Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tusekelelayi Kristo​—Mukalenge wa butumbi!

Tusekelelayi Kristo​—Mukalenge wa butumbi!

‘Mu butumbi buebe wende biebe utamba bukole mu mvita.’​—MUS. 45:4.

1, 2. Bua tshinyi Musambu wa 45 udi ne mushinga kutudi?

MUKALENGE wa butumbi udi uluila bulelela ne buakane ne udi utungunuka ne kutshimuna baluishi bende. Panyima pa yeye mumane kubatshimuna bua musangu wa ndekelu, udi usela nsongakaji udiye munange. Badi bavuluka Mukalenge ne bamutumbisha mu bikondo bionso bidi bilonda. Etshi ke tshiena-bualu tshinene tshia Musambu wa 45.

2 Kadi Musambu wa 45 kawena ulonda patupu muyuki muimpe udi ujika bimpe to. Malu adibu balejamu adi ne mushinga kutudi. Adi atangila nsombelu wetu wa mpindieu ne wa matuku atshilualua. Nunku, tukonkononayi bimpe bimpe Musambu eu.

‘MUTSHIMA WANYI UDI UPUMUNA MÊYI ADI MIMPE’

3, 4. a) ‘Mêyi mimpe’ adi atutangila mmêyi kayi? Adi mua kusaka mioyo yetu bua kuenza tshinyi? b) Mmu mushindu kayi mudi ‘musambu wetu muikale bua bualu bua mukalenge’? Mmunyi mudi ludimi luetu lulua bu mutshi wa mufundi udi mupiluke?

3 Bala Musambu wa 45:1. ‘Mêyi adi mimpe’ adi alenga muoyo wa mufundi wa Misambu ne awusaka bua ‘kuapumuna’ adi atangila mukalenge. Muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: ‘kupumuna’ udi umvuija “kulunda” anyi “kusaba.” Bualu ebu buakenza bua muoyo wa mufundi wa Misambu usabe ne disanka, ne bua ludimi luende lulue bu ‘mutshi wa mâyi wa mufundi’ udi mupiluke.

4 Netuambe tshinyi buetu tuetu? Lumu luimpe lua Bukalenge bua Masiya ntshintu tshimpe tshidi tshilenga mioyo yetu. Mukenji wa Bukalenge wakalua ‘muimpe’ nangananga mu 1914. Katshia anu tshikondo atshi mukenji eu kawena utangila kabidi Bukalenge bua matuku atshilualua to, kadi udi wakula bua mbulamatadi mulelela ukadi ukokesha mu diulu. Elu ke “lumu luimpe lua Bukalenge” lutudi tuyisha “pa buloba bujima budi bantu basombe bua luikale bujadiki kudi bisamba bionso.” (Mat. 24:14) Mukenji wa Bukalenge udiku wenza bua mioyo yetu ‘ipumune mêyi’ anyi? Tutuku tuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne tshisumi anyi? Anu bu mufundi wa Misambu, ‘musambu wetu udi bua bualu bua mukalenge,’ mmumue ne: Mukalenge wetu Yezu Kristo. Tudi tumanyisha mudiye Mukalenge wa Bukalenge bua Masiya udibu bajadike mu diulu. Tudi kabidi tubikila bantu bonso, mmumue ne: balombodi ne badibu balombola bua kukokela bumfumu buende. (Mus. 2:1, 2, 4-12) Ludimi luetu ludi lulua bu ‘mutshi wa mâyi wa mufundi’ udi mupiluke mu mushindu wa ne: tudi tuenza mudimu ne Dîyi dia Nzambi mu mudimu wetu wa diyisha.

Tudi tumanyisha ne disanka lumu luimpe lua Mukalenge wetu Yezu Kristo

MÊYI A KALOLO ADI APATUKA MUKANA MUA MUKALENGE

5. a) Mmu mishindu kayi muvua Yezu muimpe kumona? b) Mmushindu kayi uvua ‘mêyi a kalolo apatuka mukana mua Mukalenge’? Mmunyi mutudi mua kudienzeja bua kumuidikija?

