Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ukadi mubuele mu dikisha dia Nzambi anyi?

Ukadi mubuele mu dikisha dia Nzambi anyi?

Ukadi mubuele mu dikisha dia Nzambi anyi?

‘Dîyi dia Nzambi didi ne muoyo ne bukole.’​—EB. 4:12.

1. Mmushindu kayi utudi tubuela mu dikisha dia Nzambi lelu? Bua tshinyi bidi mua kutukolela bua kutumikila?

TUVUA balonge mu tshiena-bualu tshishale ne: tudi ne bua kutumikila Yehowa ne kuenda diatshimue ne bulongolodi buende bua tuetu kubuela mu dikisha diende. Tuetu tutumikila Yehowa, netuleje ne: tudi basue bua malu adiye mulongolole akumbane. Kadi imue misangu bidi mua kutukolela bua kumutumikila. Tshilejilu, patudi tulonga ne: Yehowa udi ubenga bua tuetu kuenza bualu kampanda butudi banange, bidi mua kutukolela bua kutumikila diakamue. Biobi bituenzekele nunku, tudi ne bua kuikala badiakaje bua ‘kutumikila.’ (Yak. 3:17) Mu tshiena-bualu etshi netuakule bua imue nsombelu idi ituambuluisha bua kuleja ni tudi bushuwa badiakaje bua kutumikila dîba dionso.

2, 3. Ntshinyi tshitudi ne bua kutungunuka ne kuenza bua kusankisha Yehowa?

2 Padi Bible ukubela bua kushintulula amue malu mu nsombelu webe, utuku utumikila anyi? Bible udi ubikila bantu badi Yehowa musue kubueja mu bulongolodi buende ne: ‘bintu bilengele bia mu matunga onso.’ (Hag. 2:7, NW) Bidi biumvuija ne: Nzambi mmusungule bantu badiye wanyisha bualu mbanange malu makane. Bushuwa, patuvua batuadije kulonga Bible, ba bungi ba kutudi bavua benza malu mabi. Kadi bu mutuvua banange Nzambi ne muanende ne basue kumusankisha, tuvua ne disanka bua kushintulula nsombelu wetu ne mushindu utuvua tuela meji. Tuvua balombe Yehowa diambuluisha mu disambila ne badienzeje bua kushintuluka. Ndekelu wa bionso tuvua mua kutambula ne Yehowa kutuanyishaye.​—Bala Kolosai 1:9, 10.

3 Nansha nanku tudi anu bena mibi. Tudi anu ne bua kudienzeja bua kushintulula nsombelu wetu ne kuenza malu makane. Kadi Yehowa mmulaye bua kutuambuluisha tuetu batungunuke ne kudienzeja bua kumusankisha.

Dîba ditudi dijinga ne mibelu bua kushintulula amue malu

4. Mmishindu kayi isatu idi Yehowa ukuata nayi mudimu bua kutuleja ne: tudi ne bua kushintulula amue malu?

4 Kumpala kua tuetu kushintulula nsombelu wetu, tudi ne bua kumanya malu atudi ne bua kushintulula. Yehowa udi utuambuluisha bua kuamanya mu mishindu mishilangane. Udi mua kutuambuluisha bua kumanya bualu kampanda bubi butudi nabu ku diambuluisha dia muyuki muenza ku Nzubu wa Bukalenge anyi tshiena-bualu kampanda tshia mu mikanda yetu. Imue misangu katutu anu tujingulula ne: tudi ne bua kushintulula amue malu mu nsombelu wetu nansha panyima pa bamane kumvua muyuki kampanda anyi babale mikanda yetu to, nunku Yehowa udi mua kukuata mudimu ne muena Kristo netu bua kutubela ne bulenga.​—Bala Galatia 6:1.

