Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tudi “benyi ne bena luendu” mu buloba ebu bubi

Tudi “benyi ne bena luendu” mu buloba ebu bubi

Tudi “benyi ne bena luendu” mu buloba ebu bubi

‘Bantu bonso aba bakitabuja ne: tudi benyi ne bena luendu pa buloba ebu.’​—EB. 11:13.

1. Yezu wakamba tshinyi bua luseke ludi bayidi bende ne bua kuikala mu bulongolodi ebu?

YEZU wakamba bua bayidi bende ne: ‘Badi pa buloba.’ Kadi wakumvuija ne: ‘Kabena ba pa buloba, bu mundi meme tshiyi wa pa buloba.’ (Yone 17:11, 14) Nunku, Yezu wakaleja patoke luseke ludi bayidi bende balelela ne bua kulamata “tshikondo etshi” tshidi Satana muikale nzambi watshi. (2 Kol. 4:4) Nansha mudibu mu bulongolodi ebu bubi, kabena ba pa buloba. Nsombelu wabu mu bulongolodi ebu udi ne bua kuikala bu wa “benyi ne bena luendu.”​—1 Pet. 2:11.

Bavua bu “benyi ne bena luendu”

2, 3. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Hanoka, Noa, Abalahama ne Sala bavua bu “benyi ne bena luendu”?

2 Katshia ku bikondo bia kale, bantu badi balamate Yehowa batu anu bashilangane ne bena mu bulongolodi ebu bubi budibu basombele. Kumpala kua mvula wa kabutu, Hanoka ne Noa ‘bakenda ne Nzambi.’ (Gen. 5:22-24; 6:9) Buonso bavua bamanyisha ne dikima malumbuluisha a Yehowa avua atangila bulongolodi bubi bua Satana. (Bala 2 Petelo 2:5; Yuda 14, 15.) Bu muvuabu benda ne Nzambi mu bulongolodi bubi, Hanoka “wakasankisha Nzambi” ne Noa ‘wakadi muakane tshishiki mu tshikondo tshiende.’​—Eb. 11:5; Gen. 6:9.

3 Pavua Nzambi mubabikile, Abalahama ne Sala bakalekela nsombelu muimpe uvuabu nende mu Ula wa bena Kasada ne kuitaba lutatu lua kusomba mu buloba bua bende bu bena luendu. (Gen. 11:27, 28; 12:1) Mupostolo Paulo wakamba ne: ‘Bua ditabuja Abalahama, pakabikidibueye wakatumikila bua kuyaye ku muaba wakadiye wamba kuangata bu bumpianyi; wakalupuka, kayi mumanye kuakadiye uya. Bua ditabuja wakashikama mu buloba bua mulayi; bu udi mu buloba bua bende, wakashikama biende mu nzubu wa bilulu, ne Isaka ne Yakoba, bapianyi nende ba mulayi muomumue.’ (Eb. 11:8, 9) Paulo wakakula bua bantu badi balamate Yehowa nunku wamba ne: ‘Bantu aba bonso bakafua mu ditabuja kabayi banji kuangata biakabalayabu, kadi bamane kubitangila ne kubinemekela pa bule, ne bamane kuitabuja ne: tudi benyi ne bena luendu pa buloba ebu.’​—Eb. 11:13.

