Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu adi Yehowa utuvuluija asankishe muoyo webe

Malu adi Yehowa utuvuluija asankishe muoyo webe

“Biudi muambe bidi bumpianyi buanyi kashidi.”​—MUS. 119:111, MMM.

1. a) Ntshinyi tshitu bantu benza patubu babambila amue malu a kuenza? b) Lutambishi ludi mua kufikisha muntu ku dimona mibelu mushindu kayi?

PATUBU bambila bantu tshia kuenza, batu benza malu mu mishindu mishilashilangane. Bobu bambile muntu bualu kampanda kudi muntu udi ne bukokeshi, udi mua kubutumikila ne kanemu konso, kadi bobu bamuambilabu kudi muntu wa mulongo wende anyi mushadile kudiye, udi mua kubenga ne muoyo mujima bua kubuenza. Bantu batu badiumvua mishindu mishilashilangane patubu babanyoka anyi babadimuija. Bamue badi mua kumvua kanyinganyinga, dibungama anyi bundu, kadi bakuabu bidi mua kubalenga ku muoyo, badiumvua bakoleshibue ne bajinga bua kuakaja malu. Bua tshinyi kudi dishilangana mushindu eu? Tshidi tshisaka bamue bua kuenza nunku ndutambishi. Bushuwa kuikala ne lungenyi lua didibandisha kudi mua kunyanga mushindu udi muntu umona malu, kumufikisha ku dibenga mibelu ne kulengulula amue malu a mushinga mukole.​—Nsu. 16:18.

2. Bua tshinyi bena Kristo balelela batu banyisha mibelu ya mu Dîyi dia Nzambi?

2 Ku lukuabu luseke, bena Kristo balelela batu bitaba mibelu mimpe nangananga padiyi miangatshila mu Dîyi dia Nzambi. Malu adi Yehowa utuvuluija adi atupetesha meji a mushinga, atulongesha ne atuambuluisha bua kuepuka mateyi bu mudi: dinanga dia bintu bia ku mubidi, tshiendenda tshia masandi, dinua bintu bia lulengu anyi dikuatshika dia maluvu. (Nsu. 20:1; 2 Kol. 7:1; 1 Tes. 4:3-5; 1 Tim. 6:6-11) Tudi kabidi tudiumvua bimpe bua “disanka dia mu mitshima” ditudi tupeta patudi tutumikila malu adi Yehowa utuvuluija.​—Yesh. 65:14.

3. Ndungenyi kayi lua buena lua mufundi wa Misambu lutudi petu mua kuikala nalu?

3 Bua tuetu kulama malanda etu mimpe ne Tatu wetu wa mu diulu, tudi ne bua kutungunuka ne kutumikila mibelu ya meji ya kudi Yehowa mu nsombelu wetu. Nebikale bimpe tuetu ne lungenyi lua buena lua mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Ngakuangata mikenji yebe bu bumpianyi tshiendelele, bualu bua idi disanka dia mu mutshima wanyi.’ (Mus. 119:111) Tutuku petu tusanka bua mikenji ya Yehowa anyi? Peshi tutuku tuyimona imue misangu bu idi ne bujitu? Nansha mututu imue misangu tudiumvua bibi patubu batupesha mibelu kampanda, katuena ne bua kuteketa mu mikolo to. Tudi ne bua kueyemena meji male a Nzambi ne muoyo mujima. Tukonkononayi mishindu isatu.

KOLESHA DIEYEMENA DIEBE KU DIAMBULUISHA DIA DISAMBILA

4. Mbualu kayi buvua Davidi kayi mulekele mu nsombelu wende?

4 Mukalenge Davidi wakapetangana ne ntatu ya bungi mu nsombelu wende kadi nansha nanku, wakashala anu mueyemene Mufuki wende ne muoyo mujima. Wakamba ne: ‘Ndi muambule mutshima wanyi kuudi. Nzambi wanyi, ngakukueyemena wewe.’ (Mus. 25:1, 2) Tshivua tshiambuluishe Davidi bua kuikala ne dieyemena dia nunku kudi Tatuende wa mu diulu ntshinyi?

5, 6. Dîyi dia Nzambi didi dituambila tshinyi bua malanda avua Davidi mudie ne Yehowa?

