Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Utuku wanyisha mutu Yehowa ukutabalela anyi?

Utuku wanyisha mutu Yehowa ukutabalela anyi?

Mêsu a Yehowa adi kuonso, adi [atangila] bantu babi ne bantu bimpe.’​—NSU. 15:3.

1, 2. Mushindu udi Yehowa ututangila mmushilangane ne kamera ku tshinyi?

MU MATUNGA a bungi, batu bateke kamera bua kutangila badi bapita mu njila ne kukuata bimfuanyi bia njiwu idi yenzeka. Kamera koku kakuate bimfuanyi bia mashinyi avua makume muntu manyeme, bimfuanyi ebi bidi mua kuambuluisha bamfumu bua kumanya muendeshi wa mashinyi udi munyeme ne kumukuata. Bushuwa, bu mutubu bateke kamera miaba yonso mbipepele bua kukuata muntu ne kumunyoka bilondeshile tshidiye muenze.

2 Kadi, mushindu udi dienza mudimu ne kamera ditangalake udiku utuvuluija mu mushindu kampanda Yehowa Tatu wetu wa dinanga anyi? Bible udi wamba ne: mêsu ende “adi kuonso.” (Nsu. 15:3) Kadi bualu ebu budiku buleja ne: Yehowa udiku ukontolola misangu yonso bua kumona bitudi tuenza anyi? Nzambi utuku ututangila anu bua kukoleshaye mikenji bua kutunyoka anyi? (Yel. 16:17; Eb. 4:13) Kabiena nanku to. Yehowa udi ututangila nangananga bualu mmutunange bonso ne udi uditatshisha bua diakalenga dietu.​—1 Pet. 3:12.

3. Netukonkonone nsombelu kayi itanu idi Nzambi ututangila?

3 Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kumona ne: Yehowa udi ututangila bualu mmutunange? Tumonayi mudiye wenza bualu ebu. Udi ututangila 1) padiye utudimuija patudi tupeta lungenyi lubi, 2) padiye utupingaja mu njila patudi tupambuka, 3) padiye utulombola ku diambuluisha dia mêyi manene atudi tupeta mu Dîyi diende, 4) padiye utuambuluisha mu ntatu mishilashilangane, ne 5) padiye utubenesha dîba didiye umona bualu kampanda buimpe kutudi.

NZAMBI UTU UTUTANGILA UDI UTUDIMUIJA

4. Pavua Yehowa mudimuije Kayina bua bubi buvua ‘bumualamine kumbelu,’ uvua ne dijinga kayi?

4 Tshia kumpala, tumonayi mutu Nzambi utudimuija patutu tupeta lungenyi lubi. (1 Kul. 28:9) Bua tuetu kuanyisha mushindu utu Nzambi ututangila eu, tukonkononayi tshivuaye muenzele Kayina, uvua ne “tshiji” tshikole pavua Nzambi mubenge kumuanyisha. (Bala Genese 4:3-7.) Yehowa wakabela Kayina bua kubanga ‘kuenza malu mimpe.’ Yehowa wakamudimuija ne: yeye kayi muenze nanku, bubi buvua ‘bumualamine kumbelu.’ Nzambi wakamukonka ne: ‘wewe neubukokeshe’ anyi? Uvua musue bua Kayina atumikile didimuija ne “abanduluke” anyi anyishibue kudiye kabidi. Bu Nzambi muanyishe Kayina, malanda ende nende avua ne bua kuikala mimpe.

5. Mmu mishindu kayi mutu Yehowa utudimuija bua kumbusha lungenyi lubi lutudi mua kuikala nalu?

5 Bidi bishi buetu tuetu lelu? Mêsu a Yehowa adi amona mu mioyo yetu, katuena mua kumusokoka tshitudi munda muetu ne majinga atudi nawu to. Tatu wetu muimpe mmusue bua tuenze malu makane; kadi kena utuenzeja bua kumbuka mu njila utukadi basungule to. Yehowa udi utudimuija ku diambuluisha dia Bible Dîyi diende patudi tuangata disangu dibi. Mmushindu kayi? Patudi tubala Bible dituku dionso, tudi tupeta misangu ya bungi mvese udi mua kutuambuluisha bua kumbusha meji mabi. Kabidi, mikanda yetu idi mua kutokesha tshilumbu kampanda tshivua mua kuikala tshitutatshisha ne kutuleja mutudi mua kupita natshi. Mu bisangilu bietu, tuetu bonso tutu tupeta mibelu pa dîba diayi.

