Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Dimukila mateyi a Diabolo

Dimukila mateyi a Diabolo

Dimukila mateyi a Diabolo

‘Nupatuke mu mateyi a Diabolo.’​—2 TIM. 2:26.

NEWANDAMUNE MUNYI?

Mmushindu kayi uudi mua kudikonkonona biwikala umona mu mushindu mubi malu adi bakuabu benza?

Tshilejilu tshia Pilato ne tshia Petelo bidi mua kukulongesha tshinyi bua buôwa ne kutshina bantu badi bakeba kukuenzeja malu ku bukole?

Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuepuka lungenyi lua kutamba kudipisha?

1, 2. Mu tshiena-bualu etshi, netumone mateyi kayi a Diabolo?

DIABOLO udi ubembela batendeledi ba Yehowa. Kena ujinga bua kubashipa bu mutu tshilembi wenza bua kushipa nyama to. Kadi, tshipatshila tshiende tshinene ntshia kubakuata ne muoyo bua kuenzabu disua diende.​—Bala 2 Timote 2:24-26.

2 Tshilembi utu mua kuenza mudimu ne buteyi kampanda bua kukuata nyama ne muoyo. Udi mua kuenza bua nyama apatuke muaba udiye musokome bua yeye kushisha kumukuata mu disoka didiye muele. Peshi udi mua kusokoka buteyi bua kukuata nyama kayi mumanye. Diabolo utu wenza mudimu ne mateyi a muomumue bua kukuata batendeledi ba Nzambi ne muoyo. Tuetu basue bua Satana katukuatshi, tudi ne bua kuikala badimuke ne kutumikila mibelu idi ituleja ne: buteyi buende budi muaba eu. Mu tshiena-bualu etshi, netumone tshitudi mua kuenza bua kuepuka mateyi asatu atu Diabolo ukuata nawu bantu aa: 1) kupanga kukanda ludimi, 2) buôwa ne kutshina bantu badi benzejangana malu ku bukole ne 3) kutamba kudipisha. Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone mateyi a Satana makuabu abidi.

JIMA KAPIA KATU KUPANGA KUKANDA LUDIMI KUTEMESHA

3, 4. Tuetu katuyi tulama ludimi luetu, ntshinyi tshidi mua kuenzeka? Fila tshilejilu.

3 Tshilembi udi mua kutua tshisuku tshia muaba udi nyama misokome mudilu bua kuyikuata padiyi ijinga kunyema. Mu mushindu wa muomumue, Diabolo udi ukeba kutemesha mudilu wa mu tshimfuanyi mu tshisumbu tshia bena Kristo. Padi mudilu utema, bena mu tshisumbu badi mua kumbuka muaba udi bukubi eu ne kukuluka mu bianza biende. Mmushindu kayi utudi mua kueleshangana nende diboko ne kukuluka mu mateyi ende katuyi bamanye?

4 Yakobo udi ufuanyikija ludimi ne kapia. (Bala Yakobo 3:6-8.) Tuetu katuyi tukanda ludimi luetu, tudi mua kutuadija kutemesha kapia ka mu tshimfuanyi mu tshisumbu. Mushindu kayi? Tuangate tshilejilu etshi: badi bamanyisha mu tshisumbu kampanda ne: muanetu wa bakaji kansanga mmulue mpanda-njila wa pa tshibidilu. Padi bisangilu bijika, bana betu ba bakaji babidi badi batuadija kuakula bua dimanyisha adi. Umue udi wanyisha bua mudi muanetu au mulue mpanda-njila ne wamba ne: neakumbaje mudimu wende. Mukuabu udi wamba mudi muanetu au mulue mpanda-njila bualu mmusue kupeta lumu mu tshisumbu. Nnganyi wa ku bana betu aba uudi mua kusungula bua ikale mulunda webe? Ku bana betu babidi aba, mbipepele bua kumona udi utemesha kapia mu tshisumbu bua ngakuilu wende.

