Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Yehowa udi usangisha bantu bende badi ne disanka

Yehowa udi usangisha bantu bende badi ne disanka

‘Nusangishe bantu bonso, ne balume ne bakaji ne bana bakese ne benyi.’​—DUT. 31:12.

1, 2. Mbibilu kayi bituakonkonona?

KUKADI bidimu bia bungi bidi Bantemu ba Yehowa benza mpungilu ya bantu bafumine mu matunga a bungi ne ya distrike. Pamuapa, ba bungi ba kutudi bakadi babuele mu mpungilu eyi munkatshi mua bidimu bia bungi.

2 Mu bikondo bia kale, bantu ba Nzambi bavua pabu benza bibilu binene. Netukonkonone bimue bia ku bibilu bivuabu benze bidi bileja mu Bible ne netumone mudibi bifuanangane ne mpungilu itutu tuenza lelu. Netumone kabidi masanka atudi tupeta patudi tubuelamu.​—Mus. 44:1; Lomo 15:4.

BISANGILU BIA MUSHINGA BIA KALE NE BIA LELU

3. a) Ntshinyi tshiakenzeka mu tshisangilu tshia kumpala tshia bantu ba Yehowa tshidibu batele mu Bible? b) Mmunyi muvuabu babikila bena Isalele bua kudisangisha?

3 Tshisangilu tshivua bena Isalele benze ku mukuna wa Sinai ke tshisangilu tshinene tshia kumpala tshidi tshileja mu Bible. Tshivua bushuwa tshisangilu tshia pa buatshi mu ntendelelu mulelela. Yehowa wakaleja bena Isalele bukole buende ne kubapeshaye Mikenji yende mu tshisangilu atshi tshivua muena Isalele nansha umue kayi mua kupua muoyo. (Ekes. 19:2-9, 16-19; bala Ekesode 20:18; Dutelonome 4:9, 10.) Dituku adi, malanda a bena Isalele ne Nzambi akakola. Matuku makese pashishe, Yehowa wakaleja Mose mushindu uvuaye mua kuikala ubikila bena Isalele bua kudisangishabu. Wakamuambila bua kuenza mpungi ibidi ya tshiamu tshia argent bua kuikalabu babikila nayi “bantu bonso” bua kudisangisha “ku mbelu kua ntenta wa kusambakena.” (Nom. 10:1-4) Fuanyikijabi disanka divuabu nadi mu bikondo bia nunku.

4, 5. Bua tshinyi bisangilu bivua Mose ne Yoshua benze bivua ne mushinga wa bungi?

4 Ku ndekelu kua bidimu 40 bivua bena Isalele benze mu tshipela, Mose wakabikila bena Isalele bonso pavuabu mu tshikondo tshikole bua kudisangisha. Bakavua pa kubuela mu Buloba bulaya. Tshivua tshikondo tshimpe bua Mose kuvuluija bena Isalele malu mimpe akavua Yehowa mubenzele ne avuaye ne bua kubenzela kabidi.​—Dut. 29:1-15; 30:15-20; 31:30.

5 Pamuapa mu tshisangilu atshi Mose wakamanyisha bena Isalele bua tshibilu tshia pa buatshi tshivuabu ne bua kuenza. Pavuabu benza Tshibilu tshia bitandatanda mu tshidimu tshia muanda mutekete tshionso, bavua ne bua kusangisha balume, ne bakaji ne bana ne benyi bavua munkatshi mua bena Isalele muaba uvua Yehowa musungule ‘bua buonso buabu bumvue, bayile lungenyi, batshine Yehowa ne batumikile mêyi onso a mikenji.’ (Bala Dutelonome 31:1, 10-12.) Nunku bidi bimueneka patoke ne: Yehowa uvua musue bua bantu bende bikale badisangisha bua kulonga Dîyi diende ne malu avuaye musue kuenza. Pakavua bena Isalele bangate Buloba bulaya, kuvua bisamba bia bende bitshivua bibanyunguluke. Yoshua wakasangisha bena Isalele bonso bua kukoleshabu dipangadika diabu dia kushala ne lulamatu kudi Yehowa. Dituku adi bena Isalele bakaditshipa bua kuenzela Nzambi mudimu.​—Yosh. 23:1, 2; 24:1, 15, 21-24.

