Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mmunyi muutu ufila Mibelu?

Mmunyi muutu ufila Mibelu?

Mmunyi muutu ufila Mibelu?

Bakatuku bakulombe mubelu anyi? Tshilejilu, kabatuku banji kukuebeja ne: ‘Ndi mua kuenza tshinyi? Ndiku mua kuya mu tshibilu etshi anyi? Ndiku mua kuenza mudimu eu anyi? Ndiku mua kutantshilangana ne muntu eu bua kuselangana nende anyi?’

Bantu badi mua kukuebeja ne muoyo mujima bua ubambuluishe bua kuangata mapangadika adi mua kulenga malanda abu ne balunda babu, bena mu dîku diabu anyi ne Yehowa. Mibelu iwabapesha neyimanyine pa tshinyi? Utu ne tshibidilu tshia kuenza tshinyi paudi ubela bantu? Nansha bualu buikale bupepele anyi bukole, mbimpe kulonda mubelu udi mu Nsumuinu 15:28 udi wamba ne: “Mutshima wa muntu muakane udi welangana meji a bualu budiye mua kukudimuna.” Tumonayi mudi malu atanu a mu Bible adi alonda aa mua kutuambuluisha bua kubelangana.

1 Umanye bualu bimpe.

‘Biakudimuna muntu dîyi kayi muanji kuteleja matshi diambedi, bualu ebu budi bulua bupote ne bundu kudiye.’​NSU. 18:13.

Bua tuetu kufika ku difila mibelu mimpe tudi ne bua kumanya nsombelu ne lungenyi bia muntu udi ukeba diambuluisha. Tuangate tshilejilu: muntu yeye mukubikile ku telefone ukuebeja mudiye mua kufika kumbelu kuebe bimpe, wewe musue kumuambuluisha tshiudi ne bua kuanji kumanya ntshinyi? Udiku mua kumuambila njila muimpe udiye mua kulonda kuyi muanji kumanya muaba udiye anyi? Kuakuenza nanku to. Bia muomumue bua kufila mibelu miakane, mbimpe kuanji kumanya nsombelu ne lungenyi bidi nabi muntu udi ukeba mibelu. Kudiku amue malu atudi mua kutangila adi mua kuenza bua ne: tuandamune mu mushindu kampanda peshi kansanga anyi? Tuetu katuyi bamanye bimpe mudi bualu, tudi mua kufila mibelu idi mua kupangisha muntu tshia kuenza.​—Luka 6:39.

Mbimpe kuanji kumanya bungi bua makebulula akadi muntu muenze. Udi kabidi mua kuela muntu udi ukeba mibelu nkonko bu mudi: “Mmêyi kayi a mu Bible audi mumone ne: adi umvuangana ne bualu ebu?” “Mmalu mimpe ne mabi kayi adi mua kumueneka mu tshilumbu etshi?” “Mmakebulula kayi aukadi muenze?” “Mmibelu kayi ikadi bantu bakuabu bu mudi bakulu ba mu tshisumbu, baledi bebe anyi muntu udi ukulongesha Bible bakupeshe?”

Mandamuna a muntu adi mua kutuambuluisha bua kumanya tshikadiye muenze bua tshilumbu atshi. Kabidi mibelu yetu neyimanyine pa malu akadi bantu bakuabu bambe. Tudi kabidi mua kujingulula bikala muntu ukeba anu muntu udi ufila mibelu idi ‘yafunya ku matshi.’​—2 Tim. 4:3, MMM.

2 Kuikadi ufila mandamuna lukasa.

‘Muntu yonso umvue biende lubilu, atukije kayi muanji kuakula.’​YAK. 1:19.

Lungenyi luimpe ludi mua kutusaka bua kuandamuna lukasa lukasa. Kadi kuenza nunku kudiku mua kuikala kuimpe nangananga patudi tufila mibelu pa bualu butudi katuyi bamanye bimpe anyi? Nsumuinu 29:20 udi wamba ne: ‘Udi umona muntu udi wamba mêyi ende lukasa lukasa anyi? Ditekemena didibu nadi bua mupote didi dipita didibu nadi bua muntu au bunene.’

