Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yehowa udi tshitupa tshianyi

Yehowa udi tshitupa tshianyi

Yehowa udi tshitupa tshianyi

‘Meme ndi tshitupa tshiebe ne bumpianyi buebe munkatshi mua bena Isalele.’​—NOM. 18:20.

1, 2. (a) Pavua Yoshua muabanyine bisamba bionso bia bana ba Isalele tshitupa tshia buloba, bena Lewi bakapeta tshinyi? (b) Yehowa uvua mulaye bena Lewi tshinyi?

PANYIMA pa bena Isalele bamane kukuata tshitupa tshinene tshia Buloba bulaya, Yoshua, muakuidi munene Eleazâ ne balombodi ba bisamba bakabanya buloba mu bitupa. Tshisamba tshionso tshivua tshipete tshiatshi tshitupa tshia buloba. (Nom. 34:13-29) Yehowa uvua mupeshe tshisamba tshionso tshitupa tshia buloba, kadi bena Lewi kabakapeta tshintu. (Yosh. 14:1-5) Bua tshinyi bena Lewi kabavua bapete tshiabu tshitupa tshia Buloba bulaya? Bavua babapue muoyo anyi?

2 Tudi tupeta diandamuna mu mêyi avua Yehowa muambile bena Lewi ne: kakubalekela to. Wakamba ne: ‘Meme ndi tshitupa tshiebe ne bumpianyi buebe munkatshi mua bena Isalele.’ (Nom. 18:20) Pavua Yehowa muambe ne: ‘Meme ndi tshitupa tshiebe,’ uvua mulaye bena Lewi tshintu tshitambe buimpe. Yehowa yeye mukuambile mêyi aa udi mua kudiumvua bishi? Udi mua kuanji kudiebeja ne: “Yehowa udiku mua kulaya muntu bu meme bualu bua nunku anyi?” Udi mua kudiebeja kabidi ne: “Lelu eu, Yehowa udi mua kulua bushuwa tshitupa tshia muena Kristo muena mapanga anyi?” Nkonko eyi idi ne mushinga bualu idi ikutangila wewe ne bantu baudi munange. Nunku tumone tshidi kuvuija Yehowa tshitupa tshietu kumvuija. Dikonkonona edi nedituambuluishe bua kumvua mudi Yehowa mua kulua tshitupa tshia bena Kristo lelu. Netumvue nangananga mudi Yehowa mua kulua tshitupa tshiebe nansha wewe muikale ne ditekemena dia kupeta muoyo mu diulu anyi pa buloba.

Yehowa uvua utabalela bena Lewi

3. Ntshinyi tshivua tshifikishe Nzambi ku disungula bena Lewi bua kumuenzela mudimu?

3 Kumpala kua Yehowa kupesha bena Isalele mikenji, bamfumu ba mêku bavua bakuata mudimu bu bakuidi bua mêku abu. Kadi pavua Yehowa mupeshe bena Isalele mikenji, wakasungula bamue bantu ba mu tshisamba tshia Lewi bua kuikala bakuidi ne bakuabu bambuluishi ba bakuidi. Bualu ebu buakenzeka mushindu kayi? Yehowa wakamba pavuaye mushipe banabute ba bena Ejipitu ne: uvua ‘mudijidile’ muanabute yonso wa bena Isalele. Bivua bileja ne: banabute bavua bantu bende. Pashishe Yehowa wakamba ne: uvua musue kuangata bena Lewi bua kumuenzela mudimu ‘pa miaba ya banabute ba munkatshi mua bena Isalele.’ Bu muvua bisamba bikuabu bia bana ba Isalele ne banabute ba bungi kupita bena Lewi, Yehowa wakambila bena Isalele bakuabu bua kufuta mushinga wa kupikula nawu banabute ba bena Isalele bavua ‘bapite balume ba bena Lewi bungi.’ (Nom. 3:11-13, 41, 46, 47) Nunku bavua mua kutuadija kuenzela Nzambi wa Isalele mudimu.

4, 5. (a) Bua bena Lewi, kuangata Nzambi bu tshitupa tshiabu kuvua kumvuija tshinyi? (b) Mmunyi muvua Nzambi ubakumbajila majinga abu?

