ntambua ne nkashama. Davidi wakamba bua nyama eyi ne: ‘Meme ngakamukuata ku buoya buende, ngakamutapa, ngakamushipa.’ (1 Sam. 17:34, 35) Davidi uvua ne dikima dia bungi. Nansha muvuaye mutuilangane ne nyama au mpala ne mpala, wakenza muende muonso bua kusungila mukoko wende.

7. Mmunyi mudi bakulu mua kudiapula mikoko ku mbanga ya Satana?

7 Lelu, bakulu badi ne bua kuikala batabale bualu Diabolo udi ubunda mikoko anu bu nyama wa ntambua. Bidi bilomba bua bikale ne dikima dia bungi, bualu mbienze anu bu badi badiapula mikoko ku mbanga ya Diabolo. Padi bakulu basungila mikoko, mbienze anu bu badi bakuata nyama wa luonji ku miosa ya ku tshibanga. Badi mua kuambuluisha bena Kristo nabu badi kabayi bamanye mua kudimukila mateyi a Satana. (Bala Yuda 22, 23.) Bushuwa, bakulu badi bakumbaja mudimu eu ne diambuluisha dia kudi Yehowa. Badi bambuluisha mukoko udi usama ne kalolo, bawubeja ne bawondopa ne buanga bua mu Dîyi dia Nzambi.

8. Bakulu badi ne bua kulombola mikoko penyi? Mmushindu kayi udibu benza nanku?

8 Mulami wa mikoko uvua kabidi uyilombola muaba muimpe uvuayi mua kudia ne kunua mâyi. Bia muomumue, bakulu badi balombola mikoko bua ishale anu mu tshisumbu, bayikankamija bua kubuela mu bisangilu pa tshibidilu bua ikale idia bimpe ne ipeta ‘biakudia biayi mu tshikondo tshiakanyine.’ (Mat. 24:45, NW) Bakulu badi mua kupitshisha dîba dia bungi bua kuambuluisha badi batekete mu ditabuja bua kuitababu mibelu idi mu Dîyi dia Nzambi. Mukoko udi mupambuke udi mua kudienzeja bua kupingana mu tshisumbu. Pamutu pa bakulu kumuenzeja malu ku bukole, mbimpe bamumvuije ne dinanga mikenji ya mu Bible ne bamuleje mudiye mua kuyitumikila mu nsombelu wende.

9, 10. Mmunyi mudi bakulu bambuluisha bantu badi batekete mu ditabuja?

9 Wewe usama, neujinge bua munganga kayi akondope? Neujinge bua kuya kudi munganga udi kayi ne dîba dia bungi dia kukuteleja ne ukufundila manga anu lukasa lukasa bua umushile dîba dia yeye kumonangana ne mubedi mukuabu anyi? Peshi neujinge kuya kudi munganga udi ukuteleja bimpe, ukumvuija tshiudi mua kuikala usama ne ukufundila manga adi mua kukondopa?

10 Bia muomumue, bakulu badi mua kuteleja muena Kristo udi mutekete ne kumuambuluisha bua akolakane bienze anu bu ‘badi bamuela manyi mu dîna dia Yehowa.’ (Bala Yakobo 5:14, 15.) Anu bu buanga bua mu Gilada, Dîyi dia Nzambi didi mua kuondopa muntu udi mutekete mu ditabuja. (Yel. 8:22; Yeh. 34:16) Padi muntu utumikila mibelu ya mu Bible, idi mua kumuambuluisha bua kutuadijilula kuenzela Yehowa mudimu. Bushuwa, bakulu badi mua kuambuluisha muntu udi mutekete bimpe padibu bumvua lutatu luende ne basambila nende.

Kanuyi benzeja ku bukole kadi ne disanka

11. Ntshinyi tshidi tshisaka bakulu bua kulama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi ne disanka?

11 Petelo wakavuluija bakulu pashishe malu adibu mua kuenza ne adibu kabayi mua kuenza padibu balama mikoko. Bakulu badi ne bua kulama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi ‘kabayi benzeja, kadi ne disanka.’ Ntshinyi tshidi tshisaka bakulu bua kukuatshila bena Kristo nabu mudimu ne disanka? Ntshinyi tshivua tshisake Petelo bua kulama ne kudisha mikoko ya Yezu? Ndinanga divuaye munange Mukalenge wende. (Yone 21:15-17) Bu mudi bakulu bikale ne dinanga, ‘kabena ne muoyo bua bualu buabu nkayabu, kadi badi nawu bua yeye wakafua bua bualu buabu.’ (2 Kol. 5:14, 15) Dinanga didi bakulu banange Nzambi, Yezu ne bena Kristo nabu, didi dibasaka bua kukuatshila tshisumbu mudimu ne makanda abu, bintu biabu ne dîba diabu. (Mat. 22:37-39) Badi badifila nkayabu ne disanka.