5 Bantu ba bungi batu basambila Nzambi anu padibu mu ntatu. Neumvue bishi bikala mulunda webe anyi mulela webe ukuambila bualu anu dîba didiye dijinga ne makuta anyi ukeba bua umuenzele bualu kampanda buimpe? Mu bungi bua matuku, udi mua kutuadija kudikonka bikalaye mukunange ne muoyo mujima. Kadi Davidi kavua yeye nanku to. Malanda ende ne Yehowa avua aleja muvuaye ne ditabuja kudi Nzambi ne mumunange mu matuku onso a muoyo wende, mmumue ne: mu bikondo bimpe ne bibi.​—Mus. 40:8.

6 Davidi uvua mutumbishe Yehowa ne mumuele tuasakidila wamba ne: ‘Yehowa, Mukalenge wetu, ke mudi dîna diebe ne butumbi pa buloba buonso nunku! Wewe wakuteka butumbi buebe pa mutu pa diulu!’ (Mus. 8:1) Kuenaku mumone muvua Davidi mudie malanda makole ne Tatuende wa mu diulu anyi? Mushindu uvua Davidi wanyisha malu mimpe avua Nzambi wenza ne butumbi buende biakamusaka bua kutumbisha Yehowa ‘dinda too ne ku dilolo.’​—Mus. 35:28.

7. Kusemena pabuipi ne Nzambi mu disambila kudi mua kutuambuluisha mushindu kayi?

7 Tudi petu ne bua kuikala ne tshibidilu tshia kuyikila ne Yehowa bua tukoleshe dieyemena dietu kudiye anu bu Davidi. Bible udi wamba ne: “Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.” (Yak. 4:8) Kusemena pabuipi ne Nzambi mu disambila kudi kabidi mushindu muimpe udi utupetesha nyuma muimpe.​—Bala 1 Yone 3:22.

8. Bua tshinyi katuena ne bua kuikala tuambulula malu amue amue patudi tusambila?

8 Pautu usambila, utuku wambulula anu biambilu bimue bimue peshi wamba anu miaku imue imue anyi? Bikalabi nanku, kumpala kua wewe kusambila anji ela meji ndambu bua biudi musue kuamba. Tuetu tuambulula anu miaku imue imue kudi mulunda wetu anyi mulela wetu dîba ditudi tuyikila nende, kabienaku mua kumutonda anyi? Udi mua kutuadija kubenga bua kututeleja. Bushuwa, Yehowa katu ubenga kuteleja disambila dienza ne muoyo mujima kudi mutendeledi wende wa lulamatu to. Kadi mbimpe tulekele kuambulula anu malu amue amue patudi tuyukila nende.

9, 10. a) Mmalu kayi atudi mua kuamba mu masambila etu? b) Tshidi mua kutuambuluisha bua kusambila ne muoyo mujima ntshinyi?

9 Bidi bimueneka patoke ne: bituikala basue kusemena pabuipi ne Nzambi, masambila etu kaena ne bua kuikala a pa mutu pa mutu. Tuetu tupumuina Yehowa malu adi mu muoyo wetu ne muoyo mujima, netusemene kudiye bikole ne netumueyemene kabidi bikole. Kadi mmalu kayi atudi ne bua kuamba mu masambila etu? Dîyi dia Nzambi didi diandamuna ne: “Mu malu onso mu disambila ne mu disengelela pamue ne disakidila, numanyishe Nzambi milombu yenu.” (Filip. 4:6) Bualu bua mushinga budi ne: tudi ne bua kusambila bua tshintu kayi tshionso tshidi mua kunyanga malanda etu ne Nzambi peshi nsombelu wetu bua mutudi batendeledi bende.

10 Mbimpe kukonkonona mêyi avua bantu balume ne bakaji bavua ne lulamatu bambe mu masambila abu adibu bafunde mu Bible. (1 Sam. 1:10, 11; Bien. 4:24-31) Mu mukanda wa Misambu mudi masambila a bungi ne misambu mimbila Yehowa ne muoyo mujima. Mbaleje mu masambila ne mu misambu eyi mutu muntu udiumvua kutuadijila anu padiye ne kanyinganyinga kakole too ne padiye ne disanka dia bungi. Kukonkonona mêyi a mushindu eu mamba kudi bantu bavua ne lulamatu abu kudi mua kutuambuluisha bua kuenza masambila mimpe kudi Yehowa.

