Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Malu adi Yehowa uvuluija nga kueyemena

Malu adi Yehowa uvuluija nga kueyemena

‘[Malu adi Yehowa uvuluija, NW] nga kueyemena, adi avuija muntu udi mutshimbakane muena meji.’​—MUS. 19:7.

1. Mbiena-bualu kayi bitu bantu ba Nzambi bakonkonona pa tshibidilu? Bitu bituambuluisha mushindu kayi patudi tubikonkonona tshiakabidi?

KUTUKU muanji kudiambila musangu kampanda pauvua ulongolola tshiena-bualu tshia Tshibumba tshia Nsentedi tshia kulonga ne: ‘Si tukadi balonge tshiena-bualu etshi?’ Biwikala ukadi ubuela mu bisangilu bia bena Kristo kukadi matuku, udi pamuapa mua kuikala mumone ne: tukadi bakonkonone bimue biena-bualu njila ne njila. Kulonga bua bidi bitangila Bukalenge bua Nzambi, tshiakupikula natshi, mudimu wa kuvuija bantu bayidi ne ngikadilu bu mudi: dinanga ne ditabuja ke tshitupa tshia biakudia bietu bia mu nyuma bitutu tupeta pa tshibidilu. Patudi tukonkonona tshiakabidi biena-bualu ebi, bidi bituambuluisha bua kushala bakole mu ditabuja ne bua ‘kulua benji ba dîyi, katuyi anu bateleji patupu.’​—Yak. 1:22.

2. a) Malu adi Nzambi uvuluija atu misangu ya bungi aleja tshinyi? b) Mmunyi mudi mikenji ya Nzambi mishilangane ne ya bantu?

2 Muaku wa tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: ‘divuluija’ utu misangu ya bungi uleja mikenji, mêyi matuma ne mêyi manene adi Nzambi upesha bantu bende. Bishilangane ne mikenji ya bantu itubu bashintulula peshi bakajilula, mikenji ya Yehowa itu misangu yonso ya kueyemena. Nansha mudi imue ya ku mikenji eyi miela bua tshikondo anyi nsombelu kampanda musunguluke, kayitu inyanguka anyi ipangila mushinga wayi nansha kakese to. Mufundi wa Misambu wakamba ne: ‘Mikenji yebe idi ileja muudi, idi miakane too ne kashidi.’​—Mus. 119:144.

3, 4. a) Mu malu adi Yehowa uvuluijangana, mudi kabidi malu kayi? b) Ntshinyi tshivua bena Isalele mua kupeta bu buobu batumikile malu aa?

3 Pamuapa ukatu mumone ne: mu malu atu Yehowa uvuluija mutu misangu mikuabu madimuija. Nzambi uvua ne tshibidilu tshia kudimuija bena Isalele ku diambuluisha dia baprofete. Tshilejilu, matuku makese kumpala kua bena Isalele kubuela mu Buloba bulaya, Mose wakabadimuija ne: ‘Nudimuke bienu, bua kanudidingi mu mitshima yenu, kanusesuki bua kukuatshila Nzambi mikuabu midimu ne kuyitendelela; bualu bua Yehowa neanukuatshile tshiji.’ (Dut. 11:16, 17) Bible udi uleja ne: Nzambi uvua muvuluije bantu bende malu a bungi menemene avua abambuluisha.

4 Misangu mikuabu ya bungi, Yehowa uvua mulombe bena Isalele bua bamutshine, bateleje dîyi diende ne bua bavuije dîna diende dia tshijila. (Dut. 4:29-31; 5:28, 29) Bu buobu batumikile malu avua Nzambi mubavuluije au, bavua mua kupeta masanka a bungi.​—Lew. 26:3-6; Dut. 28:1-4.

