Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Masanka audi mua kupeta bua mudi Yehowa ufuilangana luse?

Masanka audi mua kupeta bua mudi Yehowa ufuilangana luse?

‘Yehowa udi Nzambi wa luse ne dinanga, kena ukuata tshiji lubilu, udi ubuikidila bantu mapanga abu.’​—EKES. 34:6, 7.

1, 2. a) Yehowa wakaleja bena Isalele ne: uvua Nzambi wa mushindu kayi? b) Netuandamune lukonko kayi mu tshiena-bualu etshi?

MU MATUKU a Nehemiya, bamue bena Lewi bakaleja patoke mu disambila muvua bankambua babu ‘babenge mua kutumikila’ mikenji ya Yehowa misangu ne misangu. Kadi misangu yonso, Yehowa wakaleja muvuaye ‘Nzambi utu musue kubuikidila bantu mibi yabu, muikale ne diakalengele ne luse, kayi ukuata tshiji lubilu, muule tente ne dinanga.’ Yehowa uvua utungunuka ne kuleja bena Isalele ba mu matuku a Nehemiya bavua bapingane mu ditunga diabu luse luende lujalame.​—Neh. 9:16, 17.

2 Yonso wa kutudi udi mua kudiebeja ne: ‘Mmasanka kayi andi mua kupeta bua mudi Yehowa ufuilangana luse?’ Bua kuandamuna lukonko lua mushinga mukole elu, tukonkonone malu avua Yehowa muenzele Davidi ne Manashe, bakalenge babidi bavuaye mufuile luse.

MIBI MINENE IVUA DAVIDI MUENZE

3-5. Mmushindu kayi uvua Davidi mufike ku dienza bubi bunene?

3 Nansha muvua Davidi muikale muntu uvua utshina Nzambi, wakenza mibi minene. Ibidi ya kudiyi ivua itangila bena dibaka babidi aba: Uliya ne Beta-sheba. Bipeta bia mibi ayi bivua bibi bitambe bualu bivua bibakuate bobu bonso. Nansha nanku, mushindu uvua Nzambi munyoke Davidi udi uleja mutu Yehowa manange kufuilangana luse. Mona tshivua tshienzeke.

4 Davidi wakatuma tshiluilu tshia bena Isalele bua kunyunguluka Laba, tshimenga tshikulu tshia bena Amona. Tshimenga atshi tshivua mu bule bua kilometre 80 ku Est kua Yelushalema dia muamua dia musulu wa Yadene. Bobu bamane kuya, pavua Davidi mu lutanda lua nzubu wende wa kuulu wa mu Yelushalema, wakamona Beta-sheba, mukaji wa bende wowa mâyi. Bayende kavuaku to. Bu muvua Davidi mushale mutangila Beta-sheba, lukuka luakamukuata, yeye kutuma dîyi bua balue nende kuende, wakenda nende masandi.​—2 Sam. 11:1-4.

5 Pakamanya Davidi ne: Beta-sheba uvua ne difu, wakabikidisha bayende Uliya bua apingane mu Yelushalema, wela meji ne: Uliya uvua mua kulala ne mukajende. Kadi Uliya kakabuela mu nzubu muende nansha muvua Davidi umuenzeja bua kubuelamu. Nunku, mukalenge wakafundila kamanda ka masalayi mukanda mu musokoko bua kuteka Uliya ‘kumpala, muaba udi mvita mikole’ ne kupingaja basalayi bakuabu panyima pende. Bua diyele dikese divua Davidi mulongolole, Uliya wakafua mu mvita. (2 Sam. 11:12-17, MMM) Pa kumbusha bubi bua dienda masandi, mukalenge wakatenteka bubi bukuabu bua kushipesha muntu uvua kayi muenze bualu.

