Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tudi “bena luendu,” tulamayi anu muaba wetu

Tudi “bena luendu,” tulamayi anu muaba wetu

“Ndi nnulomba bu benyi ne bena luendu bua nutungunuke ne kuepuka majinga a mubidi.”​—1 PET. 2:11.

1, 2. “Basungula” bavua Petelo mutele mbanganyi? Bua tshinyi wakababikila ne: “bena luendu”?

BIDIMU bitue ku 30 panyima pa Yezu mumane kubanda mu diulu, mupostolo Petelo wakafunda mukanda bua kutumina ‘bantu bavua basombe bu benyi bavua batangalake mu Ponto, Galatiya, Kapadokiya, Asia ne Bituniya, kudi basungula.’ (1 Pet. 1:1) Kakuyi mpata, pavua Petelo muakule bua “basungula,” uvua wakula bua bantu bavuabu bele manyi a nyuma muimpe ne ‘baledibue tshiakabidi bua kupeta ditekemena didi ne muoyo’ bua kukokesha ne Kristo mu diulu anu bu yeye. (Bala 1 Petelo 1:3, 4.) Kadi, bua tshinyi wakalua kubikila kabidi basungula aba bu “benyi ne bena luendu”? (1 Pet. 2:11) Bualu ebu budi ne diumvuija kayi lelu udi Bantemu anu bakese pa buloba bujima badiamba mudibu bela manyi?

2 Bivua bikumbane bua kubikila bela manyi ba mu bidimu lukama bia kumpala ne: “bena luendu.” Anu bu mudibi bua bashadile ba mu kasumbu aka batshidi ne muoyo lelu, dikala diabu pa buloba ki ndia kashidi to. Mupostolo Paulo udi pende wa mu “kasumba kakese” ka bela manyi wakumvuija wamba ne: “Kadi kuetu tuetu mmu diulu, ne tudi bindile ne muoyo mujima musungidi udi ufuminamu, Mukalenge Yezu Kristo.” (Luka 12:32; Filip. 3:20) Kadi bu mudi ‘kuabu kuikale mu diulu,’ padi bela manyi bafua badi bumbuka pa buloba bua kupeta tshintu tshia mushinga mukole mmumue ne: muoyo udi kauyi ufua mu diulu. (Bala Filipoyi 1:21-23.) Nunku, mu mushindu mupepele tudi mua kubamba ne: ‘mbena luendu’ mu buloba budi Satana ulombola.

3. Ndukonko kayi ludi lutangila “mikoko mukuabu” lutudi mua kudiela?

3 Kadi netuambe tshinyi bua “mikoko mikuabu”? (Yone 10:16) Bilondeshile Bible, kabenaku ne ditekemena dia kusomba kashidi pa buloba apa anyi? Bushuwa, ke muaba wasombabu bua kashidi. Kadi mu mushindu kampanda, tudi mua kubangata pabu bu bena luendu bua mpindieu. Mu mushindu kayi?

“BIFUKIBUA BIONSO BIDI BITUNGUNUKA NE KUTUA MIKEMU”

4. Ntshinyi tshidi bamfumu ba pa buloba bapangile bua kujikija?

4 Munkatshi mua tshikondo tshionso tshikala bulongolodi bubi bua Satana butungunuka ne kuikalaku, bantu bonso kusangisha ne bena Kristo, nebatungunuke ne kukenga bua bipeta bibi bia muvua Satana mutombokele Yehowa. Lomo 8:22 udi wamba ne: “Tudi bamanye ne: bifukibua bionso bidi bitungunuka ne kutua mikemu popamue ne kukenga popamue too ne mpindieu.” Nansha bamfumu ba pa buloba, bena malu a sianse ne bantu batu bambuluisha bakengi ba muoyo muimpe mbapangile bua kujikija tshilumbu etshi.

5. Katshia ku 1914, bantu miliyo ya bungi mbenze tshinyi? Bua tshinyi?

5 Katshia ku tshidimu tshia 1914, bantu miliyo ya bungi mbasungule bua babalombole kudi Yezu Kristo, Mukalenge udi Nzambi muteke mu nkuasa. Ki mbasue kuikala bena mu bulongolodi bua Satana to. Badi babenga bua kubutua nyama ku mikolo. Kadi, badi bafila muoyo wabu ne bintu biabu bua kutua Bukalenge bua Nzambi nyama ku mikolo ne kutungunuja malu a Bukalenge ebu.​—Lomo 14:7, 8.

6. Mmu ngumvuilu kayi mudi Bantemu ba Yehowa bikale benyi?

6 Bulelela, Bantemu ba Yehowa mba muena muabu badi batumikila mikenji mu matunga mapite pa 200, kadi nansha bobu basombele muaba kayi, badi anu bu benyi. Badi babenga ne muoyo mujima bua kubuelakana mu malu a tshididi ne a mu nsombelu wa bantu. Nansha lelu, badi badiangata bu bena mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi. Badi ne disanka bua mudibu bamona matuku abu a dikala bu bena luendu mu bulongolodi ebu bubi enda aya ku tshibungubungu ne lukasa luonso.