TSHIVUA BENA ISALELE BENZE BUA MALU AVUA NZAMBI MUBAVULUIJE

5. Bua tshinyi Yehowa uvua muluangene mukalenge Hezikiya mvita?

5 Pavua bena Isalele mu bikondo bia disanka, Nzambi uvua mukumbaje mulayi wende. Tshilejilu, pavua Saneheliba mukalenge wa Ashû mukuate Yuda ne muambe bua kumbusha mukalenge Hezikiya mu nkuasa, Yehowa wakatuma muanjelu bua kumuluila. Muanjelu wa Yehowa wakashipa “bena bukitu ne tupitene” tua mu tshiluilu tshia bena Ashû anu mu butuku bumue patupu, nunku Saneheliba wakadisangana muenzejibue bua kupingana kuende mupuekeshibue milongo. (2 Kul. 32:21; 2 Bak. 19:35) Bua tshinyi wakaluangena mukalenge Hezikiya mvita? Bualu ‘Hezikiya wakalamata Yehowa; kakasesuka mu njila wende, kadi wakatumikila mikenji yende.’​—2 Bak. 18:1, 5, 6.

Malu adi Yehowa uvuluija akasaka Yoshiya bua kuenza malu mimpe bua ntendelelu mulelela (Tangila tshikoso 6)

6. Mmunyi muvua mukalenge Yoshiya muleje muvuaye mueyemene Yehowa?

6 Tshilejilu tshikuabu tshia muntu uvua mutumikile mikenji ya Yehowa, ntshia mukalenge Yoshiya. Kutuadijila pavuaye ne bidimu muanda mukulu, ‘wakenza malu mimpe ku mêsu kua Yehowa, kakasesuka ku tshianza tshia balume anyi ku tshianza tshia bakaji.’ (2 Kul. 34:1, 2) Yoshiya wakaleja muvuaye mueyemene Yehowa pavuaye mumbushe mpingu mu ditunga ne mujadikulule ntendelelu mulelela. Pavua Yoshiya muenze nunku, biakamupetesha yeye ne tshisamba tshijima masanka.​—Bala 2 Kulondolola 34:31-33.

7. Pavua bena Isalele bapetula malu avua Yehowa ubavuluija, ntshinyi tshivua tshibafikila?

7 Kadi bia dibungama, bantu ba Nzambi kabavua anu beyemena ne muoyo mujima malu avua Yehowa ubavuluija to. Mu bungi bua bidimu, bavua imue misangu batumikila ne mikuabu kabayi batumikila. Pavua ditabuja diabu diteketa, tudi mua kuamba anu bu Paulo ne: bavua misangu ya bungi “baya nabu eku ne eku kudi lupepele luonso lua dilongesha.” (Ef. 4:13, 14) Anu mukavuabi bileja, pavuabu kabayi beyemena malu avua Nzambi ubavuluija, bavua bapeta bipeta bibi menemene.​—Lew. 26:23-25; Yel. 5:23-25.

8. Tshilejilu tshia bena Isalele tshidi tshitulongesha tshinyi?

8 Tshilejilu tshia bena Isalele tshidi mua kutuambuluisha mushindu kayi? Anu bu bena Isalele, batendeledi ba Nzambi ba lelu batu bapeta mibelu ne manyoka. (2 Pet. 1:12) Dîyi dia Nzambi difundisha ku nyuma didi mua kutuvuluija malu misangu yonso itudi tudibala. Bu mutudi ne budikadidi bua kudisunguila malu, tudi mua kusungula bua kutumikila buludiki bua Yehowa peshi tudi mua kulonda tshidi tshimueneka tshimpe ku mêsu kuetu. (Nsu. 14:12) Tukonkononayi amue malu adi atusaka bua kueyemena malu adi Yehowa utuvuluija ne mutudi mua kupeta masanka patudi tualonda.

TUMIKILA NZAMBI BUA WIKALE NE MUOYO

9. Pavua bena Isalele mu tshipela mmushindu kayi uvua Yehowa mubajadikile ne uvua ubambuluisha?

9 Pavua bena Isalele batuadije luendu luabu lua bidimu 40 bapitshila mu ‘tshipela tshinene tshibi,’ Yehowa kavua mudianjile kubambila kalu ne kalu konso ka muvuaye mua kubalombola, kubakuba ne kubatabalela to. Kadi wakaleja misangu ne misangu ne: bavua mua kumueyemena yeye ne mikenji yende. Pavua Yehowa utumina bena Isalele ditutu mu munya ne dikunji dia kapia butuku, uvua ubavuluija ne: uvua ubambuluisha pavuaye ubalombola bua kusambuluka muaba mubi au. (Dut. 1:19; Ekes. 40:36-38) Uvua kabidi ubapesha bivuabu nabi dijinga. ‘Bilamba biabu kabiakasunsuka ne makasa abu kaakuwula nansha.’ Bushuwa ‘kabakakengela tshintu.’​—Neh. 9:19-21.