4 Pavua Yehowa musungule bena Lewi bua kumuenzela mudimu, mmunyi muvuaye mulue tshitupa tshiabu? Yehowa wakapesha bena Lewi tshintu tshimpe, mmumue ne: mudimu wa mushinga mukole pamutu pa kubapesha tshitupa tshia buloba. “Buakuidi bua Yehowa” ke buvua bumpianyi anyi tshitupa tshiabu. (Yosh. 18:7) Nomba nshapita wa 18 udi utuambuluisha bua kumvua muvua bena Lewi mua kupeta bintu bia ku mubidi bivuabu nabi dijinga. (Bala Nomba 18:19, 21, 24.) Bena Lewi bavua bangata ‘tshintu tshia dikumi tshionso tshia mu Isalele bu bumpianyi buabu bua mudimu uvuabu benza.’ Bidi biumvuija ne: bavua bangata tshia dikumi tshia bintu bia pa madimi ne tshia bimuna. Pashishe bena Lewi pabu bavua bafila tshia dikumi tshia bintu bivuabu bapeta, mmumue ne: ‘bintu bivua bitamba buimpe’ bua kukumbajila bakuidi majinga abu. * (Nom. 18:25-29) Bavua kabidi bapesha bakuidi “milambu yonso ya bintu bia tshijila” ivua bena Isalele balua kulambula Nzambi muaba uvuabu bamutendelela. Nunku bakuidi bavua mua kueyemena Yehowa bua abakumbajile majinga abu.

5 Bamue batu bela meji ne: bena Isalele bavua bafila tshia dikumi tshikuabu tshivua tshiambuluisha mêku a bena Isalele bua kudia, kunua ne kusanka mu tshikondo tshia masangisha a tshijila a ku tshidimu. (Dut. 14:22-27) Kadi mu bidimu muanda mutekete bionso, bena Isalele bavua basekelela tshidimu tshia Nsabatu. Ku ndekelu kua tshidimu tshisatu ne tshisambombo tshionso tshia munkatshi mua bidimu muanda mutekete ebi, bena Isalele bavua bambuluisha bapele ne bena Lewi ne tshia dikumi etshi. Bua tshinyi bavua bambuluisha too ne bena Lewi? Bualu ‘kabavua ne tshitupa anyi bumpianyi’ mu Isalele to.​—Dut. 14:28, 29.

6. Bu muvua bena Lewi kabayi ne tshitupa tshia buloba, bavua basombele penyi?

6 Bikalabi ne: bena Lewi kabavua ne tshitupa tshia buloba, kadi bavua basombele penyi? Nzambi uvua ubatabalela. Wakapesha bena Lewi misoko 48 ne madimi avuamu. Mu misoko eyi muvua misoko isambombo ya tshisokomenu. (Nom. 35:6-8) Nunku bena Lewi bavua ne muaba wa kusombela pavuabu kabayi benza mudimu muaba wa tshijila wa Nzambi. Yehowa uvua ukumbajila bonso bavua badifile ku mudimu wende majinga abu. Nunku mmunyi muvua bena Lewi mua kuleja ne: Yehowa uvua tshitupa tshiabu? Mpavuabu bitaba ne: Yehowa uvua ne bukole bua kubapesha tshionso tshivuabu natshi dijinga ne uvua musue kubambuluisha.

7. Bena Lewi bavua ne bua kuikala ne tshinyi bua Yehowa kuluaye tshitupa tshiabu?

7 Bilondeshile mikenji, kabavua mua kunyoka muena Isalele uvua kayi ufila tshia dikumi to. Dîba divua bantu kabayi batumikila mukenji wa tshia dikumi, bakuidi ne bena Lewi bavua batata bua bualu ebu. Ke tshivua tshienzeke mu matuku a Nehemiya. Bena Lewi bavua benza mudimu mu madimi ne kabavua bapeta mushindu wa kuenza mudimu wa Nzambi to. (Bala Nehemiya 13:10.) Bena Lewi bavua mua kupeta bivuabu bakengela anu pavuabu batumikila Yehowa. Bakuidi ne bena Lewi bavua ne bua kueyemena Yehowa ne mishindu ivuaye ukuata nayi mudimu bua kubambuluisha.

