Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tunemekayi bakulakaje badi munkatshi muetu

Tunemekayi bakulakaje badi munkatshi muetu

“Unemeke muntu mununu.”​—LEW. 19:32.

1. Bukua bantu budi mu nsombelu kayi mubi?

YEHOWA kavua mulongolole bua bantu bapete tunyinganyinga tutu bukulakaje bukebesha to. Uvua mulongolole bua bantu bikale ne makanda a mubidi mimpe mu Mparadizu. Kadi lelu, “bifukibua bionso bidi bitungunuka ne kutua mikemu popamue ne kukenga.” (Lomo 8:22) Buebe wewe, Nzambi utu umvua munyi patuye umona mudi bubi buvulangane mu bantu? Kadi bakulakaje ba bungi badi badimona balekelela mu bikondo kampanda bidibu dijinga dikole ne diambuluisha.​—Mus. 39:5; 2 Tim. 3:3.

2. Bua tshinyi bena Kristo badi ne bua kutabalela bakulakaje mu mushindu wa pa buawu?

2 Bantu ba Yehowa badi ne disanka bua mudibu ne bakulakaje mu bisumbu biabu. Meji abu ne ditabuja diabu bidi bitukolesha. Ba bungi ba kutudi badi mua kuikala ne mukalakaje umue anyi ba bungi mu mêku abu. Kadi, nansha tuetu nabu anyi katuyi nabu mu mêku etu, tudi ne bua kuditatshisha bua bikale bimpe. (Gal. 6:10; 1 Pet. 1:22) Tukonkononayi mutu Nzambi umona bakulakaje. Netuakule kabidi bua tshidi bena mu mêku ne tshisumbu mua kuenzela bana betu bakulakaje batudi banange aba.

‘KUNGUMBUSHI KUUDI’

3, 4. a) Ntshinyi tshivua mufundi wa Musambu wa 71 mulombe Yehowa? b) Ntshinyi tshidi bakulakaje badi mu tshisumbu mua kulomba kudi Nzambi?

3 Mufundi wa Musambu wa 71:9 uvua muenzeja ku nyuma muimpe wakasengelela Nzambi ne: ‘Kungumbushi kuudi mu tshikondo tshia bununu buanyi; kunshiyi patupu papanga bukole buanyi.’ Mêyi a Musambu eu adi amueneka bu ditungunuka dia Musambu wa 70. Bidi bimueneka ne: Davidi ke uvua muenze dilomba didi mu Musambu wa 71:9. Uvua muenzele Nzambi mudimu kutuadijila ku buana too ne ku bununu buende ne Yehowa uvua muenze nende mudimu mu mishindu ya dikema. (1 Sam. 17:33-37, 50; 1 Bak. 2:1-3, 10) Nansha nanku, Davidi uvua umvua dijinga dia kulomba Yehowa bua atungunuke ne kumuanyisha.​—Bala Musambu wa 71:17, 18.

4 Bantu ba bungi lelu badi bu Davidi. Nansha mukadibu ne bidimu bia bungi ne “matuku mabi” mamane kubakuata, badi batungunuka ne kutumbisha Yehowa ne muabu mudibu bakokeshe. (Muam. 12:1-7) Ba bungi ba kudibu kabena mua kuenza bionso bivuabu benza mu nsombelu mishilashilangane anyi bua mudimu wa Nzambi to. Kadi, badi pabu balomba Yehowa bua atungunuke ne kubanyisha ne bua abatabalele. Bana betu bakulakaje badi ne lulamatu aba mbajadike ne: Nzambi neandamune masambila abu. Malu adibu balomba mu masambila abu aa mmakumbanyine anu bu a Davidi avuaye mufunde ku nyuma wa Nzambi.

5. Mmunyi mutu Yehowa wangata bakulakaje badi bamulamate?

5 Bible udi uleja ne: Yehowa udi wangata bakulakaje badi bamulamate ne mushinga, ne mmusue bua batendeledi bende babanemeke. (Mus. 22:24-26; Nsu. 16:31; 20:29) Lewitiki 19:32 udi wamba ne: ‘Uleje kanemu kudi muntu udi ne nsuki mitoke tòò, unemeke muntu mununu, utshine Nzambi webe: meme ndi Yehowa.’ Bushuwa, kunemeka bakulakaje badi mu tshisumbu kuvua bujitu bunene pavuabu bafunde mêyi aa, ne bidi nanku too ne lelu. Kadi, netuambe tshinyi bua ditabalela bakulakaje aba? Mbujitu bua nganyi?