6, 7. a) Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: mikanda itudi nayi ntshijadiki tshia mudi Yehowa ukutabalela ne dinanga? b) Mushindu udi Yehowa ukutabalela udi mua kukuambuluisha wewe muenze tshinyi?

6 Madimuija onso aa bushuwa ntshijadiki tshia mudi Yehowa mutunange ne mudiye ututabalela muntu ne muntu. Eyowa, mêyi a mu Bible akadi menze bidimu nkama ya bungi, mikanda idibu bapatula kudi bulungolodi bua Nzambi mbayifunde bua bantu miliyo ya bungi ne mibelu itudi tupeta mu bisangilu idi itangila tshisumbu tshijima. Kabidi, malu onso aa, Yehowa udi ukoka lungenyi luebe ku Dîyi diende bua wakaje meji ebe. Nunku tudi mua kuamba ne: etshi ntshijadiki tshia mudi Yehowa ukutabalela ne dinanga.

Kuondo ketu ka muoyo kalongesha kudi Bible kadi katuambuluisha bua kuepuka njiwu idi mitunyunguluke (Tangila tshikoso 6 ne 7)

7 Bua madimuija a Yehowa kutuambuluishawu, tshia kumpala, tudi ne bua kumanya ne: udi bushuwa uditatshisha bua bualu buetu. Nanku, tudi ne bua kutumikila Dîyi diende ne kudienzeja bua kumbusha meji onso atudi nawu adi kaayi asankisha Nzambi. (Bala Yeshaya 55:6, 7.) Tuetu batumikile mibelu idibu batupesha, nebituepule ku tunyinganyinga tua bungi. Kadi tufuanyikije ne: tudi benze bualu kampanda bubi. Ndiambuluisha kayi didi Tatu wetu wa dinanga utupesha?

TATU WETU UDI UTUTABALELA UTU UTUPINGAJA MU NJILA

8, 9. Leja mudi mibelu idi Yehowa utupesha ku diambuluisha dia batendeledi bende ileja mudiye ututabalela bikole. Fila tshilejilu.

8 Tudi mua kumona nangananga mudi Yehowa ututabalela padiye utupingaja mu njila. (Bala Ebelu 12:5, 6.) Mu bulelela, katutu basue patubu batubela anyi batunyoka to. (Eb. 12:11) Kadi, elabi meji bua tshidi muntu udi utubela ne bua kuenza. Muntu eu udi ne bua kuikala mumone tshitudi tuenza tshidi mua kunyanga malanda etu ne Yehowa Nzambi, udi ne bua kuikala uditeka pa muaba wetu, ne mudienzeje bua kuangata dîba diende ne kuenza malu adi akengela bua kutuleja tshidi Bible wamba bua kuakaja nsombelu wetu ne kusankisha Nzambi. Yehowa ke udi mutupeshi wa mibelu eyi munene.

9 Tukonkonone tshilejilu tshia mudi Yehowa ututabalela ku diambuluisha dia bantu badi batubela. Muanetu wa balume mukuabu uvua ne tshibidilu tshia kutangila bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba kumpala kua yeye kulua Ntemu, kadi wakatshilekela. Kadi, meji a kubitangila atshivua anu mu mutu wende, menze bu makala a kapia adi mashale apatula muishi. Pakasumbaye telefone mupiamupia, wakapetulula dijinga dikole dia kutangila bimfuanyi bibi abi. (Yak. 1:14, 15) Wakatuadija kubuela mu site idi ileja bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba kudiambuluisha dia telefone au. Dimue dituku, pavuabu bayisha ne mukulu kampanda ku telefone, wakamupesha telefone wende bua amuambulushe bua kupeta imue adrese. Pakakangula mukulu au telefone, site mibi ayi yakakanguka. Bualu ebu buakafila mpunga wa kuambuluisha muanetu uvua mu njiwu eu. Wakapeta mibelu pa dîba diayi ne kumuambuluishayi ne ndekelu wa bionso wakalekela bibidilu biende bibi abi. Tudi ne bua kuikala ne dianyisha kudi Tatu wetu wa mu diulu udi ututabalela, udi umona tòo ne malu mabi etu masokome ne utupingaja mu njila kumpala kua tuetu kupambuka bikole.

