Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Ambuluisha bakuabu bua benze mudimu bimpe ne bipedi biabu

Ambuluisha bakuabu bua benze mudimu bimpe ne bipedi biabu

Nenkupe meji patshidi dîsu dianyi kuudi.’​MUS. 32:8.

1, 2. Mmunyi mutu Yehowa umona batendeledi bende ba pa buloba?

MISANGU ya bungi patu baledi batangila bana babu banaya, batu bakema bua kumona bipedi kampanda bitu bana nabi. Ukadiku pebe mudimuene bualu bua nunku anyi? Udi mua kumona muana kampanda ne tshipedi tshia manaya a mbilu peshi a ndundu, padi eku muanabu muikale yeye ne tshipedi tshia kunaya dame peshi kuzola nansha kuenza bintu kampanda. Kadi nansha bana bikale ne bipedi bia mushindu kayi, baledi batu basue kumanya tshipedi tshinene tshitu muana natshi.

2 Yehowa pende utu utabalela bana bende ba pa buloba bikole. Utu umona batendeledi bende ba lelu bu ‘bintu bia mushinga bia mu matunga onso.’ (Hag. 2:7, NWT) Badi ne mushinga nangananga bualu badi ne ditabuja ne mbadifile ne muoyo umue. Kadi udi mua kuikala ukadi mumone ne: lelu munkatshi mua Bantemu netu mudi bantu badi ne mamanya mashilashilangane. Bamue bana betu ba balume badi ne tshipedi tshia kuenza miyuki padi bakuabu bakumbaja bimpe midimu ya kulongolola malu kampanda. Bana betu ba bakaji ba bungi batu ne tshipedi tshia kulonga miakulu mienyi ne kuyisha mu miakulu eyi, bakuabu pabu badi tshilejilu tshimpe mu diambuluisha aba badi dijinga ne diambuluisha anyi kutabalela babedi. (Lomo 16:1, 12) Kabienaku bituenza disanka bua kuikala mu tshisumbu ne bantu ba mushindu eu anyi?

3. Netuandamune nkonko kayi mu tshiena-bualu etshi?

3 Kadi bamue bena Kristo netu kusangisha ne bansonga ne bana betu batshidi bafuminaku ku ditambula badi mua kuikala badimona kabayi banji kupeta wabu muaba mu tshisumbu. Mmunyi mutudi mua kubambuluisha bua kuenzabu mudimu bimpe ne bipedi biabu? Bua tshinyi tudi ne bua kudienzeja bua kumanya malu mimpe adibu nawu ne kubamona mudi Yehowa ubamona?

YEHOWA UDI UMONA MALU MIMPE ADI BATENDELEDI BENDE NAWU

4, 5. Mmunyi mudi muyuki udi mu Balumbuluishi 6:11-16 uleja ne: Yehowa udi umona bipedi bidi batendeledi bende nabi?

4 Miyuki ya bungi ya mu Bible idi ileja patoke ne: Yehowa udi umona malu mimpe adi batendeledi bende nawu ne bipedi biabu. Tshilejilu, pavuabu basungule Gideona bua kupatula bantu ba Nzambi ku bupika bua bena Midiyana, uvua mua kuikala mukeme pavua muanjelu mumuambile ne: “Yehowa udi nebe, wewe muntu mukole wa bukitu.” Bidi bimueneka ne: tshikondo atshi Gideona kavua udiumvua bu ‘muntu wa bukole wa bukitu’ to. Uvua ne dielakana ne udimona kayi ne mushinga. Kadi anu mudi muyuki wende uleja, Yehowa uvua umona Gideona mu mushindu muimpe kupita muvuaye udimona nkayende.​—Bala Balumbuluishi 6:11-16.