Bena Lewi bavua bangata Yehowa bu tshitupa tshiabu

8. Ntshinyi tshivua tshitonde Asafa muena Lewi?

8 Tshisamba tshia bena Lewi tshivua ne bua kumona Yehowa bu tshitupa tshiabu. Kadi bamue bena Lewi bavua bamba ne: ‘Yehowa udi tshitupa tshiabu’ pavuabu bakula bua malanda abu ne Nzambi ne bua muvuabu bamueyemene. (Muad. 3:24) Tshilejilu, Bible udi wakula bua muimbi ne mufundi wa Misambu muena Lewi uvua wamba muvua Yehowa tshitupa tshiende. Diende uvua mua kuikala Asafa, umue wa mu dîku dia Asafa muimbi munene wa misambu wa bena Lewi wa mu tshikondo tshia mukalenge Davidi. (1 Kul. 6:31-43) Tudi tubala mu Musambu wa 73 muvua Asafa mutuadije kumvuila bantu babi mukawu ne muvuaye kayi umvua bua tshinyi bavua bamueneka bikale ne nsombelu muimpe. Wakamba ne: ‘Bulelela, ngakalengeja mutshima wanyi patupu, ngakowa bianza bianyi pangakadi tshiyi ne tshilumbu.’ Bidi bimueneka ne: Asafa uvua mupue muoyo mu tshikondo kampanda ne: mudimu uvuaye wenzela Yehowa uvua wa pa buawu. Wakapua muoyo ne: Yehowa uvua tshitupa tshiende. Biakamutonda too ne ‘pakabuelaye mu muaba wa tshijila wa Nzambi.’​—Mus. 73:2, 3, 12, 13, 17.

9, 10. Bua tshinyi Asafa uvua mua kuamba ne: Nzambi uvua ‘bumpianyi buende tshiendelele’?

9 Asafa wakatuadija kuela meji mu mushindu mukuabu pavuaye pa muaba wa tshijila. Bualu bua nunku budi mua kuikala bukadi bukufikile pebe. Bua musangu kampanda uvua mua kuikala mupue muoyo mushinga udi nawu mudimu uudi wenzela Yehowa ne kutuadija kuela meji bua kupeta bintu bia ku mubidi. Kadi paudi ulonga Bible ne ubuela mu bisangilu udi utuadija kabidi kuela meji a buena a Yehowa. Asafa wakumvua tshivua mua kufikila bantu babi pashishe. Wakelangana meji pa malu mimpe avuaye upeta mu mudimu wa Nzambi. Ndekelu wa bionso wakamba ne: Yehowa uvua mua kumukuata ku tshianza tshia balume ne kumulombola. Dîba adi uvua mua kuambila Yehowa ne: ‘Kakuena mukuabu pa buloba undi musue anu wewe.’ (Mus. 73:23, 25) Pashishe wakamba muvua Yehowa tshitupa tshiende. (Bala Musambu wa 73:26.) Asafa wakamba ne: ‘Mubidi wanyi ne mutshima wanyi bidi bipanga.’ Kadi wakamba kabidi muvua Nzambi muikale ‘bumpianyi buende tshiendelele.’ Uvua mumanye ne: Yehowa uvua mua kumuvuluka bua kashidi, bualu uvua mulunda wende ne kavua mua kupua muoyo mudimu uvuaye umuenzela. (Muam. 7:1) Bualu ebu buvua mua kuikala buambuluishe Asafa. Wakamba ne: ‘Bidi bimpe bua meme kusemena pabuipi ne Nzambi. Ngakuvuija Mukalenge Yehowa tshinyemenu tshianyi, bua mmanye bianyi mua kuambila bantu bua midimu yebe yonso.’​—Mus. 73:28.

10 Nunku pavua Asafa muambe ne: Nzambi uvua tshitupa tshiende, kavua wakula anu bua bintu bia ku mubidi bivuaye upeta bua muvuaye muena Lewi to. Uvua nangananga wakula bua mudimu uvuaye wenzela Yehowa ne bua malanda avuaye nawu ne Mutambe bunene wa mu diulu. (Yak. 2:21, 23) Bua Asafa kutungunukaye ne kuikala mulunda wa Yehowa, uvua ne bua kuikala ne ditabuja kudi Yehowa ne kumueyemena. Uvua ne bua kuikala mushindike ne: Yehowa uvua ne bua kumuvudijila disanka mu matuku avua alua anu yeye umutumikila. Udi mua kuikala mushindike pebe ne: Yehowa neakuenzele bia muomumue.

11. Ndukonko kayi luvua Yelemiya muele Yehowa? Mmunyi muvua Yehowa mumuandamune?

11 Muena Lewi mukuabu uvua muambe ne: Yehowa udi tshitupa tshiende mmuprofete Yelemiya. Tukonkononayi tshivuaye musue kuamba. Uvua musombele mu Anatota, musoko wa bena Lewi uvua pabuipi ne Yelushalema. (Yel. 1:1) Tshikondo kampanda, Yelemiya uvua pende mukonke Yehowa bua tshinyi bantu babi bavua ne nsombelu muimpe eku bantu bavua benza malu mimpe bakenga. (Yel. 12:1) Pavuaye mumone malu avua enzeka mu Yelushalema ne mu Yuda, wakaleja Yehowa muvuaye ne kanyinganyinga. Yelemiya uvua mumanye ne: Yehowa utu wenza anu malu makane. Yehowa wakandamuna lukonko luvua Yelemiya mumukonke pakamuambilaye bua kumanyisha mukenji wa dibutuka ne pavuaye mukumbaje mulayi eu pashishe. Bonso bavua batumikila Yehowa bakapanduka, kadi bantu babi bavua kabayi bateleje didimuija adi bakafua.​—Yel. 21:9.