5. Bua kujima mudilu udi kupanga kukanda ludimi kutemesha, tudi ne bua kudikonkonona mushindu kayi?

5 Tudi mua kujima mudilu udi kupanga kukanda ludimi kutemesha mushindu kayi? Yezu wakamba ne: “Mukana mudi muamba anu malu adi matambe kuvulangana mu mutshima.” (Mat. 12:34) Nunku, bualu bua kumpala nkukonkonona mutshima wetu. Tutuku tumbusha meji mabi adi mua kutufikisha ku diakula bibi bua bakuabu anyi? Tshilejilu, patudi tumvua ne: muanetu kampanda udi wipatshila majitu kansanga mu tshisumbu, tutuku tumona ne: udi wenza malu aa bua kusankisha Yehowa anyi? Peshi tutu tuela meji ne: udi wenza nanku bua kudisankisha? Tuetu tumona malu adi bakuabu benza mu mushindu mubi, mbimpe tuvuluke ne: Diabolo pende wakenza bia muomumue bua tshivua tshisaka Yobo bua kuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima. (Yobo 1:9-11) Tuetu tumona mu mushindu mubi malu adi muena Kristo netu wenza, mbimpe tukonkonone tshidi tshitusaka bua kuenza nanku. Tudiku ne bualu bulelela budi butusaka bua kuenza nanku anyi? Peshi muoyo wetu mmunyanguke ne lungenyi lubi ludi lutangalake matuku a ku nshikidilu aa?​—2 Tim. 3:1-4.

6, 7. a) Mmalu kayi adi mua kutufikisha ku dimona mu mushindu mubi bidi bakuabu benza? b) Tudi mua kuenza tshinyi padibu batuamba mêyi mabi?

6 Tumone malu makuabu adi mua kutufikisha ku dimona mu mushindu mubi bidi bakuabu benza. Imue misangu, tudi mua kuikala tujinga bua bantu bamone anu malu atudi tuetu tuenza. Nunku, tudi mua kutuadija kumona ne: malu atudi tuenza mmapite a bakuabu. Peshi tudi mua kujinga kudibingisha patudi benze tshilema. Kadi tumanye ne: tuetu ne lutambishi, dialakana anyi katuyi tusanka bua bitudi tuenza, netupete ntatu.

7 Tudi mua kuikala tudimona ne: tudi babinge patudi tuakula bibi bua muntu kampanda. Imue misangu muntu au uvua mutuambe dîyi dibi. Bikalabi nanku, kumuamba pende dîyi dibi ki nkubumana to. Kuenza nanku nkuela mafuta mu kapia ne nkuenza disua dia Diabolo, ki ndia Nzambi to. (2 Tim. 2:26) Mbimpe tuidikije Yezu mu bualu ebu. Pavuabu bamupenda, ‘yeye kakabapenda.’ Kadi, “wakadifila mu bianza bia udi ulumbulula biakane.” (1 Pet. 2:21-23) Yezu uvua mumanye ne: Yehowa uvua ne bua kujikija tshilumbu atshi mu mushindu ne pa dîba divuaye mulongolole. Tudi petu ne bua kueyemena Nzambi mu mushindu wa muomumue. Tuetu tuakula mêyi adi akolesha bakuabu, netuenze bua ‘kulama buobumue buetu bua mu nyuma muimpe mu tshisuikidi tshia ditalala’ mu tshisumbu.​—Bala Efeso 4:1-3.

EPUKA BUÔWA, KUTSHINYI BANTU BADI BENZEJANGANA MALU KU BUKOLE

8, 9. Bua tshinyi Pilato wakakosela Yezu tshibawu tshia lufu?

8 Nyama udibu bakuate mu buteyi utu upanga mushindu wa kunyunga. Bia muomumue, muntu udi ne buôwa, udibu benzeja malu ku bukole udi upanga mushindu wa kudiangatshila mapangadika. (Bala Nsumuinu 29:25.) Tukonkonone bilejilu bia bantu babidi bashilangane bavua ne buôwa ne balekele bantu bakuabu babenzeja malu ne tumone mudi bilejilu biabu mua kutulongesha.

