Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshisangilu tshidi katshiyi kupua muoyo

Tshisangilu tshidi katshiyi kupua muoyo

Tshisangilu tshidi katshiyi kupua muoyo

MUANETU Stephen Lett wa mu Kasumbu kaludiki ka Bantemu ba Yehowa wakakula ne disanka dionso kumpala kua bantu ba bungi wamba ne: “Pajika tshisangilu etshi nenuambe ne: ‘Etshi tshivua bushuwa tshisangilu tshia ku tshidimu tshidi katshiyi kupua muoyo.’” Bavua badisangishe bua kuenza tshisangilu tshia ku tshidimu tshia 126 tshia Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, tshivua tshienzeke mu dia 2 ngondo wa dikumi mu 2010 mu Nzubu wa mpuilu wa Bantemu ba Yehowa wa mu tshimenga tshia Jersey City, mu provense wa New Jersey, mu États-Unis d’Amérique. Ngamue malu kayi avuabu bakule mu tshisangilu etshi?

Muanetu Lett wakenza muyuki muimpe wa mbangilu uvua wakula bua tshidiendelandela tshia Yehowa tshia mu diulu tshidibu bumvuije mu mukanda wa Yehezekele. Tshidiendelandela etshi tshidi tshileja bulongolodi bua Yehowa budiye ulombola yeye nkayende. Muanetu Lett wakamba ne: tshitupa tshia bulongolodi buende tshia mu diulu tshidi tshienza ne banjelu tshidi tshienda lubilu lukole, mmumue ne: mu diumvuangana ne meji a Yehowa. Tshitupa tshia bulongolodi bua Yehowa tshidi pa buloba tshidi patshi tshienda mushindu wa muomumue. Wakaleja kabidi amue malu adi asankisha adi menzeke mu tshitupa tshia bulongolodi bua Nzambi tshia pa buloba mu bidimu bishale ebi.

Tshilejilu, mbakepeshe bungi bua Betele ne mbasangishe mikuabu kaba kamue, ebi nebiambuluishe bana betu bavua benza mudimu kumpala mu Betele ayi bua kudifila bikole mu mudimu wa diyisha. Muanetu Lett wakakankamija bateleji bua kutungunuka ne kusambila bua bena mu Kasumbu kaludiki badi baleji mpala ba mupika bua kutungunukabu ne kuikala ne lulamatu ne meji kabidi anyi budimu.​—Mat. 24:45-47.

Luapolo ludi lukolesha ne malu a mu nsombelu adi asankisha

Muanetu Tab Honsberger wa mu Komite wa filiale wa mu ditunga dia Haïti wakafila luapolo luvua lulenga ku muoyo lua malu avua menzeke kunyima kua tshikumina tshivua tshienzeke mu ditunga edi mu dia 12 ngondo wa kumpala mu 2010 tshivua tshishipe bantu batue ku 300 000. Wakaleja muvua bamfumu ba bitendelelu bambila bantu ne: Nzambi mmunyoke bantu bavua bafue abu bualu kabavua ne ditabuja kadi mmulame bantu bimpe. Kadi benzavi binunu ne binunu bavua banyeme mu buloko pavua bimanu biupuke bua tshikumina. Bantu ba bungi ba mu Haïti badi banange bulelela badi bakoleshibua ku muoyo padibu bamanya tshidi tshienza bua ne: malu ikale manyanguke bikole mu tshikondo tshietu etshi. Muanetu Honsberger wakaleja muvua muanetu mukuabu wa balume uvua mufuishe mukajende mu tshikumina etshi muambe ne: “Too ne lelu ntshidi anu ne binsonji ku mêsu. Tshiena mumanye tshikondo tshiajika kanyinganyinga kanyi to, kadi ndi ne disanka bua mudi Yehowa utuleja dinanga mu bulongolodi buende. Ndi ne ditekemena ne ndi musue kuambuluisha bantu bakuabu bua bikale pabu nadi.”