5 Bala Musambu wa 45:2. Bible udi wakula anu kakese bua tshimuenekelu tshia Yezu. Bu muvuaye mupuangane, kakuyi mpata uvua “mulengele” anyi muimpe kumona. Kadi uvua muimpe kumona bualu uvua ne lulamatu kudi Yehowa ne uvua ne muoyo mutoke. Bualu bukuabu, Yezu uvua muakule ‘mêyi a kalolo’ pavuaye uyisha mukenji wa Bukalenge. (Luka 4:22; Yone 7:46) Tudiku mua kudienzeja bua kulonda tshilejilu tshiende mu mudimu wa buambi ne kuteta bua kuenza mudimu ne mêyi adi alenga mioyo ya bantu anyi?​—Kolos. 4:6.

6. Nzambi uvua mubeneshe Yezu ‘bua kashidi’ mushindu kayi?

6 Bu muvua Yezu mudifile ne muoyo mujima, Yehowa wakamubenesha mu mudimu wende wa pa buloba ne kumupesha difutu panyima pa yeye mumane kulambula muoyo wende. Mupostolo Paulo wakafunda ne: ‘Pakamueneka Yezu bu muntu, wakadipuekesha, kuluaye mutumikidi too ne ku lufu, eyowa, lufu lua pa mutshi wa makenga. Bua bualu ebu kabidi, Nzambi wakamubandisha kuulu kule, kumupeshaye ne bulenga buonso dîna didi ku mutu kua dîna dikuabu dionso, bua mu dîna dia Yezu tshinu tshionso tshia badi mu diulu ne badi pa buloba ne badi muinshi mua buloba tshitue panshi, ne bua ludimi luonso lumanyishe patoke ne: Yezu Kristo udi Mukalenge bua butumbi bua Nzambi Tatu.’ (Filip. 2:8-11) Yehowa wakavudijila Yezu disanka “tshiendelele” pakamujulaye ku lufu ne kumupesha muoyo udi kawuyi ufua.​—Lomo 6:9.

MUKALENGE MMUBANDISHIBUE KUPITA ‘BENA DIENDE’

7. Mmu mishindu kayi mudi Nzambi muele Yezu manyi kupita ‘bena diende’?

7 Bala Musambu wa 45:6, 7. Bu muvua Yezu munange bikole buakane ne mukine tshintu tshionso tshivua mua kupendeshisha Tatuende, Yehowa wakamusungula bu Mukalenge wa Bukalenge bua Masiya. Bakasungula Yezu pakamuelabu “manyi a disanka” kupita ‘bena diende,’ mmumue ne: bakalenge ba Yuda ba mu mulongo wa Davidi. Mmushindu kayi? Tshia kumpala, Yehowa nkayende ke uvua musungule Yezu. Tshibidi, Yehowa wakamusungula bua ikale Mukalenge ne Muakuidi munene. (Mus. 2:2; Eb. 5:5, 6) Tshisatu, bavua basungule Yezu ne nyuma muimpe kadi ki nne manyi to, kabidi bumfumu buende ki mbua pa buloba to, kadi mbua mu diulu.

8. Bua tshinyi tudi tuamba ne: ‘Nzambi nkuasa wa bukalenge wa Yezu’? Bua tshinyi tudi mua kuikala bajadike ne: bukokeshi buende mbuakane?

8 Yehowa wakajadika Muanende bu Masiya Mukalenge mu diulu mu 1914. ‘Dikombo dia bukalenge buende ndikombo dia buakane,’ kakuyi mpata mu bukokeshi buende mudi buakane ne bululame. Bumfumu buende mbumuakanyine, bu mudi ‘Nzambi nkuasa wende wa bukalenge,’ mmumue ne: Yehowa ke udi nshindamenu wa bukalenge buende. Kusakidila apu, nkuasa wa bukalenge wa Yezu neajalame ‘too ne tshiendelele.’ Kuenaku ne disanka dia kuenzela Yehowa mudimu mu bukokeshi bua Mukalenge wa bukole wa mushindu eu udi Nzambi muteke anyi?