9 Nguvena wa bena Lomo Ponto Pilato uvua mumanye ne: Yezu kavua ne bualu, ne imue misangu kavua musue kumuenzela bibi to. Nunku Pilato wakamba ne: Yezu kavua ‘muenze bualu buakufuilaye.’ Nansha nanku, Pilato wakamukosela tshibawu tshia lufu. Bua tshinyi? Bualu wakalonda tshivua bantu bamuambile bua kuenza. (Luka 23:15, 21-25) Bantu abu bakela mbila bamba ne: “Biwalekela muntu eu, kuena mulunda wa Kaisa.” Nunku, wakitaba tshivuabu bamuambila bua kubasankisha. (Yone 19:12) Pilato uvua mua kuikala utshina bua kujimija muanzu wende anyi muoyo wende bu yeye mutue ku tshia Kristo. Nunku wakalekela bantu bamusaka bua kuenza disua dia Diabolo.

10. Tshivua tshifikishe Petelo bua kuvila Kristo ntshinyi?

10 Mupostolo Petelo uvua umue wa ku bantu bavua batamba kuenda ne Yezu. Wakamba patoke muvua Yezu muikale Masiya. (Mat. 16:16) Petelo wakashala mulamate Yezu pavua bayidi bakuabu bamulekele bualu kabavua bumvue tshivuaye musue kuamba. (Yone 6:66-69) Pavua baluishi balue kukuata Yezu, Petelo wakapatula muele bua kusungila Mfumuende. (Yone 18:10, 11) Kadi pashishe, Petelo wakapeta buôwa ne kuvila too ne muvuaye kayi mumanye Yezu Kristo. Mu tshitupa tshîpi, Petelo wakakuluka mu buteyi bua kutshina bantu ne kumupangishabi bua kuenza malu ne dikima.​—Mat. 26:74, 75.

11. Mmalu kayi mabi adi bantu bakuabu mua kujinga kutuenzeja?

11 Bu mutudi bena Kristo, tudi ne bua kubenga bua kuenza malu adi Nzambi mukine adi bantu bakuabu bajinga kutuenzeja. Tshilejilu, bena mudimu netu anyi bantu bakuabu badi mua kujinga kutuenzeja bua kushima anyi kukeba bua tuditue nabu mu tshiendenda. Badi mua kusaka balongi bena Kristo kudi balongi nabu bua kuibila mateta, kutangila bimfuanyi bia bantu kabayi bavuale bilamba, kunua makanya, diamba, kukuatshika maluvu anyi kuenda masandi. Kadi ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuepuka buteyi bua kutshina bantu badi batusaka bua kuenza malu adi Yehowa mukine?

12. Mmalongesha kayi atudi tupetela ku tshilejilu tshia Pilato ne tshia Petelo?

12 Tumone tshidi tshilejilu tshia Pilato ne tshia Petelo mua kutulongesha. Pilato kavua mumanye Kristo bimpe to. Nansha nanku, uvua mumanye ne: Yezu kavua ne bualu ne kavua muntu bu bantu bakuabu to. Kadi, Pilato wakapangila didipuekesha ne dinanga bua Nzambi mulelela. Diabolo wakamukuata ne muoyo bipepele. Petelo uvua ne dimanya dilelela ne uvua munange Nzambi. Nansha nanku, kuvua misangu ivuaye upanga kudipuekesha, ulua muena buôwa ne utshina bantu. Petelo wakamba ne lutambishi kumpala kua kukuatabu Yezu ne: ‘Bialenduka bakuabu bonso, meme tshiena ndenduka.’ (Mâko 14:29) Bu Petelo mueyemene Nzambi bu muvua mufundi wa Misambu muenze, uvua mua kuikala mudilongolole bimpe kumpala kua mateta avua mamuindile kumukuatawu. Mufundi wa Misambu eu wakamba ne: ‘Yehowa udi nanyi, tshiena ntshina nansha. Muntu udi mua kungenzela tshinyi?’ (Mus. 118:6) Yezu wakaya ne Petelo ne bayidi bakuabu babidi ntanta mule mu budimi bua Getesemane butuku bua muladilu wa lufu luende. Kadi pamutu pa Petelo ne bayidi abu kushala batabale, bakalala. Yezu wakababisha ne kubambila ne: ‘Nudimuke, nutendelele Nzambi; nunku kanuponyi mu mateyi.’ (Mâko 14:38) Kadi Petelo wakalala kabidi ne pashishe wakatshina bantu.

