Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

MALU A MU NSOMBELU

Kutumikila Yehowa nkumpeteshe masanka a bungi

Kutumikila Yehowa nkumpeteshe masanka a bungi

Tatuanyi wakumvuija wamba ne: “Edi ndilongesha ditambe buimpe ditudi tulongela kudi Noa. Noa uvua mutumikile Yehowa ne uvua munange bena mu dîku diende, buonso buabu bakapanduka ku Mvula wa kabutu bualu dîku diabu dijima divua dibuele mu buatu.”

EBU mbumue bua ku malu a kumpala antu mvulukila tatuanyi, uvua muntu muimpe ne muenji wa mudimu. Uvua munange kulonda buakane bikole, nunku pakumvuaye mukenji wa mu Bible mu 1953, biakamukoka ntema diakamue. Katshia anu tshikondo atshi, uvua udienzeja ne muende muonso bua kutuambila tuetu bana bende malu avuaye ulonga. Ku ntuadijilu, mamuanyi kavua musue kulekela bilele bia mu tshitendelelu tshiende tshia Katolike to. Kadi pakapita matuku, wakatuadija pende kunanga malongesha a mu Bible.

Bivua bikole bua baledi banyi kulonga netu Bible. Mamuanyi kavua mumanye mukanda bimpe to, ne tatu uvua wenza mudimu mukole wa madimi uvua umuangata dîba dia bungi. Imue misangu uvua utshioka bikole, kayi mua kukokesha bua kushala mutabale patuvua tulonga. Kadi, diditatshisha diende diakapatula bipeta bimpe. Meme ke uvua mukulumpe ku bana bonso, ke bualu kayi ngakalongesha bakunyi banyi, wa bakaji umue ne ba balume babidi. Mvua kabidi mbambila bualu buvua tatu utela misangu ya bungi, mmumue ne: dinanga dia Noa bua bena mu dîku diende divua dimuenekele mu mushindu uvuaye utumikila Nzambi. Mvua munange muyuki wa mu Bible eu bikole. Kumpala, tuvua tubuela mu bisangilu ku Nzubu wa Bukalenge wa mu Roseto degli Abruzzi, tshimenga tshivua ku muelelu wa mbuu wa Adriatique mu Italie.

Mu 1955, mvua ne bidimu 11 patupu pamvua meme ne mamuanyi baye dia muamua dia mikuna ku Ouest bua kubuela mu mpungilu wetu wa kumpala ku Rome. Katshia anu ku dîba adi, mvua ngangata bisangilu ebi bu tshimue tshia ku bitupa bitambe buimpe bia mu nsombelu wa bena Kristo.

Tshidimu tshiakalonda, ngakatambula ne matuku makese pashishe, meme kulua mpanda-njila. Pangakakumbaja bidimu 17, ngakalua mpanda-njila wa pa buende mu tshimenga tshia Latina tshidi ku Sud kua Rome mu ntanta wa kilometre 300 ne muaba utuvua. Tshivua tshimenga tshipiatshipia tshivua muntu nansha umue kayi uditatshisha bua kumanya muvua bantu mua kuamba yeye ulonga Bible. Meme ne mpanda-njila mukuabu utuvua nende tuvua ne disanka dia kuabanyina bantu mikanda yetu, kadi bu muntshivua mupuekele, kuetu kuvua kunsamina muoyo. Nansha nanku, mvua musue kutungunuka ne njila unkavua musungule.

