Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuta dikasa dimpe mu nsombelu webe

Tuta dikasa dimpe mu nsombelu webe

“Neutute dikasa dimpe, newikale ne diakalengele.”​—YOSH. 1:8.

1, 2. a) Mmushindu kayi utu bantu ba bungi bumvuija kututa dikasa dimpe? b) Udi mua kuenza tshinyi bua kumanya mushindu uutu umona kututa dikasa dimpe?

KUTUTA dikasa dimpe mu nsombelu kudi kumvuija tshinyi? Wewe muele bantu lukonko elu, neumone ne: mandamuna abu mmashilangane bikole. Tshilejilu, bantu ba bungi batu bumvuija kututa dikasa dimpe ne: nkuikala ne bintu ne makuta a bungi, mudimu wa kuenza peshi kulonga tulasa tua bungi. Bakuabu badi bobu bakula bua malanda adi nawu bantu: mushindu udibu bapetangana ne bena mu dîku diabu, balunda anyi bena mudimu nabu. Nansha mutendeledi wa Nzambi udi mua kumona kututa diakalenga bu kuikala ne majitu kampanda mu tshisumbu anyi kukumbaja mudimu wa Nzambi bimpe.

2 Bua wewe kumanya muutu umona dituta dikasa dimpe, udi mua kufunda mêna a bamue bantu bautu umona ne: mbatute dikasa dimpe bautu wanyisha bikole ne unemeka. Mmalu kayi a muomumue atubu nawu bonso buabu? Mbabanji anyi? Mbende lumu anyi? Mandamuna a nkonko eyi adi mua kuleja tshidi mu muoyo webe ne adi mua kuikala ne buenzeji pa mapangadika audi wangata ne pa bipatshila biudi udifundila.​—Luka 6:45.

3. a) Yoshua uvua ne bua kuenza tshinyi bua yeye kututa dikasa dimpe? b) Ntshinyi tshituakonkonona mpindieu?

3 Tshidi ne mushinga wa bungi mmushindu udi Yehowa utuangata bu bena diakalenga, bualu tudi ne muoyo bua disua diende. Pavua Yehowa mupeshe Yoshua mudimu menene wa kufikisha bena Isalele mu Buloba bulaya, wakamuambila bua abale Mikenji ya Mose “munya ne butuku” ne bua adimuke bua kutumikila malu avua mafundamu. Kumujadikilaye kabidi ne: ‘Pashishe neutute dikasa dimpe, newikale ne diakalengele.’ (Yosh. 1:7, 8) Anu muudi mumanye, Yoshua uvua mutute dikasa dimpe. Kadi tuetu? Mmunyi mutudi mua kumanya bikala mushindu ututu tumona kututa dikasa dimpe ni udi umvuangana ne mutu Nzambi uwumona? Nanku, tukonkonone nsombelu wa bantu babidi badibu batele mu Bible.

SOLOMO UVUAKU MUTUTE DIKASA DIMPE MU NSOMBELU ANYI?

4. Bua tshinyi tudi tuamba ne: Solomo uvua mutute dikasa dimpe?

4 Solomo wakatuta dikasa dimpe mu mushindu wa pa buawu mu malu a bungi. Bua tshinyi? Bualu uvua utshina Yehowa ne umunemeka, ke yeye kumubeneshaye bikole. Uvuluke ne: pavua Yehowa muambile Solomo bua alombe tshivuaye natshi dijinga, mukalenge eu wakalomba lungenyi bua kulombola nalu bantu. Ke Nzambi kumupeshaye lungenyi ne bubanji. (Bala 1 Bakelenge 3:10-14.) Lungenyi luende ‘luakapita lungenyi lua bantu bonso ba ku esete ne lungenyi luonso lua bena Ejipitu.’ Lumu lua Solomo luakafika too ne mu “bisamba bionso.” (1 Bak. 4:30, 31) Bua bidi bitangila bubanji, Solomo uvua upeta anu bua or nkayende kilo mitue ku 25 000 tshidimu tshionso. (2 Kul. 9:13) Uvua mumanye mua kudia malanda mimpe ne bisamba bikuabu, mupiluke mu malu a luibaku ne a bungenda. Bushuwa, pavua Solomo mu malanda mimpe ne Nzambi uvua mutute dikasa dimpe.​—2 Kul. 9:22-24.