BUJITU BUA BENA MU DÎKU

6. Yezu mmushiye tshilejilu kayi bua bidi bitangila kutabalela baledi?

6 Bible udi utuambila ne: “Nemeka tatu webe ne mamu webe.” (Ekes. 20:12; Ef. 6:2) Yezu wakaleja mudi mukenji eu ne mushinga pakelaye patoke Bafalese ne bafundi bavua babenga kutabalela baledi babu. (Mâko 7:5, 10-13) Yezu muine mmushiye tshilejilu tshimpe. Tshilejilu, pakavuaye pabuipi ne kufua pa mutshi wa makenga, wakapesha Yone, muyidi wende uvuaye munange bujitu bua kutabalela mamuende ukavua pamuapa mukaji mukamba.​—Yone 19:26, 27.

7. a) Mupostolo Paulo mmuambe tshinyi bua ditabalela baledi? b) Ntshinyi tshivua tshifikishe Paulo ku diamba nunku?

7 Mupostolo Paulo uvua muenzeja ku nyuma wa Nzambi bua kufunda ne: bena Kristo bavua ne bua kutabalela bena mu mêku abu. (Bala 1 Timote 5:4, 8, 16) Tumonayi tshivua tshifikishe Paulo ku difundila Timote nunku. Paulo udi uleja badi mua kupeta diambuluisha dia bintu bia ku mubidi mu tshisumbu ne badi kabayi mua kudipeta. Udi uleja bimpe ne: bana, bikulu ne balela ba bakaji bakamba badi bakulakaje bavua ne bua kuikala ba kumpala ku dibatabalela. Nunku, tshisumbu katshivua ne bujitu bua tshianana bua malu a makuta to. Bia muomumue lelu, umue wa ku mishindu idi bena Kristo baleja “mudibu balamate Nzambi” mpa kukumbajila balela babu majinga a ku mubidi.

8. Bua tshinyi Bible kena uleja malu masunguluke a kuenza bua kutabalela baledi bakadi bakulakaje?

8 Mu tshikoso, bana bena Kristo bakadi bantu bakole badi ne bujitu bua kumanya bikala baledi babu ne bintu bia ku mubidi bidibu nabi dijinga. Paulo uvua wakula bua balela bena kuitabuja, kadi kabavua ne bua kulengulula baledi bavua kabayi bena Kristo to. Bushuwa mushindu udi bana batabalela baledi mmushilangane. Kabatu ne nsombelu wa muomumue to. Majinga, bumuntu ne makanda a mubidi a bakulakaje mmashilangane. Bamue bakulakaje badi ne bana ba bungi, bakuabu badi anu ne umue patupu. Banga badi mua kupeta diambuluisha kudi mbulamatadi, kadi bakuabu kabena mua kudipeta to. Malu atu bantu badibu balama basue mmashilangane kabidi. Nunku, kabiakuikala bimpe anyi bia meji bua kuakula bibi bua mushindu udi muntu udienzeja bua kutabalela balela bende bakadi bakulakaje to. Tumanye ne: Yehowa udi mua kubenesha dipangadika dionso didi diumvuangana ne mikenji ya mu Bible ne kuenza bua dikumbane, anu muvuaye muenze mu matuku a Mose.​—Nom. 11:23.

9-11. a) Bamue bana betu badi mua kutuilangana ne nsombelu kayi mikole? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.) b) Bua tshinyi bana bakadi bakulumpe kabena ne bua kumbuka mu midimu ya pa buayi ne lukasa? Fila tshilejilu.