13. Tudi mua kuenza tshinyi bua kubenga kuenza bualu kampanda bubi budibu batusaka bua kuenza?

13 Tshilejilu tshia Pilato ne tshia Petelo bidi mua kutulongesha bualu bukuabu bua mushinga ebu: bua tuetu kubenga malu adi bakuabu batusaka bua kuenza, tudi ne bua kuikala ne dimanya dilelela, didipuekesha, kunanga Nzambi ne kutshina Yehowa pamutu pa kutshina bantu. Ditabuja dietu diodi dishindamene pa dimanya dilelela, netuambile bantu malu atudi bitabuje ne dikima. Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kubenga kutshina bantu anyi kulonda bidibu batusaka bua kuenza. Bushuwa, katuena ne bua kutamba kueyemena bukole buetu to. Kadi, tudi ne bua kumanya ne budipuekeshi buonso ne: tudi dijinga ne bukole bua kudi Nzambi bua kubenga kulonda malu adi bakuabu bajinga kutuenzeja. Tudi ne bua kulomba Yehowa nyuma wende ne kuenza bua dinanga ditudi bamunange ditusaka bua kuakuila dîna diende ne kutumikila mikenji yende. Tudi kabidi ne bua kudianjila kulongolola tshitudi mua kuenza dîba dikalabu bajinga kutuenzeja malu ku bukole. Tshilejilu, baledi bobu badianjile kudilongolola ne basambile, nebambuluishe bana babu bua kubenga kuenza malu mabi adi balunda babu mua kubasaka bua kuenza.​—2 Kol. 13:7. *

EPUKA BUTEYI BUDI BUZAZA: KUTAMBA KUDIPISHA

14. Diabolo mmusue bua tuele meji kayi bua bilema bituvua benze kale?

14 Imue misangu bua kuteya nyama, tshilembi udi mua kusuika tshitupa tshia mutshi anyi dibue dia bujitu dilembeleja muaba utu nyama itamba kupitshila. Padi nyama udi kayi mudimuke ulenga nshinga, dibue edi didi dimukulukila ne dimuzaza. Tudi mua kufuanyikija ditamba kudipisha ne bujitu bunene budi buzaza. Tuetu tuela meji anu ku tshilema tshituvua benze kale, tudi mua kudiumvua bazaza anyi ‘batshibuke bikole.’ (Bala Musambu wa 38:3-5, 8.) Satana mmusue bua kutufukisha ku diela meji ne: Yehowa ki mmutufuile luse ne katuena mua kukumbaja malu adiye utulomba to.

15, 16. Udi mua kuenza tshinyi bua kuepuka ditamba kudipisha?

15 Mmushindu kayi uudi mua kuepuka buteyi budi buzaza? Wewe muenze tshilema tshinene, udienzeje bua kupingaja malanda ebe ne Yehowa. Leja bakulu ne ubalombe bua bakuambuluishe. (Yak. 5:14-16) Enza tshidi tshikengela bua kulongolola tshilema. (2 Kol. 7:11) Bobu bakupeshe dinyoka, kuteketshi mu mikolo to. Dinyoka didi dileja mudi Yehowa mukunange. (Eb. 12:6) Udienzeje bua kuenji kabidi malu avua makufikishe ku tshilema atshi to. Wewe mumane kunyingalala ne mulekele bubi abu, ikala mushindike ne: mulambu wa Yezu Kristo udi mua kubuikila mibi yebe.​—1 Yone 4:9, 14.

16 Bamue bantu batu batungunuka ne kudipisha bua malu mabi avuabu benze pabi Nzambi mumane kubafuila luse. Pikalabi nanku buebe wewe, uvuluke ne: Yehowa wakafuila Petelo ne bapostolo bakuabu luse bua muvuabu bashiye Yezu, Muanende munanga pavuaye dijinga ne diambuluisha. Yehowa wakafuila muntu uvuabu bipate mu tshisumbu tshia mu Kolinto luse uvua mulue kunyingalale bua muvuaye wenda masandi. (1 Kol. 5:1-5; 2 Kol. 2:6-8) Dîyi dia Nzambi didi diakula bua bantu bavua benze bilema binene, banyingalale ne Nzambi mubafuile luse.​—2 Kul. 33:2, 10-13; 1 Kol. 6:9-11.

