Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ukumbaje mudimu webe wa kuikala mumanyishi

Ukumbaje mudimu webe wa kuikala mumanyishi

“Enza mudimu wa mumanyishi wa lumu luimpe, ukumbaje mudimu webe ne muebe muonso.”​—2 TIM. 4:5.

1. Tudi mua kuamba ne: Yehowa ke Mumanyishi wa kumpala munene bua tshinyi?

MUMANYISHI mmuntu udi wamba lumu luimpe. Yehowa Nzambi ke Mumanyishi wa kumpala munene. Katupa kakese panyima pa baledi betu ba kumpala bamane kutombokela Yehowa, wakamanyisha lumu luimpe lua ne: nyoka anyi Satana Diabolo neabutudibue. (Gen. 3:15) Munkatshi mua bidimu nkama ya bungi, Yehowa wakasaka bantu bavua bamulamate bua kufunda ku diambuluisha dia nyuma muimpe mushindu umbushabu bipendu pa dîna diende, mushindu walongololabu malu mabi avua Satana mukebeshe ne mudi bantu mua kupetulula malu mimpe avua Adama ne Eva bajimije.

2. a) Banjelu batu benza tshinyi bua bidi bitangila mudimu wa bumanyishi? b) Ntshilejilu kayi tshivua Yezu mushile bamanyishi?

2 Banjelu batu pabu bamanyishi. Batu bamba lumu luimpe ne bambuluisha bantu bakuabu bua kuluamba. (Luka 1:19; 2:10; Bien. 8:26, 27, 35; Buak. 14:6) Kadi netuambe tshinyi bua Mikaele udi mfumu wa banjelu? Pavuaye pa buloba bamubikila ne: Yezu, wakashila bantu bavua mua kulua bamanyishi tshilejilu, bualu nsombelu wende uvua muimanyine pa kuyisha lumu luimpe.​—Luka 4:16-21.

3. a) Ndumu luimpe kayi lutudi tumanyisha? b) Bu mutudi bamanyishi, nnkonko kayi ya mushinga itudi mua kudiela?

3 Yezu wakambila bayidi bende bua kuikalabu bamanyishi. (Mat. 28:19, 20; Bien. 1:8) Mupostolo Paulo wakakankamija muenzejanganyi nende wa mudimu Timote ne: “Enza mudimu wa mumanyishi wa lumu luimpe, ukumbaje mudimu webe ne muebe muonso.” (2 Tim. 4:5) Ndumu luimpe kayi lutudi tuetu bayidi ba Yezu tumanyisha? Mu lumu elu mudi elu ludi lukolesha lua ne: Tatuetu wa mu diulu Yehowa mmutunange. (Yone 3:16; 1 Pet. 5:7) Mushindu munene udi Yehowa Nzambi utuleja dinanga nku diambuluisha dia Bukalenge buende. Nunku tudi tuambila bantu bakuabu ne disanka ne: bonso badi bakokela Bukalenge bua Nzambi, batumikila Nzambi ne benza malu mimpe badi mua kulua balunda bende. (Mus. 15:1, 2) Bushuwa, Yehowa mmulongolole bua kumbusha malu mabi onso. Neumbushe kabidi tunyinganyinga tudi mua kufumina ku divuluka malu mabi a kale. Elu si ndumu luimpe. (Yesh. 65:17) Bu mutudi bamanyishi, tukonkononayi mandamuna a nkonko ya mushinga ibidi eyi: bua tshinyi bidi ne mushinga bua bantu kumvuabu lumu luimpe lelu? Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kukumbaja bimpe mudimu wetu wa bumanyishi?

BANTU BADI DIJINGA NE KUMVUA LUMU LUIMPE BUA TSHINYI?

