Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Yehowa nkayende’ udi usangisha bena mu dîku diende

‘Yehowa nkayende’ udi usangisha bena mu dîku diende

‘Yehowa nkayende’ udi usangisha bena mu dîku diende

‘Ndi nnusengelela ne: nulame buobumue buenu bua mu nyuma muimpe.’​—EF. 4:1, 3.

UMVUIJA

Buludiki bua Nzambi budi ne tshipatshila kayi?

Tudi ‘tulama buobumue bua mu nyuma muimpe’ mushindu kayi?

Tshidi mua kutuambuluisha bua ‘kuenzela bakuabu malu mimpe’ ntshinyi?

1, 2. Yehowa mmulongolole tshinyi bua buloba ne bantu?

PATUBU bakula bua dîku, ntshinyi tshitu tshikuluila mu lungenyi? Utuku umona dîku bu muaba udi bantu banangangane ne wa disanka anyi? Utuku umona dîku bu muaba udi bantu benza mudimu pamue bua kukumbaja tshipatshila kampanda anyi? Peshi utu udimona bu muaba muimpe wa kukolela, kulonga ne kupeshangana ngenyi? Ke mudi dîku dimpe mua kuikala. Yehowa ke Muenji wa dîku. (Ef. 3:14, 15) Uvua musue bua bifukibua biende bionso bia mu diulu ne bia pa buloba bikale mu bukubi, bieyemenangana ne bikale mu buobumue.

2 Panyima pa Adama ne Eva bamane kuenza bubi, bantu kabavua kabidi mu dîku dia Nzambi to; kadi disua dia Yehowa kadivua dinyanguke nansha. Neenze bua bana ba Adama ne Eva basombe mu Mparadizu ne buuje buloba tente. (Gen. 1:28; Yesh. 45:18) Mmulongolole malu onso bua disua diende dikumbane. Amue malu adiye mulongolole mmaleja mu mukanda wa Efeso udi wakula bikole bua buobumue. Tukonkononayi imue mvese ya mu mukanda eu ne tumone tshitudi mua kuenza bua disua dia Nzambi dia kusangisha bifukibua bionso pamue kukumbanadi.

MUDI NZAMBI ULUDIKA MALU NE TSHIDIWU AKUMBAJA

3. a) Buludiki bua Nzambi budibu batele mu Efeso 1:10 ntshinyi? b) Tshitupa tshia kumpala tshia disangisha edi tshiakatuadija dîba kayi?

3 Mose wakambila bena Isalele ne: ‘Yehowa Nzambi wetu udi biende Yehowa umue.’ (Dut. 6:4) Malu atu Yehowa wenza ne adiye mulaye adi apetangana. Nunku ‘palua tshikondo tshia dikumbana dia bipungu,’ Nzambi neateke ‘buludiki,’ mmumue ne: nealongolole bua kusangisha bifukibua bionso bidi ne lungenyi pamue. (Bala Efeso 1:8-10.) Buludiki ebu nebukumbaje tshipatshila tshiabu mu bitupa bibidi. Mu tshitupa tshia kumpala, nebulongolole tshisumbu tshia bena Kristo bela manyi bua kupeta muoyo mu diulu mu bukoleshi bua Yezu Kristo. Tshitupa etshi ntshituadije katshia ku Pentekoste wa mu 33 pavua Yehowa mutuadije kusangisha bantu bakokesha ne Yezu mu diulu. (Bien. 2:1-4) Bu mudi bela manyi babadibue bakane bua kupeta muoyo ku diambuluisha dia malambu wa Yezu, mbamanye ne: badi babangata bu “bana ba Nzambi.”​—Lomo 3:23, 24; 5:1; 8:15-17.

4, 5. Tshitupa tshibidi tshia buludiki ntshinyi?