Muanetu Mark Sanderson udi mpindieu ku Betele wa ku Brooklyn wakafila luapolo lua mudimu udi wenzeka mu ditunga dia Philipines. Kumpala uvua mu komite wa Betele wa ditunga edi. Uvua ne disanka pavuaye uleja mudi bungi bua bamanyishi badi mu ditunga edi buvule bikole misangu 32 milondangane ne mudi bungi bua malonga a Bible bupite kule ne kule bungi bua bamanyishi. Wakakula bua muanetu mukuabu diende Miguel uvuabu bashipele muikuluende. Miguel wakenza muende muonso bua kufunda muntu uvua mumushipe au ne kumuelesha mu buloko. Pakapita matuku, pavua Miguel uyisha mu buloko, wakapetangana ne muntu au. Nansha muvua Miguel ne tshiji, wakayukila nende ne budipuekeshi ne bulenga. Wakatuadija kulonga nende Bible, ne muntu au wakanyisha ne kulua kunanga Yehowa. Ukadi mpindieu mutambule. Miguel mmudie nende bulunda ne udi udienzeja bua kumupatuisha mu buloko. *

Tshitupa tshivua tshilonda tshivua tshimanyine pa dilonda malu a mu nsombelu tshivua tshilombola kudi muanetu Mark Noumair, mulongeshi udi wenza mudimu mu Tshibambalu tshidi tshitangila malu a Tulasa tua Nzambi. Uvua muele bana betu badi balonda aba ne bakaji babu nkonko: Alex ne Sarah Reinmueller, David ne Krista Schafer, Robert ne Ketra Ciranko. Alex Reinmueller udi wambuluisha mu Kasumbu kadi katangila dipatula dia mikanda wakaleja muvuaye mufike ku dinanga bulelela pavuaye wenza mudimu wa bumpanda-njila mu Canada muikale anu ne bidimu 15, ne uvua utamba kuyisha nkayende. Pavuabu bamuebeje bua kutela bana betu bavua tshilejilu tshiabu tshitambe kumulenga ku muoyo bikole ku Betele, muanetu Reinmueller wakatela bana betu ba lulamatu basatu ne kulejaye muvua yonso wa kudibu mumuambuluishe bua kukolesha malanda ende ne Yehowa. Mukajende Sarah wakakula bua bulunda buvuaye mudie ne muanetu mukuabu wa bakaji uvua mushale ne lulamatu bidimu bia bungi mu maloko a mu Chine. Sarah wakamba ne: uvua mulonge bua kueyemena Yehowa mu disambila.

Muanetu David Schafer udi wambuluisha mu Kasumbu kadi katangila dilongesha wakaleja muvua mamuende ne ditabuja dikole, wakakula kabidi bua bana betu ba balume bavua benza mudimu wa dikosa mitshi bavua bamuambuluishe bua kuikala mpanda-njila muambuluishi patshivuaye nsonga. Mukajende Krista wakaleja ne disanka muvuabu bamuambuluishe kudi bena Kristo bashindame ba mu dîku dia Betele bavua baleja muvuabu ‘bantu ba kueyemenyibua mu bintu bikese’ anu muvua Yezu muambe.​—Luka 16:10.

Muanetu Robert Ciranko udi wambuluisha mu Kasumbu kadi katangila difunda uvua muakule bua baledi ba tatuende ne ba mamuende bavua bafumine mu ditunga dia Hongrie bavua bena Kristo bela manyi. Patshivuaye muana, uvua ne disanka bua muvuaye mubuele mu mpungilu minene ivua mienzeke mu bidimu bia 1950 ne kumonaye muvua bulongolodi bua Yehowa bupite tshisumbu tshiabu ku bunene. Mukajende Ketra uvua muleje mushindu uvuaye mufike ku dilonga mua kuikala ne lulamatu pavuaye muenze mudimu wa bumpanda-njila mu tshisumbu tshivua ne batontolodi ne ntatu mikuabu kabidi. Wakatantamena ntatu eyi ne ndekelu wa bionso, bakalua kumutuma bu mpanda-njila wa pa buende mu tshisumbu tshikuabu ne uvua usanka bua buobumue buvuamu.