5. Ntshinyi tshitutu tuenza imue misangu padibu batubela? Bua tshinyi bakulu badi ne bua kutungunuka anu ne kutubela?

5 Padi muntu mukuabu muena mapanga utubela, bidi mua kutukolela bua kuitaba mibelu yende nansha yeye utubela mu mushindu muimpe. Kadi Yehowa mmupeshe bakulu mudimu wa ‘kutupingaja kudi Nzambi ne mutshima wa kalolo,’ mbuena kuamba ne: kutubela mu mushindu muimpe. (Gal. 6:1) Tuetu bitabe mibelu yabu netuikale ne mushinga ku mêsu kua Yehowa. Bushuwa misangu ya bungi tutu tuambila Yehowa mu disambila mutudi bena mapanga ne tuenza bilema. Kadi padi mukulu utuambila ne: tudi benze tshilema, tutu imue misangu tunyingalala, tujinga kudibingisha anyi tuamba ne: katuvua benze tshilema tshinene to. Tudi pamuapa mua kuamba ne: muntu udi mutubele katu mutunange peshi ne: kavua mutubele mu mushindu muimpe to. (2 Bak. 5:11) Tudi mua kufika ku difikila bakulu munda padibu batubela bua bualu butudi banange bikole. Tshilejilu, badi mua kutuambila ne: muena mu dîku dietu udi wenza bualu kampanda bubi anyi ne: tudi ne mvuadilu mubi. Pamuapa badi mua kutuambila bua kuikala ne mankenda a ku mubidi anyi ne: Yehowa kena wanyisha mushindu utudi tujikija lutetuku to. Bu mutudi ne tshiji, tudi mua kuakula malu atuvua katuyi mua kuakula. Bidi mua kutubungamija ne kunyingalaja muanetu udi utubela. Kadi padi tshiji tshijika, tudi mua kumona ne: mibelu ivuaye mutupeshe ivua mimpe.

6. Mmunyi mudi dîyi dia Nzambi ‘dijingulula lukasa meji ne malu adi mutshima musue kuenza’?

6 Mêyi a mu mvese udibu bangatshile tshiena-bualu etshi adi mu Ebelu 4:12 adi aleja ne: dîyi dia Nzambi didi ne “bukole.” Bidi bisua kumvuija ne: Dîyi dia Nzambi didi ne bukole bua kuambuluisha bantu bua kushintulula nsombelu wabu. Bible uvua mutuambuluishe bua kushintulula nsombelu wetu kumpala kua kutambula. Udi kabidi mua kutuambuluisha bua kushintuluka nansha panyima pa batismo. Mu mukanda uvua Paulo mufundile bena Ebelu, wakafunda kabidi ne: Dîyi dia Nzambi ‘didi ditubula too ne ku dipandulula dia muoyo ne nyuma, mmumue ne: didi dijingulula lukasa meji ne malu adi mutshima musue kuenza.’ (Ebelu 4:12) Muaku “muoyo” udibu batele muaba eu udi umvuija tshitudi mu bienzedi, mmumue ne: malu adi bantu batumona tuenza. Kadi muaku “nyuma” udi umvuija tshitudi munda, mmumue ne: malu adi bantu kabayi mua kumona to. Nanku Paulo uvua wamba ne: tuetu bajingulule ku diambuluisha dia Bible tshidi Nzambi musue bua tuenze, malu atudi tuenza nealeje tshitudi menemene. Kudiku dishilangana pankatshi pa tshitudi menemene ne mudi bantu batumona anyi? (Bala Matayo 23:27, 28.) Elangana meji bua tshiudi mua kuenza mu nsombelu utuikala mua kukonkonona mpindieu.

Tuendayi diatshimue ne Bulongolodi bua Yehowa

7, 8. (a) Bua tshinyi bamue bena Kristo bena Yuda bavua basue anu kulonda mikenji ya Mose? (b) Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: bavua benza malu avua abengangana ne tshivua Yehowa mulongolole?