4 Mu tshitupa tshibidi, Nzambi udi ulongolola bantu basomba mu Mparadizu pa buloba mu Bukokeshi bua Kristo. Bantu ba mu ‘musumba munene’ ke basomba ba kumpala mu Mparadizu. (Buak. 7:9, 13-17; 21:1-5) Munkatshi mua bidimu tshinunu, bantu bakuabu ba bungi babika ku lufu nebadisangishe kudibu. (Buak. 20:12, 13) Anji ela meji muikala dibika dia bantu ku lufu mua kujadika mutudi mu buobumue. Ku ndekelu kua bidimu tshinunu, nebele ‘bintu bidi pa buloba’ diteta dia ndekelu. Bantu bashala balamate Nzambi nebikale “bana ba Nzambi” ba pa buloba.​—Lomo 8:21; Buak. 20:7, 8.

5 Yehowa udi wenda ulongolola bela manyi bua kupeta muoyo mu diulu ne mikoko mikuabu bua kupeta muoyo mu Mparadizu pa buloba. Kadi ntshinyi tshitudi mua kuenza bua buludiki bua Nzambi bukumbane?

‘TULAME BUOBUMUE BUETU BUA MU NYUMA MUIMPE’

6. Mmushindu kayi udi Bible uleja ne: bena Kristo badi ne bua kudisangisha pamue?

6 Bible udi uleja ne: bena Kristo badi ne bua kudisangisha pamue. (1 Kol. 14:23; Eb. 10:24, 25) Bualu ebu kabuena bumvuija ne: badi bapitshisha tshianana dîba pamue bu mutu bantu badi baya mu tshisalu anyi badi batangila ndundu benza. Kadi kuenza nanku kakuena kuleja buobumue bulelela to. Tudi tuleja mutudi mu buobumue bua bushuwa patudi tutumikila mikenji ya Yehowa ne tuenza bua nyuma muimpe wa Nzambi atulombole.

7. ‘Kulama buobumue buetu bua mu nyuma muimpe’ kudi kumvuija tshinyi?

7 Mutudi bitabuje mulambu wa Yezu, Yehowa udi utumona bu bantu bakane. Tuetu bikale bela manyi, udi utuangata bu bana bende ne tuetu bikale mikoko mikuabu, udi utuangata bu balunda bende. Nansha nanku, bu mututshidi mu bulongolodi ebu bubi, bilumbu bidi anu mua kumueneka munkatshi muetu. (Lomo 5:9; Yak. 2:23) Bu biobi kabiyi nanku, mubelu wa mu Bible wa ne: ‘nuikalangane ne luse’ kawuvua mua kuikala ne mushinga to. Mmunyi mutudi mua kusomba mu buobumue ne bena Kristo netu? Tudi ne bua kuikala ne ‘budipuekeshi ne kalolo.’ Paulo wakamba kabidi ne: tudi ne bua kudienzeja bikole bua ‘kulama buobumue buetu bua mu nyuma muimpe mu tshisuikidi tshia ditalala.’ (Bala Efeso 4:1-3.) Kutumikila mubelu eu kudi kulomba kuitaba bulombodi bua nyuma wa Nzambi ne kuleja ngikadilu ya dimuma dia nyuma eu mu nsombelu wetu. Dimuma edi didi diambuluisha bua kujikija bilumbu pankatshi pa bantu; bishilangane ne malu mabi adi mubidi wenza adi akebesha matapuluka.

8. Mmushindu kayi udi malu mabi adi mubidi wenza akebesha matapuluka?

8 Tumone mudi “malu mabi adi mubidi wenza” akebesha matapuluka. (Bala Galatia 5:19-21.) Masandi adi atapulula muntu ne Yehowa ne tshisumbu tshia bena Kristo, atapulula baledi ne bana ne akosolola bena dibaka. Malu a bukoya adi anyanga buobumue bua muntu ne Nzambi ne bantu bonso badi bamunange. Tshilejilu, wewe musue kulamika bintu bibidi ne budimbu, bidi bikengela kumbusha bukoya bonso budibi nabu bua bilamatangane bimpe. Bienzedi bia dikamakama bidi bileja mudi muntu kayi wangata mikenji ya Nzambi ne mushinga. Malu onso mabi adi mubidi wenza adi atapulula bantu ne abatapulula kabidi ne Nzambi. Malu aa kaena apetangana ne ngikadilu ya Yehowa nansha kakese.