ELANGANA MEJI BUA MALU ADI NZAMBI UTUVULUIJA

11. Bua tshinyi tudi ne bua kuelangana meji bua madimuija a Nzambi?

11 Davidi wakamba ne: ‘[malu adi Yehowa uvuluijangana, NW] adi mua kueyemenyibua, adi avuija muntu udi mutshimbakane muena meji.’ (Mus. 19:7) Eyowa nansha tuetu bikale batshimbakane, tudi mua kulua bena meji patudi tutumikila mikenji ya Yehowa. Kadi bitu bikengela kuelangana meji bua imue mibelu ya mu Bible tuetu basue bua ituambuluishe bikole. Ke tshitudi mua kuenza bua bidi bitangila kuikala ne muoyo mutoke padibu bajinga kutuenzeja malu mu tulasa anyi ku mudimu, kutumikila mukenji wa Nzambi udi utangila mashi, kubenga kubuelakana mu malu a tshididi ne kutumikila mêyi manene a mu Bible adi atangila mvuadilu ne dilengeja dia mubidi. Kuikala ne meji a Nzambi mu malu a mushindu eu nekutuambuluishe bua kudianjila kudilongolola ku malu adi mua kutufikila. Nunku netudisuike mu muoyo wetu bua kumanya tshituikala mua kuenza padi nsombelu ya nunku itufikila. Kudianjila kuela meji ne kudilongolola kumpala kudi mua kutuepula ku tunyinganyinga.​—Nsu. 15:28.

12. Nnkonko kayi itudi mua kuelela meji yatuambuluisha bua kulama malu adi Nzambi utuvuluija?

12 Bu mutudi bindile muikala Nzambi mua kukumbaja malu adiye mulaye, nsombelu wetu udiku uleja ne: tudi bashale batabale mu nyuma anyi? Tshilejilu, tudiku tuitabuja ne muoyo umue ne: bakadi pa kubutula Babilona munene mu katupa kîpi emu anyi? Tutshidiku tumona masanka atudi bindile bu mudi: muoyo wa tshiendelele mu buloba bukudimuna mparadizu malelela anu bu mutuvua baamone patuakaalonga bua musangu wa kumpala anyi? Tutshidiku ne tshisumi mu mudimu wa buambi anyi tudi balekele malu etu angata muaba wa kumpala mu nsombelu wetu? Kadi netuambe tshinyi bua ditekemena dia dibishibua ku lufu, bua divuija dîna dia Yehowa dia tshijila ne bua dibingisha bumfumu buende bunene? Malu aa atshidi ne mushinga kutudi anyi? Kuelangana meji ku nkonko ya mushindu eu kudi mua kutuambuluisha bua kuenza anu bu mufundi wa Misambu wakamba ne: tuangate ‘mikenji ya Nzambi bu bumpianyi tshiendelele.’​—Mus. 119:111.

13. Bua tshinyi bivua bikolele bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bua kumvua amue malu? Fila tshilejilu.

13 Bidi mua kutufikila bua kubenga kumvua bimpe amue malu a mu Bible mpindieu anu bualu tshikondo ki ntshianji kukumbana bua Yehowa kuatokesha to. Yezu wakambila bapostolo bende njila ne njila ne: bivua bimpe bua yeye kukenga ne kushipibua. (Bala Matayi 12:40; 16:21.) Kadi bapostolo kabavua bumvue tshivuaye musue kuamba to. Bakalua kutshiumvua bimpe panyima pa yeye mumane kufua, mubishibue ne muangate mubidi wa buntu, mumuenekele bayidi bende ndambu ne ‘mubunzuluile lungenyi bimpe menemene bua kujingululabu malu a mu Mifundu minsantu.’ (Luka 24:44-46; Bien. 1:3) Bia muomumue, too ne dîba divuabu bitshikijile bayidi ba Kristo nyuma muimpe mu Pentekoste wa mu 33, kabavua anu banji kumvua ne: Bukalenge bua Nzambi buvua ne bua kujadikibua mu diulu to.​—Bien. 1:6-8.

14. Ntshilejilu kayi tshimpe tshivua bana betu ba bungi ba ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900 bashiye nansha muvuabu kabayi bumvue bimpe malu adi atangila matuku a ku nshikidilu?