TUDI TUPETA MASANKA PATUDI TUTUMIKILA MÊYI A MU BIBLE

10, 11. a) Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kukeba bulombodi bua Nzambi? b) Mmunyi muvua dîku kampanda dileje meji ne dilonde bulombodi bua Yehowa?

10 Mufundi wa misambu wakambila Yehowa ne: “Wewe neundombole ne meji ebe.” (Mus. 73:24) Dîba dionso ditudi dijinga ne bulombodi, tudi mua ‘kumanya’ tshidi lungenyi lua Yehowa mu tshilumbu atshi patudi tubala Dîyi diende. Kutumukila mêyi manene a mu Bible kudi kutuambuluisha bua kulama malanda etu nende ne kudi kabidi imue misangu kutuambuluisha bua kukumbaja majinga etu a ku mubidi.​—Nsu. 3:6.

11 Tshimue tshilejilu tshidi tshileja mudi Yehowa utulombola ntshia bualu buvua bufikile tshidime kampanda uvua musombele mu mikuna ya Masbate mu ditunga dia Philippines. Yeye ne mukajende bavua bampanda-njila ba pa tshibidilu eku ne dîku dinene dia kudisha. Dimue dituku, biakabatonda pavuabu bapete mukanda wa kudi mfumu wa tshipapu uvua ubipata mu madimi ende. Uvua ubipata bua tshinyi? Bavua babashiminyine ne: kabavua ne bululame to. Nansha muvua muanetu wa balume eu uditatshisha bua kupeta muaba mukuabu wa kusombaye ne dîku diende, wakamba ne: “Yehowa neambuluishe. Misangu yonso utu anu ukumbaja majinga etu nansha bualu kayi butufukile.” Dieyemena dia muanetu eu divua pa muaba wadi. Matuku makese pashishe, dîku edi diakapeta disanka pakabambilabu ne: kabavua ne bua kubipata kabidi to. Tshivua tshienzeke ntshinyi? Muena madimi uvua mumone ne: nansha muvuabu babafunde, dîku dia muanetu uvua Ntemu eu divua dishale anu ne kanemu ne ditalala bualu divua dilonda mibelu ya mu Bible. Bualu ebu buakakemesha muena madimi bikole ke yeye kubalomba bua bashale ne kubasakidilaye tshitupa tshikuabu tshia buloba tshia kudima. (Bala 1 Petelo 2:12.) Bushuwa Yehowa udi utulombola ku diambuluisha dia Dîyi diende bua tutantamene nsombelu mikole.

MULUNDA UDI UTUAMBULUISHA BUA KUTANTAMENA NTATU

12, 13. Nnsombelu kayi idi mua kufikisha muntu ku didiebeja bikala Nzambi bushuwa umona ntatu yende?

12 Kadi imue misangu, nsombelu kampanda mikole idi mua kunenga. Tudi mua kuikala ne disama dia munanunanu, anyi buluishi bua kudi balela betu, peshi buluishi kampanda budi kabuyi bujika. Kadi netuambe tshinyi bua tumue tumalu tudi mua kujuka pankatshi petu ne muena Kristo netu mu tshisumbu?

13 Tshilejilu, bidi mua kukutonda bua dîyi kampanda didibu bakuambe anyi mubelu udibu bakupeshe uudi umona kawuyi ukumbana. Udi mua kudiambila ne: ‘Bienzeka nunku tòo ne mu bulongolodi bua Yehowa!’ Kadi muanetu uvua mukubele udi upeta majitu mu tshisumbu ne bantu bakuabu bamuangata bu muntu muimpe. Udi mua kudiebeja ne: ‘Bidi bienzeka nunku bishi? Yehowa ki mmumone anyi? Kayi wenza bualu?’​—Mus. 13:1, 2; Hab. 1:2, 3.