Muanetu Manfred Tonak wakafila luapolo lua mudimu udi wenzeka mu ditunga dia Éthiopie. Ditunga dia katshia ku tshikondo tshivuabu bafunda Bible edi didi mpindieu ne bamanyishi ba lumu luimpe bapite pa 9 000. Ba bungi ba kudibu mbasombele mu tshimenga tshia Addis-Abeba anyi pabuipi natshi. Kadi kudi dijinga dinene dia bamanyishi bua kuyisha miaba ya kule. Bua kukumbaja dijinga edi, bavua balombe Bantemu ba mu Éthiopie badi basombele mu matunga makuabu bua kuya kuendakana mu ditunga diabu bua kuyisha miaba ya kule. Ba bungi bakaya ne bakakankamija bena Kristo nabu ne bakambuluisha bantu bavua basue kuteleja lumu luimpe.

Bualu bukuabu bunene buvua buenzeke mu tshisangilu etshi mmuyuki uvua wakula bua Bantemu ba Yehowa ba mu ditunga dia Russie ne bilumbu bivuabu nabi ku tubadi. Muanetu Aulis Bergdahl wa mu Komite wa filiale wa mu Russie wakakula bua muvuabu bakengeshe Bantemu ba Yehowa ba mu Russie, nangananga ba mu tshimenga tshia Moscou. Muanetu Philip Brumley udi wenza mudimu ku Tshibambalu tshia mêyi ne mikandu tshidi ku Betele wa mu États-Unis wakakula ne disanka bua malu avua menzeke mu ngondo mishale pavua Kabadi ka manême a bantu ka ku Mputu kakonkonone malu tshitema avuabu babande nawu Bantemu ba Yehowa. Kabadi kavua kasangane ne: malu onso tshitema au kaavua malelela to, ne misangu ya bungi bena ku kabadi aka bavua badienzeja bua kuleja muvua malu au mikale a dishima. Nansha mutudi bindile bipeta bia bualu ebu, muanetu Brumley wakakula ne dishindika ne: mushindu udi kabadi kakose bilumbu udi mua kuambuluisha mu bilumbu bikuabu bidibu batubanda nabi mu matunga makuabu.

Panyima pa lumu elu muanetu Lett wakamanyisha muvua Kabadi ka manême a bantu ka ku Mputu kitabe bua kukonkonona tshilumbu tshia bitadi tshidi tshitangila mbulamatadi wa mu ditunga dia France ne Bantemu ba Yehowa. Kabadi kanene aka kakatu kitaba bua kukonkonona bilumbu bionso bitubu bakatuadila to. Tumanye ne: kabadi aka kakadi kakose bilumbu 39 bia Bantemu ba Yehowa ne nkababingishe mu bilumbu 37. Muanetu Lett wakalomba batendeledi ba Yehowa bonso bua kushiya tshilumbu tshidi panshi etshi mu disambila kudi Yehowa.

Muanetu Richard Morlan udi mulongeshi mu Kalasa ka bakulu ba tshisumbu wakafila luapolo lua ndekelu. Wakakula ne disanka bua kalasa aka ne bua dianyisha divua nadi bakulu bavua babuelamu.

Miyuki mikuabu mienza kudi bena mu Kasumbu kaludiki

Muanetu Guy Pierce wa mu Kasumbu kaludiki uvua muenze muyuki muimpe uvua muimanyine pa mvese wa tshidimu tshia 2011 udi wamba ne: ‘Unyemene ku dîna dia Yehowa.’ (Sef. 3:12) Uvua muleje ne: nansha mudi tshikondo etshi tshikale tshia disanka bua bantu ba Yehowa mu mishindu ya bungi, tshidi kabidi tshikondo tshikole. Dituku dinene dia Yehowa dikadi pabuipi, ne bantu ba bungi badi banyemena mu bitendelelu, malongolodi a tshididi, dikeba dia biuma, nkindi ya tshianana ne mu malu makuabu bua kukeba bukubi. Kadi tuetu basue kupeta bukubi bulelela, tudi ne bua kunyemena ku dîna dia Yehowa, mbuena kuamba ne: kumumanya, kumunemeka bikole, kumueyemena ne kumunanga ne bionso bitudi nabi.