14 Mu mushindu wa muomumue, ku ntuadijilu kua bidimu bia 1900, kuvua amue malu avua bena Kristo batekemene avua kaayi malelela avua atangila “matuku a ku nshikidilu.” (2 Tim. 3:1) Tshilejilu mu 1914, bamue bakela meji ne: dîba dia kubangatabu bua kuya mu diulu dikavua dikumbane. Pavua malu avuabu batekemene kaayi mukumbane diakamue, dikonkonona tshiakabidi dia Mifundu ne muoyo mujima diakabasaka bua kuditua mu mudimu munene wa kuyisha uvua mubindile. (Mâko 13:10) Nunku mu 1922, Joseph Rutherford uvua ulombola mudimu wa diyisha wakambila bantu bavua badisangishe mu mpungilu mu Cedar Point mu Ohio mu ditunga dia États-Unis ne: “Monayi, Mukalenge ukadi ukokesha! Nuenu ke bamanyishi ba malu ende. Nunku, manyishayi, manyishayi, manyishayi Mukalenge ne bukalenge buende.” Kutuadijila anu tshikondo atshi too ne lelu, kumanyisha “lumu luimpe lua Bukalenge” nkulue tshimanyinu tshinene tshia batendeledi ba Yehowa ba matuku etu aa.​—Mat. 4:23; 24:14.

15. Mmunyi mudi kuelangana meji bua malu adi Yehowa muenzele bantu bende mua kutuambuluisha?

15 Patudi tuelangana meji bua mushindu muimpe udi Yehowa muenzele batendeledi bende ba kale ne mudiye wenzela ba lelu malu, bidi bitufikisha ku dieyemena bikole bukole budiye nabu bua kukumbaja disua diende ne malu adiye mulongolole mu matuku atshilualua. Tuetu tuenza nunku, malu adi Nzambi utuvuluija neatuambuluishe bua kushala balame mu lungenyi ne mu mioyo yetu milayi yende ikala mua kukumbana. Tudi ne bua kuikala bashindike ne: kuenza nunku nekutuambuluishe bua kueyemena milayi yende ne muoyo mujima.

ENZA MALU A NTENDELELU BUA KUKOLESHA DIEYEMENA DIEBE

16. Mmalu kayi mimpe atudi tupeta patudi tushala ne tshisumi mu mudimu wa diyisha?

16 Yehowa Nzambi wetu udi Nzambi wa bukole ne utu wenza malu kampanda. Mufundi wa Misambu wakebeja ne: ‘Udi ne bukole bu muudi wewe Yehowa nabu nganyi?’ Wakamba kabidi ne: “Tshianza tshiebe tshidi tshikole, tshianza tshiebe tshia balume tshidi tshibandishibua kulu.” (Mus. 89:8, 13) Bu mudi Yehowa muikale Nzambi wa bukole, udi wanyisha ne ubenesha bitudi tuenza bua kuteka malu a Bukalenge buende pa muaba wa kumpala. Udi umona ne: batendeledi bende, balume anyi bakaji, bakole anyi bana, ki mbasombe panshi bua kudia “biakudia bia bufuba.” (Nsu. 31:27) Tudi tuidikija Mufuki wetu patudi tuditua ne tshisumi mu dienza midimu ya Bukalenge. Kuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima kudi kutusankisha ne kudi kusankisha bikole Yehowa bua kubeneshaye mudimu wetu.​—Bala Musambu wa 62:12.

17, 18. Bua tshinyi kuenza malu a ditabuja kudi kutuambuluisha bua kukolesha dieyemena dietu mu mibelu ya Yehowa? Fila tshilejilu.

17 Mmu mushindu kayi mudi kuenza malu a ditabuja kutuambuluisha bua kukolesha dieyemena dietu kudi Yehowa? Tukonkonone muyuki wa dibuela dia bena Isalele mu Buloba bulaya udibu balonde mu Bible. Yehowa uvua muambile bakuidi bua kuambula mushete wa tshipungi ne kupitshila nawu mu musulu wa Yadene. Kadi pakafika bantu ku musulu, bakasangana musulu muwule bikole bua mvula ya bungi ivua miloke. Bena Isalele bavua mua kuenza tshinyi? Bavuaku mua kuasa tshitudilu ku muelelu wa musulu ne kuindila mbingu ya bungi anyi kupita apu bua mâyi apueke anyi? Tòo, bakeyemena Yehowa ne muoyo mujima ne kulondabu malu avuaye mubambile bua kuenza. Tshiakenzeka ntshinyi? Bible udi wamba ne: ‘Pakatua bakuidi bakadi batuala mushete makasa abu ku muelelu wa mâyi, mâyi akadi apueka ku mutu akimana. Bakuidi bakadi batuala mushete wa tshipungidi tshia mêyi a Yehowa bakimana balulame mu lusenga lume munkatshi mua Yadene; ne bena Isalele bonso bakasabuka.’ (Yosh. 3:12-17) Fuanyikija muvuabi mua kuikala bibakemeshe muvua mâyi avua apueka ne mavuala makole au mimane diakamue. Ditabuja divua nadi bena Isalele kudi Yehowa diakakoleshibua bualu bavua beyemene malu avuaye mubambile bua kuenza.