MUKALENGE UDI ‘ULUATA MUELE WENDE WA MVITA’

9, 10. a) Ndîba kayi divua Yezu muluate muele wende? Mmunyi muvuaye muenze nawu mudimu diakamue? b) Mmunyi muenza kabidi Kristo mudimu ne muele eu?

9 Bala Musambu wa 45:3. Yehowa mmulongeshe Mukalenge wende mua ‘kuluata muele wa mvita pa lubese,’ nunku mmuanyishile Yezu bua kuluangana mvita ne bonso badi babenga bukokeshi bua Nzambi ne bua kubalumbuluisha. (Mus. 110:2) Bu mudi Kristo muikale Mukalenge Muluanganyi wa mvita, badi bamubikila ne: “Muena bukitu.” Wakavuala muele wende mu 1914 ne wakatshimuna Satana ne bademon bende, kubipata mu diulu ne kubimansha pa buloba.​—Buak. 12:7-9.

10 Bualu ebu buvua anu ntuadijilu wa lubilu lua Mukalenge lua butshimunyi. Udi ne bua “kushikija ditshimuna diende.” (Buak. 6:2) Nkushale bua Yehowa kulumbuluisha aba bonso badi pa buloba badi ku tshia Satana, ne badi ne bua kunyenga Satana ne bademon bende bukole buabu. Nebatuadije ne Babulona munene, nsangilu wa bitendelelu bia dishima bidi pa buloba bujima. Yehowa mmulongolole bua makalenge a tshididi abutule “ndumba” mubi eu. (Buak. 17:16, 17) Pashishe, Mukalenge Muluanganyi wa mvita neabutule makalenge a tshididi, uavuija tshintu tshia tshianana. Kristo udibu babikila ne: “muanjelu wa tshina tshidi katshiyi ne ndekelu” neashikije ditshimuna diende padiye wela Satana ne bademon bende mu tshina tshidi katshiyi ne ndekelu. (Buak. 9:1, 11; 20:1-3) Tumonayi mudi Musambu wa 45 wakula bua malu adi alenga ku muoyo aa.

MUKALENGE UDI ULUILA BULELELA

11. Mmunyi mudi Kristo uluila “bushuwa”?

11 Bala Musambu wa 45:4. Mukalenge Muluanganyi wa mvita eu kena uluangana bua kunyenga maloba ne kukokesha bantu to. Udi uluangana mvita ya buakane muikale ne bipatshila bimpe. Udi uluila ‘bushuwa, kalolo ne buakane’ mvita. Bulelela butambe bunene budiye ne bua kuakuila budi butangila bukokeshi bua Yehowa bua diulu ne buloba. Satana wakela bukenji bua Yehowa bua kukokesha mpata pakamutombokelaye. Katshia anu apu, bademon ne bantu badi babuitshidija bulelela bua nshindamenu ebu. Tshikondo tshiakumbanyi bua Mukalenge udi Yehowa musungule kuluanganaye bua kujadika bulelela bua bukokeshi bua Yehowa musangu umue bua kashidi.

12. Mmushindu kayi udi Mukalenge ‘uluila kalolo’?

12 Mukalenge udi kabidi ‘uluila kalolo’ anyi didipuekesha. Bu mudiye Muana mulela umuepele wa Nzambi, mmufile tshilejilu tshimpe tshia didipuekesha ne dikokela ne lulamatu bumfumu bua Tatuende. (Yesh. 50:4, 5; Yone 5:19) Bantu bonso badi bakokela Mukalenge ne lulamatu badi mua kumuidikija ne kukokela ne didipuekesha bumfumu bua Yehowa mu malu onso. Anu bantu badi benza nunku ke bikala banyishibue bua kupeta muoyo mu bulongolodi bupiabupia budi Nzambi mulaye.​—Zek. 14:16, 17.