Badi badimuija bena Isalele

4. Ndidimuija kayi divuabu bapeshe bena Isalele kumpala kua kuluabu benyi ne bena luendu mu buloba buabu?

4 Bena Isalele badi ndelanganyi ya Abalahama bakavula bikole ne kulua tshisamba tshivua ne mikenji ne buloba. (Gen. 48:4; Dut. 6:1) Bena Isalele kabavua ne bua kupua muoyo ne: Muena buloba buvuabu basombele uvua Yehowa to. (Lew. 25:23) Bavua anu bu bafutshidi badi ne bua kulonda tshidi Muena lupangu wamba. Kabidi bavua ne bua kuvuluka ne: ‘muntu kena wikala ne muoyo bua biakudia nkayabi,’ ne kabavua mua kulekela bintu bia ku mubidi bibafikisha ku dipua Yehowa muoyo to. (Dut. 8:1-3) Kumpala kua bena Isalele kusomba mu buloba buabu, bavua bapete didimuija edi: ‘Palua Yehowa Nzambi wenu nenu mu buloba buakalayaye batatu benu Abalahama ne Isaka ne Yakoba bua kunupabu, misoko minene ne miakane inudi kanuyi bibake ne nzubu miuwule tente ne bintu bimpe binudi kanuyi buwuje, ne mena a mâyi akumbulabu anudi kanuyi bumbule, ne madimi a tumuma tukese ne mitshi ya olive binudi kanuyi bakune, nuenu nenudie nenukute mafu tente; pashishe nudimukayi bua kanupu Yehowa muoyo.’​—Dut. 6:10-12.

5. Bua tshinyi Yehowa wakabenga tshisamba tshia Isalele? Wakasungula tshisamba kayi tshipiatshipia?

5 Didimuija edi divua ne mushinga. Mu matuku a Nehemiya, bena Lewi kampanda bakavuluka ne bundu ku mêsu malu avua menzeke pavua bena Isalele babuele mu Buloba bulaya. Pakasomba bena Isalele mu nzubu mimpe ne kupeta biakudia ne mvinyo bia bungi, ‘bakadia, bakukuta, bakadiunda.’ Bakatombokela Yehowa ne kushipabu too ne baprofete bavuaye mutume bua kubadimuija. Nunku Yehowa wakabalekela mu bianza bia baluishi. (Bala Nehemiya 9:25-27; Hosh. 13:6-9) Pashishe, ku bukokeshi bua bena Lomo, bena Yuda bavua kabayi ne ditabuja bakafika too ne ku dishipa Masiya uvuabu balaye. Yehowa wakababenga ne wakasungula tshisamba tshipiatshipia, Isalele wa mu nyuma.​—Mat. 21:43; Bien. 7:51, 52; Gal. 6:16.

‘Kanuena ba pa buloba’

6, 7. (a) Mmunyi muudi mua kumvuija tshivua Yezu muambe bua luseke ludi bayidi bende ne bua kuikala mu bulongolodi ebu? (b) Bua tshinyi bena Kristo balelela kabavua mua kulua bena mu bulongolodi bua Satana?

6 Anu mudibi bileja ku ntuadijilu kua tshiena-bualu etshi, Yezu Kristo udi muikale Mutu wa tshisumbu tshia bena Kristo mmuleje patoke muvua bayidi bende ne bua kuikala batapuluke ne bena mu bulongolodi ebu bubi bua Satana. Matuku makese kumpala kua lufu luende, Yezu wakambila bayidi bende ne: ‘Bu nuenu bikale ba pa buloba, ba pa buloba bakadi kusua bantu babu; kadi bualu bua nuenu kanuena ba pa buloba, ngakunusungula mu ba pa buloba, nunku ba pa buloba badi nenu lukuna.’​—Yone 15:19.

7 Bu muvua buena Kristo buenda buvula, bena Kristo bavuaku ne bua kuitaba malu a mu bulongolodi ebu ne kuluabu bena pa buloba anyi? Tòo. Muaba wonso uvuabu basombele, bavua anu bashilangane ne bena mu bulongolodi bua Satana. Bidimu bu 30 panyima pa lufu lua Kristo, mupostolo Petelo wakafundila bena Kristo bavua basombele miaba mishilangane mu Lomo ne: ‘Bananga, ndi nnutendekena bu benyi ne bena luendu ba pa buloba ne: nuepuke ku nkuka ya mibidi idi iluangana ne mioyo yenu; nuikale ne bienzedi bienu bimpe munkatshi mua bisamba bia bende.’​—1 Pet. 1:1; 2:11, 12.

