Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Nudimukile luevene lua Bafalese”

“Nudimukile luevene lua Bafalese”

“Nudimukile luevene lua Bafalese”

Yezu wakadimuija bayidi bende ne: “Nudimukile luevene lua Bafalese, ludi lubombo.” (Luka 12:1) Mu muyuki mukuabu wa muomumue, Yezu wakaleja patoke muvuaye wakula bua “diyisha” dia Bafalese.​—Mat. 16:12.

Imue misangu Bible utu wakula bua “luevene” bua kuleja bubi. Kakuyi mpata, malongesha ne lungenyi lua Bafalese bivua binyanga bantu bavua babateleja. Malongesha a Bafalese avua mabi bua tshinyi?

1 Bafalese bavua badileja muvuabu bantu bakane; bavua bapetula bantu bakuabu ba tshianana.

Yezu wakakula bua lungenyi lua kudileja bantu bakane elu mu lumue lua ku mifuanu yende wamba ne: ‘Mufalese wakimana, wakatendelela Nzambi munda munda ne: Nzambi, ndi nkusakidila bua meme tshiena bu bantu bakuabu, bobu badi banyengi, badi babi, badi bena masandi, tshiena kabidi bu musangishi wa mulambu eu. Ntu ngajila biakudia lumingu lumue misangu ibidi; ntu ngafila tshia dikumi tshia bintu bionso bintu ngapeta. Kadi musangishi wa mulambu wakimana pa bule, kakasua kuambula mpala muulu, wakadikuma mu tshiadi, wakamba ne: Nzambi, ndi muntu mubi, umfue luse.’​—Luka 18:11-13.

Yezu wakatumbisha musangishi wa milambu bua lungenyi luende lua didipuekesha wamba ne: ‘Ndi nnuambila ne: muntu au wakapueka ku nzubu kuende mubinge, mukuabu mupile; bualu bua wadibandisha nebamupuekeshe, wadipuekesha nebamubandishe.’ (Luka 18:14) Nansha muvua basangishi ba milambu bikale ne lumu lubi bua muvuabu bibila, Yezu wakakeba bua kuambuluisha bamue ba kudibu bavua bamuteleja. Basangishi ba milambu batue ku babidi, Matayo ne Zakayo bakalua bayidi bende.

Tuetu tuela meji ne: tudi bapite bakuabu bua bipedi bidi Nzambi mutupeshe, majitu atudi nawu peshi bualu bantu bakuabu badi bapangila kuenza malu atudi tukumbaja ne bua mudibu benza bilema, tudi mua kuenza tshinyi? Tudi ne bua kulekela lungenyi lua nunku pa lukasa bualu Bible udi wamba ne: ‘Dinanga didi ne lutulu, dinanga didi dimpe, kadiena ne lukuka, kadiena diditumbisha, kadiena ne kudisua; dinanga kadiena dienza bualu bua kufuishangana bundu, kadiena didienzela malu nkayadi, kadiena difika munda, kadiena diumvua lukinu; dinanga kadiena disanka bua bualu bubi, kadi didi disanka bua bualu bulelela.’​—1 Kol. 13:4-6, MMM.

Tudi ne bua kuikala ne lungenyi lua buena lua Paulo. Wakamba ne: ‘Kristo Yezu mmulue panu pa buloba bua kupandisha benji ba bibi, munkatshi muabu meme ke wa kumpala.’​—1 Tim. 1:15, MMM.

Nkonko ya kuelela meji:

Ntuku ngitaba ne: ndi muena mibi ne ndi mua kupeta lupandu anu bua ngasa wa Nzambi anyi? Peshi ntu mmona bidimu bia bungi bindi muenzele Yehowa mudimu, majitu andi nawu mu bulongolodi bua Nzambi ne bipedi bianyi bu mushindu wa kudiumvua mupite bakuabu anyi?