7 Bantu ba bungi batu bamanye mêyi adi mu Nsumuinu 4:18 a ne: ‘Njila wa bantu bakane udi bu dîba dia kabundubundu, didi ditema ne dikenkakenka too ne pakumbana dîba dia munda munya.’ Bidi bisua kumvuija ne: mu bungi bua matuku tudi tuenda tujingulula bimpe malu adi Yehowa musue bua tuetu kuenza bua kumusankisha.

8 Tukadi balonge ne: panyima pa lufu lua Yezu, bena Kristo bena Yuda ba bungi bavua basue anu kutumikila mikenji ya Mose. (Bien. 21:20) Paulo uvua mumvuije patoke ne: bena Kristo kabatshivua kabidi muinshi mua mikenji ya Mose to, kadi bamue bena Kristo kabavua anu bitabe tshivua Yehowa mubambile bua benze. (Kolos. 2:13-15) Bavua mua kuikala bela meji ne: buobu batungunuka ne kutumikila imue mikenji ya Mose, bavua mua kuepuka buluishi bua kudi bantu ba mu tshitendelelu tshia bena Yuda. Kadi Paulo uvua muleje bena Ebelu abu patoke ne: bobu batungunuke ne kuenza malu avua abengangana ne tshivua Nzambi mulongolole, kabavua mua kubuela mu dikisha dia Nzambi to. * (Eb. 4:1, 2, 6; bala Ebelu 4:11.) Bua Yehowa kubanyishaye, bavua ne bua kuitaba ne: uvua musue bua bantu bende bamutendelele mu mushindu mukuabu.

9. Mmunyi muudi ne bua kumvua padi mupika wa lulamatu ne wa budimu ushintulula amue malu mu mushindu mushilangane ne utuvua bamanye?

9 Lelu eu mupika wa lulamatu ne wa budimu utu imue misangu utuambuluisha bua kumvua malongesha a mu Bible mu mushindu mushilangane ne utuvua bamanye kumpala. Tudi ne bua kusanka bua mashintuluka aa. Bidi bileja ne: Yehowa udi ukuata mudimu ne mupika wa lulamatu ne wa budimu bua kutulongesha bulelela. Imue misangu Kasumbu Kaludiki, kadi kaleja mpala wa mupika wa lulamatu ne wa budimu katu katangilula mushindu utudi tumvua amue malu a mu Bible. Bena mu Kasumbu aka buobu bamone ne: bidi bikengela kushintulula amue malu, kabatu bumvua bundu bua kushintulula mushindu uvuabu bumvuije amue malongesha kale bua umvuike bimpe to. Mbamanye ne: bamue bantu badi mua kuakula bibi bua mudi mupika wa lulamatu ne wa budimu mushintulule amue malu, kadi abu ki mbualu budi ne mushinga menemene kudibu to. Tshidi ne mushinga buabu buobu nkuenza malu mu diumvuangana ne tshidi Nzambi mulongolole. Mmunyi muutu umvua padi mupika wa lulamatu ne wa budimu ushintulula amue malu mu mushindu mushilangane ne utuvua bamanye?​—Bala Luka 5:39.

10, 11. Ntshinyi tshivua bamue balongi ba Bible benze pakabambilabu bua kutuadija kuyisha mu mishindu mikuabu? Tshilejilu tshiabu tshidi tshitulongesha tshinyi?