Katutu basue kutua bulongolodi bua Satana nyama ku mikolo. Tudi tutua bulongolodi bupiabupia bua Nzambi nyama ku mikolo

7. Mmushindu kayi wafika batendeledi ba Nzambi ku disomba pa buloba bua kashidi?

7 Mu katupa kîpi emu, Kristo bua bukokeshi budiye nabu, neabutule bulongolodi bubi bua Satana. Mbulamatadi muakane wa Kristo neumbushe bubi ne tunyinganyinga pa buloba. Neumbushe kabidi bipeta bibi bidi bifumine ku ditombokela bukokeshi buakane bua Yehowa bidi bimueneka ne bidi kabiyi bimueneka. Batendeledi ba Nzambi balelela nebikale bakumbane bua kusomba bua kashidi mu Mparadizu pa buloba. (Bala Buakabuluibua 21:1-5.) Bifukibua nebikale bimane ‘kupikudibua ku bupika bua dibola ne nebipete budikadidi bua butumbi bua bana ba Nzambi.’​—Lomo 8:21.

NTSHINYI TSHIDIBU BALOMBA BENA KRISTO BALELELA?

8, 9. Leja tshivua Petelo musue kuamba pakakulaye bua “kuepuka majinga a mubidi.”

8 Petelo udi uleja tshidibu balomba bena Kristo padiye utungunuka wamba ne: “Bananga, ndi nnulomba bu benyi ne bena luendu bua nutungunuke ne kuepuka majinga a mubidi adi aluisha muoyo.” (1 Pet. 2:11) Uvua mupeshe bena Kristo bela manyi mubelu eu, kadi udi kabidi ukumbanyina mikoko mikuabu ya Yezu.

9 Muntu yeye mukumbaje amue majinga mu mushindu udi Nzambi wanyisha, kaatu mabi to. Bushuwa adi adikumbaja ku masanka a mu nsombelu. Tshilejilu, kudi majinga mimpe bu mudi: kudia ne kunua bintu bimpe, kuenza malu adi afila disanka ne kupeta disanka didi difumina ku dikala ne balunda bimpe. Nansha dijinga dia kusangila ne muena dibaka nebe didi kabidi dimpe ne ndiakanyine. (1 Kol. 7:3-5) Kadi Petelo wakaleja bimpe “majinga a mubidi” avuaye wakuila pakambaye bua aa avua “aluisha muoyo.” Bua kutokesha tshivuaye musue kuamba, nkudimuinu mikuabu ya Bible idi yakula bua ‘nkuka ya mubidi’ (MNZ) anyi “bijingajinga bia mubidi” (MMM). Bushuwa, dijinga dia muntu dionso didi dibengangana ne tshidi Yehowa muambe ne didi mua kunyanga malanda a muntu ne Nzambi, ndia kuepuka. Tshianana ditekemena dia muena Kristo dia kushala ne muoyo nedikale mu njiwu mibi.

10. Mbintu kayi bitu Satana wenza nabi mudimu bua kuvuija bena Kristo bena mu bulongolodi buende?

10 Satana udi ne tshipatshila tshia kukepesha dijinga didi nadi bena Kristo balelela dia kudimona bu “bena luendu” mu bulongolodi ebu. Dijinga dikole dia kuikala ne bintu bia ku mubidi, buteyi bua tshiendenda, dijinga dia kuenda lumu, lungenyi lua kuikala wa kumpala mu bionso ne bukole budi nabu buena ditunga mmateyi a Satana ne tudi ne bua kuamanya. Patudi tudienzeja bua kuepuka majinga mabi a mubidi aa, tudi tuleja patoke mutudi katuyi basue kuikala bena mu bulongolodi bubi bua Satana. Tudi tuleja mutudi basombamu bua matuku makese. Bualu butudi basue menemene ne butudi tudienzeja bua kupeta nkusomba bua kashidi mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi budi ne buakane.

BIKADILU BIMPE

11, 12. Imue misangu batu bamona benyi mushindu kayi? Bantu badi mua kuamba tshinyi bua Bantemu ba Yehowa?