9 Padi bana kule ne baledi babu bakadi bakulakaje, bidi mua kuikala bikole bua kubambuluisha ne bidibu nabi dijinga. Njiwu kampanda ya tshimpitshimpi, imue misangu bualu muledi mmudishinde, mutshibuke peshi malu makuabu a nunku, idi mua kukebesha dijinga dia lukasa lukasa bua kuya kumona muledi wa nunku. Badi mua kuikala dijinga ne diambuluisha, pamuapa dia matuku makese peshi dia matuku a bungi. *

10 Bamue bana betu badi benza midimu ya pa buayi idi mibalombe bua kumbuka ku mabu ne kuya kule badi mua kupeta lutatu lua kuangata dipangadika. Aba badi ku Betele, bamisionere ne batangidi bena ngendu batu bangata mudimu wabu bu tshintu tshia mushinga, bu dibenesha dia kudi Yehowa. Kadi, baledi babu bobu basama, badi mua kudiambila diakamue ne: ‘Tuanji kulekela mudimu, tupingane bua kutabalela baledi betu.’ Kadi, mbimpe kusambila bua kumona bikala baledi ne dijinga menemene anyi bikalabu ne bualu bua lupitapita. Muntu nansha umue kena mua kulekela ne lukasa diakalenga dia kuenza mudimu ne kabiena anu ne mushinga misangu yonso to. Disama didi mua kuikala dia matuku makese, ne umue wa mu bana betu badi mu tshisumbu tshidi baledi udi mua kufila diambuluisha ne disanka.​—Nsu. 21:5.

11 Tuangate tshilejilu tshia bana ba muntu babidi bonso Bantemu ba Yehowa badi benza mudimu kule ne baledi babu. Umue uvua misionere mu Amerike wa ku Sud ne mukuabu uvua ku Betele wa ku Brooklyn mu New York. Baledi ba bana betu aba bakavua bakulakaje bavua dijinga ne diambuluisha. Bana betu ba balume babidi aba ne bakaji babu bakaya kumona baledi babu mu Japon bua kumanya tshivua tshikengela kubenzela ne mushindu wa kubenzelatshi. Pakapita matuku, mulume ne mukajende bavua mu Amerike wa ku Sud bakangata dipangadika dia kulekela mudimu wabu bua kupingana kuabu. Pashishe mutangidi wa malu a kasumbu ka bakulu wa mu tshisumbu tshivua baledi wakabikila bana betu aba ku telefone. Bakulu ba mu tshisumbu atshi bavua bayukile bua tshilumbu atshi ne basue bua muanetu uvua misionere eu ne mukajende batungunuke ne mudimu wabu. Bakulu abu bavua banange mudimu uvua bana betu aba benza ne bavua badisuike bua kuenza tshionso tshivua tshikengela bua kubambuluisha bua kutabalela baledi babu. Bena mu dîku edi bonso bakasanka bikole bua muvuabu babatabalele.

12. Bena mu dîku bena Kristo badi ne bua kuditatshisha bua bualu kayi mu dipangadika dionso didibu bangata bua kutabalela baledi?

12 Nansha bena mu dîku basungule bua kuenza tshinyi bua kukumbaja majinga a baledi babu bakulakaje, bonso badi bualu ebu butangila badi ne bua kujadika ne: dipangadika diabu didi ditumbisha dîna dia Nzambi. Katuenji bu bamfumu ba bitendelelu ba mu matuku a Yezu. (Mat. 15:3-6) Tudi basue bua mapangadika etu atumbishe Nzambi ne tshisumbu.​—2 Kol. 6:3.

BUJITU BUDI NABU TSHISUMBU

13, 14. Bilondeshile Bible, bua tshinyi tudi mua kuamba ne: tshisumbu tshidi ne bujitu bua kutabalela bakulakaje?

