Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Teleja dîyi dia Yehowa muaba wonso uudi

Teleja dîyi dia Yehowa muaba wonso uudi

‘Matshi ebe neumvue dîyi difuma kunyima kuebe, diamba ne: njila nyewu.’​—YESH. 30:21.

1, 2. Mmunyi mutu Yehowa wambila bantu bende malu?

MU MIYUKI ya mu Bible, bantu bavua bapete bulombodi bua kudi Yehowa mu mishindu mishilashilangane. Nzambi uvua muyukile ne bamue ku butuangaji bua banjelu, peshi ku diambuluisha dia bikena kumona anyi dia bilota, ubaleja malu avua ne bua kuenzeka mu matuku atshivua alua. Yehowa uvua mubapeshe kabidi midimu kampanda misunguluke. (Nom. 7:89; Yeh. 1:1; Dan. 2:19) Bakuabu bavua bapete bulombodi ku butuangaji bua bantu bavua baleja mpala wa Yehowa bavua benza mudimu mu tshitupa tshia bulongolodi buende tshia pa buloba. Nansha bikalabi ne: bantu bavua bumvue dîyi dia Yehowa mu mushindu kayi, aba bavua batumikile mikenji yende bavua bapete masanka.

2 Lelu, Yehowa udi ulombola bantu bende ku diambuluisha dia Bible, nyuma wende muimpe ne dia tshisumbu. (Bien. 9:31; 15:28; 2 Tim. 3:16, 17) Udi utuleja tshia kuenza patoke bienza anu bu ne: ‘matshi etu adi umvua dîyi difume kunyima kuetu, diamba ne: njila nyewu, endelamu.’ (Yesh. 30:21) Yezu udi kabidi utuambila dîyi dia Yehowa padiye ulombola tshisumbu ku diambuluisha dia ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke.’ (Mat. 24:45) Tudi ne bua kulonda bulombodi ne buludiki bimpe menemene bualu, netupete muoyo wa tshiendelele anu tuetu batumikile.​—Eb. 5:9.

3. Ntshinyi tshidi mua kutupangisha bua kulonda bulombodi bua kudi Yehowa? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

3 Satana Diabolo udi ujinga bua kunyanga bulombodi butudi tupeta kudi Yehowa budi bupetesha muoyo. Kabidi ‘mutshima wetu udi udinga’ udi mua kutupangisha bua kulonda bimpe buludiki bua kudi Yehowa. (Yel. 17:9) Nunku, tumonayi mutudi mua kutantamena bipumbishi bidi mua kuenza bua bitukolele bua kuteleja dîyi dia Nzambi. Tuakule kabidi bua mudi kuyukila ne Yehowa kulama malanda etu nende nansha tuetu bikale mu nsombelu wa mushindu kayi.

TUDIMUKILE MAYELE A SATANA

4. Mmunyi mudi Satana ukeba kunyanga lungenyi lua bantu?

4 Satana udi ukeba kunyanga lungenyi lua bantu pa kumuangalaja malu ne ngumu bia dishima. (Bala 1 Yone 5:19.) Bikandakanda, mikanda, tudiomba, televizion ne Enternete bidi bimuangalaja ngumu pa buloba bujima. Nansha mudi bintu ebi mua kuikala ne biena-bualu kampanda bidi bikoka ntema, bitu misangu ya bungi biakula bua bikadilu ne bilele bidi bibengangana ne mikenji ya Yehowa. (Yel. 2:13) Tshilejilu, bantu badi mua kuamba ne: diselangana dia mulume ne mulume anyi dia mukaji ne mukaji ki ndibi to, ne bualu ebu budi busaka bantu ba bungi bua kuela meji ne: Bible udi ukolesha malu tshianana mu tshilumbu etshi.​—1 Kol. 6:9, 10.

5. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kubenga kulonda mashimi a Satana?

