Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tshibumba tshia Nsentedi mu Anglais mipepeja​—Bua tshinyi mbatshienze?

Tshibumba tshia Nsentedi mu Anglais mipepeja​—Bua tshinyi mbatshienze?

KUKADI bidimu bia bungi bidi balume ne bakaji pa buloba bujima banyisha ne bapetela masanka ku malongesha a mu Bible adi apatuka mu Tshibumba tshia Nsentedi. Mu ngondo wa 7 wa 2011 bakapatula nimero wa kumpala wa Tshibumba tshia Nsentedi etshi mu Anglais mipepeja. Mu tshibejibeji atshi bavua bumvuijamu ne: “Netutete bua kuanji kupatula tshibejibeji tshipiatshipia etshi ku ngondo yonso munda mua tshidimu tshijima, tuetu bamone ne: tshidi tshiambuluisha bantu, netutungunuke ne kutshipatula.”

Mpindieu tudi ne disanka dia kunumanyisha ne: tudi bangate dipangadika dia kutungunuka ne kutshipatula. Kadi mu bungi bua matuku, nebatuadije kupatula kabidi Tshibumba tshia Nsentedi mu Mfualansa, tshimputulukeshi ne mu tshiena Espagne bipepeja.

TSHIDI BANTU BATSHIANYISHILA

Pavua bantu ba bungi ba mu matunga a ku Sud kua Mbuu wa Pacifique bapete tshibejibeji etshi bakamba ne: “Mpindieu bana betu mbapete mushindu wa kumvua bimpe Tshibumba tshia Nsentedi.” Bakafunda kabidi mukanda bamba ne: “Dîba divua muntu upitshisha bua kukeba miaku ne diumvuija dia biambilu badi badipitshisha mpindieu bua kumvua bimpe mvese idibu batele ne mudiyi ipetangana ne malongesha adimu.”

“Dîba divua muntu upitshisha bua kukeba miaku ne diumvuija dia biambilu badi badipitshisha mpindieu bua kumvua bimpe mvese idibu batele ne mudiyi ipetangana ne malongesha adimu”

Muntu kampanda uvua mujikije mu tulasa tua mu États-Unis udi wamba ne: “Ndi mupitshishe bidimu 18 ngakula ne mfunda mu muakulu umvua mulonge mu tulasa tubandile. Meme kutuadija kuakula ne kuela meji mu mushindu uvua upangisha bantu bua kumvua bimvua ngamba. Ngakalua kumona ne: bivua bikengela bua meme kushintulula bikole mushindu wanyi wa kuela meji ne wa kuakula.” Ukadi mpindieu muambi wa lumu luimpe wa tshisumi ne udi wamba ne: “Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais mipepeja ntshingambuluishe bikole. Ngakuilu udimu mmumpeshe tshilejilu tshimpe tshia mushindu wa kuamba malu mu mushindu mupepele.”

Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu Angleterre uvua mutambule mu 1972 wakafunda bua Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais mipepeja ne: “Pangakabala nimero wa nzanzanza, ngakumvua anu bu ne: Yehowa uvua musombe ku luseke luanyi mungele diboko ne tuvua tubala nende pamue. Bivua anu bu tatu ubadila muanende miyuki butuku kumpala kua kulala.”

Muanetu wa bakaji mukuabu wa ku Betele wa mu États-Unis uvua mutambule kukadi mpindieu bidimu bipite pa 40 wakamba muvua tshibejibeji tshia mu Anglais mipepeja etshi tshimupeteshe imue misangu ngumvuilu mupiamupia wa malu. Tshilejilu, kazubu ka ne: “Imue miaku idibu bumvuije” (Angl.) kadi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo wa 9 wa 2011 kavua kafile diumvuija dia tshiambilu tshia ne: ‘divuba dia Bantemu’ didibu batele mu Ebelu 12:1 kamba ne: “Kuvua bantu bungi kabuyi kubala.” Wakamba ne: “Diumvuija edi diakangambuluisha bua kumvua mvese eu bimpe.” Wakamba kabidi bua bisangilu bia ku lumingu ne: “Nansha muana yeye ufila diandamuna ubala anu tshidibu bafunde mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais mipepeja, mêyi ende mmashilangane ne adi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia pa tshibidilu tshidi natshi bantu ba bungi. Nunku mandamuna adi muana ufila adi asankisha bateleji.”