6, 7. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: mpungilu ivua bantu ba Yehowa benze ivua ne mushinga wa bungi?

6 Mu bidimu bishale ebi, bantu ba Yehowa mbenze bisangilu bia mushinga muvuabu bashintulule amue malu mu bulongolodi ne batokeshe ngumvuilu wetu wa imue mvese ya mu Bible. (Nsu. 4:18) Mpungilu wa kumpala uvua Balongi ba Bible benze panyima pa Mvita ya kumpala ya buloba bujima uvua mu tshimenga tshia Cedar Point mu Ohio mu États-Unis mu 1919. Mu mpungilu au bantu bakadisangisha batue ku 7 000 ne kumanyishabu ne: bantu ba Nzambi bavua ne bua kudienzeja bua kuyisha pa buloba bujima. Mu mpungilu wa matuku tshitema uvua muenzekele mu tshimenga tshimue atshi mu 1922, muanetu Joseph Rutherford wakenza muyuki wa tshikuma ne kukankamijaye bateleji wamba ne: “Ikalayi ne ditabuja ne bamanyishi balelela ba Mukalenge. Pinganayi mu budimi too ne muabutulabu Babulona munene. Yishayi mukenji too ne mu miaba ya kule. Bantu badi ne bua kumanya ne: Yehowa udi Nzambi ne Yezu Kristo udi Mukalenge wa bakalenge ne Mfumu wa bamfumu. Edi ndituku dia pa buadi. Monayi, Mukalenge ukadi ukokesha! Nuenu ke bamanyishi ba malu ende. Nunku, manyishayi, manyishayi, manyishayi Mukalenge ne bukalenge buende.” Bantu bavua mu mpungilu eu ne bantu ba Nzambi ba pa buloba bujima bakaditua mu mudimu eu ne muoyo mujima.

7 Mu mpungilu uvuabu benzele mu tshimenga tshia Colombus mu 1931, Balongi ba Bible bavua ne disanka bua kuangata dîna dia Bantemu ba Yehowa. Pashishe mu 1935, mu tshimenga tshia Washington, muanetu Rutherford wakumvuija tshidi ‘musumba munene’ udibu bamba mu Buakabuluibua ne: ‘mmuimane kumpala kua nkuasa wa butumbi ne kumpala kua Muana wa mukoko.’ (Buak. 7:9-17) Mu 1942 munkatshi mua Mvita mibidi ya buloba bujima, muanetu Nathan Knorr wakenza muyuki muimpe uvua ne tshiena-bualu ne: “Ditalala nedinenge anyi?” Mu muyuki eu, wakumvuija tshidi ‘nyama wa luonji mukunze’ udibu batele mu Buakabuluibua nshapita wa 17 ne kulejaye ne: kutshivua mudimu wa bungi wa kuyisha panyima pa mvita.

Mpungilu wa bantu bafumine mu matunga a bungi uvua muenzeke mu tshimenga tshia New York mu 1950

8, 9. Bua tshinyi imue mpungilu ivua bikondo bivua bilenga ku muoyo?

8 Mu mpungilu wa mu 1946 uvua ne tshiena-bualu ne: “Bisamba bidi ne disanka,” muanetu Knorr wakenza muyuki muimpe bikole uvua ne tshiena-bualu ne: “Midimu ya dibakulula ne didiundisha.” Muanetu mukuabu uvua muyuki eu musankishe wakafunda ne: “Mvua ne diakalenga dia kuikala muimane ku tshiakuidi panyima pa muanetu Knorr. Pavuaye uleja mudimu uvuaku ne umvuija muvuabu balongolole bua kudiundisha Betele ne tshibambalu tshia dipatula mikanda bia ku Brooklyn, bantu bakakuma bikashi mutantshi mule. Ku tshiakuidi kumvua aku, tshivua mua kumanya muntu nansha umue to, kadi mvua ngumvua muvua bantu basanka.” Mu mpungilu wa bantu bafumine mu matunga a bungi uvua muenzeke mu tshimenga tshia New York mu 1950, bantu bavua ne disanka bua kupeta Bible wa Nkudimuinu wa bulongolodi bupiabupia wa Mikanda ya bena Kristo ivua mu tshiena-Greke mu Anglais. Nkudimuinu eu ke uvua wa kumpala uvua mupingaje dîna dia Nzambi pa muaba wadi mu Dîyi diende.​—Yel. 16:21.