5 Mmunyi mudi bantu badi banange buakane bua Nzambi mua kuepuka mashimi adi Satana umuangalaja lelu? Mmushindu kayi udibu mua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi? Badi benza nunku padibu ‘badimuka ne benza malu bilondeshile dîyi dia Nzambi.’ (Mus. 119:9, NWT) Dîyi dia Nzambi difunda didi ne bulombodi bua mushinga budi buambuluisha bua kuenza ditapuluka pankatshi pa ngumu milelela ne ya dishima. (Nsu. 23:23) Yezu wakatela mêyi a mu Mifundu wamba ne: ‘Muntu udi ne bua kuikala ne muoyo anu bua dîyi dionso didi dipatuka mukana mua Yehowa.’ (Mat. 4:4) Tudi ne bua kulonga mua kutumikila mêyi manene a mu Bible mu nsombelu wetu. Tshilejilu, matuku a bungi kumpala kua Mose kufunda mukenji udi ukandika dienda dia masandi, Jozefe utshivua nsonga uvua mujingulule ne: kuenda masandi kuvua bubi buenzela Nzambi. Kavua nansha muitabe bua kubenga kutumikila Yehowa pavua mukaji wa Potifâ ukeba kumufikisha ku dienza bualu bubi to. (Bala Genese 39:7-9.) Nansha muvuaye umuela mutoyi munkatshi mua matuku a bungi, Jozefe kavua mulekele dîyi dia mukaji eu dimupangisha bua kutumikila dîyi dia Nzambi to. Tshintu tshidi mua kutuambuluisha bua kutapulula tshidi tshimpe ne tshidi tshibi, nkuteleja dîyi dia Yehowa ne kubenga kutuma ntema ku mashimi a Satana.

6, 7. Tudi ne bua kuenza tshinyi bua kubenga kulonda mibelu mibi ya Satana?

6 Buloba mbuwule tente ne malongesha ne bilele bia mu ntendelelu bidi kabiyi bipetangana, ne bualu ebu mbufikishe bantu ba bungi ku diela meji ne: kabiena ne mushinga bua kukeba ntendelelu mulelela to. Kadi tuetu basue kuteleja Yehowa, udi wenza bua bikale bipepele bua kupeta bulelela. Tuetu ke badi ne bua kusungula utudi ne bua kuteleja. Bu mudibi bikole bua kutuma ntema ku mêyi abidi mamba musangu umue, tudi ne bua ‘kumanya dîyi’ dia Yezu ne kumuteleja. Yeye ke udi Yehowa muteke ku mutu kua mikoko yende.​—Bala Yone 10:3-5.

7 Yezu wakamba ne: “Nudimuke bua malu anudi numvua.” (Mâko 4:24) Mibelu ya Yehowa mmitoke ne mmiakane, kadi tudi ne bua kuteya ntema bua kuyiteleja pa kulongolola muoyo wetu bua kuyitaba. Tuetu katuyi badimuke, tudi mua kuteleja mibelu mibi ya Satana pamutu pa kuteleja mibelu mimpe ya Nzambi. Kulekedi bintu bia mu bulongolodi ebu bu mudi: misambu, filme, malu adibu baleja ku televizion, mikanda, balunda, bafidi ba mibelu peshi bantu badibu bamona bu badi ne mamanya a bungi bilombola nsombelu webe to.​—Kolos. 2:8.

8. a) Mmunyi mudi muoyo wetu mua kuenza bua Satana atudinge bipepele? b) Ntshinyi tshidi mua kutufikila tuetu balengulule bimanyinu kampanda bidi mua kutudimuija?