9. Nnkonko kayi itudi mua kudiela bua kumanya ni tudi ‘tudienzeja bua kulama buobumue buetu bua mu nyuma muimpe’?

9 Nunku mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: “Mmushindu kayi untu ndienzeja bua ‘kulama buobumue buetu bua mu nyuma muimpe mu tshisuikidi tshia ditalala’? Ntu ngenza tshinyi patu bilumbu bijuka? Ntuku nkuatshila bantu bonso malu adi mamfikishe munda bua batue ku tshianyi anyi? Ntuku njinga bua bakulu bakuate anu ku tshianyi pamutu pa meme kudienzeja bua kukeba ditalala anyi? Pantu tshilumbu ne muntu, ntuku mmunyema bua katulengejanganyi nende anyi?” Tuetu tuenza malu aa bidiku bileja ne: tudi basue kuenza malu mu diumvuangana ne disua dia Yehowa dia kusangisha kabidi bintu bionso pamue mu Kristo anyi?

10, 11. a) Bua tshinyi mbimpe kuikala mu ditalala ne bena Kristo netu? b) Mmalu kayi atudi mua kuenza bua kukeba ditalala ne bua Nzambi kutubeneshaye?

10 Yezu wakamba ne: ‘Pautshidi ufila kupa kuebe ku tshishipelu ne biwavuluka ne: muanetu udi nanyi bualu, ushiye kupa kuebe kumpala kua tshishipelu, uye biebe, ulengeje nende; pashishe ulue, ufile kupa kuebe. Ulengeje ne udi nebe lukuna lukasa.’ (Mat. 5:23-25) Yakobo wakafunda ne: ‘Mamuma a buakane adi akunyibua mu ditalala kudi bantu badi benzeja ditalala.’ (Yak. 3:17, 18) Nunku tuetu katuyi mu ditalala ne bakuabu katuena mua kulama bikadilu bimpe to.

11 Tshilejilu, badi batshinka ne: mu amue matunga muvua mvita mienzeke, bantu kabena mua kudima tshia bisatu tshia buloba buabu bualu badi batshina bingoma bivuabu bajiike mu buloba tshikondo tshia mvita. Padi bingoma abi bitayika, babidime badi balekela madimi abu, nunku bantu badi bapangila midimu ya kuenza mu misoko ne biakudia bidi bipangika mu bimenga. Bia muomumue, tuetu bikale ne ngikadilu mibi idi mua kutupangisha bua kuikala mu ditalala ne bena Kristo netu, malanda etu ne Nzambi kaakuikala makole to. Kadi tuetu tufuilangana luse ne lukasa ne tudienzeja bua kuikala bimpe ne bantu bakuabu, nebituambuluishe bua kusomba nabu mu ditalala ne Nzambi neatubeneshe.

12. Leja mudi bakulu mua kutuambuluisha bua kuikala mu buobumue.

12 Bakulu anyi ‘mapa mikale bantu’ badi mua kutuambuluisha bua kuikala mu buobumue. Mbabateke bua batuambuluishe bua ‘tupete buonso buetu buobumue bua ditabuja.’ (Ef. 4:8, 13) Patudi tuenzela Yehowa mudimu pamue ne bakulu ne padibu batupesha mibelu miangatshila mu Dîyi dia Nzambi, badi batuambuluisha bua tutungunuke ne kuvuala bumuntu bupiabupia. (Ef. 4:22-24) Utuku umona mibelu itubu bakupesha bu mushindu udi Yehowa ukulongolola bua kupeta muoyo mu bulongolodi bupiabupia buakokesha Muanende anyi? Nuenu bakulu, nutuku nubela bakuabu ne tshipatshila tshia kubambuluisha anyi?​—Gal. 6:1.