10. Mmunyi mudi Yehowa ulombola bantu bende lelu?

10 Bantu ba Nzambi ba lelu bakadi pa kubuela mu bulongolodi bupiabupia budi ne buakane. Tudiku tueyemena Yehowa bua atupeshe bitudi nabi dijinga bua kupanduka ku “dikenga dinene” didi dilua anyi? (Mat. 24:21, 22; Mus. 119:40, 41) Bushuwa, Yehowa ki mmututekele ditutu anyi dikunji dia kapia bua bitulombole bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia to. Kadi udi wenza mudimu ne bulongolodi buende bua kutuambuluisha bua tuetu kushala batabale. Tshilejilu, badi batamba kuakula bua tukoleshe malanda etu ne Yehowa ku diambuluisha dia didibadila dia Bible, dienza Ntendelelu wa mu dîku, kuikala ne tshibidilu tshia kubuela mu bisangilu ne tshia kuyisha. Tudiku benze amue mashintuluka bua kutumikila malu adibu batulombe aa anyi? Kuenza nunku nekutuambuluishe bua kukolesha ditabuja diatuambuluisha bua kubuela mu bulongolodi bupiabupia.

Kutumikila malu adi Yehowa utuvuluija kudi kutuambuluisha bua kulama Nzubu yetu ya Bukalenge bimpe ne mankenda (Tangila tshikoso tshia 11)

11. Mmu malu kayi mudi Nzambi uleja mudiye ututabalela?

11 Bulombodi butudi tupeta budi butuambuluisha mu nsombelu wetu wa ku dituku ne ku dituku ne bua kushala batabale mu nyuma. Kudi bilejilu bidi bileja mutudi mua kuikala ne nkatshinkatshi bua bintu bia ku mubidi ne kuikala ne dîsu dipepele bua kukepesha tunyinganyinga. Mbatuambuluishe kabidi mu tshilumbu tshia mvuadilu ne didilengeja, disungula mushindu muimpe wa kujikija lutetuku, ne diangata dipangadika dimpe bua bungi bua tulasa tutudi ne bua kulonga. Vuluka kabidi malu avuabu batuvuluije bua mudibi bikengela kulama mbanza yetu, mashinyi etu, mioto, makalu ne Nzubu ya Bukalenge kabiyi mua kukebesha njiwu, ne bua mudibi bikengela kudilongolola bua njiwu idi mua kutufikila. Mibelu ya mushindu eu idi ileja ne: Nzambi udi ututabalela bua tuikale bimpe.

DIVULUIJA DIAKAMBULUISHA BENA KRISTO BA KUMPALA BUA KUSHALA NE DITABUJA

12. a) Mbualu kayi buvua Yezu muambile bayidi bende njila ne njila? b) Ntshienzedi kayi tshia didipuekesha tshiakashala matuku a bungi mu mutu mua Petelo? Bualu ebu budi ne bua kutusaka bua kuenza tshinyi?

12 Mu bidimu lukama bia kumpala, Nzambi uvua uvuluija batendeledi bende malu ku musangu ne ku musangu. Yezu wakambila bayidi bende misangu ya bungi bua mudibi ne mushinga bua kuikala ne didipuekesha. Kadi, kavua anu mubambile patupu tshivua didipuekesha diumvuija to, uvua kabidi mubaleje mua kudipuekesha. Mu dituku diende dia ndekelu pa buloba, wakasangisha bapostolo bende bua kudia Pasaka. Pavua bapostolo bende badia, Yezu wakajuka ku mêsa, kuboweshaye mâyi ku makasa, bualu buvuabu batamba kuenza kudi bena mudimu. (Yone 13:1-17) Tshienzedi tshia didipuekeshi etshi tshiakashala mu mitu yabu matuku a bungi. Bidimu bitue ku 30 pashishe, mupostolo Petelo uvuaku pende pavuabu badia, wakapesha bena Kristo nende mibelu idi itangila didipuekesha. (1 Pet. 5:5) Tshilejilu tshia Yezu tshidi ne bua kusaka yonso wa kutudi bua kuikala ne didipuekesha mu nsombelu wende ne bantu bakuabu.​—Filip. 2:5-8.