5 Yehowa wakasungula Gideona bua kusungilaye bena Isalele bualu uvua mumone bipedi biende. Tshilejilu, muanjelu wa Yehowa wakamona muvua Gideona ushipula ntete ya blé ne bukole buende buonso. Kuvua bualu bukuabu buvua bukoke ntema ya muanjelu. Ku kale, babidime bavua ne tshibidilu tshia kutua ntete pa muaba mutoke bua lupepele kupepula bizubu. Bualu budi bukemesha budi ne: Gideona uvua ushipula blé mu tshikaminu tshia mvinyo bua kusokoka bena Midiyana ntete mikese ivuaye nayi. Ebu mbudimu bua mushindu kayi! Kakuyi mpata ku mêsu kua Yehowa, Gideona kavua anu tshidime uvua mudimuke to, kadi uvua kabidi muena meji. Bushuwa Yehowa uvua mumone tshipedi tshiende ne wakenza nende mudimu.

6, 7. a) Leja muvua mushindu uvua Yehowa umona Amosa mushilangane ne uvua bena Isalele bamumona. b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Amosa uvua muntu uvua mumanye mukanda?

6 Bia muomumue, tshilejilu tshia muprofete Amosa tshidi tshituleja ne: Yehowa udi umona tshipedi tshidi mutendeledi wende yonso natshi, nansha bantu ba bungi bamumona kayi ne mushinga. Amosa wakaleja muvuaye mulami wa mikoko ne mutudi wa tumuma tua sycomore tuvua biakudia bia bapele. Pavua Yehowa musungule Amosa bua kumanyisha dilumbuluisha kudi bena mu bukalenge bua Isalele bua bisamba dikumi bavua batendelela mpingu, bamue bena Isalele bavua mua kuikala bele meji ne: kavua ukumbana to.​—Bala Amosa 7:14, 15.

7 Amosa uvua mufumine mu tshisamba tshia kule, kadi bu muvuaye mumanye bilele ne mikenji bia tshikondo atshi, biakajadika ne: uvua mumanye mukanda. Pamuapa uvua mumanye bimpe nsombelu uvuaku mu Isalele ne uvua mua kuikala mumanye kabidi malu avua atangila bisamba bivua bibanyunguluke bilondeshile malu avuaye wenzela bangenda-mushinga bena ngendu. (Amo. 1:6, 9, 11, 13; 2:8; 6:4-6) Bamue bamanyi ba malu a mu Bible ba lelu badi batumbisha mushindu uvua Amosa mufunde malu. Muprofete kavua musungule anu mêyi mapepele avua ne bukole to, kadi uvua muenze mudimu bimpe ne dipetangana dia malu ne dinaya ne miaku. Bushuwa mushindu uvua Amosa muandamune muakuidi Amasaya ne dikima udi ujadika ne: Yehowa uvua musungule muntu mukumbane ne uvua mua kuenza mudimu ne bipedi biende bivua kabiyi bimueneke ku ntuadijilu.​—Amo. 7:12, 13, 16, 17.

8. a) Mbualu kayi buvua Yehowa mujadikile Davidi? b) Bua tshinyi Musambu wa 32:8 udi ukankamija bantu badi badimona kabayi ne mushinga anyi kabayi ne bipedi?

8 Bushuwa, Yehowa utu umona tshipedi tshidi mutendeledi wende yonso natshi. Wakajadikila mukalenge Davidi ne: uvua ne bua kumulombola misangu yonso ne ‘dîsu diende kudiye.’ (Bala Musambu wa 32:8.) Udiku umona bua tshinyi bualu ebu budi ne bua kutukankamija anyi? Nansha tuetu katuyi tudiangata ne mushinga, Yehowa udi mua kutuambuluisha bua kuenza malu kupita mikalu itudi tudielela ne bua kukumbaja bipatshila bitudi katuyi mua kuelela meji. Anu mudi mulongeshi utangila ne ntema muntu udi kayi mupiluke udi ubanda pa mabue manene bua kumuambuluisha bua apete miaba ya kukuataye, ke mudi Yehowa pende utulombola patudi tuya kumpala mu nyuma. Yehowa udi kabidi mua kuenza mudimu ne bena Kristo netu bua kutuambuluisha bua kukumbaja bimpe bipedi bietu. Mushindu kayi?