11 Petelo udi utungunuka ne kuleja tshidibu balombe bena Kristo “bena luendu” mu mvese wa 12 wamba ne: “Nuikale ne bikadilu bimpe munkatshi mua bisamba bikuabu, bua padibu banubanda bu benji ba malu mabi, badimuene nkayabu bienzedi bienu bimpe ne bafike ku ditumbisha Nzambi mu dituku diende dia dikonkonona.” Imue misangu batu babanda benyi anyi bena luendu badi mu ditunga didi kadiyi diabu ne malu. Badi bababanda anu bualu mbashilangane ne bantu bakuabu, badi mene mua kubamona bu benji ba malu mabi. Ngakuilu wabu, bienzedi biabu, mvuadilu wabu, pamuapa ne tshimuenekelu tshiabu bidi mua kuikala bishilangane ne bia bena mu ditunga. Kadi padibu benza malu mimpe, mmumue ne: padibu ne bikadilu bimpe, malu adibu bababanda nawu adi amueneka mudiwu a dishima.

12 Bia muomumue, bena Kristo balelela mbashilangane ne bantu bakuabu ba bungi mu amue malu bu mudi: ngakuilu anyi malu adibu basungula bua kujikija nawu lutetuku. Mvuadilu ne ndengejilu wabu wa mubidi bidi misangu ya bungi bileja mudibu bashilangane ne bantu ba bungi muaba udibu. Dishilangana edi ditu difikisha imue misangu bantu badi kabayi babamanye bimpe bua kubabanda bu benji ba malu mabi. Kadi, bantu bakuabu badi mua kubanyisha bua malu adibu benza.

13, 14. Mmushindu kayi udi meji “adileja makane ku bienzedi biawu”? Fila tshilejilu.

13 Bushuwa, bikadilu bimpe bidi mua kuambuluisha bua kuleja mudi malu adibu babanda nawu muntu kaayi malelela. Bavua babande nansha Yezu ne malu mabi, pende muikale muntu utu anu mulamate Nzambi bikole mu malu onso. Bamue bavua bamuamba ne: “Mudiavi ne kanuayi ka mvinyo, mulunda wa balambuishi ba bitadi ne benji ba malu mabi.” Kadi mu bulelela mushindu uvuaye wenzela Nzambi mudimu ne meji wakajadika muvuaye kayi muenji wa malu mabi. Yezu wakamba ne: “Meji adi adileja makane ku bienzedi biawu.” (Mat. 11:19) Ke mudibi kabidi nansha lelu. Tshilejilu, bavua bamona bana betu bavua benza mudimu ku Betele wa mu tshimenga tshia Selters mu Allemagne mu mushindu mubi kudi bantu badi pabuipi nabu. Kadi, mfumu wa tshimenga atshi wakabakuila wamba ne: “Bantemu badi benza mudimu ku Betele eu badi ne wabu mushindu wa dienza malu, kadi kawena utatshisha bantu bakuabu mu tshimenga etshi to.”

Bulelela bua mu Bible mbuambuluishe dîku dia mu Russie edi bua kuikala mu buobumue

14 Matuku mashale aa, mbangate kabidi Bantemu ba Yehowa ba mu Moscou mu ditunga dia Russie mu mushindu wa muomumue. Bavua bababande muvuabu benze malu mabi a bungi. Kadi mu ngondo 6 wa 2010, Kabadi kakulu ka manême a bantu ka ku Mputu kadi mu tshimenga tshia Strasbourg mu France kakamba ne: “Tudi bamone ne: dikandika dia budikadidi bua bitendelelu ne didisangisha diabi kudi Kabadi ka mu Moscou kadivua diakanyine to. Tubadi tua mu Moscou katuvua tufile bijadiki ‘bilelela ne bikumbane’ bua kuleja muvua bantu bavuabu bafunde ku kabadi” bapile, tshilejilu bua muvuabu bakosoloje mêku a bantu, basake bantu ku didishipa anyi ku dibenga kuangata luondapu. Nunku, “manyoka avua tubadi tua mu Moscou tufile avua makole menemene bualu mikenji ivuabu bele ivua mikole ne dinyoka diabu nansha diodi dia tshilema tshilelela, kadivua dikumbanangane ne bunene bua tshilema tshienza to.”

DIKOKELA DIDI DIAKANYINE

15. Mmêyi kayi a mu Bible atu bena Kristo balelela ba pa buloba bujima batumikila?

15 Bantemu ba Yehowa ba mu Moscou ne nansha ba pa buloba bujima badi bakumbaja bualu budibu balombe bena Kristo anu mudibu babuleje kudi Petelo. Wakamba ne: “Bua bualu bua Mukalenge, nukokele bukokeshi buonso budi bantu bateke: nansha mukalenge bua mudiye ku mutu anyi banguvena.” (1 Pet. 2:13, 14) Nansha mudi bena Kristo balelela kabayi ba mu bulongolodi ebu bubi, badi bakokela ne muoyo mujima makokeshi a mbulamatadi mudiwu “malondangane mu milongo yawu” anu muvua Paulo mubambile.​—Bala Lomo 13:1, 5-7.

16, 17. a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: katuena tuluisha mbulamatadi? b) Bamue bamfumu ba tshididi mbafike ku diamba tshinyi?