10 Tuangate tshilejilu tshikuabu. Kukadi bidimu bitue ku lukama, bamue Balongi ba Bible bavua benza miyuki ya patoke bavua bela meji ne: buabu buobu kuenza miyuki ke mushindu muimpe wa kuyisha. Bavua basue kuakula kumpala kua bantu ba bungi. Bamue ba kudibu bavua basanka bikole pavua bantu babatumbisha bua miyuki ivuabu benza. Kadi pashishe, batendeledi ba Yehowa bakajingulula ne: Yehowa kavua musue bua bikale benza anu miyuki ya patoke patupu to, kadi uvua musue bua bikale bayisha ku nzubu ne ku nzubu ne mu mishindu mikuabu. Bamue ba ku bana betu bavua benza miyuki mimpe abu kabavua basue kuenza nanku to. Miyuki ivuabu benza ivua ifikisha bantu bakuabu ku diela meji ne: bavua banange Yehowa ne bamutumikila, kadi tshivuabu benze katshivua tshileje ne: bavua bamunange anyi bamutumikila to. Tudi bamanye ne: Yehowa kavua musanke bua tshivuabu benze atshi to. Bakapatuka mu bulongolodi buende.​—Mat. 10:1-6; Bien. 5:42; 20:20.

11 Bivua kabidi bikolele balongi ba Bible ba bungi bua kuyisha ku nzubu ne ku nzubu, nangananga patshivuabu batuadijilaku kuyisha. Kadi bavua batumikile Yehowa ne bashale balamate bulongolodi buende. Pashishe bakibidilangana ne mudimu wa kuyisha ku nzubu ne ku nzubu. Yehowa wakababenesha bikole. Ntshinyi tshiutu wenza padi mupika wa lulamatu ne wa budimu ukulomba bua kuyisha mu mushindu uutu kuyi muanji kuyisha? Utuku utumikila nansha padi mushindu mupiamupia wa kuyisha muikale umueneka mukole anyi?

Padi muntu utudi banange ulekela Yehowa

12, 13. (a) Bua tshinyi Yehowa udi utuambila bua ‘kumusha muntu mubi’ munkatshi muetu? (b) Ndutatu kayi ludi baledi bena Kristo mua kupeta?

12 Tudi bamanye bimpe ne: bua tuetu kusankisha Yehowa tudi ne bua kutumikila mukenji wende wa kuikala bakezuke mu malu onso. (Bala Tito 2:14.) Kadi kudi imue nsombelu idi mua kutupangisha bua kutumikila mukenji eu. Tshilejilu, baledi bena Kristo kampanda badi anu ne muana umue ne muana eu udi umuka mu bulongolodi. Mmusue kulonda ‘malu mabi a tshitupa tshipi’ pamutu pa malanda ende ne Yehowa ne baledi bende. Bua bienzedi biende ebi kena ukumbana kuikala muena Kristo to. Nunku badi bamuipata mu tshisumbu.​—Eb. 11:25.

13 Bualu ebu budi bunyingalaja baledi bende bikole. Mbamanye ne: Bible udi wamba ne: ‘Kanubuelakanyi ne muntu udi ne dîna dia muanetu wa mu Kristo bikaleye muena masandi, anyi muena lukuka lua bintu, anyi muena mpingu, anyi mupendianganyi, anyi mukuatshiki wa maluvu, anyi munyengi wa bintu; kanudi mene ne muntu wa nunku. Umushayi muntu mubi au munkatshi muenu.’ (1 Kol. 5:11, 13) Mbamanye ne: padibu bamba ne: “muntu,” badi basangisha ne bena mu dîku badibu kabayi nabu ku nzubu umue. Kadi bu mudibu banange muanabu bikole, badi mua kuela meji ne: “Tudi mua kutungunuka ne kuyukila ne muanetu mutudi basue. Tudi anu ne bua kuyukila nende bua tuetu kumuambuluisha bua kupingana kudi Yehowa.” *

14, 15. Padi baledi bangata dipangadika dia kuyukila ne muanabu udibu bipate mu tshisumbu, ntshinyi tshidibu ne bua kuvuluka?

14 Bidi bitunyingalaja patudi tumona baledi abu bakenga. Muanabu uvua ne mushindu wa kushintulula bienzedi biende. Kadi uvua musue kutungunuka ne kuenza malu mabi pamutu pa kushala mu tshisumbu ne baledi bende. Baledi mbasue kuambuluisha muanabu, kadi kabena anu mua kumuangatshila mapangadika a tshia kuenza to. Bushuwa, tudi tumvua bua tshinyi baledi badi banyingalala padibu bipata muanabu mu tshisumbu.