13. Mmunyi mudi Kristo uluila “buakane”?

13 Kristo mmupatuke kabidi bua kuluila “buakane.” Buakane budi Mukalenge uluila ‘mbuakane bua Nzambi,’ mmumue ne: mikenji ya Yehowa ya tshidi tshimpe ne tshidi tshibi. (Lomo 3:21; Dut. 32:4) Yeshaya wakamba bua Mukalenge Yezu Kristo ne: ‘Mukalenge neakokeshe mu buakane.’ (Yesh. 32:1) Bukokeshi bua Yezu nebulombole bantu mu “diulu dipiadipia” ne “buloba bupiabupia” budibu balaye, “muikala buakane.” (2 Pet. 3:13) Muntu yonso wikala ne muoyo mu bulongolodi bupiabupia neikale ne bua kutumikila mikenji ya Yehowa.​—Yesh. 11:1-5.

MUKALENGE UDI WENZA ‘MALU ADI AKUATSHISHA BANTU BUÔWA’

14. Mmunyi muenza tshianza tshia balume tshia Kristo ‘malu adi akuatshisha bantu buôwa’? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

14 Padi Mukalenge wenda uya kumpala, mmuvuale muele pa lubese luende. (Mus. 45:3) Kadi dîba didi dilua dia yeye kuangata muele wende ne kuenza nawu mudimu ne tshianza tshiende tshia balume. Mufundi wa Misambu wakalaya ne: ‘Tshianza tshiebe tshia balume [netshienze] bienzedi bidi bikuatshisha bantu buôwa.’ (Mus. 45:4) Padi Yezu Kristo uya mu mvita bua kukumbaja dilumbuluisha dia Yehowa ku Armagedone, neenze ‘malu adi akuatshisha’ baluishi bende buôwa. Kadi katuena bamanye tshienzaye natshi mudimu bua kubutula ndongoluelu wa Satana to. Kadi bualu ebu nebukuatshishe bantu badi pa buloba badi babenge kutumikila didimuija dia Yehowa dia kukokela bukokeshi bua Mukalenge buôwa mu mitshima yabu. (Bala Musambu wa 2:11, 12.) Yezu wakamba mu mulayi wende udi wakula bua tshikondo tshia ku nshikidilu ne: “Bantu nebuminyine bua buôwa ne dindila dia malu adi alua pa buloba bujima, bualu nebanyukule makole a muulu.” Wakasakidila ne: “Pashishe nebamone Muana wa muntu ulua mu ditutu ne bukole ne butumbi bunene.”​—Luka 21:26, 27.

15, 16. Mbanganyi badi mu “tshiluilu” tshidi tshilonda Kristo mu mvita?

15 Mukanda wa Buakabuluibua udi umanyisha dilua dia Mukalenge ne “bukole ne butumbi bunene” bua kukumbaja dilumbuluisha wamba ne: “Ngakamona diulu dibululuke, ne tangila, kabalu katoke. Badi babikila muntu uvua mubandapu ne: Muena Lulamatu ne Mulelela, ne udi ulumbuluisha ne uluangana mvita ne buakane. Bualu bukuabu, biluilu bia mu diulu bivua bimulonda bibande pa tubalu tutoke, bivuale bilamba bia line muimpe, mutoke ne mukezuke. Mukana muende mudi mupatuka muele wa mvita mule mutue, bua atape nawu bisamba, ne neabalombole ne dikombo dia tshiamu tshifike. Kabidi, udi udiata tshikaminu tshia mvinyo tshia tshiji tshia Nzambi Wa Bukole Buonso.”​—Buak. 19:11, 14, 15.

16 Mbanganyi baluangana ku luseke lua Kristo, benza “tshiluilu” tshia mu diulu tshidi tshimulonda mu nyima? Pavua Yezu muvuale muele wende bua musangu wa kumpala bua kuipata Satana ne bandemon bende mu diulu, bavua bamutue mu nyima kudi “banjelu bende.” (Buak. 12:7-9) Kakuyi mpata tudi mua kuamba ne: ku mvita ya Armagedone, banjelu ba tshijila nebikale mu tshiluilu tshia Kristo. Mbanganyi bakuabu bikala mu tshiluilu etshi? Yezu wakalaya bana babu bela manyi ne: “Muntu udi utshimuna ne utumikila bienzedi bianyi too ne ku ndekelu nemmupeshe bukokeshi pamutu pa bisamba, nealombole bantu ne dikombo dia tshiamu bua abasunsule bu malonga a mabumba, anu bu mundi mupete bukokeshi kudi Tatu wanyi.” (Buak. 2:26, 27) Nanku, mu tshiluilu tshia Kristo tshia mu diulu nemuikale kabidi bana babu bela manyi bikala bamane kupeta difutu diabu mu diulu. Bena Kristo bela manyi bakokesha ne Yezu nebikale ku luseke luende penzaye ‘malu adi akuatshisha bantu buôwa’ padiye ulombola bisamba ne dikombo dia tshiamu.