9 Kuvua kuenzeke kabidi mpungilu mimpe ivua misangishe bantu ba Yehowa ba lulamatu pavua bikondo bia dikengeshibua ne dikandika mudimu wetu bijike. Tshilejilu, Adolf Hitler uvua mulaye bua kubutula Bantemu ba Yehowa ba mu Allemagne bonso. Kadi mu mpungilu uvua muenzeke mu tshimenga tshia Nuremberg mu 1955, bantu bakadisangisha 107 000 anu muaba uvua Hitler udisangishila ne bantu bende au. Ba bungi ba kudibu bakapuekesha binsonji bua disanka. Mu 1989, bantu 166 518 bakaya mu ditunga dia Pologne bua kubuela mu mpungilu ya matuku asatu ivua ne tshiena-bualu tshia ne: “Ditshina dia Nzambi.” Bantu ba bungi bavua bafumine mu Union soviétique, mu ditunga dia Tchécoslovaquie (mpindieu République Tchèque) ne mu matunga makuabu a bungi a ku Est wa ku Mputu. Bua bamue, bivua musangu wa kumpala bua kudisangishabu ne bantu ba Nzambi bapite pa 15 anyi 20. Elabi meji bua disanka divuabu nadi pakabuelabu mu mpungilu wa bantu bafumine mu matunga a bungi uvua muenzeke mu tshimenga tshia Kiev mu ditunga dia Ukraine mu 1993 uvua ne tshiena-bualu ne: “Dilongesha dia Nzambi.” Bantu bakatambulamu 7 402; eu ke musangu wa kumpala wa kumona mu mpungilu wa Bantemu ba Yehowa bantu batambula bungi nunku mu dituku dimue.​—Yesh. 60:22; Hag. 2:7.

10. Mmpungilu kayi uutu uvuluka bikole? Bua tshinyi?

10 Pamuapa, utshidi uvuluka imue mpungilu ya Distrike anyi ya bantu bafumine mu matunga a bungi. Utshidiku uvuluka mpungilu wa kumpala uuvua mubuele peshi wa dituku diwakatambula anyi? Mpungilu eyi ivua bikondo bia mushinga wa bungi bua ntendelelu webe. Ikala uvuluka bikondo bimpe ebi.​—Mus. 42:4.

BIKONDO BIA DISANKA

11. Nzambi uvua mulombe bena Isalele bua kuikala benza bibilu kayi tshidimu tshionso?

11 Yehowa uvua mulombe bena Isalele bua kuikala badisangisha mu Yelushalema misangu isatu ku tshidimu bua kuenza bibilu bisatu ebi: Tshibilu tshia bidia kabiyi biela luevene, Tshibilu tshia mbingu (tshiakaluabu kubikila ne: Pentekoste) ne Tshibilu tshia bitandatanda. Nzambi wakabambila bua bibilu ebi ne: ‘Balume bonso nebalue ku mêsu kua Mukalenge Nzambi misangu isatu ku tshidimu ku tshidimu.’ (Ekes. 23:14-17) Bamfumu ba mêku ba bungi bavua baya ne bena mu mêku abu bonso mu bibilu ebi bua kuleja muvuabi ne mushinga.​—1 Sam. 1:1-7; Luka 2:41, 42.

12, 13. Bua kubuela mu bibilu bia ku tshidimu, bivua bilomba bena Isalele ba bungi bua kuenza tshinyi?