15 Ntshinyi tshidi baledi aba mua kuenza? Nebatumikileku mubelu wa Yehowa anyi? Bushuwa, kudi bikondo bia mu mpukapuka bidibu mua kujinga bua kuyukila ne muanabu bua malu adi atangila dîku diabu. Kadi badiku mua kuela meji ne: badi mua kuikala bayukila ne muanabu mudibu basue anyi? Padibu bangata mapangadika mu tshilumbu etshi, badi ne bua kuvuluka tshidi Yehowa ubalomba bua kuenza. Badi ne bua kuvuluka ne: Yehowa mmusue bua bantu bende bikale bakezuke. Ke bualu kayi udi ubambila bua ‘kumusha muntu mubi’ mu tshisumbu. Mmusue kabidi kuambuluisha muntu udi muenze bubi bua ashintulule bienzedi biende ne apingane mu tshisumbu. Mmunyi mudi baledi bena Kristo mua kuleja ne: badi batumikila Yehowa?

16, 17. Tshilejilu tshia Alona tshidi tshitulongesha tshinyi?

16 Alona muanabu ne Mose, uvua mupete lutatu bua tshivua bana bende babidi ba balume benze. Bana bende Nadaba na Abihu bavua bafile mulambu mu mushindu uvua Yehowa kayi wanyisha. Yehowa wakatuma kapia kumukila mu diulu ne kubashipa. Elabi meji muvuabi mua kuikala bitonde Alona. Kavua kabidi mua kuyukila ne bana bende to, bualu bakavua bafue. Kadi kuvua bualu bukuabu buvua buvuije nsombelu eu mukole menemene bua Alona ne dîku diende. Mose wakambila Alona ne bana bende bakuabu ne: Yehowa kavua musue bua banyingalale to. Mose wakamba ne: ‘Kanutudi bifulu ku mitu yenu, kanupandi bilulu bienu, bua kanufu bienu, ne bua tshiji tshia Yehowa katshilu kudi bantu bonso.’ (Lew. 10:1-6) Dilongesha didi ne: dinanga ditudi banange nadi Yehowa didi ne bua kuikala dikole kupita ditudi banange nadi bena mu dîku dietu badi kabayi balamate Yehowa.

17 Lelu, Yehowa kena ushipa diakamue bantu badi babenga kutumikila mikenji yende to. Udi uleja mudiye mubanange ne ubapesha mushindu wa kulekela malu abu mabi. Kadi mmunyi mudi Yehowa umvua padi baledi babenga kumutumikila ne bela meji ne: badi ne bua kuikala bayukila ne muanabu udibu bipate mu tshisumbu?

18, 19. Bena mu dîku buobu balamate Yehowa, nebapete masanka kayi?

18 Bantu ba bungi bavuabu bipate batu bamba ne: tshivua tshibambuluishe bua kupingana mu tshisumbu, mbualu balunda ne balela babu bavua batumikile mukenji wa Yehowa ne kabavua babakuisha. Tshilejilu, muanetu mukuabu wa bakaji wakambila bakulu ne: bualu buvua bumuambuluishe bua kushintulula nsombelu wende, mmushindu uvua tutuende umuenzela malu. Uvua mulamate Yehowa ne utumikila mukenji wende udi utangila bantu bipata. Bualu ebu buakamusaka bua kupingana mu tshisumbu.

19 Nunku tshitudi mua kuenza petu ntshinyi? Tudi ne bua kutumikila Yehowa mu nsombelu wetu mujima. Bu mutudi bena mapanga, bidi mua kutukolela imue misangu. Kadi tudi ne bua kuitaba ne: tshitu Yehowa utulomba bua kuenza tshitu anu tshimpe misangu yonso.