DAVIDI UDI UNYINGALALA

6. Nzambi wakenza tshinyi bua mibi ivua Davidi muenze? Bualu ebu budi buleja tshinyi bua bidi bitangila Yehowa?

6 Bushuwa, Yehowa uvua mumone malu onso avua menzeke. Utu umona malu onso. (Nsu. 15:3) Nansha muvua mukalenge mulue kusela Beta-sheba, “bualu ebu buakenza Davidi kabuakasankisha mutshima wa Yehowa” to. (2 Sam. 11:27) Nunku, Nzambi wakenza tshinyi bua mibi minene ya Davidi eyi? Wakatuma muprofete Natana kudi Davidi. Bu mudi Yehowa muikale Nzambi udi ufuilangana luse, uvua ukeba pamuapa bualu kampanda buvua mua kumusaka bua kumufuila luse. Bualu ebu kabuenaku buleja mudi Yehowa muikale ne dijinga dia kufuilangana luse anyi? Kavua muenzeje Davidi bua kutondaye mibi yende to, kadi uvua musake Natana bua kupesha mukalenge tshilejilu tshia bualu buvua buleja muvuaye muenze malu mabi. (Bala 2 Samuele 12:1-4.) Uvua mushindu muimpe wa kupita ne tshilumbu atshi.

7. Davidi wakenza tshinyi pavua Natana mumupeshe tshilejilu?

7 Tshilejilu tshivua Natana mufile tshiakafikisha mukalenge ku divuluka mushinga udi nawu buakane. Davidi wakafikila muntu mubanji wa mu tshilejilu atshi munda ne kuambila Natana ne: “Bu mudi Yehowa ne muoyo, muntu wakenza bualu ebu udi ne bua kufua.” Davidi wakamuleja kabidi muvuabu ne bua kufuta muntu uvuabu benzele bibi eu. Natana udi mpindieu umututshila tshilumbu panshi wamba ne: “Wewe mene udi muntu eu.” Pashishe, wakambila Davidi bua malu mabi avuaye muenze ne: ‘muele wa mvita’ kawuvua ne bua kumbuka mu nzubu muende ne ntatu ivua ne bua kukuata bena mu dîku diende. Uvua ne bua kufuishibua bundu patoke bua mibi yende. Davidi wakamona bunene bua malu mabi avuaye muenze, ne kunyingalalaye wamba ne: ‘Ngakenzela Yehowa bibi.’​—2 Sam. 12:5-14.

DAVIDI UDI ULOMBA LUSE NE NZAMBI UDI UMUMVUILA

8, 9. Mmushindu kayi udi Musambu wa 51 uleja meji avua nawu Davidi mu mutshima wende? Musambu eu udi utulongesha tshinyi bua bidi bitangila Yehowa?

8 Mêyi adi mu Musambu wa 51 uvua Davidi mufunde panyima pa bualu ebu adi aleja muvua mutshima wende munyingalale. Mu Musambu eu, Davidi udi usengelela Yehowa ne muoyo mujima ne uleja patoke muvuaye kayi anu muitabe bilema biende patupu to. Wakanyingalala kabidi bua mibi yende. Kumpala kua bionso, Davidi uvua uditatshisha bua malanda ende ne Nzambi. Wakamba ne: ‘Ngakukuenzela wewe, wewe nkayebe bibi.’ Wakasengelela Yehowa ne: ‘Nzambi, umfukile mutshima mutoke munda muanyi, ungenzele nyuma mujalame munda muanyi. Umpingajile disanka dia lupandu luebe, unshindike ne mutshima wa mua kuenza bu mu disua diebe.’ (Mus. 51:1-4, 7-12) Pautu usambila, utuku uleja Yehowa bilema biebe ne muoyo mujima anyi?