Muanetu David Splane wa mu Kasumbu kaludiki wakenza muyuki muimpe uvua wamba ne: “Ukadi mubuele mu dikisha dia Nzambi anyi?” Wakaleja ne: dikisha dia Nzambi kadiena diumvuija dibenga kuenza mudimu to, bualu Yehowa ne muanende ‘batshidi bakuata mudimu’ mu dituku dia dikisha dia mu tshimfuanyi edi bua kukumbaja malu avua Nzambi mulongolole pavuaye mufuke buloba. (Yone 5:17) Nunku mmunyi mutudi mua kubuela mu dikisha dia Nzambi? Tudi tubuelamu patudi tuepuka bubi ne tuitabuja Yezu ne mulambu wa bupikudi. Tudi ne bua kuleja ditabuja ne kuvuluka misangu yonso malu adi Nzambi mulongolole, ne kuenza muetu muonso bua kuatua nyama ku mikolo. Bidi mua kutukolela imue misangu, kadi tudi ne bua kutumikila mibelu ne kulonda mudi bulongolodi bua Yehowa buya. Muanetu Splane wakalomba bateleji bua kuenza ne muabu muonso bua kubuela mu dikisha dia Nzambi.

Muanetu Anthony Morris wa mu Kasumbu kaludiki wakenza muyuki wa ndekelu uvua wamba ne: “Ntshinyi tshitudi bindile?” Muanetu Morris wakavuluija bateleji ne musangelu wonso milayi idi bonso badi beyemene Yehowa bindile dikumbana diayi kumpala eku. Mu milayi eyi mudi kabidi mulayi wa diela mbila ya ne: ‘tudi ne ditalala, katuyi ne bualu’ ne dibutuka dia bitendelelu bia dishima. (1 Tes. 5:2, 3; Buak. 17:15-17) Muanetu Morris wakadimuija bateleji bua kuepuka diamba ne: “Etshi tshidi ne bua kuikala Armagedone” padibu bapeta ngumu ya malu adi enzeka adi kaayi akumbaja milayi eyi. Wakalomba bantu bua kuindila ne disanka ne lutulu anu mudibi bileja mu Mika 7:7. Kadi uvua mulombe kabidi bateleji bua kushala balamate Kasumbu kaludiki anu mutu basalayi badisuika padibu baya mu mvita. Wakamba kabidi ne: “Mitshima yenu ikale ne dikima, nuenu bonso badi bindila Yehowa.”​—Mus. 31:24.

Bua kujikija, bavua bafile amue mamanyisha kaayi kupua muoyo. Muanetu Geoffrey Jackson wa mu Kasumbu kaludiki wakafila dimanyisha dia mukadibu balongolole bua kupatula Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais mipepeja bua bantu badi ne lutatu lua kubala Anglais. Pashishe Stephen Lett wakamanyisha pende ne: Kasumbu kaludiki nekalongolole bua bikala baya kukumbula batangidi ba distrike ne bakaji babu mu États-Unis. Wakamanyisha kabidi ne: nebatuadije kubikila Kalasa ka dilongesha mudimu ne: Kalasa ka dilongesha malu a mu Bible bua bana betu ba balume bajike. Kumanyishaye kabidi kalasa kapiakapia kadibu babikila ne: Kalasa ka malu a mu Bible bua bena dibaka. Kalasa aka nekambuluishe bena mabaka bua kupeta dimanya dia bungi bua kuenza mudimu mu bulongolodi bua Yehowa. Muanetu Lett kumanyishaye kabidi ne: Kalasa ka batangidi bena ngendu ne bakaji babu ne Kalasa ka bena Komite ya filiale ne bakaji babu nekatuadije kuenzeka misangu ibidi ku tshidimu ku Patterson, nebenze kabidi bua ne: bonso bakadi babuele mu tulasa etu babuele bua musangu muibidi.

Bua kujikija ndongamu eu, muanetu John Barr udi ne bidimu 97 udi muenze mudimu matuku a bungi mu Kasumbu kaludiki wakenza disambila ne muoyo umue ne budipuekeshi buonso. * Ku ndekelu kua tshisangilu atshi muntu yonso uvuamu wakamba ne: edi ndituku didi kadiyi kupua muoyo.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 20 Muanetu Barr mmujikije lubilu luende lua pa buloba mu dia 4 ngondo wa dikumi ne muibidi mu 2010.

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 19]

Bantu bonso bavua mu tshisangilu atshi bavua basanke bikole bua tshitupa tshia dilonda malu a mu nsombelu

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 20]

Yehowa mmubeneshe mudimu wa diyisha mu Éthiopie