14. Mbumue bua ku malu kayi budi mua kusaka Nzambi bua kubenga kujikija bilumbu bietu?

14 Yehowa udi mua kuikala ne malu a mushinga mukole adi amusaka bua kulekela nsombelu mudiye amu. Tshilejilu, paudi mua kuikala umona ne: bakuabu ke badi benze bibi, Nzambi udi mua kuikala yeye umona malu mushindu mukuabu. Buende yeye, wewe ke udi mua kuikala muenze bibi kupita muudi wela meji. Mubelu udibu bakupeshe uudi umona bu mubi, udi mua kuikala uvua mukumbanyine bua wewe kuelela meji. Mu malu a mu nsombelu a muanetu Karl Klein (uvua muena mu Kasumbu Kaludiki) walondamu tshivua tshienzeke musangu kampanda pavua muanetu Rutherford mumupeshe mibelu ne dîsu dikole. Pashishe, muanetu Rutherford wakela muanetu Klein muoyo ne disanka wamba ne: “Karl muoyo!” Kadi, bu mutshivua muanetu Klein ne tshiji bua mubelu uvuabu bamupeshe, wakitabila mu matama. Pakamona muanetu Rutherford ne: Karl uvua mumulamine munda, wakamudimuija bua kakuluki mu buteyi bua Diabolo. Muanetu Klein wakafunda pashishe ne: “Patudi tulamina muanetu munda nangananga bualu muambe bualu buvuaye mukumbane bua kuamba bua midimu idiye nayi, tudi tudiunzuluila njila wa kukuluka mu buteyi bua Diabolo.” *

15. Ntshinyi tshiakuambuluisha bua kuikala ne lutulu paudi windila bua Yehowa akuambuluishe mu lutatu anyi mu nsombelu mukole uudi nende?

15 Kadi, tudi mua kupanga lutulu padi lutatu lumueneka kaluyi lujika. Ntshinyi tshitudi mua kuenza? Fuanyikija ne: udi wendesha mashinyi mu njila muololoke ne udi ufika muaba udi bantu ne mashinyi bia bungi. Kuena mumanye mutantshi uwanenga muaba au to. Wewe mufike munda ne mujinge bua kukeba njila mukuabu, udi mua kujimina ne kupitshisha dîba dia bungi bua kufika muaba uudi uya kupita muvua mua kuikala muenze bu wewe mushale ne lutulu mu njila amu. Bia muomumue, wewe mulonde njila idi Dîyi dia Nzambi dileja, neufike kuudi uya pa dîba.

16. Mbualu kayi bukuabu budi busaka Yehowa bua kubenga kuela dîyi mu ntatu yetu?

16 Yehowa udi mua kudikanda bua kuela dîyi mu lutatu luetu bualu mmusue bua tulongelaku malu a mushinga. (Bala 1 Petelo 5:6-10.) Kadi ki Nzambi uvua mutukebele lutatu alu to. (Yak. 1:13) ‘Muena lukuna webe Diabolo’ ke udi ukebesha ntatu ya bungi. Kadi, Nzambi udi mua kuenza mudimu ne nsombelu mikole bua kutuambuluisha bua tukole mu nyuma. Udi umona ntatu yetu, ne ‘bu mudiye uditatshisha bua bualu buetu,’ neenze bua lutatu lunenge anu bua “tshitupa tshîpi.” Udiku wanyisha mudi Yehowa ukutangila paudi mu ntatu, mujadike ne: neakuambuluishe bua kuyitantamena anyi?​—2 Kol. 4:7-9.