Nkonko miela bimpe idi yambuluisha bantu bua kumanya tshidi tshibasaka bua kuitaba bualu kampanda

4. Mmalu kayi a mafi atu bantu bamba imue misangu bua bidi bitangila Nzambi?

4 Fuanyikija ne: badi bakuambila ne: tatuebe uvua mukulekele wewe ne bena mu dîku dienu. Ela kabidi meji ne: bantu badi bamba muvuabu bamumanye badi baleja ne: uvua muntu wa malu makole, udienzela malu ne muena tshikisu. Bakuabu badi mene mua kuikala bakuambile ne: kakuena mushindu wa kupetangana kabidi nende to, bualu ukadi mufue. Mu mushindu wa muomumue, ke mutubu bambila bantu ba bungi bua bidi bitangila Nzambi. Badi babalongesha ne: mbikole bua kumanya Nzambi anyi ne: utu ne tshikisu. Tshilejilu, bamue bamfumu ba bitendelelu batu bamba muikala Nzambi mua kunyoka bantu babi bua kashidi mu kapia. Bakuabu batu bamba ne: Nzambi ke udi ukebesha ntatu idi ifumina ku bikumina ne bipupu bidi bienzeka. Nansha mudi bintu ebi bishipa bantu bimpe ne babi kabidi, badi bamba ne: ndinyoka didi Nzambi mubapeshe.

Nkonko idi yunzulula lungenyi ne mioyo yabu bua kuitababu bulelela

5, 6. Ntshinyi tshidi dilongesha dia ne: bintu mbidienze ne malongesha makuabu a dishima menzele bantu?

5 Bantu bakuabu batu bamba ne: Nzambi katuku to. Nunku, tuakulayi bua dilongesha dia ne: bintu mbidienze. Bantu ba bungi batu baditaba batu bamba ne: muoyo utudi nawu mmudiluile kakuyi buludiki bua muntu kampanda to. Batu bamba ne: Mufuki katuku to. Bakuabu mbafike too ne ku diamba ne: muntu utu nyama ne katuena mua kukema padi muntu wenza amue malu anu bu nyama to. Badi bamba ne: bantu badi ne bukole badi bakokesha badi batekete ne tshikisu batu batumikila tshidibu babikila ne: mikenji ya ku tshifukilu. Ke bua tshinyi kabiena bikemesha bua mudi bantu ba bungi bela meji ne: malu mabi kaakujika to. Nanku, bantu batu bitaba dilongesha dia ne: bintu mbidienze kabatu ne ditekemena nansha.

6 Kakuyi mpata, dilongesha dia ne: bintu mbidienze ne malongesha makuabu a dishima mmafikishe bantu ku nsombelu mubi mu matuku a ku nshikidilu aa. (Lomo 1:28-31; 2 Tim. 3:1-5) Malongesha a bantu aa ki mmapeshe bantu lumu luimpe lulelela ne lua kashidi to. Kadi, anu bu muvua mupostolo Paulo muleje, mbafikishe bantu bua bikale ne ‘meji abu mu mîdima, ne kule ne muoyo wa kudi Nzambi.’ (Ef. 4:17-19) Kabidi, dilongesha dia ne bintu mbidienze ne malongesha a dishima mbipangisha bantu bua kuitaba lumu luimpe lua kudi Nzambi.​—Bala Efeso 2:11-13.

Nkonko idi kabidi ibambuluisha bua kuela meji bua kupetabu mandamuna malelela

7, 8. Mmushindu kayi umuepele udi bantu mua kumvua bimpe lumu luimpe?

7 Bua bantu kulengejanganabu ne Nzambi, badi ne bua kuanji kuikala batuishibue ne: Yehowa utuku, kabidi ne: mbimpe kusemena pabuipi nende. Tudi mua kubambuluisha bua kumanya malu aa patudi tubakankamija bua kukonkonona bufuki. Padi bantu balonga bufuki bikale ne lungenyi luimpe, badi bamona mudi Nzambi ne meji ne bukole. (Lomo 1:19, 20) Tudi mua kuenza mudimu ne broshire wa La vie a-t-elle été créée? ne wa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie bua kuambuluisha bantu bua kuikalabu ne kanemu bua malu adi Mufuki wetu munene muenze. Nansha nanku, bantu badi balongela anu ku bufuki nkayabu kabena mua kupeta amue mandamuna a nkonko ya mushinga idi itangila bantu bu mudi: Nzambi mmulekele makenga bua tshinyi? Nzambi mmulongolole tshinyi bua buloba? Nzambi utuku utabalela muntu ne muntu anyi?