12 Tangila tshivua bena Isalele ne bua kuenza bua kuya mu Yelushalema. Tshilejilu, Yosefe ne Mariya bavua benza luendu lua kilometre mitue ku 100 bua kumbuka mu Nazaleta ne kufika mu Yelushalema. Udi wela meji ne: bivua bikengela matuku bungi kayi bua kuenza luendu lua nunku ku makasa muikale ne bana batekete? Muyuki wa muvua Yezu muye mu Yelushalema patshivuaye muana udi uleja muvua balunda ne balela benza luendu pamue. Ela meji bua muvuabu mua kuenza luendu pamue, kulamba biakudia pamue ne kuambuluisha muntu yonso bua kupeta muaba wa kulala miaba ivuabu kabayi bamanye. Nansha nanku, mu njila muvua muimpe bualu nansha mutshivua Yezu ne bidimu 12, baledi bende bavua bamulekeele ndambu wa budikadidi. Fuanyikija muvua bana kabayi mua kupua bibilu bia nunku muoyo.​—Luka 2:44-46.

13 Pavua bena Isalele batangalake too ne mu bimenga bikuabu, bantu bavua balua mu bibilu ebi bakavua bafumina mu matunga a bungi. Mu Pentekoste wa mu 33 bena Yuda ne bantu ba bisamba bikuabu bavua bitabe buena Yuda bakaya ku Yelushalema bumbukila mu Italie, mu Libye, mu Crète, mu Asie mukese ne mu Mesopotamia.​—Bien. 2:5-11; 20:16.

14. Mmushindu kayi uvua bibilu bia ku tshidimu biambuluisha bena Isalele?

14 Bua bena Isalele bavua balamate Nzambi, bualu bua mushinga ne buvua bubasankisha mu luendu elu buvua bua kutendelela Yehowa pamue ne bantu bakuabu binunu ne binunu bavua bamunange. Bantu bavua babuelamu bavua bumvua bishi? Tudi tupeta diandamuna mu mêyi avua Yehowa muambile bantu bende bua Tshibilu tshia bitandatanda aa: ‘Nenuikale ne disanka panuadia bidia ebi ne muanebe mulume ne muanebe mukaji ne muntu webe mulume ne muntu webe mukaji ne muena Lewi ne muenyi ne bana ba nshiya ne bakaji ba mu lufuila badi mu misoko yenu. Nenudie bidia ebi ku mêsu kua Yehowa Nzambi wenu, too matuku muanda mutekete mu muaba udi Yehowa usungula; bualu bua Yehowa Nzambi wenu, neanuvudijile disanka ne bintu bienu bionso biakakumbana, ne mudimu wonso unuakenza ne bianza bienu: nenuikale ne disanka dia bungi.’​—Dut. 16:14, 15; bala Matayo 5:3.

BUA TSHINYI KUBUELA MU MPUNGILU YA MATUKU ETU AA?

15, 16. Mmalu kayi auvua ne bua kukumbaja bua kubuela mu mpungilu? Bua tshinyi malu autu wenza adi ne mushinga?

15 Bibilu bivua bena Isalele benza bidi tshilejilu tshimpe lelu bua batendeledi ba Nzambi. Nansha mudi malu a bungi mashintuluke munkatshi mua bidimu, tshipatshila tshia mpungilu ki ntshishintuluke to. Mu bikondo bia kale, bantu bavua babuela mu bibilu bavua ne bua kuenza amue malu bua kubuelamu. Ke mudibi kabidi bua bamue lelu. Bua kupeta malu mimpe bidi bikengela kudienzeja. Mpungilu eyi ivua bikondo bimpe ne itshidi bikondo bimpe bua kukolesha malanda etu ne Nzambi. Idi ituambuluisha bua kumanya ne kumvua malu adi ne mushinga bua kulama malanda etu ne Nzambi. Mpungilu idi itusaka bua kutumikila malu atudi tulonga, ituambuluisha bua kuepuka bilumbu ne itukankamija bua kushala batuishile mêsu pa malu adi mua kutupetesha disanka.​—Mus. 122:1-4.