Muanetu wa bakaji mukuabu wa ku Betele wakafunda ne: “Ntu ntekemena ne muoyo mujima bua kumvua mandamuna adi bana bafila mu tshisumbu. Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais mipepeja ntshibambuluishe bua kuakula ne muoyo mujima. Mushindu udibu bakula utu unkolesha.”

Muanetu wa bakaji mukuabu uvua mutambule mu tshidimu tshia 1984 wakaleja dianyisha diende bua Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais mipepeja wamba ne: “Ntu ngumvua ne: batu batshimfundile meme. Tshitu tshingambuluisha bua kumvua malu andi mbala bimpe. Mpindieu ndi mutuishibue ne: ndi mua kuandamuna mu dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi.”

TSHIAMU TSHIA MUDIMU TSHIDI BALEDI BANANGE BIKOLE

Mamu mukuabu udi ne muana wa balume wa bidimu 7 wakamba ne: “Bivua bindomba dîba dia bungi ne bintshiokesha bua kumumvuija biambilu patuvua tulongolola Tshibumba tshia Nsentedi tshia kulonga.” Mmushindu kayi udi Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais mipepeja tshibambuluishe? Udi wamba ne: “Bitu binkemesha bua mudiye mua kubala bikoso ne kumvua malu adimu bimpe. Bu mudi miaku idimu mipepele ne biambilu bîpi, dibala kadiena dimutonda to. Mmutuadije kudilongoluela mandamuna nkayende, ne mu bisangilu udi ulondesha bimpe dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi too ne ku ndekelu.”

“Bitu binkemesha bua mudiye mua kubala bikoso ne kumvua malu adimu bimpe”

Mamu mukuabu udi ne muana wa bakaji wa bidimu 9 wakafunda ne: “Kumpala tuvua tumuambuluisha bua yeye kuandamuna, kadi mpindieu udi udilongolola nkayende. Nansha nanku, tudi imue misangu tumumvuija ne tumuleja amue malu mu tshikoso. Bu mudi malu aa kaayi amupitshila mutu, udi mpindieu umvua ne: dilonga dia Tshibumba tshia Nsentedi didi dimutangila pende.”

BANA MBAMBE TSHINYI?

Bana ba bungi mbumvue ne: Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu Anglais mipepeja ntshibapatuila nangananga bobu. Rebecca udi ne bidimu 12 wakalomba wamba ne: “Tungunukayiku ne kupatula tshibejibeji etshi.” Wakamba kabidi ne: “Ndi munange kazubu katu ne tshiena-bualu tshia ne: ‘Imue miaku idibu bumvuije.’ Nkapepele bikole bua bana bakese.”

Nicolette udi ne bidimu 7 udi pende umvua bia muomumue, udi wamba ne: “Tshibumba tshia Nsentedi tshivua tshinkolele bua kumvua. Mpindieu ndi mua kudifidila mandamuna a bungi.” Emma udi ne bidimu 9 wakafunda ne: “Tshibejibeji etshi tshivua tshingambuluishe meme bikole ne muakunyanyi wa balume udi ne bidimu 6. Tudi mpindieu mua kumvua bimpe malu a bungi. Tuasakidilayi.”

Bushuwa, Tshibumba tshia Nsentedi tshidi ne miaku ne biambilu bipepele mua kumvua etshi ntshiambuluishe bantu ba bungi. Tshidi tshikumbaja dijinga dia bantu ne netutungunuke ne kutshipatula pamue ne tshia tshibidilu tshitu anu ne mushinga katshia ku tshidimu tshia 1879.