8 Kulonga Bible ke mushindu umuepele udi bantu mua kumvua bimpe lumu luimpe bua bidi bitangila Nzambi ne malu adiye mulongolole. Tudi ne diakalenga dinene dia kuambuluisha bantu bua kupetabu mandamuna a nkonko yabu. Kadi bua kulenga mioyo ya bantu, katuena anu ne bua kubapesha bijadiki patupu to, tudi ne bua kubafikisha ku ditaba. (2 Tim. 3:14) Tuetu balonde tshilejilu tshia Yezu, tudi mua kufikisha bimpe bantu ku ditaba. Tshivua tshimuambuluishe bua kuenza nunku ntshinyi? Bualu bumue budi ne: uvua wela nkonko bimpe. Mmunyi mutudi mua kumuidikija?

BAMANYISHI BIMPE BADI BELA NKONKO BIMPE

9. Tuetu basue kuambuluisha bantu mu malu a Nzambi, tudi ne bua kuenza tshinyi?

9 Tudi ne bua kuela nkonko mu mudimu wa bumanyishi anu bu Yezu bua tshinyi? Anji fuanyikija bualu ebu: Munganga udi ukuambala ne: udi ne lumu luimpe lua kukuambila. Udi mua kuondopa disama diebe anu yeye mukupande. Udi mua kuitaba bualu ebu. Kadi, udi mua kuenza tshinyi yeye mukuambile bualu ebu kayi nansha muanji kukuebeja tshiudi usama? Pamuapa kuakumuitaba to. Nansha munganga eu muikale ne dimanya dia mushindu kayi, udi ne bua kukuela nkonko ne kuteleja bimpe paudi umuandamuna kumpala kua yeye kukuambila tshia kuenza. Bia muomumue, tuetu basue kuambuluisha bantu bua bitabe lumu luimpe lua Bukalenge, tudi ne bua kumanya mua kuela nkonko bimpe. Tudi mua kubambuluisha anu tuetu bumvue bimpe lutatu ludibu nalu mu malu a Nzambi.

Bua kulenga mioyo ya batuteleji, tudi ne bua kubafikisha ku ditaba

10, 11. Tuetu bidikije mushindu uvua Yezu wela nkonko, tudi mua kufika ku dienza tshinyi?

10 Yezu uvua mumanye ne: nkonko miela bimpe ivua mua kuambuluisha mulongeshi bua kumanya mulongi bimpe ne kumufikisha pende ku diakula. Tshilejilu, pavua Yezu ujinga bua kulongesha bayidi bende budipuekeshi, wakanji kubela lukonko luvua lukoke ntema yabu. (Mâko 9:33) Yezu wakela Petelo lukonko luvua ne mandamuna mashilangane bua kumulongesha bua kuelaye meji pa mêyi manene. (Mat. 17:24-26) Musangu mukuabu, pavua Yezu musue kumanya tshivua munda mua bayidi bende, wakabela nkonko bua kumanya meji avua munda muabu. (Bala Matayi 16:13-17.) Bu muvua Yezu wela bantu nkonko ne ubalongesha, wakabapesha bijadiki, kulenga mioyo yabu ne kubasakaye bua kuenza malu avua apetangana ne lumu luimpe.

11 Patudi tuidikija Yezu mu diela nkonko bimpe, tudi tuenza malu matue ku asatu. Tudi tumanya mushindu utudi mua kuambuluisha bimpe bantu, tutantamena bipumbishi bia bantu badi bajinga kukosa muyuki ne tulongesha bantu bena bupuekele mushindu udibu mua kupeta masanka. Tumone bilejilu bisatu bidi bileja mushindu utudi mua kuenza mudimu bimpe ne nkonko.

12-14. Mmunyi muudi mua kuambuluisha muanebe bua ikale ne dimanya dijalame padiye wambila bantu lumu luimpe? Fila tshilejilu.