5. Solomo wakamba tshinyi bua bantu badi batuta dikasa dimpe ku mêsu kua Nzambi?

5 Malu avua Solomo mufunde mu mukanda wa Muambi adi aleja ne: kavua mudishime wela meji ne: badi batuta diakalenga ne bapeta disanka nganu badi ne bubanji ne bende lumu to. Kabiena nanku to. Wakafunda ne: ‘Ndi mumanye ne: kakuena bualu buimpe bu kusanka ne kuenza malu mimpe matuku onso patshidi muntu ne muoyo. Muntu yonso adie biende, anue biende, asanke biende mu midimu yende yonso, bua eku nkupa kua Nzambi.’ (Muam. 3:12, 13) Uvua mujingulule ne: masanka a nunku adi ne mushinga wa bungi kudi muntu udi Nzambi wanyisha ne udi nende mu malanda mimpe. Solomo uvua muambilamu pakafundaye ne: ‘Eu nshikidilu wa malu onso; malu onso adi mumvuike. Utshine Nzambi, utumikile mikenji yende; ebu mbualu buonso budi muntu ne bua kuenza.’​—Muam. 12:13.

6. Tshilejilu tshia Solomo tshidi tshituambuluisha bua kumona kututa dikasa dimpe mushindu kayi?

6 Solomo wakatshina Nzambi munkatshi mua bidimu bia bungi. Tudi tubala mu Bible ne: ‘Wakananga Yehowa, wakenda mu mikenji ya Davidi tatu wende.’ (1 Bak. 3:3) Kuenaku mua kumona bualu ebu bu diakalenga dilelela anyi? Nzambi wakalombola Solomo bua kuibaka ntempelo muimpe bua ntendelelu mulelela ne bua kufunda mikanda isatu ya mu Bible. Nansha mutudi katuyi mua kutekemena bua kuenza anu bu Solomo, tshilejilu tshiende patshivuaye ne lulamatu kudi Nzambi tshidi mua kutuleja mua kumanya tshidi kututa dikasa dimpe, ne tshidi mua kutuambuluisha bua kudituta. Bua bualu ebu, vuluka ne: Solomo wakafunda ku diambuluisha dia nyuma muimpe ne: malu adi bantu ba bungi bamona bu nshindamenu wa kututa dikasa dimpe bu mudi: bubanji, meji, lumu ne bumfumu adi patupu. Bushuwa, malu aa adi patupu, adi ‘kuipata kua lupepele.’ Kutuku muanji kumona ne: bantu ba bungi badi banange bubanji batu anu bajinga bukuabu anyi? Batu kabidi ne buôwa bua bintu bidibu nabi. Bualu bukuabu, dimue dituku bubanji buabu nebulue bua bantu bakuabu.​—Bala Muambi 2:8-11, 17; 5:10-12.

7, 8. Ntshinyi tshivua Solomo muenze tshidi tshileja ne: kavua ne lulamatu? Tshiakamuenzekela pashishe ntshinyi?

7 Udi mumanye kabidi ne: ndekelu wa bionso, Solomo wakapangila bua kutungunuka ne kutumikila Nzambi. Bible udi wamba ne: ‘Pakalua Solomo muntu mununu, bakaji bende bakakudimuija mutshima wende bua kulondaye nzambi mikuabu; mutshima wende kawakadi muakane ku mêsu kua Yehowa, Nzambi wende, bu muakadi mutshima wa Davidi, tatu wende. Solomo wakenza malu mabi ku mêsu kua Yehowa.’​—1 Bak. 11:4-6.

8 Yehowa wakafika munda bua bualu ebu, ke kumuambilaye ne: ‘Bualu bua kuakutumikila tshipungidi tshietu ne mêyi anyi bingakukuambila, bulelela, nenkunyenge bukalenge, nembupe muntu webe.’ (1 Bak. 11:11) Buvua bualu bubi be! Nansha muvua Solomo mutute dikasa dimpe mu malu a bungi, wakalua kuela Yehowa mâyi ku makasa. Solomo wakapangila bua kuikala ne lulamatu kudi Nzambi, bualu buvua ne mushinga wa bungi mu nsombelu wende. Yonso wa kutudi udi mua kudiebeja ne: ‘Ndiku mudisuike bua kuikala mujadike ne: dilongesha dindi mupetele ku nsombelu wa Solomo nedingambuluishaku bua kututa dikasa dimpe anyi?’