12. Mmushindu kayi uvua mupostolo Paulo mudifile bua bena Kristo nende?

12 Mmunyi mudi bakulu mua kudifila bua tshisumbu? Padibu balama mikoko badi bidikija mupostolo Paulo bu muvuaye widikija pende Yezu. (1 Kol. 11:1) Bu muvua Paulo ne bena diende banange bena Kristo nabu ba mu Tesalonike bikole, bavua ne disanka dia kubapesha ‘ki nganu lumu luimpe lua Nzambi nkayalu, kadi mioyo yabu kabidi.’ Pavuabu benza nunku, bavua badivuija bantu bapuekele ‘bu mudi ndeji ukongoloja bana bende balela.’ (1 Tes. 2:7, 8) Paulo uvua mumanye muvua mamu udiumvua bua bana bende balela. Udi mua kubenzela bualu buonso budi bukengela, pamuapa ujuka mundankulu bua kubapesha biakudia.

13. Mmunyi mudi bakulu mua kuikala ne nkatshinkatshi?

13 Bakulu badi ne bua kuikala ne nkatshinkatshi bua midimu ya mu tshisumbu ne majitu abu a mu dîku. (1 Tim. 5:8) Bakulu batu bapitshisha dîba dia bungi bua tshisumbu divuabu mua kuikala bapitshishe ne bena mu mêku abu. Mushindu muimpe wa kuikala ne nkatshinkatshi mu dikumbaja midimu idibu nayi eyi, mpadibu imue misangu babikila bena mu tshisumbu bakuabu mu ntendelelu wabu wa mu dîku. Munkatshi mua bidimu bia bungi, mukulu mukuabu wa mu ditunga dia Japon diende Masanao, uvua ubikila bena Kristo bajike ne bena mu mêku avua kaayi ne ba tatu bena Kristo bua kubuela mu dilonga dia mu dîku diende. Ku bantu bavua muanetu Masanao muambuluishe aba, bamue bakalua bakulu ne kulonda tshilejilu tshiende tshimpe.

Nulame mikoko ne mutshima mulongolola bimpe kadi ki mbua kukeba biuma

14, 15. Bua tshinyi bakulu badi ne bua kudimukila ‘dikeba dia biuma’? Mmunyi mudibu mua kuidikija Paulo mu muanda eu?

14 Petelo wakabela kabidi bakulu bua kulama tshisumbu tshia mikoko ‘kabiyi bua kukeba biuma, kadi bikale ne mutshima mulongolola bimpe.’ Mudimu wa bakulu udi ulomba dîba dia bungi, kadi kabena batekemena bua babafute bintu to. Petelo uvua mumanye muvuabi bikengela kudimuija bakulu nende bua njiwu idi mua kumueneka bu bobu balama tshisumbu tshia mikoko ne dijinga dia “kukeba biuma.” Njiwu ayi idi imuenekela ku nsombelu wa kantu ku bianza udi nende bamfumu ba bitendelelu bia mu “Babulona munene,” padi eku bantu ba bungi bikale mu bupele. (Buak. 18:2, 3) Lelu bakulu badi benza bimpe padibu badimukila dijinga dionso dia kukeba biuma mu dikumbaja dia mudimu wabu.

15 Paulo mmushile bakulu bena Kristo tshilejilu tshimpe. Nansha muvuaye mupostolo ne pamuapa mua kuikala “bujitu” pambidi pa bena Kristo ba mu Tesalonike, kavua ‘udia biakudia bia muntu mukuabu patupu’ to. Kadi uvua ‘wenza mudimu mukole ne bianza biende bufuku ne munya.’ (2 Tes. 3:8) Bakulu ba bungi lelu kusangisha ne batangidi ba bijengu ne ba distrike badi bafila tshilejilu tshimpe mu bualu ebu. Nansha mudibu bitaba bintu bidi bena Kristo nabu babapesha, kabena ‘badivuija bujitu’ pambidi pabu to.​—1 Tes. 2:9.

16. Kulama tshisumbu tshia mikoko ne “mutshima mulongolola bimpe” kudi kumvuija tshinyi?

16 Bakulu badi balama tshisumbu tshia mikoko ne “mutshima mulongolola bimpe.” Badi baleja mudibu ne mutshima mulongolola bimpe mu mushindu udibu badifila bua kuambuluisha tshisumbu tshia mikoko. Kadi ebi kabiena biumvuija ne: badi benzeja bena mu tshisumbu bua kuenzela Yehowa mudimu peshi babasaka bua kuenzela Nzambi mudimu ne lungenyi lua ditembangana to. (Gal. 5:26) Bakulu mbamanye ne: bena Kristo bonso kabena muomumue to. Badi ne dijinga dikole dia kuambuluisha bena mu tshisumbu bua kuenzela Yehowa mudimu ne disanka.