8. Mufundi kampanda wakamba tshinyi bua muvua bena Kristo ba kumpala bangata malu a pa buloba?

8 Mufundi wa malu a kale Kenneth Scott Latourette wakajadika muvua bena Kristo ba kumpala bikale “benyi ne bena luendu” mu tshikondo tshivua bena Lomo bakokesha wamba ne: “Bantu bonso mbamanye bimpe ne: mu bidimu nkama isatu bia ku ntuadijilu bia buena Kristo, bena Kristo bavua bakengeshibue bikole . . . Bavua bababanda ne malu mashilangane. Bu muvuabu babenga kubuelakana mu bilele bia bampangano, bavua babamba muvuabu kabayi bitabuja dikalaku dia Nzambi. Bu muvuabu babenga kubuelakana mu malu bu mudi: mafesto a bampangano, dijikija lutetuku divua bena Kristo bamona ne: divua ne malongesha a bampangano ne malu a tshiendenda, bavua babaseka ne babamba muvuabu bakine bantu nabu.”

Tuikale bu badi kabayi benza mudimu ne bintu bia pa buloba

9. Bu mutudi bena Kristo balelela, mmunyi mutudi tuleja ne: ‘katuena bakine bantu netu’?

9 Nsombelu udi mushindu kayi lelu? Tudi tuangata ‘bulongolodi ebu bubi’ anu muvua bena Kristo ba kumpala babuangata. (Gal. 1:4) Bua bualu ebu, bantu ba bungi kabena bumvua mushindu utudi tuenza malu ne bakuabu badi batukina. Bushuwa ‘katuena bakine bantu netu.’ Bu mutudi banange bantu netu, tudi tuya ku nzubu ne ku nzubu tudienzeja bua kuyukila ne muntu yonso bua ‘lumu luimpe lua bukalenge bua Nzambi.’ (Mat. 22:39; 24:14) Tudi tuenza nunku bualu tudi batuishibue ne: Bukalenge bua Yehowa budi Yezu ulombola bukadi pa kubutula mu katupa kîpi emu makalenge a bantu ne kupingaja bulongolodi bupiabupia bua buakane.​—Dan. 2:44; 2 Pet. 3:13.

10, 11. (a) Mmunyi mutudi mua kukuata mudimu ndambu ne malu a pa buloba? (b) Mmu mishindu kayi mudi bena Kristo badi badimuke babenga kuenza mudimu bikole ne malu a pa buloba?

10 Bu mudi nshikidilu wa bulongolodi ebu musemene pabuipi, tuetu batendeledi ba Yehowa tudi bamone ne: edi ki ndîba dia kudina ne kasuki mu malu a pa buloba bukadi pa kubutuka ebu to. Tudi tutumikila mêyi a Paulo a ne: ‘Bana betu ndi nnuambila ne: musangu udi mushale udi mukepe. Nunku bantu badi basumba bintu bikale bu badi kabayi ne bintu ne bantu badi balonda malu a pa buloba bikale bu bantu badi kabayi bukuta nawu; bualu bua tshimuenekelu tshia malu a pa buloba ebu netshijimine.’ (1 Kol. 7:29-31) Kadi mmunyi mudi bena Kristo lelu bakuata mudimu ne malu a pa buloba? Badi benza nanku padibu bakuata mudimu ne biamu bipiabipia bua kulongesha malu a mu Bible pa buloba bujima mu miakulu mivule. Badi benza mudimu bua kupeta makuta adibu nawu dijinga bua kudiambuluisha. Badi basumba bintu bia mu bulongolodi ebu bidibu nabi dijinga. Kadi badi baleja ne: ki mbadina ne kasuki mu malu a pa buloba padibu bateka bintu ne malu a pa buloba pa muaba wabi.​—Bala 1 Timote 6:9, 10.