13 Bantu bonso kabena anu mua kuambuluisha bana betu badi mu midimu ya pa buayi mu mushindu udibu baleje eu to. Kadi, mbiumvuike ne: bilondeshile malu avua menzeke mu bidimu lukama bia kumpala, bena mu bisumbu bavua bambuluishe bana betu ba balume ne ba bakaji bakulakaje bavua ne bikadilu bimpe. Bible udi wamba bua tshisumbu tshia mu Yelushalema ne: “Kakuvua muntu nansha umue wa kudibu uvua ukengela tshintu.” Kabiena biumvuija ne: bonso bavua ne bintu bia ku mubidi bikumbane to. Bidi bimueneka ne: bamue bavua ne bintu bia ku mubidi bikese, kadi “bavua babanyina muntu yonso bilondeshile bivuaye ukengela.” (Bien. 4:34, 35) Panyima pa matuku, bualu kampanda buakenzeka mu tshisumbu atshi. Bakambila bapostolo ne: ‘bavua balengulula bakaji bakamba pavuabu babanya biakudia dituku dionso.’ Nunku bapostolo bakasungula bana betu ba balume bavua bakumbane, ne bana betu aba bakalongolola bua bakumbajile bakaji bakamba majinga abu bimpe ne mu mushindu wa muomumue. (Bien. 6:1-5) Bushuwa, diabanya dia biakudia edi divua bualu buvua bulongolola bua matuku makese bua kukumbaja majinga a bantu bavua balue bena Kristo mu Pentekoste wa mu 33 ne bavua bashale mu Yelushalema bua tshikondo kampanda bua kukoleshabu ditabuja diabu. Nansha nanku, tshivua bapostolo benze tshidi tshileja ne: tshisumbu tshidi mua kuambuluisha bua kukumbaja majinga a bana betu badi mu dikenga.

14 Anu mutukadi bamone, Paulo wakapesha Timote mikenji ya kulonda bua kuleja bakaji bakamba bena Kristo bavuabu mua kuambuluisha mu tshisumbu. (1 Tim. 5:3-16) Muyidi Yakobo muenzeja kudi nyuma muimpe wakaleja pende ne: bena Kristo badi ne bujitu bua kutabalela bana ba nshiya, bakaji bakamba ne bantu bakuabu bavua mu dikenga anyi bavua dijinga ne bintu. (Yak. 1:27; 2:15-17) Mupostolo Yone wakamba pende ne: “Muntu udi ne biuma bia pa buloba ebu ne umona muanabu ukengela bintu, kadi ubenga kumuleja luse, mmushindu kayi udi dinanga dia Nzambi dishala munda muende?” (1 Yone 3:17) Bikalabi ne: bena Kristo badi ne bukenji bua kukumbajila badi mu dikenga majinga abu, kabienaku nanku kabidi bua bisumbu anyi?

Mukulakaje yeye mupete njiwu, mmunyi mudi tshisumbu mua kumuambuluisha? (Tangila tshikoso tshia 15 ne 16)

15. Mmalu kayi adi muntu mua kuenza padiye wambuluisha bena Kristo nende bakadi bakulakaje?

15 Mu matunga makuabu, mbulamatadi mmulongolole bua kupesha bakulakaje pansio, mmuenze programe wa kubambuluisha ne nzubu ya kusombelabu. (Lomo 13:6) Mu matunga makuabu, bia nunku kabienamu. Nunku, mushindu udi balela ne bena mu tshisumbu mua kuambuluisha bana betu ba balume ne ba bakaji mmushilangane bikole. Bikala bana bena Kristo kule ne baledi babu, bidi mua kufila lutatu bua diambuluisha didi dikumbane didibu mua kufila. Mbimpe bana bikale bayukila bimpe ne bakulu ba mu tshisumbu tshidi baledi babu bua kumanya mudibu. Tshilejilu, bakulu badi mua kuambuluisha baledi bua kumanya tshidibu mua kuenza bua kupeta bintu bidi mbulamatadi anyi malongolodi makuabu babenzele muaba udibu. Badi kabidi mua kutangila nsombelu idibu mua kumanyisha bana babu bakadi bakulumpe bu mudi: faktire idi kayiyi mifuta anyi bua manga. Kumanyishangana malu mu mushindu muimpe nunku kudi mua kuambuluisha bua nsombelu kalu kunyanguka bikole, ne kudi mua kufikisha ku mishindu mipepele ya kulongolola malu. Bidi bimueneka ne: koku bantu badi bambuluisha ne bafila ngenyi, benza mudimu bu dîsu dia muana, bidi mua kupepeja tunyinganyinga tua bana badi kule.