Corée du Sud

16 Bantu batu babuela mu mpungilu batu bapeta disanka. Bakaleja mu luapolo kampanda bua mpungilu munene uvua muenzeke mu 1946 ne: “Bivua bienza disanka bua kumona Bantemu binunu bia bungi basombe ne disanka muaba umue, ne muvuabu bimba bonso misambu mimpe ya Bukalenge benda balondesha mijiki ivua miela bua kutumbisha Yehowa.” Luapolo elu luakaleja kabidi ne: “Bantu ba bungi bavua benza mudimu wa budisuile mu bibambalu bishilashilangane. Bavua ne disanka dia kuenzela bena Kristo nabu mudimu.” Ukadiku pebe mumvue disanka dia nunku bua mpungilu ya distrike peshi ya bantu bafumine mu matunga a bungi anyi?​—Mus. 110:3; Yesh. 42:10-12.

17. Mmalu kayi adibu bashintulule bua dienza dia mpungilu?

17 Mbashintulule amue malu mu mushindu wa dienza mpungilu. Tshilejilu, bamue bana betu badi bavuluka muvuabu benza mpungilu munkatshi mua matuku muanda mukulu. Kuvua bitupa bia mu dinda, bia mu mapingaja ne bia dilolo. Mu tshitupa tshionso bavua bakula bua mudimu wa buambi. Bimue bitupa bivua bibangisha pa dîba 9 wa dinda ne bikuabu bivua biya too ne pa dîba 9 wa dilolo. Bena budisuile bavua benza mudimu mukole mu mêba a bungi bua kulambila bantu bavua babuela mu mpungilu biakudia bia mu dinda, bia mu munya ne bia dilolo. Lelu mpungilu idi yenza matuku makese. Bana betu badi ne dîba dia kulondesha mpungilu bualu bantu bonso badi badilambila biakudia ku nzubu yabu ne balua nabi mu mpungilu.

Mozambique

18, 19. Ntshitupa kayi tshia mu mpungilu tshitu tshikusankisha bikole? Bua tshinyi?

18 Kudi amue malu atshidi enzeka mu mpungilu lelu avua enzeka kabidi ku kale. Tutu tupeta ‘biakudia pa dîba diabi’ bidi bituambuluisha bua kumvua bimpe milayi ne malongesha a mu Bible ku diambuluisha dia miyuki ne mikanda mipiamipia itubu bapatula mu mpungilu. (Mat. 24:45) Mikanda eyi itu yambuluisha bantu ba muoyo muimpe bua kuitaba bulelela bua mu Bible. Drama ya malu a mu Bible idi kabidi yambuluisha bansonga ne bantu bakole bua kukonkonona malu adibu basue kuenza ne kudilama ku lungenyi lua mu bulongolodi ebu. Muyuki wa ntambu utu pawu utupesha mushindu wa kukonkonona malu atutu tuangata ne mushinga mu nsombelu wetu ne utupesha disanka bua kumona mudi bantu bakuabu batambula batismo bua kuleja mudibu badilambule kudi Yehowa.

19 Bushuwa, mpungilu itu tshitupa tshia ntendelelu mulelela ne idi yambuluisha bantu ba Yehowa badi ne disanka bua kumuenzela mudimu bimpe mu bikondo bia ntatu. Mpungilu eyi idi itupesha mpunga wa kudia bulunda ne bantu batudi tupetangana nabu ne ituambuluisha bua kumvua tshidi kuikala mu dîku dia pa buloba bujima dia bana betu. Mpungilu eyi mmushindu udi Yehowa ubenesha ne uditatshisha bua bantu bende. Nunku, muntu yonso wa kutudi udi ne bua kulongolola malu ende mu mushindu muimpe bua kubuela mu bitupa bionso bia mpungilu ne kuenza bua bimuambuluishe.​—Nsu. 10:22.