MUKALENGE UDI USHIKIJA DITSHIMUNA DIENDE

17. a) Kabalu katoke kadi Kristo musombe kadi tshimfuanyi tshia tshinyi? b) Muele ne buta bidi tshimfuanyi tshia tshinyi?

17 Bala Musambu wa 45:5. Mukalenge mmubande pa kabalu katoke kadi tshimfuanyi tshia mvita mikezuke ne ya buakane ku mêsu kua Yehowa. (Buak. 6:2; 19:11) Pa kumbusha muele, udi kabidi ne buta. Bible udi wamba ne: “Meme kumona, ne tangila, kabalu katoke; ne uvua musombapu uvua ne buta; ne bakamupesha tshifulu tshia butumbi, kuyaye wenda utshimuna bua kushikija ditshimuna diende.” Muele ne buta bidi tshimfuanyi tshia bintu bienza nabi Kristo mudimu bua kubutula baluishi bende.

Nebabikile nyunyi bua kusukula buloba (Tangila tshikoso tshia 18)

18. Ntshinyi tshialeja ne: “mikete” ya Kristo ‘mmitue’?

18 Mufundi wa Misambu wakalaya mu mêyi avuaye muambe mu kasala ne: ‘Mikete ya Mukalenge idi mitue, idi ibuela mu mitshima ya bena lukuna bende’ ne ‘bantu badi bapona kumpala kuende.’ Dishipa bantu dinene edi nedienzeke pa buloba bujima. Yelemiya ukavua mulaye ne: ‘Badi Yehowa ushipa mu dituku adi nebikale pa buloba ku ditengu diabu dimue too ne ku mfudilu kuabu.’ (Yel. 25:33) Mulayi mukuabu udi mufuanangane ne eu udi wamba ne: “Ngakamona kabidi muanjelu muimane mu dîba, wakela dîyi dikole wambila nyunyi yonso idi ipapala mu diulu ne: ‘Luayi, nudisangishe pamue bua didia dinene dia dilolo dia Nzambi, bua nudie mibidi ya bakalenge ne mibidi ya bamfumu ba basalayi ne mibidi ya bantu ba bukole ne mibidi ya tubalu ne ya bantu badi babandapu, ne mibidi ya bantu bonso, badikadile ne bapika ne bakese ne banene.’”​—Buak. 19:17, 18.

19. Mmunyi muikala Kristo ‘wenda utamba bukole mu mvita’? Mmunyi muashikijaye ditshimuna diende?

19 Panyima pa Kristo mumane kubutula ndongoluelu mubi wa Satana pa buloba, neaye ‘mu butumbi buende, utamba bukole mu mvita.’ (Mus. 45:4) Neashikije ditshimuna diende pelaye Satana ne bademon bende mu tshina tshidi katshiyi ne ndekelu mu bukokeshi buonso bua bidimu tshinunu. (Buak. 20:2, 3) Bu muikala Diabolo ne banjelu bende kabayi ne bukole bua kuenza bualu, bantu bonso bikala pa buloba kabakuikala kabidi ku bukokeshi bubi bua Satana to, ne nebakokele Mukalenge wabu mutshimunyi ne wa butumbi ne muoyo mujima. Kadi kumpala kua kumonabu buloba bujima bukudimuka mparadizu ku kakese ku kakese, nebikale ne bualu bukuabu buabapesha buobu, Mukalenge ne bena diende badi mu diulu disanka. Netuakule bua bualu budi buenza disanka ebu mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.