8 Satana mmumanye ne: tutu ne meji a kuenza malu mabi ne udi uteta kutusaka bua kuakumbaja. Padi Satana ututeta mu mushindu eu, bitu bikole bua tuetu kushala balamate Yehowa. (Yone 8:44-47) Mmunyi mutudi mua kutantamena nsombelu eu bimpe? Tuakule bua muntu udi utuadija kunanga bikole masanka a pa buloba ne ufika ku dienza bualu kampanda bubi buvuaye wela meji ne: kavua mua kubuenza nansha kakese. (Lomo 7:15) Ntshinyi tshidi tshimufikishe ku nsombelu eu? Pamuapa muntu eu uvua mutuadije kulengulula dîyi dia Yehowa ku kakese ku kakese. Peshi uvua mupangile bua kumona malu avua enda anyanga muoyo wende anyi uvua mualengulule. Tshilejilu, uvua mulekele kusambila, kayi uyisha kabidi bikole peshi mutuadije kupumbisha bisangilu. Ndekelu wa bionso mmufike ku dikumbaja dijinga diende dibi ne ku dienza bualu buvuaye mumanye ne: mbubi. Tudi mua kuepuka dienza bualu kampanda bubi bua buena ebu tuetu bateye ntema ku bimanyinu kampanda bidi mua kutudimuija, ne kuakaja malu diakamue. Tuetu bateleje dîyi dia Yehowa, katuakuteleja lungenyi lua batontolodi nansha lumue to.​—Nsu. 11:9.

9. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua kujingulula ne lukasa lungenyi lutudi nalu lua kuenza bubi?

9 Muntu yeye usama bikole, badi mua kumuondopa bobu bamanye disama didiye nadi ne lukasa. Bia muomumue, tudi mua kuepuka njiwu tuetu bamone ne lukasa malu kampanda adi mua kutufikisha ku dienza bualu bubi. Diakamue patudi tumona malu aa, mbimpe tuenze malu ne lukasa, kumpala kua ‘kutukuatabu ne muoyo bua kuenza disua dia Satana.’ (2 Tim. 2:26) Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza tuetu bamone ne: lungenyi luetu ne majinga etu bidi bibengangana ne tshidi Yehowa utulomba bua kuenza? Tudi ne bua kupingana kudiye ne budipuekeshi katuyi tujingakana, kukeba bulombodi buende ne kuenza tshidiye wamba. (Yesh. 44:22) Tumanye ne: kuangata dipangadika dibi kudi mua kutukebela tunyinganyinga tukole mu ndongoluelu wa malu eu. Tuetu katuyi basue kupambuka, tudi ne bua kuakaja malu ne lukasa bua kubenga kuenza bualu bubi.

Mmunyi mudi kuenza malu a ntendelelu pa tshibidilu kukukuba ku mayele a Satana? (Tangila tshikoso 4-9)

TUEPUKE LUTAMBISHI NE LUKUKA

10, 11. a) Lutambishi ludi mua kumuenekela ku tshinyi? b) Tshienzedi tshibi tshia Kola, Datana ne Abilama tshidi tshitulongesha tshinyi?

10 Mbimpe tumanye ne: muoyo wetu udi mua kutupambuisha. Majinga atudi nawu a kuenza malu mabi adi ne bukole bua bungi kutudi. Tuakule tshilejilu bua lutambishi ne lukuka. Tumone mudi ngikadilu ibidi eyi mua kutupangisha bua kuteleja dîyi dia Yehowa ne kutusaka bua kuenza malu mabi. Muntu udi ne lutambishi utu udiangata ne mushinga wa bungi. Udi mua kumona ne: udi ne budikadidi bua kuenza tshionso tshidiye musue ne kabidi kakuena muntu udi mua kumuambila tshia kuenza to. Nunku udi mua kumona ne: kabena mua kumuleja tshia kuenza ne kumupesha mibelu kudi bena Kristo nende, bakulu peshi bulongolodi bua Nzambi to. Muntu wa nunku udi kule ne Yehowa, ne dîyi diende didi diumvuika kakese kudi muntu eu.

11 Pavua bena Isalele mu tshipela, Kola, Datana ne Abilama bakatombokela bukokeshi bua Mose ne Alona. Bua lutambishi, bantomboji aba bakalongolola bua kutendelela Yehowa mu wabu mushindu. Yehowa wakenza tshinyi? Wakabashipa. (Nom. 26:8-10) Muyuki eu udi bushuwa utulongesha bualu kampanda. Kutombokela Yehowa kudi kufikisha ku kabutu. Tumanye ne: “Kudisua kudi kuya kumpala kua dibutuka.”​—Nsu. 16:18; Yesh. 13:11.