TANGILA MALU MIMPE ADI BAKUABU NAWU

9. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kutumikila mubelu wa Paulo wa ‘kutangila’ malu a bantu bakuabu?

9 Paulo udi ukankamija bena Kristo bonso bua ‘batangile’ malu a bena Kristo nabu. (Bala Filipoyi 2:3, 4.) Paulo uvua usua kuleja ne: tudi ne bua kutangila bipedi bidi bakuabu nabi ne kubitaba. Tutu tumvua bishi patu muntu ututabalela patudi benze bualu kampanda buimpe? Misangu ya bungi bitu bitusaka bua kuenza kabidi malu mimpe ne tudifila ne muetu muonso. Bia muomumue, tuetu bamone mushinga udi nawu bena Kristo netu, netubambuluishe bua kuyabu kumpala ne bua kukolesha buena Kristo buabu.

10. Mbanganyi menemene batudi ne bua kutabalela?

10 Mbanganyi menemene batudi ne bua kutabalela? Bushuwa tuetu bonso tutu tujinga ne: batutabalele ku musangu ne ku musangu. Kadi, bansonga peshi bana betu batshidi bafuminaku ku ditambula mbasue bushuwa kudiumvua ne: badi pabu mua kuenza midimu idi yenzeka mu tshisumbu. Ebi nebibambuluishe bua kumvuabu ne: badi ne muaba munkatshi muetu. Ku lukuabu luseke, kubenga kuleja bana betu aba dianyisha kudi mua kukepesha dijinga diabu dia kuipatshila majitu makuabu, pabi ke tshidi Dîyi dia Nzambi dibakankamija bua kuenza.​—1 Tim. 3:1.

11. a) Mmunyi muvua mukulu kampanda muambuluishe nsonga bua kumbusha bundu? b) Tshilejilu tshia Julien tshidi tshikulongesha tshinyi?

11 Ludovic, mukulu kampanda uvuabu batabalele mushindu eu patshivuaye nsonga udi wamba ne: “Pandi ntabalela ne muoyo mujima muena Kristo kampanda, udi uya kumpala ne lukasa.” Ludovic udi wamba bua Julien, nsonga uvua ne bundu ne: “Bu muvua Julien kayi udimona ne mushinga, uvua wenza malu mu mushindu mubi. Kadi mvua mmona ne: uvua ne bulenga ne uvua bushuwa musue kuambuluisha bantu bakuabu mu tshisumbu. Nunku, pamutu pa meme kuakula bibi buende, ngakimanyina pa ngikadilu yende mimpe ne kumukankamija.” Pakapita matuku, Julien wakalua musadidi wa mudimu ne udi mpindieu mpanda-njila wa pa tshibidilu.

UBAMBULUISHE BUA BENZE MUDIMU BIMPE NE BIPEDI BIABU

12. Tuetu basue kuambuluisha bantu bakuabu bua kuenzabu mudimu bimpe ne bipedi biabu, ntshinyi tshitudi ne bua kuenza? Fila tshilejilu.

12 Bidi biumvuika ne: tuetu basue kuambuluisha bantu bakuabu bua kuenzabu mudimu bimpe ne bipedi biabu, tudi ne bua kujingulula bimpe malu adibu benza. Anu mudibu baleje mu tshilejilu tshia Julien, katuena ne bua kuimanyina anu pa butekete budi nabu muntu to, kadi tudi ne bua kutangila ngikadilu mimpe ne mamanya adiye nawu. Ke muvua Yezu mumone mupostolo Petelo. Nansha muvua Petelo imue misangu utenkakana, Yezu wakalaya ne: uvua ne bua kulua bu dibue didibu kabayi mua kunyungisha.​—Yone 1:42.