DIANYISHIBUA KUDI NZAMBI DIKUPETESHE MASANKA

17. Yehowa udi ukeba bantu ba mushindu kayi? Bua tshinyi?

17 Ndekelu wa bionso, Nzambi udi ukonkonona mitshima ya bantu bonso bua kumona malu mimpe kudibu. Wakambila mukalenge Asa ku diambuluisha dia Hanani mumonyi wa malu ne: ‘Mêsu a Yehowa adi akenzakana ku nseke yonso ya buloba bua kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.’ (2 Kul. 16:9) Nzambi uvua mumone muvua mukalenge Asa kayi ne mutshima muakane kudiye, kadi wewe mutungunuke ne kuenza malu makane, ‘neakuleje bukole buende.’

18. Paudi udiumvua ne: kakuena muntu udi umona malu mimpe audi wenza, ntshinyi tshiudi ne bua kuvuluka pa bidi bitangila Yehowa? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

18 Nzambi mmusue bua ‘tukebe malu makane,’ ‘tunange malu mimpe,’ ne ‘tuenze malu mimpe’ bua yeye ‘atuleje luse.’ (Amo. 5:14, 15; 1 Pet. 3:11, 12) Yehowa udi umona bantu bakane ne udi ubapesha masanka. (Mus. 34:15) Vuluka tshilejilu tshia baleleshi bena Ebelu babidi aba: Shifela ne Pua. Pavua bena Isalele mu bupika mu Ejipitu, baleleshi aba bavua batshina Nzambi kupita muvuabu batshina Palô, uvua mubatumine dîyi bua kushipa bana ba balume bonso ba bena Ebelu ku diledibua. Bushuwa, tuondo tuabu tua muoyo tuakabasaka bua kupandisha bana abu. Nzambi wakapesha Shifela ne Pua babu bana. (Ekes. 1:15-17, 20, 21) Bienzedi biabu bimpe kabivua bisokome ku mêsu kua Yehowa to. Imue misangu tudi mua kumvua ne: katuena ne muntu udi umona malu mimpe atudi tuenza. Kadi Yehowa udi ututabalela. Udi umona bualu bonso buimpe butudi benze ne neatufute.​—Mat. 6:4, 6; 1 Tim. 5:25; Eb. 6:10.

19. Mmunyi muvua muanetu wa bakaji mukuabu mumone ne: bienzedi bimpe kabiena mua kusokoma ku mêsu kua Yehowa?

19 Muanetu wa bakaji kampanda wa mu Autriche wakamona ne: mudimu wende mukole kauvua musokome ku mêsu kua Nzambi to. Bu muvuaye muena mu ditunga dia Hongrie, wakapeta adrese wa muntu uvua wakula tshiena Hongrie uvuaye mua kuyisha. Wakaya diakamue ku nzubu au, kadi ku nzubu kakuvua muntu. Wakaya kabidi misangu ne misangu. Mukuabu musangu wakumvua ne: muntu uvua mu nzubu kadi kavua muitabe bua kukangula tshîbi to. Wakashiya tshibejibeji, ne kufunda mikanda, adrese wende ne bikuabu. Panyima yeye mumane kupitshila muaba au munkatshi mua tshidimu tshijima ne tshitupa, ndekelu wa bionso bakamunzuluila tshîbi. Bakamuela muoyo kudi nsongakaji kampanda wa bikadilu bimpe, umuambila ne: “Buela. Mvua mubale bintu bionso biuvua munshile ne mvua anu mukuindile.” Nsongakaji uvua wangata manga makole a disama dia kansere avua kaayi amupesha mushindu wa kumonangana ne bantu. Bakatuadija kulonga Bible. Eyowa, Nzambi wakafuta tshisumi tshia muanetu wa bakaji eu.

20. Udi udiumvua munyi bua mudi Yehowa ukutangila?

20 Yehowa udi umona bionso biudi wenza ne ndekelu wa bionso neakufute. Paudi umanya ne: mêsu a Yehowa adi kuudi, kudimonyi bu ne: kudi kamera kadi kenda kakulondakaja to. Kadi, udimone pabuipi ne Nzambi udi ukutabalela ne udi uditatshisha bua bualu buebe.

^ tshik. 14 Muyuki wa malu a mu nsombelu wa muanetu Klein udi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia mu dia 1/5/1985 mu Mfualansa.