12 Tshilejilu tshia 1: Wewe bu muledi, newenze tshinyi muanebe yeye ne buôwa bua kuleja malu adiye witabuja bua bufuki padiye uyukila ne mulongi wabu? Kakuyi mpata, neujinge kumuambuluisha bua ikale ne dimanya dishindame bua kuamba lumu luimpe. Nunku, pamutu pa kumuamba mêyi mabi anyi kumupesha diakamue mibelu, udi mua kuidikija Yezu ne kumuela nkonko bua aleje lungenyi ludiye nalu. Tshiudi mua kuenza ntshinyi?

13 Panyima pa wewe mumane kubala ne muanebe bitupa bia mu broshire wa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie, udi mua kumuebeja bua aleje ngenyi minene idi mua kukoka ntema ya bantu. Mukankamije bua amanye malu adi amufikisha ku ditaba Mufuki ne tshidi tshimusaka bua kuenza disua dia Nzambi. (Lomo 12:2) Leja muanebe ne: malu adiye muleje kaena anu ne bua kuikala mafuanangane ne ebe to.

14 Leja muanebe ne: padiye uyukila ne mulongi wabu, udi mua kuidikija mushindu unudi bakonkonone nende. Mmumue ne: muanebe udi mua kukonkonona bimue bijadiki ne kuela nkonko idi isaka muntu ku dileja lungenyi ludiye nalu. Tshilejilu, udi mua kulomba mulongi wabu bua kubala kazubu kadi mu dibeji dia 21 mu broshire wa Origine de la vie. Pashishe muanebe udi mua kuebeja mulongi ne: “Mbulelela ne: ADN udi ulama malu a bungi kupita ordinatere idibu benze lelu eu anyi?” Pamuapa neandamune ne: Eyowa. Pashishe muanebe udi mua kumuebeja ne: “Bikala benji ba biamu kabayi mua kukokesha mua kuenza bualu bua mushindu eu, mmushindu kayi udi ADN mua kuikala mudienze?” Bua kuambuluisha muanebe bua kuikala mudilekelele padiye wakula ne bantu bakuabu bua ditabuja diende, udi mua kuikala ukonkonona nende malu a nunku ku musangu ne ku musangu. Wewe mumulongeshe bua kuela nkonko bimpe, neumuambuluishe bua kukumbaja mudimu wende wa bumanyishi.

15. Mmunyi mutudi mua kuela nkonko bua kuambuluisha muntu udi wamba ne: Nzambi katuku?

15 Tshilejilu 2: Fuanyikija ne: udi mu buambi ne udi upetangana ne bantu badi babenga dikalaku dia Nzambi. Tshilejilu, muntu udi mua kukuambila ne: katu witaba ne: Nzambi udiku to. Pamutu pa kukosa muyuki bua mêyi aa, udi mua kumuebeja ne kanemu bua akuleje tshikondo tshivuaye mutuadije kuitaba ne: Nzambi katuku ne malu avua mamusake bua kuikala ne lungenyi elu. Wewe mumane kuteleja mandamuna ende ne mumuele kalumbandi, muele meji bikole bua ngenyi yende eyi, udi mua kumuebeja ni udi wanyisha bua kubala amue malu adi ajadika ne: bavua bafuke muoyo. Bikalaye muitabe, udi mua kukuambila ne: ki mbimpe kubenga bijadiki bia nunku to. Pashishe udi mua kumupesha broshire wa La vie a-t-elle été créée? anyi wa Cinq questions à se poser sur l’origine de la vie. Kuela nkonko mimpe ne mu mushindu muimpe kudi anu bu lusapi ludi lukangula muoyo wa muntu bua kutelejaye lumu luimpe.