12, 13. (a) Ntshinyi tshivua tshifikishe Yelemiya ku diamba ne: ‘Yehowa udi bumpianyi buanyi’? Uvua ne lungenyi kayi? (b) Bua tshinyi bena mu bisamba bikuabu bia mu Isalele bavua ne bua kuikala ne ditekemena anu bu Yelemiya?

12 Pashishe, pavua Yelemiya mutangile buloba buabu ne mumone muvuabu bushale munda mutupu ne bunyangakaja, wakadimona anu bu uvua wenda mu mîdima. Bivua bienze anu bu ne: Yehowa uvua ‘mumushikike bu mudi bantu bakafua kale.’ (Mua. 1:1, 16; 3:6) Yelemiya uvua muambile bena Isalele bua kupingana kudi Tatuabu wa mu diulu, kadi bakalua bantu babi menemene, kufikishabi Yehowa ku dibutula Yelushalema ne Yuda. Yelemiya wakanyingalala bua bualu ebu nansha muvuaye wenza malu mimpe. Nansha muvuaye ne kanyinganyinga, Yelemiya wakamba ne: ‘Katuena babutudibue bonso.’ Wakakula bua luse lua Yehowa wamba ne: ‘Ludi lupialupia ku dinda ne ku dinda.’ Pashishe Yelemiya wakalua kuamba ne: ‘Yehowa udi bumpianyi buanyi.’ Utshivua ne tshintu kampanda tshia mushinga mukole, mmumue ne: mudimu wende wa buprofete uvuaye wenzela Yehowa.​—Bala Muadi 3:22-24.

13 Munkatshi mua bidimu 70, buloba bua bena Isalele buvua bushale munda mutupu ne bunyangakaja. (Yel. 25:11) Kadi pavua Yelemiya muambe ne: ‘Yehowa udi bumpianyi buanyi’ uvua muleje muvuaye mueyemene Yehowa. Dieyemena edi diakamupesha mpunga wa kuleja muvuaye ne “ditekemena,” mmumue ne: kuindila Yehowa ne lutulu luonso bua akose tshilumbu. Bisamba bionso bia bena Isalele biakajimija bumpianyi buabi, nunku bavua ne bua kuikala ne ditekemena anu bu divua nadi Yelemiya. Bavua ne bua kutekemena anu Yehowa nkayende. Panyima pa bidimu 70 bakalukila mu buloba buabu ne bavua ne diakalenga dia kuenzela Yehowa mudimu.​—2 Kul. 36:20-23.

Bantu bakuabu bavua pabu mua kuangata Yehowa bu tshitupa tshiabu

14, 15. Pa kumbusha bena Lewi, mbanganyi bakuabu bavua bangata Yehowa bu tshitupa tshiabu? Bua tshinyi?

14 Asafa ne Yelemiya bonso babidi bavua ba mu tshisamba tshia Lewi, ki nganu bena Lewi nkayabu bavua ne diakalenga dia kuenzela Yehowa mudimu to. Nsonga Davidi uvua ne bua kulua mukalenge wa Isalele wakabikila Nzambi ne: ‘Bumpianyi buanyi mu buloba bua badi ne muoyo.’ (Bala Musambu wa 142:1, 5.) Pavua Davidi mufunde Musambu eu kavua musombele mu dibalasa anyi mu nzubu kampanda to. Kadi uvua mu lubuebue muvuaye musokome bena lukuna bende. Davidi uvua mua kuikala musokome mu lubuebue misangu mitue ku ibidi. Musangu wa kumpala uvua musokome pabuipi ne tshimenga tshia Adulama ne musangu muibidi mu tshipela tshia Ene-gedi. Bidi bimueneka ne: uvua mua kuikala mufundile Musambu wa 142 mu lumue lua ku mbuebue eyi.