KUTUTA DIKASA DIMPE MU NSOMBELU

9. Bilondeshile mmuenenu wa bantu, Paulo uvua mutute dikasa dimpe anyi? Umvuija.

9 Nsombelu wa Paulo uvua mushilangane bikole ne wa Solomo. Paulo kavua ne nkuasa wa bumfumu to, ne kavua udia ne bakalenge to. Kadi kuvua bikondo bivuaye ne nzala, nyota, mashika ne mupangile bilamba. (2 Kol. 11:24-27) Diakamue pavua Paulo muitabe Yezu bu Masiya, kakapeta muaba wa lumu mu ntendelelu wa bena Yuda to. Balombodi ba ntendelelu wa bena Yuda bakamukina kabidi. Bakamuela mu maloko, kumukumabu, kumuela mfimbu ne kumuasa mabue. Paulo uvua mumanye ne: bavua bamukine yeye ne bena Kristo nende, babakengesha ne babashiminyina malu. Wakamba ne: “Tudi balue anu bu bintu bia bukoya bia pa buloba.”​—1 Kol. 4:11-13.

Bilondeshile bantu, Shaula uvua umueneka bu uvua mua kupeta dikasa dimpe

10. Bua tshinyi bidi bimueneka bu ne: Paulo uvua mubenge bua kututa dikasa dimpe panu?

10 Patshivua Shaula (wakalua pashishe mupostolo Paulo) nsonga, malu ende avua amueneka bu avua enda bimpe. Bu muvuaye muledibue mu dîku divua pamuapa dia bantu bende lumu, bamulongeshe kudi Gamaliele mulongeshi uvuabu banemeka, wakalua kufunda ne: ‘Mvua nya kumpala bikole mu buena Yuda kupita bantu ba bungi ba mulongo wanyi.’ (Gal. 1:14) Shaula uvua mumanye bimpe tshiena Ebelu ne tshiena Greke ne uvua mupete diakalenga dia kupeta mikanda ivua imuanyishila bua kuikalaye kabidi muena Lomo. Bualu ebu buakamupetesha midimu minene ne bukenji bua kuenza malu kampanda, malu avua bakuabu bajinga bikole. Wakasungulaku bua kulonda masanka a mu bulongolodi abu avua pamuapa mua kumupetesha lumu ne bubanji anyi? Tòo, wakasungula njila mukuabu, uvua bantu bakuabu, pamuapa nansha bamue balela bende mua kumona bu kupanga lungenyi. Bua tshinyi?

11. Mmalu ne bipatshila kayi bivua Paulo wangata ne mushinga? Bua tshinyi?

11 Paulo uvua munange Yehowa ne musue bua yeye kumuanyisha pamutu pa kupetaye biuma ne lumu bidi nabi bantu. Pavua Paulo mupete dimanya dijalame dia bulelela, wakamona mushinga udi nawu mulambu udi upikula bantu, mudimu wa buena Kristo, ditekemena dia muoyo mu diulu; bintu bidi bantu ba pa buloba kabayi bamanye. Paulo uvua mumanye ne: kuvua tshilumbu kampanda tshivua tshikengela kukosa. Satana uvua udituta mu tshiadi mudiye mua kupambuisha bantu bua kabenzedi Nzambi mudimu. (Yobo 1:9-11; 2:3-5) Paulo wakadisuika bua kushala mulamate Nzambi ne ntendelelu mulelela nansha bu yeye mua kupeta ntatu ya mushindu kayi. Etshi ke tshipatshila tshidi bena mu bulongolodi ebu bapangile bua kudifundila bua bidi bitangila dituta dikasa dimpe.