11 Bena Kristo badimuke badi baleja mudibu kabayi baditua mu malu a pa buloba ku mushindu udibu bangata dilonga tulasa tubandile. Bantu ba bungi mu bulongolodi ebu badi bamona kulonga tulasa tubandile bu mushindu udibu mua kupeta mudimu wa makuta a bungi ne disanka mu nsombelu wabu. Kadi tuetu bena Kristo tudi benyi ne bena luendu, ne tudi tuipatshila malu mashilangane ne abu. Tudi tuepuka bua ‘kuteka meji etu ku malu mapite’ anyi manene. (Lomo 12:16; Yel. 45:5) Bu mutudi bayidi ba Yezu tudi tutumikila didimuija diende dia ne: ‘Nudimuke, kanukumi mitshima ku biuma; bua muntu kena ne muoyo bualu bua bungi bua bintu bidiye nabi.’ (Luka 12:15) Nunku bansonga bena Kristo mbalombibue bua kudifundila bipatshila mu mudimu wa Nzambi, badi ne bua kulonga kalasa kakumbanyine kadi mua kubambuluisha bua kukumbaja majinga abu a mushinga padibu badilongolola bua kuenzela Yehowa mudimu ne ‘mutshima wabu wonso ne muoyo wabu wonso ne bukole buabu buonso ne lungenyi luabu luonso.’ (Luka 10:27) Buobu benze nunku badi mua kulua ‘babanji ku mêsu kua Nzambi.’​—Luka 12:21; bala Matayo 6:19-21.

Katulekedi tunyinganyinga tua mu nsombelu tutupuila panshi

12, 13. Mmunyi mudi ditumikila dia mêyi a Yezu adi mu Matayo 6:31-33 dituvuija bashilangane ne bantu ba mu bulongolodi ebu?

12 Bantu ba Yehowa mbashilangane ne bantu ba pa buloba mu mushindu udibu bangata bintu bia ku mubidi. Bua bualu ebu, Yezu wakambila bayidi bende ne: ‘Kanutambi kuelangana meji ne: netudie tshinyi? Netunue tshinyi? Netudiluatshishe tshinyi? Bisamba bia bende bidi bikeba bintu ebi bionso; Tatu wenu udi mu diulu udi mumanye ne: nudi ne bintu ebi bionso bualu. Kadi diambedi kebayi bukalenge buende ne buakane buende, nunku nebanupe bintu ebi bionso.’ (Mat. 6:31-33) Bena Kristo netu ba bungi mbadimuene nkayabu mudi Tatuetu wa mu diulu ubapesha bintu bidibu nabi dijinga.

13 ‘Lupetu ludi lutamba bulengele ludi buimpe bua Nzambi busangisha ne mutshima mupole.’ (1 Tim. 6:6) Bantu ba mu bulongolodi ebu kabatu bitaba bualu ebu to. Tshilejilu padi bansonga babuela mu dibaka, ba bungi ba kudibu batu bajinga diakamue kupeta bintu bionso bidibu nabi dijinga bu mudi nzubu muikale ne bionso bidi bikengela, mashinyi ne bintu bipiabipia bidi bipatuke. Kadi bena Kristo badi bu benyi ne bena luendu kabena balekela majinga abu abasaka bua kuenza malu adibu kabayi mua kukumbaja. Bushuwa, bidi bienza disanka bua kumona mudi ba bungi balekela bintu bia ku mubidi bua kufila dîba diabu ne bukole buabu mu mudimu wa Yehowa bua kuyisha malu a Bukalenge ne tshisumi. Bakuabu badi benza mudimu wa bumpanda-njila, wa ku Betele, wa butangidi buena ngendu anyi wa bumisionere. Tudi ne dianyisha bua mudimu udibu benza ne muoyo mujima kudi batendeledi netu ba Yehowa.

14. Ntshinyi tshitudi mua kulongela ku lusumuinu lua Yezu lua mumiaminyi wa ntete?

14 Mu lusumuinu luende lua mumiaminyi wa ntete, Yezu wakamba mudi ‘meji a malu a pa buloba ne mashimi a biuma’ mua kunyanga Dîyi dia Nzambi mu mitshima yetu ne kutupangisha bua kukuama mamuma. (Mat. 13:22) Patudi ne disanka bua mutudi benyi ne bena luendu mu bulongolodi ebu, bidi bituambuluisha bua kubenga kubuela mu buteyi ebu. Kadi bidi bituambuluisha bua kuikala ne dîsu ‘dimpe’ didi ditangija ku Bukalenge bua Nzambi ne kuteka malu abu pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu.​—Mat. 6:22.