16. Ntshinyi tshitu bamue bena Kristo benza bua kulama bakulakaje badi mu tshisumbu?

16 Bu mudi bamue bena Kristo banange bikole bana betu bakadi bakulakaje, batu bafila dîba ne makanda abu ku budisuile bua kubakumbajila majinga adibu mua kukokesha. Badi baditatshisha bikole bua bena Kristo nabu bakulakaje badi mu tshisumbu. Bamue bena budisuile badi mu tshisumbu batu babanyangana midimu ya ku mbelu ne bashintulukangana bua kulama bakulakaje. Bu mudibu bamanye ne: nsombelu wabu kena ubapetesha mushindu wa kuenza midimu ya pa buayi, badi basanka bua kuambuluisha bana badi basungule mudimu eu bua batungunuke nawu bikalaku mushindu. Padibu benza nunku, bana betu aba badi baleja mudibu ne lungenyi luimpe. Bushuwa, malu mimpe adi bana betu aba benza kaena umbusha bana balela bujitu budibu nabu bua kutabalela baledi babu to.

TUNEMEKAYI BANTU BAKULUMPE NE MÊYI ADI AKOLESHA

17, 18. Ntshinyi tshitudi mua kuenza patudi tuya kutangila bakulakaje?

17 Bantu bonso badi batabalela bakulakaje badi mua kudienzeja bua malu adibu benza ikale asankisha. Biwikala mudifile mu mudimu eu, dienzeje bua kuikala ne lungenyi luimpe. Mu imue nsombelu, bukulakaje budi mua kufikisha muntu ku didiumvua kayi ne mushinga ne ku tunyinganyinga tukole. Bidi mua kukulomba bua kudienzeja bikole bua kunemeka ne kukolesha bana betu bakulakaje pa kuyukila nabu malu adi akolesha. Mbimpe kuela aba bavua benze malu kampanda mimpe mu bulongolodi kalumbandi. Yehowa kena upua muoyo malu avuabu benze bua kumuenzela mudimu, nansha bena Kristo nabu kabena pabu baapua muoyo to.​—Bala Malaki 3:16; Ebelu 6:10.

18 Kabidi, padi bakulakaje ne aba badi babambuluisha belaku bilela mu bikondo bidi bikumbanyine, bidi biambuluisha bua kupita bimpe ne ntatu ya ku dituku ne ku dituku. (Muam. 3:1, 4) Bana betu bakulakaje ba bungi batu badienzeja bua kubenga kulomba malu mapitapite bungi. Badi bamona ne: mushindu udibu babatabalela ne babakumbula udi mua kuenza bua wende bimpe anyi bibi bilondeshile tshidibu benza. Misangu ya bungi bantu batu baya kutangila bakulakaje batu bamba ne: “Mvua muye kukankamija muanetu mukulakaje, kadi ndi mudiumvue meme mukankamijibue.”​—Nsu. 15:13; 17:22.

19. Ndungenyi kayi ludi bansonga ne bakulumpe mua kuikala nalu bua matuku atshidi alua?

19 Tudi bindile ne muoyo kuulu kuulu dituku dikala ntatu ne malu adi dipanga bupuangane dikebeshe mua kujika. Bua mpindieu, batendeledi ba Nzambi badi ne bua kutuma ditekemena diabu ku malu adi a tshiendelele. Tudi bamanye ne: ditabuja mu milayi ya Nzambi didi bu luongo mu bikondo bia ntatu ne makenga. Ku diambuluisha dia ditabuja edi, “katuena tulekela, kadi nansha bumuntu buetu bua pambelu buenda bunyanguka, bumuntu buetu bua munda budi buenda buvuijibua bupiabupia ku dituku ku dituku.” (2 Kol. 4:16-18; Eb. 6:18, 19) Kadi, pa kumbusha kuikala ne ditabuja dikole, ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kukumbaja bujitu bua kutabalela bakulakaje? Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda, netumone amue malu masunguluke atudi mua kuenza.

^ tshik. 9 Mu tshiena-bualu tshidi tshilonda netuakule bua imue mishindu idi bana mua kutabalela baledi babu bakulakaje.