Kanuikadi bu bakokeshi ba tshisumbu, kadi nuikale bilejilu

17, 18. (a) Bua tshinyi bivua bikolela bapostolo ba Yezu imue misangu bua kutumikila mubelu wende wa kuikala ne budipuekeshi? (b) Mmunyi mudi nsombelu wabu mua kufuanangana ne wetu lelu?

17 Anu mutudi bamone, bakulu badi ne bua kumanya ne: tshisumbu tshidibu balama ntshia Nzambi, ki ntshiabu to. Badi badienzeja bua kubenga ‘kuikala bakokeshi ba badi kunyima kuabu.’ (Bala 1 Petelo 5:3.) Imue misangu, bapostolo ba Yezu bavua bipatshila amue malu ne meji mabi. Bavua basue kuikala bantu banene anu bu bamfumu bavuaku tshikondo atshi.​—Bala Mâko 10:42-45.

18 Lelu, bena Kristo badi ‘bipatshila mudimu wa butangidi,’ badi ne bua kudikonkonona bua kumanya tshidi tshibasaka bua kuwipatshila. (1 Tim. 3:1, NW) Bana betu bakadi bakulu badi mua kudiebeja ne muoyo umue bua kumanya ni badi ne dijinga dia kukokesha anyi kuikala bantu banene muvua bamue bapostolo benza. Bu muvua bapostolo bapete lutatu mu tshilumbu etshi, bakulu badi ne bua kumanya ne: badi ne bua kudienzeja bikole bua kuepuka lungenyi lua bena panu lua kukeba bua kukokesha bakuabu.

19. Bua kulama tshisumbu, bakulu badi ne bua kuvuluka tshinyi padibu babela muntu udi muenze tshilema?

19 Bushuwa, kudi bikondo bidi bakulu ne bua kuikala ne dîsu dikole, bu mudi padibu bakuba tshisumbu kudi “nkashama idi ne luonji.” (Bien. 20:28-30) Paulo wakambila Tito bua kutungunuka ne ‘kusengelela ne kubela ne bukokeshi buonso.’ (Tito 2:15) Nansha padibi bikengela kubela muntu bua bubi kampanda, bakulu badi badienzeja bua kutua muntu au mushinga. Mbamanye ne: pamutu pa kuamba muntu mêyi mashile, mêyi mimpe adi mua kulenga mutshima wa muntu ne kumuambuluisha bua kutumikila mibelu.

20. Mmunyi mudi bakulu mua kuidikija Yezu pa kufila tshilejilu tshimpe?

20 Tshilejilu tshimpe tshia Kristo tshidi tshisaka bakulu bua kunanga bena mu tshisumbu. (Yone 13:12-15) Bidi bituenza disanka patudi tubala mu Bible muvuaye ulongesha bayidi bende mu mudimu wa kuyisha ne kuvuija bantu bayidi. Mushindu uvuaye udipuekesha uvua mulenge bayidi bende ku muoyo, kubasakabi bua kuikala ne ‘mitshima mipuekele, muntu ne muntu ubala mukuabu bu udi mumutambe yeye buimpe.’ (Filip. 2:3) Bakulu mbenzejibue lelu bua kuidikija tshilejilu tshia Yezu ne mbasue kuikala pabu ‘bilejilu bimpe kudi mikoko.’

21. Bakulu badi mua batekemena difutu kayi?

21 Petelo udi ujikija mubelu udiye upesha bakulu padiye wakula bua mulayi udi utangila matuku atshilualua. (Bala 1 Petelo 5:4.) Bakulu bela manyi ‘nebangate tshifulu tshia butumbi tshidi katshiyi tshifubidila’ ne Kristo mu diulu. Balami bindondi ba ‘mikoko mikuabu’ nebapete diakalenga dia kulama tshisumbu tshia Nzambi pa buloba mu bukokeshi bua “mulami munene.” (Yone 10:16) Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshileje mishindu idi bena mu tshisumbu mua kukuatshisha badibu basungule bua kulombola tshisumbu.

Diambulula

• Bua tshinyi bivua bimpe bua Petelo kubela bakulu nende bua kulama tshisumbu tshia mikoko ya Nzambi tshidiye mubapeshe bua kulama?

• Mmunyi mudi bakulu mua kuambuluisha bantu badi batekete mu ditabuja?

• Ntshinyi tshidi tshisaka bakulu bua kulama mikoko ya Nzambi idiye mubapeshe bua kulama?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Anu bu balami ba mikoko ba kale, lelu bakulu badi ne bua kulama “mikoko” idibu babapeshe bua kulama