Paulo wakaleja muvuaye mutute dikasa dimpe

12. Bua tshinyi udi musue kuteka ditekemena diebe kudi Nzambi?

12 Udiku pebe mudisuike anu bu Paulo anyi? Nansha mudi kushala mulamate Nzambi kakuyi anu kupepele, tudi bamanye ne: kudi kutupetesha masanka a kudi Yehowa ne dianyishibua kudiye, malu aa ke adi apetesha muntu diakalenga dilelela. (Nsu. 10:22) Tudi tupeta masanka mpindieu ne tudi kabidi mua kuikala bashindike ne: netupete makuabu mu matuku atshilualua. (Bala Mâko 10:29, 30.) Nunku, tudi ne malu a bungi adi atusaka bua kuteka ditekemena dietu ki mmu “bubanji budi mua kujimina, kadi baditeke kudi Nzambi udi utupesha bintu bionso bitudi tusanka nabi.” Tudi ‘baditekele tshishimikidi tshimpe bua matuku atshilualua, bua tukuate bikole ku muoyo wa bushuwa.’ (1 Tim. 6:17-19) Bushuwa, tudi mua kuikala bashindike ne muoyo mujima ne: bidimu lukama kumpala eku, nansha bidimu tshinunu anyi kupita apu, netuikale mua kutangila kutudi bafume ne kuamba ne: “Bushuwa, mvua musungule njila wa diakalenga dilelela!”

MUABA UDI BIUMA BIEBE

13. Yezu wakafila mubelu kayi bua bidi butangila kudibutshila kua biuma?

13 Yezu wakamba bua biuma ne: “Lekelayi kudibutshila biuma pa buloba padi bishi ne dimoma mua kubidia ne bivi mua kulua kubuela kuiba. Kadi nudibutshile biuma mu diulu mudi kamuyi bishi anyi dimoma bidi mua kubidia, mudi bivi kabayi mua kubuela, kuiba. Bualu bua muaba udi biuma biebe ke udi muoyo webe kabidi.”​—Mat. 6:19-21.

14. Bua tshinyi ki mbia meji bua kukeba biuma bia pa buloba?

14 Biuma peshi bubanji bua pa buloba budi nabu muntu kabuena mua kuikala anu makuta to. Mu mushindu kampanda, bidi mua kuikala kabidi bintu bivua Solomo mutele bidi bantu bamona bu kututa dikasa dimpe, bu mudi: butumbi, lumu ne bukokeshi. Yezu wakamba pende bualu bua buena buvua Solomo muambe mu mukanda wa Muambi bua ne: biuma bia pa buloba bitu bia tshitupa tshîpi. Anu bu muudi mua kuikala ukadi mubimone mu bantu, biuma bitudi batela ebi bitu binyanguka ne bidi mua kujimina bipepele. Mulongeshi mukuabu diende Dale Bruner wakamba bua biuma ebi ne: “Tudi bamanye bimpe ne: lumu ndipungi. Muntu udi mua kuikala tshilobo lelu, abidi asatu ulua kapumba. Udi mua kuikala ne biuma tshidimu etshi, tshikuabu utshioma. . . . [Yezu] mmunange bantu. Udi ubadimuija bua kuepuka kanyinganyinga katu kafumina ku butumbi bua tshitupa tshîpi. Kabutu bunenga to. Yezu ki mmusue bua bayidi bende batekeshibue mu mikolo to. ‘Dituku dionso, kutu anu muntu uvua ne butumbi pa buloba apa udi ubujimija.’” Nansha mudi bantu ba bungi mua kuitaba mêyi aa, mbantu bungi kayi batu baatumikila mu nsombelu wabu? Kadi wewe?

15. Tudi ne bua kudienzeja bua kupeta diakalenga dia mushindu kayi?

15 Bamue bamfumu ba bitendelelu mbalongesha bantu ne: mbibi bua kudienzeja bua kupeta diakalenga, bamba kabidi ne: kuditatshisha bikole bua kudipeta kakuena ne mushinga to. Kadi, umanye ne: Yezu kavua ukandika bantu bua kudienzeja nunku to. Buende yeye, uvua ukankamija bayidi bende bua kudienzejabu ne ubakankamija bua badibutshile “biuma mu diulu” bidi kabiyi binyanguka. Dijinga dietu dinene didi ne bua kuikala dia kudienzeja bua kututa dikasa dimpe ku mêsu kua Yehowa. Bulelela, mêyi a Yezu adi atuvuluija ne: tudi ne bua kusungula tshitudi ne bua kuenza. Kadi bulelela budi ne: netuenze anu malu adi mu mutshima wetu ne adi ne mushinga kutudi.