Anji jadika ne: malu audi wamba adi umvuangana ne meji a Nzambi. Diebeja ne: ‘Mibelu yanyi idi ilonda lungenyi ne “nyuma wa pa buloba” anyi?’ (1 Kol. 2:12, 13) Umanye ne: lungenyi luimpe nkayalu kaluena lukumbane to. Panyima pa yeye mumane kumanya mudimu mukole uvua nawu Yezu, mupostolo Petelo wakambila Yezu ne: ‘Nzambi akufue luse Mukalenge, bualu ebu kabuena bulua kuudi.’ Mêyi a Petelo aa adi mua kutulongesha tshinyi? Adi atulongesha ne: tuetu katuyi badimuke nansha muntu wa meji mimpe udi mua kufila ‘meji a malu a bantu, pamutu pa meji a malu Nzambi.’ (Mat. 16:21-23) Mbimpe kuela meji kumpala kua kuakula. Mu kuamba kuimpe, meji etu mmashadile bikole ku meji a Nzambi.​—Yobo 38:1-4; Nsu. 11:2.

3 Wenze mudimu ne Dîyi dia Nzambi ne budipuekeshi.

“Tshitu ngadienzela bualu, kadi ntu ngamba anu malu akunyisha Tatu.”​YONE 8:28.

Newambileku muntu ne: “Bu meme muikale wewe mvua mua kuenza nunku peshi nunku anyi”? Nansha wewe ne tshia kuamba, mbimpe ulonge mushindu uvua Yezu wenza malu ne budipuekeshi. Uvua ne meji a bungi kupita bantu bonso, kadi wakamba ne: ‘Tshiena ndiambila nkayanyi, Tatu wakampa mukenji wa malu angamba ne bu mungaamba.’ (Yone 12:49, 50) Malu avua Yezu ulongesha ne mibelu ivuaye ufila bivua bimanyine pa disua dia Tatuende.

Tshilejilu, tudi tubala mu Luka 22:49 ne: bayidi ba Yezu bakamuebeja ni bavua mua kuluangana pavuabu mua kumukuata. Muyidi mukuabu wakapatula too ne muele. Mu muyuki udi mu Matayo 26:52-54 badi baleja mudi Yezu welesha muyidi wende au meji bilondeshile disua dia Yehowa nansha mu nsombelu mukole au. Bu muvua Yezu mumanye mêyi adi mu Genese 9:6 ne milayi idi mu Musambu wa 22 ne mu Yeshaya 53, uvua mukumbane bua kufila mibelu ya meji idi mua kusungila mioyo ya bantu ne kusankisha Yehowa.

4 Enza makebulula mu mikanda yetu.

‘Nnganyi bushuwa udi mupika wa lulamatu ne wa budimu udi mfumuende muteke ku mutu kua bena mudimu bende, bua kubapesha biakudia biabu mu tshikondo tshiakanyine?’​MAT. 24:45, NW.

Yezu mmuteke kasumbu ka mupika wa lulamatu bua kutupesha malongesha a Nzambi. Pautu ufila mibelu pa bualu kampanda bua mushinga, utuku ukeba dîba dia kuenza makebulula mu mikanda idi yumvuija Bible anyi?

Tudi mua kupeta malu mimpe a bungi adi mua kutuambuluisha mu mukanda wa Index des publications Watch Tower anyi mu ditadi dia Watchtower Library. * Kupepeja mikanda eyi nkubi. Mbakulemu bua malu a bungi mu biena-bualu bia bungi bua kuambuluisha muntu udi ukeba mibelu. Udiku mumanye mua kuambuluisha muntu bua kupeta mibelu ya Bible ne kuela meji pa Dîyi dia Nzambi anyi? Anu bu kamu katu kaleja muntu muaba udiye ne kudiye uya, bintu bitudi tuenza nabi makebulula bidi mua kuambuluisha muntu bua kumanya njila udiye ulonda ne mua kushala mu njila udi ufikisha ku muoyo.