9 Yehowa kavua mumbushile Davidi malu mabi avua mua kumufikila bua mibi yende to. Malu aa avua ne bua kumufikila matuku ende onso a muoyo. Kadi, bu muvua Davidi munyingalale, mbuena kuamba ne: muikale ne ‘mutshima wa majiya ne udi unyingalala bua bubi buawu,’ Yehowa wakamufuila luse. (Bala Musambu wa 32:5; Mus. 51:17) Nzambi wa Bukole buonso utu umona lungenyi ludi nalu muntu ne malu adiye ujinga kuenza yeye mumane kuenza malu mabi. Pamutu pa Yehowa kulekela bua balumbuluishi ba mu Isalele kushipa Davidi ne Beta-sheba bilondeshile Mikenji ya Mose bua muvuabu bende masandi, wakadikosela tshilumbu tshiabu ne luse. (Lew. 20:10) Nzambi wakateka kabidi Solomo, muana wa Davidi ne Beta-sheba mukalenge wa Isalele uvua ne bua kupingana muaba wa tatuende.​—1 Kul. 22:9, 10.

10. a) Ntshinyi tshivua mua kuikala tshifikishe Yehowa ku dibuikidila Davidi mibi yende? b) Mmalu kayi atu asaka Yehowa bua kufuila bantu luse?

10 Imue misangu, bualu bukuabu buvua busake Yehowa bua kufuila Davidi luse mmushindu uvua Davidi muine muleje Shaula luse. (1 Sam. 24:4-7) Anu muvua Yezu muambe, Yehowa udi utuenzela malu bilondeshile mutudi tuenzela bantu bakuabu. Yezu wakamba ne: “Lekelayi kulumbuluishangana bua kabanulumbuluishi penu; bualu nebanulumbuluishe ne dilumbuluisha dinudi nulumbuluisha nadi bakuabu, nebanupimine ne tshipiminu tshinudi nupimina natshi bakuabu.” (Mat. 7:1, 2) Bidi bitukolesha patudi tumvua ne: Yehowa neatufuile luse bua mibi yetu nansha yoyi minene menemene bu mudi kuenda masandi anyi kushipangana. Neatufuile luse anu tuetu bikale ne lungenyi lua kufuilangana luse, tuetu batonde mibi yetu kudiye ne baleje mutudi bashintulule lungenyi bua malu mabi atudi benze. “Bikondo bia dikoleshibua” bidi bifumina kudi Yehowa padi bantu badi benze mibi banyingalala ne muoyo mujima.​—Bala Bienzedi 3:19.

MANASHE UDI WENZA MIBI MINENE KADI UNYINGALALA

11. Mmu mishindu kayi muvua mukalenge Manashe muenze malu mabi ku mêsu kua Nzambi?

11 Tukonkonone tshilejilu tshikuabu tshidi mu Bible tshidi tshileja mudi Yehowa musue kufuilangana luse. Bidimu 360 panyima pa Davidi mumane kutuadija kukokesha, Manashe wakalua mukalenge mu Yuda. Bidimu 55 bivuaye mukokeshe bivua biuwule tente ne malu mabi; Yehowa wakamunyoka bua bienzedi biende bibi abi. Manashe wakenza malu mabi bu mudi: kuenzela Bâla bioshelu, kutendelela “bintu bia mu diulu,” kulambula bana bende pa kapia ne kutua malu a mîdima nyama ku mikole. Bushuwa, ‘wakenza malu mabi a bungi ku mêsu kua Yehowa.’​—2 Kul. 33:1-6.

12. Mmunyi muvua Manashe mupingane kudi Yehowa?

12 Ndekelu wa bionso, bakakuata Manashe, kumumbusha mu tshimenga tshiabu ne kumuelabu mu buloko mu Babulona. Muine amu uvua mua kuikala muvuluke mêyi avua Mose muambile bena Isalele a ne: ‘Panuakenga mu dikenga, palua malu au onso kunudi, nenupingane kudi Yehowa, Nzambi wenu; mu matuku adi kunyima, nenutumikile dîyi diende.’ (Dut. 4:30) Manashe wakapingana kudi Yehowa. Mushindu kayi? ‘Wakatamba kudipuekesha’ ne ‘wakatendelela’ Nzambi (anu mudibu baleje mu dibeji dia 21). (2 Kul. 33:12, 13) Katuena bamanye bimpe mêyi avua Manashe muambe mu masambila ende to, kadi tudi mua kufuanyikija ne: adi mua kuikala apetangana ne a mukalenge Davidi adi mu Musambu wa 51. Nansha nanku, Manashe wakakudimuna mutshima wende.