‘Dîyi dia Nzambi didi ne muoyo’

20. Mmu mishindu kayi ibidi itudi mua kumvua Ebelu 4:12? (Bala note udi kuinshi kua dibeji.)

20 Pavua Paulo mufunde ne: ‘dîyi dia Nzambi didi ne muoyo,’ kavua wakula bua Bible to. * (Eb. 4:12) Mvese mikuabu ya mu nshapita 4 idi ileja ne: uvua wakula bua malu avua Nzambi mulaye. Paulo uvua wamba ne: malu adi Nzambi ulaya atu anu akumbana. Yehowa wakakula bua dîyi diende wamba ne: ‘Dîyi dianyi kadiena dipingana kundi patupu, kadiyi dianji kushikija muanda ungakaditumina.’ (Yesh. 55:11) Nunku tudi ne bua kuikala ne lutulu nansha bikala Nzambi kayi mukumbaje malu adiye mulaye dîba dituvua batekemene. Tudi ne bua kuikala bashindike ne: Yehowa utshidi ukuata mudimu bua kukumbaja malu adiye mulongolole.​—Yone 5:17.

21. Mmunyi mudi Ebelu 4:12 mua kuambuluisha bantu bakadi benzele Yehowa mudimu matuku a bungi bua kutungunuka ne kumuenzelawu?

21 Bantu ba bungi ba mu ‘musumba munene’ mbenzele Yehowa mudimu ne lulamatu kukadi bidimu bia bungi mpindieu. (Buak. 7:9) Kabavua batekemene bua ne: bavua mua kukulakajila mu bulongolodi ebu bubi to. Kadi batshidi anu benzela Yehowa mudimu ne muabu muonso. (Mus. 92:14) Mbamanye ne: ‘dîyi dia Nzambi didi ne muoyo’ ne kabidi ne: malu adi Yehowa mulaye neakumbane. (Ebelu 4:12) Mbamanye ne: Yehowa udi utungunuka ne kukuata mudimu bua kukumbaja malu avuaye mulongolole bua buloba ne bantu. Bu mudi Nzambi wangata malu adiye mulongolole ne mushinga wa bungi, udi usanka bikole patudi tuangata petu ne mushinga. Mu dituku dia dikisha dia muanda mutekete edi, kakuena tshintu nansha tshimue tshidi mua kupangisha Yehowa bua kukumbaja malu adiye mulongolole to. Yehowa mmumanye ne: bantu bende nebatungunuke ne kuenza malu mu diumvuangana ne tshidiye mulongolole. Kadi wewe, ukadiku mubuele mu dikisha dia Nzambi anyi?

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 8 Bamfumu ba bitendelelu bena Yuda ba bungi bavua badienzeja bua kutumikila mikenji ya Mose ne mu katoba. Kadi pakalua Yezu pa buloba, kabavua bamuitabuje bu Masiya to. Bakenza malu avua mabengangane ne tshivua Nzambi mulongolole.

^ tshik. 13 Bala mukanda wa Nudilame mu dinanga dia Nzambi,” dibeji dia 207 too ne dia 209.

^ tshik. 20 Nzambi udi utuambila malu lelu ku diambuluisha dia Bible. Bible udi ne bukole bua kushintulula nsombelu wetu. Nunku, malu atudi tubala mu Ebelu 4:12 adi kabidi atangila Bible.

Udi muvuluke anyi?

• Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kubuela mu dikisha dia Nzambi lelu?

• Patudi tumvua ku diambuluisha dia Bible tshidi Nzambi musue bua tuetu kuenza, mmunyi mututu tuleja ne: tudi basue kumusankisha?

• Bidi mua kutukolela bua kutumikila tshidi Yehowa utuambila mu nsombelu kayi? Kadi bua tshinyi kumutumikila kudi ne mushinga wa bungi?

• Mmu mishindu kayi ibidi mutudi mua kumvua Ebelu 4:12?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibej 31]

Baledi badi banyingalala bikole