‘NUIKALE NUENZELANGANA MALU MIMPE’

13. Tuetu katuyi batumikile tshidi Efeso 4:25-32 wamba, netupatule bipeta kayi?

13 Efeso 4:25-29 udi uleja patoke malu atudi ne bua kuepuka bu mudi: mashimi, tshiji, lulengu ne kuambangana mêyi mabi pamutu pa kuamba mêyi mimpe adi akolesha bakuabu. Muntu yeye kayi utumikila mubelu eu, udi unyingalaja nyuma wa Nzambi bualu nyuma eu udi utuambuluisha bua kuikala mu buobumue. (Ef. 4:30) Tuetu batumikile kabidi mêyi a Paulo adi alonda aa nebituambuluishe bua kuikala mu ditalala ne mu buobumue. Wakamba ne: ‘Difiika dia munda ne tshiji ne lukuna ne diyoyo ne dipendangana ne lukinu luonso biumushibue kunudi; nulejangane kalolo, nuikalangane ne mitshima ya luse, nulekelangane malu mabi enu bu muakanulekelela Nzambi malu mabi enu mu Kristo.’​—Ef. 4:31, 32.

14. a) Tshiambilu tshia ne: ‘nulejangane kalolo’ tshidi tshileja tshinyi? b) Tshidi mua kutuambuluisha bua kuenzelangana malu mimpe ntshinyi?

14 Tshiambilu tshia ne: ‘nulejangane kalolo’ tshidi tshileja ne: tuvua bapangile bua kuenzelangana malu mimpe mu mushindu kampanda ne tudi ne bua kuakaja malu. Mbimpe tudienzeje bua kuikala kuteka majinga a bakuabu kumpala kua etu. (Filip. 2:4) Imue misangu, tudi mua kujinga kuamba bualu budi mua kusekesha bantu anyi budi mua kuleja mutudi ne meji, mbimpe kuanji kudiebeja ne: meme muambe bualu ebu, mbimpe anyi? Tuetu banji bele meji kumpala kua kuamba bualu, nebituambuluishe ‘bua kuenzelangana malu mimpe.’

TUIKALE NE DINANGA NE KANEMU MU DÎKU

15. Mmunyi mudi Efeso 5:28 wambuluisha balume bua kumanya mushindu udibu mua kuidikija Kristo?

15 Bible udi ufuanyikija malanda adi nawu Yezu ne tshisumbu ne aa adi pankatshi pa mulume ne mukaji. Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshileja mudi mulume ne bua kuenzela mukajende malu ne dinanga ne kumutabalela. Tshidi kabidi tshileja mudi mukaji mua kukokela bayende. (Ef. 5:22-33) Pavua Paulo muambe ne: ‘Mu mushindu eu ke mudi balume ne bua kunanga bakaji babu bu mibidi yabu bobu bine,’ uvua wakula bua mushindu kayi? (Ef. 5:28, NW) Mêyi akavuaye muambe kumpala kua mvese eu, adi akula bua mushindu ‘wakasua Kristo ekeleziya kabidi, wakadifila bua bualu buende; mumane kumulengeja ne kuvua kua mâyi ne dîyi diende.’ Bulelela, bua kuenza malu adi umvuangana ne malu adi Yehowa mulongolole bua kusangisha kabidi bintu bionso pamue mu Kristo, mulume udi ne bua kulongesha bena mu dîku diende malu a Nzambi.