13. Yehowa wakabuikidila Manashe mibi yende bua tshinyi?

13 Yehowa wakenza tshinyi bua masambila avua Manashe muenze? ‘Wakamumvuila, wakitabuja kutendekena kuende.’ Anu muvua Davidi muenze, Manashe wakitaba muvuaye muenze bilema binene ne kunyingalalaye ne muoyo mujima. Ke bua tshinyi Nzambi wakafuila Manashe luse ne kumupingajaye mu bukalenge mu Yelushalema. Nunku, ‘Manashe wakamanya ne: Yehowa udi Nzambi.’ (2 Kul. 33:13) Bualu ebu ntshijadiki tshikuabu tshia mudi Nzambi wetu wa luse ubuikidila bantu badi banyingalala ne muoyo mujima mibi yabu.

Manashe wakapingana mu bukalenge buende mu Yelushalema bualu Yehowa uvua mumufuile luse

LUSE LUA YEHOWA KALUTU NE MIKALU ANYI?

14. Tshidi tshienza bua Yehowa afuile bantu badi benza mibi luse ntshinyi?

14 Bitu bifikila bamue batendeledi ba Nzambi lelu bua kuikala kulomba Nzambi luse bua bilema binene bu bivua Davidi ne Manashe benze. Kadi, bu muvua Yehowa mubuikidile bakalenge babidi abu mibi yabu, bidi bituambuluisha bua kumanya ne: Nzambi mmusue kufuila bantu badi benza mibi nansha minene luse padibu banyingalala ne muoyo mujima.

15. Ntshinyi tshidi tshitujadikila ne: Yehowa katu ufuilangana luse tshianana tshianana?

15 Bushuwa, katuena mua kuamba diakamue ne: Yehowa utu anu ufuila bantu bonso badi benza mibi luse to. Nanku, tuanji kufuanyikija lungenyi luvua nalu Davidi ne Manashe ne lua bena Isalele ne bena Yuda bavua ne mutu mukole. Nzambi wakatuma Natana bua kuyukila ne Davidi ne kumupesha mpunga wa kushintulula lungenyi luende. Davidi wakitaba mpunga au. Pavua Manashe mudimone mu ntatu mikole, biakamusaka bua kunyingalala ne muoyo mujima. Kadi misangu ya bungi, bena Isalele ne bena Yuda bobu kabavua banyingalala to. Nunku, Yehowa kakabafuila luse to. Kadi, uvua ubatumina baprofete bende njila ne njila bua kubaleja muvuaye umona malu mabi avuabu benza. (Bala Nehemiya 9:30.) Nansha pakavua bena Isalele bumbuke mu Babulona bapingane mu buloba buabu, Yehowa uvua anu ubatumina bantu bende ba lulamatu bu mudi muakuidi Ezela ne muprofete Malaki. Pavua bena Iselele benze malu avua umvuangana ne disua dia Yehowa, bakapeta disanka dia bungi.​—Neh. 12:43-47.

16. a) Tshivua tshifikile tshisamba tshia Isalele wa ku mubidi bua muvuatshi katshiyi tshinyingalale bua mibi yatshi ntshinyi? b) Ntshinyi tshidi Nzambi mua kuenzela bantu ba mu ndelanganyi ya bena Isalele wa kale?