13. Yezu wakavuluija bayidi bende bua bikale ne ngikadilu kayi wa mushinga mukole?

13 Dijinga dia kuikala ne ditabuja dikole divua kabidi tshiena-bualu tshivua Yezu utamba kulongesha bayidi bende. Panyima pa bayidi ba Yezu bamane kupangila mua kuipata demon uvua munda mua muana wa balume kampanda, bakakonka Yezu ne: “Bua tshinyi tuetu tuvua bapangile bua kumuipata?” Yezu wakabandamuna ne: “Mbua ditabuja dienu dikese. Ndi nnuambila bulelela ne: nuenu ne ditabuja bunene bua katete ka mutâda, . . . kakuena bualu buanukolela.” (Mat. 17:14-20) Mu tshikondo tshionso tshivua Yezu uyisha, uvua mulongeshe bayidi bende ne: ditabuja nngikadilu wa mushinga wa bungi. (Bala Matayi 21:18-22.) Tudiku tuenza mudimu bimpe ne mpunga itudi tupeta bua kukolesha ditabuja dietu ku diambuluisha dia mibelu idi ikolesha itudi tupeta mu mpuilu, mu mpungilu ne mu bisangilu bia bena Kristo anyi? Bisangilu ebi bidi bitupetesha disanka kupita didisangisha dikuabu kayi dionso, mbikondo bitutu tuleja mutudi beyemene Yehowa.

14. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kuikala ne dinanga dia buena dia Kristo lelu?

14 Mifundu ya mu tshiena Greke ya bena Kristo mmiuwule tente ne malu adibu batuleja bua kuikala ne dinanga munkatshi muetu. Yezu wakamba ne: mukenji muibidi udi mutambe mikuabu udi ne: “Udi ne bua kunanga muntu nebe bu muudi mudinange.” (Mat. 22:39) Bia muomumue, Yakobo muanabu ne Yezu wakabikila dinanga ne: “Mukenji wa bumfumu.” (Yak. 2:8) Mupostolo Yone wakafunda ne: “Bananga, tshiena nnufundila mukenji mupiamupia, kadi mmukenji wa kale unuvua bapete katshia ku ntuadijilu.” (1 Yone 2:7, 8) Pavua Yone wakula bua “mukenji wa kale” uvua wakula bua tshinyi? Uvua wakula bua mukenji wa dinanga. Uvua “wa kale” mu mushindu wa ne: Yezu uvua muwufile bidimu makumi a bungi kumpala, “katshia ku ntuadijilu.” Kadi uvua kabidi “mupiamupia” mu ngumvuilu wa ne: uvua ulomba bua kuikala ne dinanga dia kudifila divua bayidi nadi dijinga pavuabu batuilangana ne nsombelu mipiamipia. Bu mutudi bayidi ba Kristo, katuenaku tuanyisha madimuija adi atuambuluisha bua kubenga kuikala ne lungenyi lua kutangila anu malu adi atusankisha ludi luikale ngikadilu wa bena mu bulongolodi ebu ludi mua kunyanga dinanga didi pankatshi petu ne bantu netu anyi?

15. Mmudimu kayi munene uvua Yezu nawu pa buloba?

15 Yezu uvua utabalelangana bikole. Tudi tumona muvuaye uditatshisha ne dinanga pavuaye muondope babedi ne balema ne pavuaye mujule bafue. Kadi mudimu munene wa Yezu kauvua wa kuondopa bantu ku mubidi to. Diyisha ne dilongesha diende bivua biambuluisha bantu mu nsombelu wabu munkatshi mua matuku a bungi. Mushindu kayi? Tudi bamanye ne: bantu bavua Yezu muondope ne mujule ku lufu mu bidimu lukama bia kumpala, ndekelu wa bionso bakakulakaja ne kufuabu, kadi bantu bavua bitabe mukenji uvuaye uyisha badi mu mulongo wa bantu bikale mua kupeta muoyo wa kashidi.​—Yone 11:25, 26.