“Buloba budi bujimina”

15. Mmêyi a Yone kayi adi aleja lungenyi ne malu adi bena Kristo balelela ne bua kuenza pa bidi bitangila bulongolodi ebu bubi?

15 Bualu bunene budi buenza bua tuetu bena Kristo balelela tuikale tudimona bu “benyi ne bena luendu” mu bulongolodi ebu budi ne: tudi batuishibue ne: nkubushadile matuku makese. (1 Pet. 2:11; 2 Pet. 3:7) Bualu ebu budi bulenga mapangadika atudi tuangata mu nsombelu wetu, majinga etu ne malu atudi tuipatshila. Mupostolo Yone wakabela bena Kristo nende bua kabanangi buloba ne malu adimu bualu “buloba budi bujimina ne lukuka luabu kabidi; kadi yeye udi wenza mudi disua dia Nzambi udi ushalaku tshiendelele.”​—1 Yone 2:15-17.

16. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: mbatusungule bua kuikala bantu ba pa buabu?

16 Bavua bambile bena Isalele ne: bobu batumikile Yehowa bavua mua kulua ‘bantu bende ba munkatshi mua bantu bonso.’ (Ekes. 19:5) Pavua bena Isalele ne lulamatu bavua bashilangane ne bisamba bikuabu mu mushindu uvuabu batendelela ne ku nsombelu wabu. Bia muomumue lelu, Yehowa mmusungule bantu badi batapuluke ne bulongolodi bua Satana. Bible udi wamba ne: ‘Patuapidia malu adi kaayi a Nzambi ne nkuka ya pa buloba, tuikale ne meji mapuekele ne makane ne a Nzambi patutshidi pa buloba ebu, patudi tuindila ditekemena dietu dia disanka, ne dimueneka dia butumbi bua Nzambi munene ne Musungidi wetu, Yezu Kristo. Yeye wakadifila bua bualu buetu, bua kutupikula ku malu mabi onso, ne bua kudilengejila bantu badi mua kuikala bende bine, bikala ne lukunukunu lua kuenza midimu mimpe.’ (Tito 2:11-14) Mu “bantu” abu mudi bena Kristo bela manyi ne ‘mikoko mikuabu’ ya Yezu miliyo mivule badi babambuluisha.​—Yone 10:16.

17. Bua tshinyi bela manyi ne mikoko mikuabu kabakunyingalala bua muvuabu benyi ne bena luendu mu bulongolodi ebu bubi?

17 ‘Ditekemena dia disanka’ didi nadi bela manyi ndia kukokesha ne Kristo mu diulu. (Buak. 5:10) Pakumbana ditekemena didi nadi mikoko mikuabu bua kupeta muoyo wa kashidi pa buloba, kabakuikala kabidi benyi ne bena luendu pa buloba ebu bubi to. Nebikale ne nzubu mimpe ne biakudia bia bungi ne biakunua. (Mus. 37:10, 11; Yesh. 25:6; 65:21, 22) Bishilangane ne bena Isalele, kabakupua muoyo ne: malu onso au mmafumine kudi Yehowa, “Nzambi wa buloba buonso.” (Yesh. 54:5) Bela manyi ne mikoko mikuabu kabakunyingalala bua muvuabu benyi ne bena luendu mu bulongolodi ebu bubi to.

Newandamune munyi?

• Mmunyi muvua bena lulamatu ba kale bikale benyi ne bena luendu?

• Mmunyi muvua bena Kristo ba kumpala bangata malu a mu bulongolodi ebu?

• Mmunyi mudi bena Kristo batshintshikila mushindu udibu bakuata mudimu ne malu a mu bulongolodi ebu?

• Bua tshinyi katuakunyingalala nansha kakese bua mutudi benyi ne bena luendu mu bulongolodi ebu bubi?

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 18]

Bena Kristo ba kumpala kabavua babuelakana mu dijikija lutetuku divua ne malu a tshikisu ne a tshiendenda