Neulejaku dieyemena dia muomumue ne dia batendeledi ba Yehowa ba mu matuku a Yoshua anyi? (Tangila tshikoso tshia 17 ne tshia 18)

18 Bulelela, Yehowa katu wenzela batendeledi bende bishima bia nunku lelu to, kadi utu ubenesha malu adibu benza ne ditabuja. Nyuma wa Nzambi udi ubapesha bukole bua kukumbaja mudimu wa diyisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima. Yezu Kristo udi Ntemu wa Yehowa munene ukadi mubishibue ku lufu wakajadikila bayidi bende ne: uvua ne bua kubambuluisha mu mudimu wa mushinga pakabambilaye ne: “Nunku, ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi . . . ndi nenu matuku onso too ne ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu.” (Mat. 28:19, 20) Bantemu ba bungi bavua mua kuikala ne bundu anyi ne lumamamama badi mua kumona mudi nyuma muimpe wa Nzambi mubapeteshe dikima dia kuakula ne bantu mu mudimu wa buambi.​—Bala Musambu wa 119:46; 2 Kolinto 4:7.

19. Nansha tuetu bikale ne makanda a mubidi makese, mbualu kayi butudi ne bua kuikala bashindike?

19 Bamue bena Kristo netu badi ne makanda a mubidi makese bua masama peshi bukulakaje. Nansha nanku, badi ne bua kuikala bashindike ne: “Tatu wa luse lua bungi ne Nzambi wa busambi buonso” mmumanye nsombelu udi nende muena Kristo mulelela yonso. (2 Kol. 1:3) Udi wanyisha malu onso atudi tuenza bua kutua malu a Bukalenge nyama ku mikolo. Tuetu bonso tudi ne bua kuvuluka ne: tudi ne bua kupeta lupandu anu tuetu ne ditabuja mu mulambu wa Kristo udi upikula.​—Eb. 10:39.

20, 21. Ngamue malu kayi atudi mua kuenza adi aleja ne: tudi beyemene Yehowa?

20 Ntendelelu wetu udi ulomba kufila dîba dietu, bukole buetu ne bintu bietu bia ku mubidi ne muetu muonso. Tudi basue ne muoyo wetu wonso bua ‘kuenza mudimu wa mumanyishi wa lumu luimpe.’ (2 Tim. 4:5) Bulelela budi ne: tudi ne disanka dia kuenza nunku bu mudibi biambuluisha bantu bakuabu bua “bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.” (1 Tim. 2:4) Bidi bimueneka patoke ne: kupesha Yehowa lumu ne kumutumbisha bidi bituvuija babanji ku mêsu kua Nzambi. (Nsu. 10:22) Kudi kabidi kutuambuluisha bua kueyemena Mufuki wetu ne muoyo mujima nansha kumpala kua bualu kayi.​—Lomo 8:35-39.

21 Anu mutukadi bamone, kueyemena Yehowa bua atupeshe buludiki bua meji kakutu kudiluila to, tudi ne bua kudienzeja bua kukupeta. Nunku, tudi ne bua kueyemena Yehowa ne muoyo mujima ku diambuluisha dia disambila. Elangana meji bua muvua Yehowa mukumbaje disua diende kale ne muenzaye bia muomumue mu matuku atshidi alua. Tungunuka ne kukolesha dieyemena diebe kudi Yehowa ku diambuluisha dia dienza malu a ntendelelu. Bushuwa malu adi Yehowa utuvuluija neashalaku bua kashidi. Wewe uatumikila udi mua kupeta muoyo wa kashidi.