16. Mmunyi mudi mudimu wa diyisha Bukalenge ne divuija bantu bayidi wenzeka lelu?

16 Mudimu wa diyisha uvua Yezu mutuadije mu bidimu lukama bia kumpala udi wenzeka lelu mu tshitupa tshinene tshia buloba. Bushuwa Yezu wakambila bayidi bende ne: “Ndayi nuvuije bantu ba mu bisamba bionso bayidi.” (Mat. 28:19) Ke tshivuabu benze mu bulelela ne tudi mua kuamba ne: ke tshitudi tuenza petu. Bantemu ba Yehowa bapite pa miliyo muanda mutekete badi bamanyisha ne tshisumi Bukalenge bua Nzambi mu matunga mapite pa 230, ne Bantemu batu balonga Bible ne bantu miliyo ya bungi pa tshibidilu. Mudimu wa diyisha udi tshijadiki tshia ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu.

EYEMENA YEHOWA LELU

17. Mmibelu kayi ivua Paulo ne Petelo bafile?

17 Bidi bimueneka patoke ne: malu avuabu bavuluija bena Kristo ba kumpala avua mabambuluishe bua kuikala bashindame mu ditabuja. Elabi meji bua dikoleshibua divua Timote mua kuikala mupete pavua mupostolo Paulo uvua mu buloko mu Lomo mumuambile ne: “Ulamate tshilejilu tshia mêyi makane auvua mumvue kundi.” (2 Tim. 1:13) Panyima pa mupostolo Petelo mumane kukankamija bena Kristo nende bua kuikala ne ngikadilu bu mudi dinanukila, dinanga dia buwetu, ne didikanda, wakamba ne: “Nengikale mudiakaje misangu yonso bua kunuvuluija malu aa nansha munudi baamanye ne bajalame bimpe mu bulelela.”​—2 Pet. 1:5-8, 12.

18. Mmunyi muvua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala bangata malu avuabu babavuluija?

18 Mu mikanda ivua Paulo ne Petelo bafunde mudi “malu avua baprofete ba tshijila bambe kale.” (2 Pet. 3:2) Bana betu ba mu bidimu lukama bia kumpala bavuaku bumvue bibi pavuabu babapeshe bulombodi ebu anyi? Tòo, bualu bivua bileja muvua Nzambi mubanange ne biakabambuluisha bua ‘kutungunuka ne kukola mu ngasa ne dimanya dia Mukalenge ne Musungidi wetu Yezu Kristo.’​—2 Pet. 3:18.

19, 20. Bua tshinyi tudi ne bua kueyemena malu adi Yehowa utuvuluija? Mmasanka kayi atudi tupeta patudi tuenza nunku?

19 Lelu, kudi malu a bungi adi atusaka bua kueyemena malu adi Yehowa utuvuluija adi mu Bible, Dîyi diende ditu anu dikumbana. (Bala Yoshua 23:14.) Bible udi uleja malu avua Nzambi muenzele bantu bena mibi munkatshi mua bidimu bia bungi. Mbafunde miyuki ya bantu aba bua kutuambuluisha. (Lomo 15:4; 1 Kol. 10:11) Tudi bamone mudi milayi ya mu Bible mikumbane. Tudi mua kufuanyikija milayi ya buprofete ne malu adibu batuvuluija akavuabu badianjile kuamba. Tshilejilu, bantu miliyo ya bungi mbabuele mu ntendelelu mukezuke wa Yehowa anu mukavuabu balaye ne: bivua ne bua kuenzeka mu ‘matuku atshivua alua.’ (Yesh. 2:2, 3) Mushindu udi bulongolodi ebu buenda bunyanguka udi kabidi ukumbaja mulayi wa buprofete udi mu Bible. Kabidi anu mutukadi bambe, divula dia mudimu wa kuyisha udi wenda wenzeka pa buloba bujima, ndikumbana menemene dia mêyi a Yezu.​—Mat. 24:14.

20 Mufuki wetu mmutufundishile malu atudi ne bua kueyemena. Tudiku tuenza bua atuambuluishe anyi? Tudi ne bua kuikala ne ditabuja mu malu adiye utuvuluija. Ke tshiakenza Rosellen. Udi wamba ne: “Pangakatuadija kueyemena Yehowa ne muoyo mujima, ngakatuadija kumona menemene muvuaye ungambuluisha ne dinanga ne unkolesha.” Tudi petu mua kupeta masanka patudi tulama malu adi Yehowa utuvuluija.