Dituku dia dibaka dietu

Pashishe bakantuma mu tshimenga tshia Milan bua kuambuluisha mu dilongolola dia malu a mpungilu wa bantu bafume mu matunga a bungi mu tshidimu tshia 1963 uvua ne tshiena-bualu tshia ne: “La bonne nouvelle éternelle.” Mu mpungilu eu ngakenza mudimu wa budisuile ne bana betu bakuabu ba bungi, mu bana betu amu muvua Paolo Piccioli, muanetu wa balume utshivua nsonga wa mu tshimenga tshia Florence. Mu dituku dibidi dia mpungilu, wakenza muyuki uvua ukoka ntema uvua wakula bua bujike. Ndi mvuluka mumvua ngela meji ne: ‘Muanetu wa balume eu kadia kusela to.’ Kadi tuakatuadija kufundilangana nende ne biakalua kumueneka ne: tuvua bafuanangane mu malu a bungi bu mudi: bipatshila bietu, dinanga dietu bua Yehowa, ne dijinga dikole dituvua nadi dia kumutumikila. Tuakaselangana ne Paolo mu 1965.

BISANGILU BIENZA NE BALOMBODI BA BITENDELELU

Mvua muenze mudimu wa bumpanda-njila bua pa tshibidilu mu Florence munkatshi mua bidimu dikumi. Bivua bienza disanka bua kumona muvua bisumbu bienda bivula, nangananga muvua bansonga baya kumpala. Meme ne Paolo tuvua basue kupitshisha dîba pamue nabu, tuyukila malu a mu nyuma ne tujikija nabu lutetuku; Paolo uvua ne tshibidilu tshia kunaya nabu ndundu. Bushuwa, mvua musue kuikala mpitshisha dîba ne bayanyi, kadi mvua mmona ne: bansonga aba ne mêku a mu tshisumbu bavua dijinga ne mushindu muimpe uvuaye ubatabalela, bapetela malu mimpe kudiye ne basue kusomba nende.

Pantu mvuluka bungi bua malonga a Bible atuvua tulombola, bitshitu anu bingenza disanka. Umue wa ku bantu batuvua tulonga nabu uvua Adriana, uvua pende wambila mêku abidi malu avuaye ulonga. Bakalongolola bua kutuilangana ne mumpele bua kuyukilabu bua amue malongesha a mu tshitendelelu bu mudi dia Busatu bunsantu ne dia dibenga kufua dia anyima. Bamfumu basatu ba bitendelelu bakalua kufika ku ndekelu menemene. Malu avua balongi betu ba Bible bumvua bipepele pavuabu baafuanyikija ne tshidi Bible uleja patoke, bavua bobu baumvuija makodiakane ne avua abengangana. Bushuwa, tshisangilu atshi tshiakambuluisha bamue bantu bua kushintulula mmuenenu wabu. Pakapita matuku, bantu 15 ba mu mêku au bakalua Bantemu.

Bulelela, mishindu itudi tuyisha bantu lelu, mmishilangane kakese ne ya tshikondo atshi. Paolo wakalua pende kupiluka mu dienza bisangilu ne bamumpele, ne wakatuilangana nabu misangu ya bungi. Ndi mvuluka umue musangu uvuaye mutshienze kumpala kua bantu bavua kabayi Bantemu. Biakalua kumueneka ne: baluishi bavua balongolole kumpala kua dîba bua bamue ba ku bateleji bele nkonko ivuabu bela meji ne: mmikole. Kadi malu akashintuluka. Muntu kampanda wakebeja bikalabi bimpe bua bitendelelu kubuelakana mu malu a tshididi bu muvuabi bienzeka munkatshi mua bidimu bia bungi. Pakelabu lukonko elu, biakamueneka patoke ne: bualu abu buvua bupite bamumpele mutu. Diakamue, nzembu yakaya, ne tshisangilu tshiakimana. Panyima pa bidimu, tuakalua kumanya ne: bamumpele ke bavua balongolole bua kukosa nzembu eyi pavua diyukidilangana mua kuenzeka mu mushindu uvuabu kabayi batekemene.