13, 14. a) Mmunyi muvua Bânaba muleje busunguluji mu tshilumbu tshivua tshitangila Mâko? b) Mmunyi muvua nsonga kampanda mupete diambuluisha anu bu Mâko? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

13 Bânaba wakaleja busunguluji bua muomumue mu tshilumbu tshidi tshitangila Yone, uvuabu babikila mu tshiena Lomo ne Mâko. (Bien. 12:25) Mu luendu lua kumpala lua bumisionere luvua Paulo muenze ne Bânaba, Mâko uvua “ubambuluisha” pamuapa bua kukumbaja majinga abu a ku mubidi. Kadi pakafikabu mu Pampuliya, Mâko wakabalekela diakamue mu tshikondo tshikole. Bavua ne bua kuenza luendu nkayabu batangile ku Nord, bapitshila mu muaba uvua benzavi banene. (Bien. 13:5, 13) Ntshinyi tshiakenza Bânaba pashishe? Wakimanyina pa ngikadilu mimpe ya Mâko, kadi ki mpa butekete buende to. Kavua muangate Mâko bu muntu uvua kayi wa kueyemena to. Kadi bidi bimueneka ne: Bânaba wakamulongesha ne pashishe Mâko wakalua muena Kristo mushindame. (Bien. 15:37-39) Bualu budi bukoka ntema budi ne: Mâko uvua ne Paulo ku Lomo pavuaye mu buloko ne wakadisangisha nende bua kutumina bena Kristo ba mu tshisumbu tshia Kolosayi mioyo ne Paulo wakakula bimpe bua bualu buende. (Kolos. 4:10) Ela meji disanka divua Bânaba mua kuikala nadi pavua Paulo mulombe Mâko bua kuenza nende mudimu.​—2 Tim. 4:11.

14 Alexandre utshidi uluilaku mukulu udi uvuluka muvua muanetu wa balume mukuabu mumuambuluishe ne meji mu mushindu kampanda wamba ne: “Pantshivua nsonga, bivua binkolele bua kuenza disambila kumpala kua bantu. Mukulu kampanda wakandeja mua kudilongolola ne kuikala mudilekelele. Pamutu pa kuikalaye ungambuluisha ku musangu ne ku musangu, uvua umpesha mpunga ya bungi bua kusambila mu tshisangilu tshia mudimu wa buambi. Mu bungi bua matuku nkavua nsambila kakuyi bualu.”

15. Mmunyi muvua Paulo muleje bena Kristo nende dianyisha?

15 Padi muena Kristo netu ne ngikadilu kampanda muimpe, tutuku tumuela kalumbandi anyi? Mu Lomo nshapita wa 16, Paulo udi wela bena Kristo nende bapite pa 20 kalumbandi bua ngikadilu yabu ivua mienze bua abanange. (Lomo 16:3-7, 13) Tshilejilu, Paulo wakaleja ne: Andalaniko ne Yuniya bavua benzele Kristo mudimu matuku a bungi kumupita yeye, uleja muvuabu bananukile mu buena Kristo buabu. Paulo wakakula kabidi bimpe bua mamuende wa Lufo, pamuapa bua muvuaye mumuambuluishe ne dinanga.

Frédéric (ku dia bakaji) wakambuluisha Rico bua kushala mulamate dipangadika diende dia kuenzela Yehowa mudimu (Tangila tshikoso tshia 16)

16. Mbipeta kayi bidi mua kumueneka tuetu bele nsonga kampanda kalumbandi?

16 Patudi tuela bantu kalumbandi, bidi mua kupatula bipeta bimpe. Tuangate tshilejilu tshia Rico, muana wa balume wa mu France uvua mutekeshibue mu mikolo bua muvua tatuende uvua kayi Ntemu umukandika bua kutambula. Rico wakela meji ne: uvua ne bua kuindila too ne pavuaye ukumbaja bidimu 18 bua kuenzelaye Yehowa mudimu bimpe. Uvua kabidi mubungame bualu bavua bamupuekesha milongo mu kalasa. Frédéric, mukulu kampanda uvuabu bambile bua kulonga Bible ne muana eu udi wamba ne: “Ngakela Rico kalumbandi bualu buluishi ebu buakaleja ne: uvua ne dikima dikumbane bua kuleja ditabuja diende.” Kalumbandi aka kakakolesha dipangadika divua Rico muangate dia kuikala tshilejilu tshimpe ne kakamuambuluisha bua kudia bulunda bukole ne tatuende. Rico wakatambula pavuaye ne bidimu 12.