2 Bafalese bavua basue kukemesha bantu pavuabu badileja patoke muvuabu bakane. Bavua bajinga lumu ne mianzu minene.

Kadi Yezu wakadimuija bantu ne: ‘Badi benza malu abu onso anu bua bantu babamone; badi badiundisha mfulakatelio yabu, badi badiundisha mibanga ya bikowelu biabu, payabu ku bidia bia disanka, badi basue muaba munene, badi basue nkuasa minene mu nsunagoga, badi basue bantu babasekelele mu bisalu, badi basue bantu bababikile ne: Labi.’ (Mat. 23:5-7) Tangila dishilangana didi pankatshi pa lungenyi lua Bafalese ne luvua nalu Yezu. Nansha muvuaye Muana mupuangane wa Nzambi, uvua ne didipuekesha. Pavua muntu kampanda mumubikile ne: “muimpe,” Yezu wakamuambila ne: ‘Udi umbikila meme ne: muimpe bua tshinyi? Kakuena munga muimpe anu Nzambi.’ (Mâko 10:18) Musangu mukuabu, Yezu wakowesha bayidi bende mâyi ku makasa bua kubashila tshilejilu tshia budipuekeshi.​—Yone 13:1-15.

Muena Kristo mulelela udi ne bua kukuatshila bena Kristo nende mudimu. (Gal. 5:13) Bualu ebu budi ne mushinga nangananga bua aba badi basue kulua bakulu mu tshisumbu. Mbimpe padi ‘muntu ujinga kuangata mudimu wa butangidi,’ kadi udi ne bua kuwukeba bua kuambuluisha bakuabu. Ki mbimpe kukeba “mudimu” eu bua kuenda lumu anyi kupeta bumfumu to. Bakulu badi ne bua kuikala ‘bapuekele mu mutshima’ anu bu Yezu.​—1 Tim. 3:1, 6; Mat. 11:29.

Nkonko ya kuelela meji:

Ntuku nkeba bua kusankisha aba badi ne majitu mu tshisumbu mutekemene bua kupeta lumu anyi majitu mu tshisumbu anyi? Ntuku musue kuenza anu midimu ya buena Kristo idi ipeteshangana butumbi ne lumu anyi? Ndiku nkeba bua bakuabu bammone bangambe anyi?

3 Mikenji ne bilele bia ba Bafalese bivua bivuije ditumikila Mikenji ya Mose bujitu kudi bantu bakuabu.

Mikenji ya Mose uvua ileja malu onso avua bena Isalele mua kuenza bua kutendelela Yehowa. Kadi kabavua babambile malu onso a kuenza ne mu katoba to. Tshilejilu, Mikenji ivua ikandika bua kuenza mudimu dituku dia Nsabatu kadi kayivua isunguluja ne: bavua mua kuenza mudimu kampanda ne kubenga kuenza mudimu kansanga to. (Ekes. 20:10) Bafalese bavua basakidila amue malu avuabu bamona ne: mmapangike mu Mikenji ya Mose. Ke bualu kayi bavua ne yabu mikenji, abu mumvuija ne biabu bilele. Yezu kavua ulonda mikenji ivua Bafalese badielele to, kadi uvua utumikila Mikenji ya Mose. (Mat. 5:17, 18; 23:23) Kavua wimanyina anu pa mikenji mifunda to. Yezu uvua ujingulula tshivuabu bafidile mikenji ne mushinga wa kuikala ne luse. Uvua umvuilangana nansha pavua bayidi bende bamuenzela malu mabi. Tshilejilu, nansha muvuaye mulombe bapostolo bende basatu bua kushala batabale butuku buvuabu bamukuate, bavua anu balala. Nansha nanku, wakabambila ne luse luonso ne: “Mutshima udi musue nunku, kadi mubidi udi mutekete.”​—Mâko 14:34-42.

Nkonko ya kuelela meji:

Ntuku nkeba kuela mikenji mikole idi kayiyi ne mushinga anyi mvuija mmuenenu wanyi wa malu bu mukenji anyi? Ntuku ne nkatshinkatshi mu malu antu musue bua bantu bakuabu benze anyi?

Ela meji pa dishilangana didi pankatshi pa malongesha a Yezu ne a Bafalese. Udiku umona amue malu audi mua kulengeja mu nsombelu webe anyi? Bikalabi nanku, kuenaku mua kudisuike bua kualengeja anyi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 28]

Bafalese bavua bavuala mfulakatelio.​—Mat. 23:2, 5

[Bimfuanyi mu dibeji 29]

Bishilangane ne Bafalese bena diambu, bakulu bena Kristo badi ne budipuekeshi badi bakuatshila bakuabu mudimu

[Tshimfuanyi mu dibeji 30]

Anu bu Yezu, utuku ne nkatshinkatshi mu malu audi ujinga bua bakuabu benze anyi?