16. Mmu tshinyi mutudi mua kuteka dieyemena dietu dionso?

16 Tuetu basue mu muoyo wetu bua kusankisha Yehowa, tudi ne bua kuikala bajadike ne: neatukumbajile malu atudi nawu dijinga. Udi mua kuitaba bua tshitupa tshîpi bua tuikale ne nzala ne nyota bu muvuabi bua Paulo. (1 Kol. 4:11) Nansha nanku, tudi ne bua kueyemena ne muoyo mujima mubelu wa Yezu wa ne: “Kanuikadi nuditatshisha nuamba ne: ‘Netudie tshinyi?’ ‘Netunue tshinyi?’ ‘Netuvuale tshinyi?’ Bualu bua bintu bionso ebi mbidi bantu ba bisamba bakeba ne muoyo mujima. Tatu wenu udi mu diulu mmumanye ne: nudi dijinga ne bintu bionso ebi. Nunku, tungunukayi tshia kumpala ne kukeba Bukalenge ne buakane buende, nanku nebanusakidile bintu bikuabu bionso ebi.”​—Mat. 6:31-33.

TUTA DIKASA DIMPE KU MÊSU KUA NZAMBI

17, 18. a) Kututa dikasa dimpe dia menemene nkushindamene pa tshinyi? b) Diakalenga dilelela kaditu dishindamene pa tshinyi?

17 Bualu bua mushinga budi ne: kututa dikasa dimpe kakuena kufumina ku malu atudi tuenza peshi muaba utudi nawu ku mêsu kua bantu ba panu to. Nansha kuikala ne midimu kampanda ya pa buayi mu tshisumbu kakuena kuleja mutudi batute dikasa dimpe to. Kadi, kututa dikasa dimpe eku kudi kufumina ku nshindamenu mulelela wa diakalenga, mmumue ne: kutumikila Nzambi, ne lulamatu luetu kudiye. Nzambi udi utujadikila ne: “Tshidibu batekemene kudi balami nkubasangana bikale ne lulamatu.” (1 Kol. 4:2) Tudi ne bua kushala ne lulamatu. Yezu wakamba ne: “Udi unanukila too ne ku nshikidilu neasungidibue.” (Mat. 10:22) Kuenaku witaba ne: kusungidibua ntshijadiki tshinene tshia mudi muntu mutute dikasa dimpe anyi?

18 Wewe muele meji bua malu atukadi bambe aa, udi mua kumona ne: kuikala ne lulamatu kudi Nzambi kakuena kumvuija kuikala muende lumu, mulonge bikole, muikale ne biuma anyi ne muanzu kampanda to; kaluena lulonda mudi muntu ne lungenyi, meji anyi ne tshipedi kampanda to. Nansha tuetu bikale mu nsombelu kayi, kudi mushindu wa tuetu kuikala ne lulamatu kudi Nzambi. Munkatshi mua batendeledi ba Nzambi ba mu bidimu lukama bia kumpala muvua babanji ne bapele. Mubelu uvua Paulo mupeshe babanji “bua benze malu mimpe, bikale babanji mu midimu mimpe, bikale bapeshanganyi ba bintu, bikale badiakaje bua kuabanyangana bintu ne bakuabu” uvua ne mushinga. Babanji pamue ne bapele bavua mua ‘kukuata bikole ku muoyo wa bushuwa.’ (1 Tim. 6:17-19) Ke mudibi kabidi lelu. Tuetu bonso tudi ne mpunga wa muomumue ne bujitu bua muomumue, mmumue ne: kushala ne lulamatu ne kuikala “babanji mu midimu mimpe.” Tuetu benze nunku, netutute dikasa dimpe ku mêsu kua Mufuki wetu ne netuikale ne disanka dia kumanya ne: tudi tumusankisha.​—Nsu. 27:11.

19. Udi mudisuike bua kuenza tshinyi bua kututa dikasa dimpe?

19 Nansha mutudi katuyi mua kulombola bimpe kalu ne kalu konso mu nsombelu wetu, tudi mua kulombola mushindu utudi tupita ne malu aa. Dienzeje bua kuikala ne lulamatu nansha wewe mu nsombelu kayi. Bikengela uditatshishe. Ikala mujadike ne: Yehowa neakubeneshe mpindieu ne bua kashidi. Kupu muoyo mêyi avua Yezu muambile bena Kristo bela manyi a ne: “Wikale ne lulamatu too ne ku lufu, nenkupeshe tshifulu tshia butumbi tshia muoyo.” (Buak. 2:10) Bushuwa, edi ke diakalenga dilelela.