12, 13. a) Leja mudi lukuka mua kufikisha muntu ku lufu. b) Leja mudi lukuka mua kukola ne lukasa padi muntu kayi mulumbushe.

12 Tuakule kabidi bua lukuka. Muena lukuka udi misangu ya bungi umona ne: buludiki budi Yehowa utupesha kabuena bumutangila to, ne utu udiangatshila bintu bidi kabiyi biende. Pavua muprofete Elisha muondope Nâmana, mukalenge wa bena Sulia nsudi ivuaye nayi, Nâmana wakapesha muprofete bimue bintu, kadi yeye wakabenga. Gehazi muena mudimu wa Elisha wakabialakana. Gehazi wakadiambila ne: ‘Bu mudi Yehowa ne muoyo, nendonde Nâmana, nengangate bintu kudiye.’ Wakalonda Nâmana kayi muambile Elisha, ne kumushimaye bua amupeshe ‘ntalanta wa argent ne bilamba bibidi bitambe buimpe.’ Bu muvua Gehazi muenze bualu ebu ne mushiminyine muprofete wa Yehowa bualu, tshiakenzeka ntshinyi? Nsudi ivua nayi Nâmana yakakuata Gehazi muena lukuka.​—2 Bak. 5:20-27.

13 Lukuka ludi mua kutuadija ku kakese ku kakese, kadi muntu yeye kayi mulumbushe diakamue, ludi mua kukola ne lukasa ne kumunyanga. Muyuki wa mu Bible wa Akana udi uleja bukole budi nabu lukuka. Mona mudi lukuka lua Akana lukole ne lukasa. Wakamba ne: ‘Pangakatangila tshilulu tshimpe tshia bena Babulona ne nshekele nkama ibidi ya argent ne tshiamu tshia or tshia mushinga wa nshekele makumi atanu munkatshi mua bintu, lukuka luakankuata, ngakabiangata.’ Pamutu pa Akana kumbusha dijinga dibi, wakiba bintu bua lukuka ne kubisokokaye mu ntenta wende. Pakamanyika bubi buende, Yoshua wakamuambila ne: Yehowa uvua ne bua kumushipa. Bakashipa Akana ne bena mu dîku diende ne mabue anu mu dituku adi. (Yosh. 7:11, 21, 24, 25) Lukuka ludi mua kukuata muntu kayi yonso wa kutudi. Nunku, ‘tudilamayi ku nkuka ya mishindu yonso.’ (Luka 12:15) Nansha mudi meji mabi mua kutuluila imue misangu, mbimpe tukande lungenyi luetu ne katulekedi majinga atudi nawu atufikisha too ne ku dienza bubi to.​—Bala Yakobo 1:14, 15.

14. Tudi ne bua kuenza tshinyi patudi tujingulula ne: tudi ne lutambishi peshi lukuka munda muetu?

14 Lutambishi ne lukuka bidi mua kufikisha muntu ku lufu. Tuetu bele meji bua bipeta bibi bidi mua kumueneka tuetu benze bualu kampanda bubi, bidi mua kutuambuluisha bua kubenga kulekela ngikadilu eyi itupangisha bua kuteleja dîyi dia Yehowa. (Dut. 32:29) Nzambi mulelela udi utuleja mu Bible njila muimpe wa kulonda, masanka atudi tupeta patudi tulonda njila eu ne bipeta bibi bia dilonda njila mubi. Mutshima wetu wowu ujinga kuenza bualu kampanda musaka kudi lutambishi peshi lukuka, mbimpe tuele meji bua bipeta bikala mua kumueneka. Tudi ne bua kukonkonona bua kumona tshidi bienzedi bibi mua kutuenzela tuetu, kuenzela bantu batudi banange ne nangananga kuenzela malanda etu ne Yehowa.