16. Bua tshinyi ki mbimpe mulongi wa Bible ikale ubala mandamuna a mu mukanda?

16 Tshilejilu 3: Paudi ulombola dilonga dia Bible, mulongi udi mua kuikala anu ubala mandamuna adibu bafunde mu mukanda. Kadi manya ne: wewe wenza nunku, udi umupangisha bua yeye kukola mu nyuma. Bua tshinyi? Bualu mulongi udi wambulula mandamuna adibu bafunde kayi welangana meji, bulelela kabuakuela miji munda muende to. Udi mua kuteketa bipepele padiye upeta buluishi anu bu mutshi udi uma. (Mat. 13:20, 21) Bua kuambuluisha mulongi wetu bua bualu bua nunku kabumufikidi, tudi mua kumuebeja bua aleje mudiye udiumvua bua malu adiye ulonga. Teta kumanya bikalaye witaba malu adiye ulonga. Bualu bua mushinga budi ne: umuebeje bua aleje bua tshinyi udi uitaba anyi uabenga. Pashishe, muambuluishe bua elangane meji pa Mifundu misantu bua ikale mukumbane bua kudiambidila nkayende malu mudiwu. (Eb. 5:14) Tuetu tuela nkonko bimpe, bantu batudi tulongesha nebakole mu ditabuja ne nebikale bakumbane bua kutantamena bantu badi babaluisha anyi bajinga kubapambuisha. (Kolos. 2:6-8) Mbualu kayi bukuabu butudi mua kuenza bua kukumbaja mudimu wetu wa bumanyishi?

BAMANYISHI BIMPE BADI BAMBULUISHANGANA

17, 18. Panudi ne muena Kristo kampanda mu buambi, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuambuluishangana?

17 Yezu wakatuma bayidi bende mu mudimu wa buambi ku babidi ku babidi. (Mâko 6:7; Luka 10:1) Panyima pa matuku, mupostolo Paulo wakakula bua ‘benzejanganyi nende ba mudimu’ bavua ‘batate nende bua lumu luimpe.’ (Filip. 4:3) Mu diumvuangana ne mvese eu, mu 1953 bamanyishi ba Bukalenge bakatuadija kulongesha bamanyishi bakuabu mushindu wa kuenza mudimu wa buambi.

18 Panudi ne muena Kristo mukuabu mu buambi, mmunyi munudi mua kuambuluishangana? (Bala 1 Kolinto 3:6-9.) Keba pebe mu Bible webe mvese udi muntu unudi nende wamba bua kubala. Umuteleje yeye ne muntu unudi nuyikila nende ne ntema yonso padibu bakula. Londesha bimpe muyuki bua kumona mua kuambuluisha muntu unudi nende bua kutantamenaye tshipumbishi kampanda bikalabi bikengela. (Muam. 4:12) Kadi bualu bua mushinga budi ne: Ki mbimpe kukosa muena Kristo nebe ku mêyi padiye weleshisha muntu meji mu mushindu muimpe to. Wewe muenze nunku udi mua kumutekesha ne kukebesha dielakana kudi muntu unudi nuyukila nende. Imue misangu bidi mua kuikala bimpe bua kuela pebe dîyi mu muyuki wabu. Kadi wewe musue kuamba bualu kampanda, dienzeje bua kuakula mu mêyi makese musangu umue anyi ibidi. Pashishe lekela unudi nende atungunuke ne muyuki.

19. Ntshinyi tshitudi ne bua kuvuluka? Bua tshinyi?

19 Ntshinyi tshinudi mua kuenza bua kuambuluishangana panudi numbuka ku nzubu umue batangile ku mukuabu? Nudi mua kuyukila bua mushindu unudi mua kulongolola mbuelelu wenu. Nudienzeje bua kubenga kuakula bibi bua bantu ba mu teritware unudi. Nudienzeje kabidi bua kubenga kuakula bibi bua bena Kristo bakuabu. (Nsu. 18:24) Tudi ne bua kuvuluka ne: tudi bivuadi bienza ne buloba. Yehowa mmutuleje bulenga bua pa buabu padiye mutupeshe mudimu wa mushinga mukole wa kuyisha lumu luimpe. (Bala 2 Kolinto 4:1, 7.) Nunku, tulejayi bonso dianyisha bua mudimu wa mushinga eu patudi tudienzeja ne muetu muonso bua kukumbaja mudimu wetu wa bumanyishi.