MIDIMU MIPIAMIPIA

Panyima pa meme ne Paolo bamane kuenza bidimu dikumi mu dibaka, bakatubikila bua kuenza mudimu mu tshijengu. Paolo uvua wenza mudimu muimpe, nunku kadivua dipangadika dipepele to. Kadi panyima pa tuetu bamane kuelangana meji bikole, tuakitaba bua kuenza mudimu mupiamupia eu. Tuvua basue kusomba ne mêku avua atuakidila. Dilolo, tuvua tulonga mu kasumbu ne pashishe, Paolo uvua wambuluisha bana bua kuenza midimu ivuabu babapesha mu kalasa nangananga ya makumi. Paolo uvua kabidi musue kubala bikole ne musue kuambila bantu bakuabu malu mimpe ne avua akolesha avuaye upeta mu dibala. Mu Dimue, tuvua tuya kuyisha mu bimenga muvua kamuyi Bantemu, tubikila bantu bua kumvua muyuki uvua mulongolola bua dilolo adi.

Tuvua basue kupitshisha dîba pamue ne bansonga, Paolo uvua ne tshibidilu tshia kunaya nabu ndundu

Patuakenza anu bidimu bibidi patupu mu tshijengu, bakatubikila bua kuenza mudimu ku Betele wa mu Rome. Paolo uvua ne bua kuikala utangila malu a bilumbu bia ku tubadi ne meme mvua ngenza mudimu ku Tshibambalu tshia mikanda. Kabivua bipepele bua kushintulula amue malu to, kadi tuvua badisuike bua kutumikila. Bivua bienza disanka bua kumona muvua Betele wenda udiunda ku kakese ku kakese ne muvua bena Kristo benda bavulangana mu ditunga dia Italie. Mu tshikondo atshi, Bantemu ba Yehowa ba mu Italie bakapeta dianyishibua dia kudi mbulamatadi. Tuvua ne disanka dia bungi patuvua tuenza mudimu eu.

Paolo uvua munange mudimu wende wa ku Betele

Patuvua tuenza mudimu ku Betele, mushindu ututu tumona mashi bilondeshile Bible wakalua tshilumbu tshinene mu Italie. Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1980, kuvua tshilumbu tshivua tshijuke ku kabadi tshivua tshienze bu tshijule ndululu. Bakabanda bena mu dîku kampanda bamba muvuabu bashipeshe muanabu wa bakaji nansha muvuaye mufue bua disama kampanda dia mu mashi divua diambulukila bantu ba bungi ba ku muelelu wa mbuu wa Mediterane. Bana betu ba balume ne ba bakaji ba ku Betele bakambuluisha bandumbulula bavua bakuila baledi bena Kristo abu. Broshire kampanda ne Réveillez–vous! wa pa buende wakambuluisha bantu bua kupeta bijadiki ne kumvua bimpe tshidi Dîyi dia Nzambi diamba bua mashi. Mu ngondo ayi, Paolo uvua wenza mudimu mêba 16 ku dituku kayi wikisha. Mvua ngenza ne muanyi muonso bua kumutua nyama ku mikolo mu malu a mushinga avuaye uditatshisha bua kuenza.

NSOMBELU WETU UDI USHINTULUKA KABIDI

Tukavua ne bidimu 20 mu dibaka patuakapetangana ne bualu kampanda butuvua katuyi batekemene. Mvua ne bidimu 41, ne Paolo uvua ne bidimu 49 pangakamuambila ne: mvua mumone bu ne: mvua ne difu. Ngakasangana mufunde mu ajenda wende mêyi adi alonda aa: “Disambila: Pikala bualu ebu bulelela, utuambuluishe bua tushale mu mudimu wa pa buawu, katupinganyi tshianyima mu nyuma, ne tuambuluishe bua tuikale baledi ba tshitembu. Kupita bionso, ungambuluishe bua kutumikila nansha kakese malu amvua mulongeshe ku tshiakuidi munkatshi mua bidimu 30 bishale.” Pandi ntangila mushindu uvua malu malue kuenzeka, ndi mmona ne: Yehowa uvua muandamune disambila diende ne dianyi kabidi.