16. Baledi bobu bakumbaja majitu adi Yehowa mubapeshe, nebipatule bipeta kayi?

16 Mbimpe baledi bamanye ne: mudimu wa buledi mmudimu udi Yehowa mubapeshe. Diakabi, lelu bantu ba bungi kabena ne ‘dinanga dia bana babu.’ (2 Tim. 3:1, 3) Batatu ba bungi kabatu bakumbajila bena mu mêku abu majinga abu to. Bualu ebu budi bukebela bana ntatu ne tunyinganyinga. Kadi Paulo wakabela batatu bena Kristo ne: ‘Kanufuishi bana benu balela tshiji; nubadiundishe bimpe ne dibela ne didimuija bia Mukalenge.’ (Ef. 6:4) Mu dîku ke muaba wa kumpala udi bana balonga mua kuikala ne dinanga ne kunemeka bukokeshi. Baledi badi balongeshe bana babu malu aa mbalonde buludiki bua Yehowa. Tuetu bumbushe tshiji ne mêyi mabi mu dîku dietu ne bikale ne dinanga, tudi tulongesha bana betu bua kuikala ne dinanga ne kunemeka bukokeshi. Ebi nebibambuluishe bua kupeta muoyo mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi.

17. Bidi bikengela tshinyi bua tuetu kukandamena Diabolo?

17 Tudi ne bua kumanya ne: Diabolo, muntu wa kumpala uvua munyange ditalala pa buloba bujima, neenze muende muonso bua kutupangisha bua kuenza disua dia Nzambi. Kakuyi mpata, malu bu mudi: divulangana dia mabaka adi afua, disomba dia mulume ne mukaji pamue kabayi baselangane ne mabaka a balume ne balume anyi bakaji ne bakaji adi akumbaja disua dia Satana. Tuetu katuena tulonda bilele ne lungenyi bia bantu ba mu bulongolodi ebu nansha. Tudi tulonda tshilejilu tshia Kristo. (Ef. 4:17-21) Ke bualu kayi, badi batulomba bua ‘kuluata bintu bionso bia mvita bia Nzambi’ bua kukandamena bimpe Diabolo ne bademon bende.​—Bala Efeso 6:10-13.

‘NUTUNGUNUKE NE KUENDA MU DINANGA’

18. Nngikadilu kayi munene udi wambuluisha bena Kristo bua kuikala mu buobumue?

18 Dinanga ke ngikadilu munene udi usangisha bena Kristo mu buobumue. Bu mutudi ne mitshima miuwule tente ne dinanga bua ‘Mukalenge umue,’ bua “Nzambi umue” ne bua bena Kristo netu, tudi badisuike bua ‘kulama buobumue buetu bua mu nyuma muimpe mu tshisuikidi tshia ditalala.’ (Ef. 4:3-6) Yezu wakasambila bua dinanga edi wamba ne: ‘Tshiena ndombela aba nkayabu, kadi ndi ndombela kabidi badi bangitabuja bua dîyi diabu; bua buonso buabu bikale bamue; Tatu, bu muudi munda muanyi ne meme munda muebe, bobu kabidi bikale munda muetu. Ngakubamanyisha dîna diebe, nembamanyishedi kabidi, bua dinanga diwakunnanga nadi meme kuikaladi munda muabu, ne meme munda muabu.’​—Yone 17:20, 21, 26.

19. Udi mudisuike bua kuenza tshinyi?

19 Tuetu ne ngikadilu kampanda mubi udi mutukolele bua kulekela, dinanga didi mua kutusaka bua kusambila anu bu muimbi wa misambu wakamba ne: ‘Uvuije mutshima wanyi mutshima umue udi utshina dîna diebe.’ (Mus. 86:11) Tuikalayi badisuike bua kukandamena malu adi Diabolo wenza bua kutusemeja kule ne Tatu wetu udi ne dinanga ne kutusemeja kule ne bena Kristo netu kabidi. Tudienzejayi bua ‘kuidikija kuenza mudi Nzambi wenza bu bana bende bananga ne tuende bietu mu dinanga’ mu dîku, mu mudimu wa buambi ne mu tshisumbu tshia bena Kristo.​—Ef. 5:1, 2.

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 29]

Wakashiya kupa kuende kumpala kua tshioshelu ne wakaya bua kulengejana ne muanabu

[Tshimfuanyi mu dibeji 31]

Baledi, longeshayi bana benu bua bikale ne kanemu