Jérôme (ku dia balume) wakambuluisha Ryan bua kulua misionere (Tangila tshikoso tshia 17)

17. a) Mmunyi mutudi mua kuambuluisha bana betu ba balume bua kuyabu kumpala? b) Mmushindu kayi uvua misionere kampanda mutabalele bana betu ba balume bansonga? Mbipeta kayi biakamueneka?

17 Misangu yonso itudi tuleja bana betu dianyisha bua midimu kampanda idibu benze bimpe, tudi tubasaka bua kuenzela Yehowa mudimu ne muabu muonso. Sylvie, * uvua muena ku Betele wa mu France munkatshi mua bidimu wakaleja ne: bana betu ba bakaji badi mua kuambuluisha padibu bela bana betu ba balume kalumbandi. Wakaleja ne: bantu bakaji badi mua kuleja dianyisha bua malu mashilashilangane adibu bamona. Nunku “mêyi abu a dikankamija adi mua kudikumbaja ku adi bana betu ba balume bashindame mua kuamba. Buanyi meme, ndi ne bukenji bua kuelangana kalumbandi.” (Nsu. 3:27) Jérôme, misionere wa mu Guyane française mmuambuluishe bansonga ba bungi bua kuenzabu mudimu wa bumisionere. Udi wamba ne: “Ndi mumone ne: pandi ngela bana betu ba balume bansonga kalumbandi bua bualu kampanda budibu benze mu mudimu wa buambi peshi bua mudibu bafile diandamuna dimpe, batu badimona ne mushinga. Nunku, badi balua kukuata mudimu bimpe ne bipedi biabu.”

18. Bua tshinyi kuenza mudimu pamue ne bansonga kudi kuambuluisha?

18 Tudi kabidi mua kusaka bena Kristo netu bua kuya kumpala mu nyuma patudi tuenza nabu mudimu pamue. Mukulu udi mua kulomba muanetu wa balume utshidi nsonga udi mumanye kuenza mudimu bimpe ne ordinatere bua apatule amue malu a mu site wetu wa jw.org adi mua kukolesha bakulakaje badi kabayi ne ordinatere. Peshi biwikala wenza mudimu bua kulongolola nzubu wa Bukalenge, kuenaku mua kubikila muanetu wa balume utshidi nsonga bua nuenu kuenza nende mudimu eu anyi? Kuenza nunku nekukupeteshe mpunga wa kumona bipedi biabu, kubela kalumbandi ne kumona bipeta bidi bimueneka.​—Nsu. 15:23.

LONGOLOLA MATUKU ATSHILUALUA

19, 20. Bua tshinyi tudi ne bua kuambuluisha bantu bakuabu bua kuyabu kumpala?

19 Pavua Yehowa musungule Yoshua bua kulombola bena Isalele, wakambila Mose bua ‘kushindika mutshima’ wa Yoshua ne ‘kumukolesha.’ (Bala Dutelonome 3:28.) Bantu ba bungi badi balua kudisangisha pamue netu mu tshisumbu tshia pa buloba bujima. Muena Kristo mushindame yonso udi mua kuambuluisha bana betu batshidi bansonga ne aba batshidi bapiabapia bua kuenzabu mudimu bimpe ne bipedi biabu, ki nganu bakulu nkayabu badi ne bua kuenza nunku to. Nunku ba bungi nebangate midimu ya pa buayi ne ba bungi nebalue “bakumbane bimpe bua kulongesha bakuabu.”​—2 Tim. 2:2.

20 Nansha tuetu bikale mu tshisumbu kampanda tshia bena Kristo anyi mu kasumbu kadi kaya kumpala bua kulua tshisumbu, tulongololayi malu bua matuku atshidi alua. Tshidi mua kutuambuluisha bua tuetu kuenza nunku, nkuidikija Yehowa utu wimanyina misangu yonso pa malu mimpe adi batendeledi bende benza.

^ tshik. 17 Tudi bashintulule dîna.