15 Davidi uvua mua kuikala mufundile Musambu eu mu lubuebue bualu uvua wenda usokoma mukalenge Shaula. Shaula uvua ukeba kushipa Davidi, ke bualu kayi Davidi uvua munyemene mu lubuebue muvuabu kabayi mua kumukuata. (1 Sam. 22:1, 4) Mu muaba musokome eu, Davidi uvua mua kuikala mumvue ne: kavua ne mulunda uvua mua kumulama to. (Mus. 142:4) Ke dîba divua Davidi mulombe Nzambi bua amuambuluishe.

16, 17. (a) Bua tshinyi Davidi uvua mudimone bu ne: kavua ne wa kumuambuluisha? (b) Nnganyi uvuaye mua kulomba diambuluisha?

16 Kumpala kua Davidi kufunda Musambu wa 142, uvua mua kuikala mupete lumu lua tshivua tshienzekele muakuidi munene Ahimeleke. Ahimeleke wakambuluisha Davidi kayi mumanye ne: Davidi uvua unyema Shaula. Bua mukawu, mukalenge Shaula wakatuma dîyi bua bashipe Ahimeleke ne dîku diende. (1 Sam. 22:11, 18, 19) Davidi uvua mumvue bu ne: lufu lua Ahimeleke ne dîku diende luvua pa makaya ende. Bivua anu bu ne: yeye ke uvua mushipe muakuidi uvua mumuambuluishe. Bu wewe muikale Davidi, ke muuvua mua kudiumvua pebe anyi? Kusakidila pa kanyinganyinga kavuaye naku, Davidi kavua ne dikisha bualu Shaula uvua mutungunuke anu ne kumukeba bua kumushipa.

17 Katupa kakese panyima pa lufu lua Ahimeleke, muprofete Samuele uvua muele Davidi manyi bua kuluaye mukalenge wakafua pende. (1 Sam. 25:1) Davidi uvua mua kudimona nkayende muenze bu ne: kavua ne wa kumuambuluisha. Kadi uvua mumanye ne: Yehowa uvua mua kumuambuluisha. Kavua ne mudimu wa pa buawu wa buena uvua bena Lewi benza to, kadi bakamuela manyi bua kuenza mudimu mukuabu wa pa buawu. Uvua ne bua kulua mukalenge wa tshisamba tshia Nzambi. (1 Sam. 16:1, 13) Nunku Davidi uvua wambila Yehowa malu onso avuaye nawu munda ne wakatungunuka ne kumueyemena. Wewe pebe udi mua kuangata Yehowa bu tshitupa tshiebe. Udi mua kumueyemena ne kutungunuka ne kuenza mudimu wende ne muoyo mujima.

18. Mmushindu kayi uvua batendeledi ba Yehowa batudi bakuile mu tshiena-bualu etshi baleje ne: bavua bangata Yehowa bu tshitupa tshiabu?

18 Bantendeledi ba Yehowa batudi bakuile mu tshiena-bualu etshi bavua bangata Yehowa bu tshitupa tshiabu. Bivua bisua kumvuija tshinyi? Bivua biumvuija ne: buonso buabu bavua bapete mudimu kampanda wa kuenzela Yehowa. Bavua kabidi bashindike ne: Yehowa uvua ne bua kubatabalela. Bena Lewi ne bena Isalele bakuabu bu mudi Davidi bavua mua kuangata Nzambi bu tshitupa tshiabu. Mmunyi mutudi mua kubidikija ne kuangata Yehowa bu tshitupa tshietu? Netumone tshitudi mua kuenza mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 4 Bua kumanya muvua Yehowa ukumbajila bakuidi majinga abu, bala mukanda wa Étude perspicace des Écritures, Volume 2 dibeji dia 655-656.

Newandamune munyi?

• Mmu mushindu kayi muvua Yehowa muikale tshitupa tshia bena Lewi?

• Ntshinyi tshivua Asafa, Yelemiya ne Davidi benze bua kuleja muvua Yehowa muikale tshitupa tshiabu?

• Nngikadilu kayi uudi ne bua kuikala nende bua Nzambi ikale tshitupa tshiebe?

[Nkonko ya dilonga]

[Lungenyi lunene lua mu dibeji 8]

Bena Lewi kabavua bapete tshitupa tshia buloba bu bumpianyi to. Kadi Yehowa uvua tshitupa tshiabu bualu bavua ne diakalenga dinene dia kumuenzela mudimu

[Tshimfuanyi mu dibeji 7]

Mmunyi muvua Yehowa muikale tshitupa tshia bakuidi ne bena Lewi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Asafa bua kutungunuka ne kuangata Yehowa bu tshitupa tshiende?