IKALA UYUKILA BIKOLE NE YEHOWA

15. Tshilejilu tshia Yezu tshidi tshitulongesha tshinyi?

15 Yehowa mmusue bua tuikale ne nsombelu mulenga. (Mus. 1:1-3) Udi utupesha bulombodi buimpe patudi nabu dijinga. (Bala Ebelu 4:16.) Nansha muvua Yezu mupuangane, uvua uyukila ne Yehowa pa tshibidilu ne usambila ku musangu ne musangu. Yehowa wakambuluisha Yezu mu mishindu ya dikema. Tshilejilu, wakatuma banjelu bua kumukuatshila mudimu, wakamupesha nyuma muimpe bua amuambuluishe ne wakamulombola bua kusungula bapostolo 12. Bantu bakumvua dîyi dia Yehowa difuma mu diulu, uleja muvuaye wambuluisha Yezu ne umuanyisha. (Mat. 3:17; 17:5; Mâko 1:12, 13; Luka 6:12, 13; Yone 12:28) Anu bu Yezu, tudi ne bua kupumuina Nzambi bidi mu mioyo yetu misangu yonso patudi tumusambila. (Mus. 62:7, 8; Eb. 5:7) Disambila didi mua kutuambuluisha bua kushala pabuipi ne Yehowa ne kuikala ne nsombelu udi umupetesha lumu.

16. Mmunyi mudi Yehowa utuambuluisha bua kuteleja dîyi diende?

16 Yehowa katu wenzeja muntu bua kutumikila mibelu yende to, kadi udi wenza bua muntu yonso udi nayi dijinga ayipete. Tuetu bamulombe nyuma muimpe neatupeshaye ne muoyo mujima. (Bala Luka 11:10-13.) Nunku mbimpe tukonkonone ‘mushindu utudi tuteleja.’ (Luka 8:18) Tshilejilu, netuikale bena lubombo tuetu tulomba Yehowa bua atuambuluishe bua kukandamena lungenyi lua kuenda masandi eku tutungunuka ne kutangila bimfuanyi bia bantu kabayi bilamba peshi filme ya malu a busenji. Tudi bushuwa ne bua kuikala muaba udi nyuma muimpe wa Yehowa bu mudi mu bisangilu bia bena Kristo. Batendeledi ba Yehowa ba bungi mbepuke njiwu pavuabu bateleje Yehowa mu bisangilu bietu. Nunku, bavua bafike ku dimanya majinga mabi avua enda akola mu mioyo yabu ne bakaje nsombelu wabu.​—Mus. 73:12-17; 143:10.

TELEJA DÎYI DIA YEHOWA MISANGU YONSO

17. Bua tshinyi ki mbimpe bua tuetu kudieyemena?

17 Tuakule bua mukalenge Davidi wa mu Isalele wa kale. Patshivuaye muana, wakatshimuna Goleyata tshilobo tshia bena Peleshete. Davidi wakalua musalayi, mukalenge, mukubi ne muangatshi wa mapangadika wa tshisamba tshia Isalele. Kadi pavua Davidi mudieyemene, muoyo wende wakamushima ne wakenza bubi bunene ne Beta-sheba, ne kulongololaye too ne bua kushipesha bayende Uliya. Pavuabu banyoke Davidi, wakitaba ne budipuekeshi tshilema tshivuaye muenze ne kupingajilulaye malanda ende ne Yehowa.​—Mus. 51:4, 6, 10, 11.

18. Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kutungunuka ne kuteleja dîyi dia Yehowa?

18 Tutumikilayi mubelu udi mu 1 Kolinto 10:12 ne katuikadi tudieyemena to. Bu mutudi katuyi ne bukole bua ‘kuendesha nabu biendedi bietu,’ bidi mua kuenzeka bua tuteleje dîyi dia Yehowa peshi dia Muluishi wende. (Yel. 10:23) Tuikale tusambila misangu yonso, tulonda bulombodi bua nyuma muimpe ne tuteleja misangu yonso dîyi dia Yehowa.