16 Panyima pa Yehowa mumane kutuma Yezu pa buloba ne yeye mumane kufila mulambu umue mupuangane udi upikula, katshivua kabidi witaba milambu ya nyama ivua bena Isalele bafila to. (1 Yone 4:9, 10) Pavua Yezu pa buloba, wakaleja lungenyi luvua nalu Tatuende pakambaye mêyi adi alenga ku muoyo aa: “Wewe Yelushalema, Yelushalema, mushipi wa baprofete ne muashi wa badibu bamutumina mabue! Mmisangu bungi munyi imvua musue kusangisha bana bebe bu mudi nzolo usangisha bana bende mu mapuapua ende! Kadi nuenu kanuvua basue to.” Nunku Yezu wakalua kuamba ne: “Monayi! Mbanulekeele nzubu wenu.” (Mat. 23:37, 38) Nunku wakapingaja Isalele wa mu nyuma pa muaba wa tshisamba tshivua tshienza malu mabi katshiyi tshinyingalala etshi. (Mat. 21:43; Gal. 6:16) Kadi netuambe tshinyi bua bena Isalele ba ku mubidi? Yehowa udi ubafuila luse ne ubumvuila padibu baleja ditabuja kudi Nzambi ne mu mulambu wa Yezu Kristo. Nzambi neapeshe kabidi bantu bavua bafue kabayi banyingalale bua mibi yabu diakalenga edi pababishaye ku lufu ne kubapesha muoyo pa buloba buikalaye mulengeje.​—Yone 5:28, 29; Bien. 24:15.

MASANKA ATUDI TUPETA BUA MUDI YEHOWA UTUBUIKIDILA

17, 18. Tudi ne bua kuenza tshinyi bua Yehowa kutufuila luse?

17 Bu mudi Yehowa musue kutufuila luse, tudi ne bua kuenza tshinyi? Kakuyi mpata, tudi ne bua kuidikija Davidi ne Manashe. Tudi ne bua kuitaba bilema bitudi tuenza, kunyingalala bua bilema ebi, kulomba Yehowa luse ne muoyo mujima ne kumulomba bua atupeshe mutshima mukezuke. (Mus. 51:10) Tuetu benze bubi bunene, tudi kabidi ne bua kukeba diambuluisha kudi bakulu. (Yak. 5:14, 15) Nansha tuetu mu nsombelu wa mushindu kayi, mbimpe tuvuluke ne: Yehowa utshidi ‘Nzambi wa luse ne dinanga, kayi ukuata tshiji lubilu, muule tente ne luse lujalame ne bushuwa, uleja binunu bia bantu luse lujalame ne ubuikidila bantu mapanga abu’ anu bu muvuaye mudileje kudi Mose. Bushuwa, Yehowa ki mmushintuluke to.​—Ekes. 34:6, 7.

18 Yehowa wakalaya bena Isalele bavua banyingalala bua kubajimijila mibi yabu yonso too ne mu katoba pavuaye mubambile ne: uvua ne bua kuenza bua mibi ivua ‘mikunzekunzuu’ ilue mitoke bu “neige.” Difuanyikija edi divua ne mushinga wa bungi. (Bala Yeshaya 1:18.) Nunku, mmasanka kayi atudi mua kupeta bua mudi Yehowa ufuilangana luse? Yehowa udi ujimija mibi ne mapanga etu onso. Udi wenza nunku anu patudi tuitaba mibi yetu ne tunyingalala.

19. Netukonkonone tshinyi mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

19 Bu mudi Yehowa utufuila luse, mmunyi mutudi mua kumuidikija mu malanda etu ne bantu bakuabu? Tudi mua kuenza tshinyi bua kuepuka lungenyi lua kubenga kufuila bantu badi benze bubi bunene luse pabu banyingalale ne muoyo mujima? Tshiena-bualu tshidi tshilonda netshituambuluishe bua kukonkonona mutshima wetu bua tuidikije Tatu wetu Yehowa udi ‘muimpe ne musue kubuikidila bantu mibi yabu.’​—Mus. 86:5.