17. Ntshinyi tshidi mulambu wa Yezu udi upikula mua kukuenzela?

17 Yehowa neakufuile luse ne neapue bilema biebe muoyo wewe munyingalale ne muoyo mujima ne mumulombe luse. Udi wela meji ne: mulambu wa Yezu udi upikula ki mmukumbane bua Yehowa kukubuikidila mibi yebe anyi? Kuela meji nunku nkukuluka mu bumue bua ku mateyi a Satana. Diabolo mmusue bua wele meji ne: mulambu wa Yezu udi upikula ki mmukumbane bua Yehowa kutubuikidila mibi yetu to, kadi umanye ne: Yehowa udi mua kufuila bantu badi banyingalala luse ne muoyo mujima. (Nsu. 24:16) Kuikala ne ditabuja mu mulambu wa Yezu udi upikula kudi mua kukuambuluisha bua kumbusha bujitu bua kutamba kudipisha ne kudi mua kukupesha bukole bua kuenzela Nzambi mudimu ne mutshima webe wonso, lungenyi luebe luonso ne muoyo webe wonso.​—Mat. 22:37.

TUDI BAMANYE MAYELE A SATANA

18. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuepuka mateyi a Diabolo?

18 Satana katu uditatshisha bua tukuluke anu mu buteyi kampanda busunguluke to, kadi tshidiye ujinga nkutukuata. Bu mutudi bamanye mayele ende, tudi mua kuenza bua katukuatshi. (2 Kol. 2:10, 11) Tuetu tulomba Nzambi meji bua kutantamena mateta, katuakukuluka mu mateyi a Diabolo to. Yakobo wakamba ne: ‘Biapanga mukuabu wenu meji, aalombe kudi Nzambi udi upa bonso ne mutshima mutoke kayi ubatobolola; neamupebue.’ (Yak. 1:5) Tuetu basue bua Yehowa atupeshe meji, tudi ne bua kudilongela Dîyi dia Nzambi dituku dionso ne kutumikila malu atudi tulonga. Mikanda idi mupika wa lulamatu ne wa budimu upatula idi yumvuija Bible idi ituleja mateyi a Diabolo ne ituambuluisha bua kuepuka.

19, 20. Tudi ne bua kukina malu mabi bua tshinyi?

19 Disambila ne didilongela Bible bidi bituambuluisha bua kunanga malu mimpe. Bidi kabidi ne mushinga bualu bidi bituambuluisha bua kukina malu mabi. (Mus. 97:10) Tudi mua kuepuka bua kuenza malu adi atusankisha tuetu badianjile kuela meji pa malu mabi adi mua kutufikila. (Yak. 1:14, 15) Tudi ne bua kulonga bua kukina malu adi mabi ne bua kunanga malu adi makane. Tuetu benze nunku, malu adi Satana ututeya nawu kaakutukuata to, bualu tudi baakine.

20 Tudi ne dianyisha mudi Nzambi utuambuluisha bua kubenga kukuluka mu mateyi a Satana. Yehowa udi utusungila ‘kudi mubi’ ku diambuluisha dia nyuma wende, Dîyi diende ne bulongolodi buende. (Mat. 6:13) Mu tshiena-bualu tshialonda, netumone mushindu utudi mua kuepuka mateyi makuabu abidi adi Diabolo umona ne: mmakumbane bua kukuata nawu batendeledi ba Nzambi ne muoyo.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 13 Mbimpe baledi bikale balonga ne bana babu tshiena-bualu tshia ne: “Contre la pression du groupe” tshidi mu mukanda wa Les jeunes s’interrogent​—Réponses pratiques, Volime 2, dibeji dia 132 ne dia 133. Badi mua kulonga tshiena-bualu etshi mu Ntendelelu wa mu dîku.

[Nkonko ya dilonga]

[Tshimfuanyi mu dibeji 21]

Dipanga kukanda ludimi didi mua kukebesha bilumbu bidi mua kutemesha kapia mu tshisumbu

[Tshimfuanyi mu dibeji 24]

Udi mua kumbusha bujitu bua kutamba kudipisha