16 Padi Bantemu ba Yehowa benza malu bu “bena luendu” mu bulongolodi ebu, kabatu benza nanku bu batontolodi ba muinshi muinshi to, kabatu batombokela anyi badisangisha ne bantu bakuabu mu mapangadika a tshididi ne adi bantu aba bangata. Bantemu ba Yehowa batu babenga kubuelakana mu malu a tshididi nansha mudi bitendelelu bikuabu bibuelamu. Kabatu nansha bateta kufila ngenyi mu malu a tshididi kudi bantu badi bakokesha. Nunku kuamba ne: badi mua kusaka bantu ku ditombokela mbulamatadi anyi ku dimutekesha, ndishima.

17 Padi bena Kristo batumikila bamfumu ba mbulamatadi bilondeshile mubelu wa Petelo wa ‘kunemeka mukalenge’ badi baleja kanemu kadi kakumbanyine muaba udi bamfumu aba nawu. (1 Pet. 2:17) Imue misangu bamfumu batu bafika ku ditaba mutubu kabayi ne malu makumbane a kupisha nawu Bantemu ba Yehowa to. Tshilejilu, Steffen Reiche (muena tshididi kampanda wa mu Allemagne uvua wenza mudimu ne ministre wa mu tshimenga tshia Brandenbourg ne wakalua pashishe muena mu tshimamuende wa bukalenge wa mu Allemagne) wakamba ne: “Bienzedi bia Bantemu ba Yehowa pavuabu mu maloko biakaleja muvuabu bena malu malenga adi ne mushinga lelu anu bu muvuawu mu tshikondo atshi bua ditunga kuikaladi ne malu a mungalata; tudi mua kutela bu mudi: mushindu uvuabu babenge kutua tshiluilu tshia Allemagne tshia SS nyama ku mikolo ne mushindu uvuabu bambuluisha bena buloko nabu. Patudi tumona mushindu udi bantu baluisha benyi, bantu badi ne lungenyi lushilangane ne luabu mu malu a tshididi ne a mu nsombelu, bidi bikengela bua muena ditunga yonso ikale ne ngikadilu milenga ya buena ayi,” mbuena kuamba ne: ya Bantemu ba Yehowa.

KULEJA MUTUDI BANANGANGANE

18. a) Bua ntshinyi mbikumbane bua tuetu kunanga tshisumbu tshia bana babu ba pa buloba bujima? b) Ntshinyi tshidi bamue bantu badi kabayi Bantemu bafike ku diamba?

18 Mupostolo Petelo wakafunda ne: “Nunange tshisumbu tshijima tshia bana betu, nutshine Nzambi.” (1 Pet. 2:17) Bantemu ba Yehowa batu batshina bikole bua kunyingalaja Nzambi ne bualu ebu budi bubasaka ku dienza disua diende. Badi ne disanka bua kuenzela Yehowa mudimu munkatshi mua tshisumbu tshia bana babu ba pa buloba bujima badi ne dijinga dia muomumue. Nunku, mbikumbane bua buobu “kunanga tshisumbu tshijima tshia bana” babu. Dinanga edi didi kadiyi kudi bantu ba lelu badi bajinga kukumbaja anu malu abu ditu imue misangu dikemesha bantu badi kabayi Bantemu. Tshilejilu, mamu mukuabu uvua ulombola bantu bavua balua kumona tshimenga ne wenza mudimu mu kumpanyi kampanda wa malu a ngendu wa mu Amérique wakakema bua muvua Bantemu baleje dinanga ne bakidile benyi bavua bafumine mu matunga makuabu bavua baye mu mpungilu wa bantu bafumine mu matunga a bungi uvua muenzeke mu Allemagne mu 2009. Wakamba ne: mu bidimu bionso bivuaye muenze mudimu wa kulombola bantu eu, kavua muanji kumona bualu bua buena ebu to. Ntemu mukuabu wakalua kuamba pashishe ne: “Mamu eu wakamba malu onso aa ukema ne muikale ne disanka.” Ukadiku pebe mumvue bantu bamba malu a nunku bua Bantemu ba Yehowa mu mpungilu kampanda uuvua mubuele anyi?

19. Tudi ne bua kuikala badisuike bua kuenza tshinyi? Bua tshinyi?

19 Mu malu onso atudi batele aa ne mu makuabu, Bantemu ba Yehowa badi baleja ne: badi menemene “bena luendu” mu bulongolodi bua Satana ebu. Mbadisuike ne muabu muonso bua kuikala anu bena luendu. Badi ne ditekemena dikole ne bijadiki bia ne: mu katupa kîpi emu nebasombe kashidi mu bulongolodi bupiabupia bua Nzambi buikale ne buakane. Kuenaku mutekemene pebe bualu ebu anyi?