Bakulu ba bungi mbalongeshe bamanyishi bua kukeba biena-bualu ku diambuluisha dia Index anyi ditadi dia Watchtower Library. Mushindu eu badi bambuluisha bena Kristo nabu bua kuelangana meji pa Mifundu. Diambuluisha dia mushindu eu didi diambuluisha bamanyishi ki nganu bua kujikija ntatu yabu, kadi mbua kuikala ne tshibidilu tshia kuenza makebulula ne kueyemena mishindu idi Yehowa mulongolole bua kukolesha malanda etu nende. Mu mushindu eu badi ‘ne meji abu mibidija bua kujingulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.’​—Eb. 5:14.

5 Lekela kuangatshila bantu mapangadika.

‘Muntu ne muntu neadiambuile bujitu buende.’​GAL. 6:5.

Ndekelu wa bionso muntu ne muntu udi ne bua kudisunguila mibelu ya yeye kulonda. Yehowa mutupeshe tuetu buonso budikadidi bua tuetu kusungula bua kutumikila mikenji yende anyi kubenga kuyitumikila. (Dut. 30:19, 20) Imue nsombelu itu ilenga mikenji ya bungi ya mu Bible, kadi ndekelu wa bionso muntu udi ukeba mibelu udi ne bua kudiangatshila dipangadika. Bilondeshile bualu ne bukole bua muntu udi utulomba mibelu, tudi mua kudiebeja ne: ‘Ndiku mukumbane bua kuakula bua bualu ebu anyi?’ Amue malu atu atangila anu bakulu ba mu tshisumbu, anyi baledi bende bikala udi wela lukonko muikale muana.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 20 Ditadi dia Watchtower Library dikadi dipatuke mu miakulu 39 ne mukanda wa Index des publications Watch Tower mu miakulu mipite pa 45.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 8]

Malu a kuenza mu ntendelelu wa mu dîku

Kanuenaku mua kuenza makebulula bua kupeta mandamuna a nkonko ivuabu banuele matuku adi panshi aa anyi? Mbiena-bualu ne mvese kayi ya mu Bible inudi mua kukuata nayi mudimu bua kuandamuna bantu bavua banuelayi? Fuanyikija ne: muena Kristo nebe mulume anyi mukaji udi ukuebeja pa bidi bitangila tshilumbu tshia kutantshilangana ne muntu kampanda bua kubuela nende mu dibaka. Paudi wenza mudimu ne mukanda wa Index anyi ditadi dia Watchtower Library anji keba tshiena-bualu tshidi tshipetangana buludiludi ne bualu abu. Tshilejilu, udi mua kukeba mu Index tshiena-bualu tshia “ditantshilangana” (Fréquentations) anyi tshia “dibaka” (Mariage). Pashishe udi mua kutangila tubiena-bualu tudi muinshi bua kupeta mikanda idi ibiumvuija. Paudi upeta tshiena-bualu tshinene, utangile bikalabu bafunde ne: “tangila kabidi” (Voir aussi). Katshiena-bualu aka kadi mua kukufikisha ku biena-bualu bikuabu bidi bipetangana ne tshiudi ukeba.

[Kazubu mu dibeji 9]

Ku diambuluisha dia malu adi Yehowa mulongolole ku butuangaji bua bulongolodi buende, tudi mua kufila mibelu mimpe anyi kuyipeta. Muambi 12:11 udi wamba ne: ‘Mêyi a bena meji adi bu misongolo; adi masangishibue bu misumadi mikumine bikole kudi mulami umue.’ Anu bu “misongolo” mmumue ne: mitshi misonga bua kusaka nayi nyama, mibelu mimpe ne mifila ne dinanga idi ilombola bantu bimpe mu njila muakane. ‘Misumadi mikuma bikole’ itu ikolesha tshintu. Bia muomumue, kufila mibelu mimpe kudi mua kupatula bipeta bilenga. Bilondeshile mudibu bakudimune mvese eu mu tshiena Ebelu, bidi biumvuika ne: bena meji badi bapeta disanka padibu bakonkonona mêyi mafunda aa adi aleja meji a Yehowa, “mulami umue.”

Idikija Yehowa paudi ufila mibelu. Tudi ne diakalenga dia kuteleja bakuabu bimpe ne kubapesha mibelu padibi bikengela. Padi mibelu yetu imanyina pa Bible, idi mua kuabumluisha bantu badi bayiteleja bua kupeta masanka a kashidi.