Nsombelu wetu wakashintuluka bikole pangakalela Ilaria. Mu bulelela, kuvua bikondo bituvua tupeta malu avua atutekesha mu mikolo anu mudi Nsumuinu 24:10 wamba ne: ‘Biwateketa palua dituku dia dikenga, bukole buebe budi bukepa.’ Kadi tuvua tuambuluishangana ne tuvua tuvuluka mushinga udi nawu dikoleshangana.

Ilaria udi wamba mudiye ne disanka bua mudiye muledibue kudi Bantemu babidi bavua mu mudimu wa pa buawu. Kavua udiumvua mulengulula nansha kakese; uvua mukolele mu dîku dimpe. Mu munya, mvua mmutabalela. Ku dilolo pavua Paolo upingana kumbelu, uvua misangu ya bungi ne mudimu wa kujikija; kadi uvua upitshisha dîba pamue nende, banaya nende ne umuambuluisha bua kuenza midimu ivuabu babapesha mu kalasa. Uvua wenza nanku nansha biobi bimulomba bua kushala mutabale too ne pa dîba ibidi anyi isatu wa mu dinda bua kujikija midimu yende. Ilaria uvua wamba misangu ne misangu ne: “Papa ke mulunda wanyi wa pa muoyo.”

Bua kuambuluisha Ilaria bua kushalaye mu njila wa buena Kristo, bivua bikengela kudienzeja misangu ne misangu, ne mikuabu misangu kuikala ne dîsu dikole. Ndi mvuluka umue musangu pavuaye unaya ne mulunda wende, kadi kuenzaye bualu kampanda bubi. Tuakamumvuija ku diambuluisha dia Bible bua tshinyi kavua ne bua kuenza nanku. Tuakamuambila kabidi bua kulombaye mulunda wende au luse mu mêsu etu.

Ilaria udi wamba ne disanka ne: udi wanyisha mushindu uvua baledi bende banange mudimu wa buambi. Mpindieu ukadibu bamusele, mmumvue bimpe mudibi ne mushinga bua kutumikila Yehowa ne kulonda bulombodi buende.

NDI NTUMIKILA NANSHA MU BIKONDO BIA TUNYINGANYINGA

Mu 2008, bakambila Paolo ne: uvua ne disama dia kansere. Ku ntuadijilu, bivua bimueneka ne: uvua mua kushala nadi munkatshi mua matuku, kadi uvua unkankamija bikole. Pa kumbusha dikeba mibelu mimpe ya kudi baminganga, meme ne Ilaria tuvua kabidi tusambila Yehowa mutantshi mule, tumulomba bua atuambuluishe bua kutantamena nsombelu mu matuku avua kumpala. Ngakamona muvua muntu wa makanda au wenda uteketa ku kakese ku kakese. Pakafuaye mu 2010, biakatunyingalaja bikole. Kadi ngakakoleshibua bua malu atuvua benze nende pamue munkatshi mua bidimu 45. Tuvua benzele Yehowa mudimu ne muoyo mujima. Ndi mumanye ne: mudimu wetu newikale ne mushinga bua kashidi. Ndi ntungunuka ne kuindila ne muoyo kuulu kuulu dîba diabika Paolo mu diumvuangana ne mêyi a Yezu adi mu Yone 5:28, 29.

“Nansha mundi mu nsombelu mukole eu, ntshidi anu muana wa bakaji uvua munange bikole muyiki wa Noa au. Dipangadika dianyi ki ndishintuluke to”

Nansha mundi mu nsombelu mukole eu, ntshidi anu muana wa bakaji uvua munange bikole muyiki wa Noa au. Dipangadika dianyi ki ndishintuluke to. Ndi musue kutumikila Yehowa mu bualu kayi buonso budiye undomba. Ndi mutuishibue ne: ntatu, dipangila amue malu anyi dijimija bia mushindu kayi mbikese menemene pandi mbifuanyikija ne masanka mimpe adi Nzambi wa dinanga mututekele kumpala. Ndi mudimuenene bualu ebu ne ndi nkujadikila ne: bidi nanku.