Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mudi Yehowa usemena pabuipi netu

Mudi Yehowa usemena pabuipi netu

“Semenayi pabuipi ne Nzambi ne yeye neasemene pabuipi nenu.”​—YAK. 4:8.

1. Ndijinga kayi ditu nadi bantu? Nnganyi udi mua kukumbaja dijinga edi?

BANTU batu bajinga bikole kuikala pabuipi ne bakuabu. Batu bamba ne: muntu udi “pabuipi ne muntu mukuabu padibu banangangane bikole ne bamanyangane bimpe.” Bitu bituenza disanka bua kuikala ne bena mu dîku ne balunda badi batunange, batuanyisha ne batumvuila. Kadi Muntu utudi basue kusemena pabuipi nende bikole mMufuki wetu munene.​—Muam. 12:1.

2. Yehowa udi utulaya tshinyi? Bua tshinyi bantu ba bungi kabatu bitaba bualu ebu?

2 Yehowa udi utulomba mu Dîyi diende bua ‘kusemena pabuipi’ nende ne udi utulaya ne: tuetu benze nunku, “neasemene pabuipi” netu. (Yak. 4:8) Kumanya bualu ebu kudi kutupesha disanka. Kadi bantu ba bungi batu bela meji ne: mbikole bua kuitaba ne: Nzambi mmusue kuikala pabuipi netu; badi badimona kabayi bakumbane bua kusemena kudiye anyi bamumona muikale kule kakuyi mushindu wa kusemena kudiye. Kadi kudiku mushindu wa kusemena pabuipi ne Yehowa anyi?

3. Mbualu kayi budi butangila Yehowa butudi ne bua kumanya?

3 Bulelela budi ne: Yehowa ‘kena kule ne yonso wa kutudi’ udi musue kumupeta to; kudi mushindu wa kufika ku dimumanya. (Bala Bienzedi 17:26, 27; Musambu wa 145:18.) Nzambi wetu mmulongolole bua tusemene kudiye nansha mutudi bena mibi, udi pabuipi ne mmusue bua tuikale balunda bende. (Yesh. 41:8; 55:6) Malu avua mafikile mufundi wa Misambu akamusaka bua kufunda bua Yehowa ne: ‘Wewe udi umvua milombu, bukua bantu bonso nebufike kuudi. Disanka didi kudi muntu uudi usungula ne uudi ufikisha pabuipi nebe.’ (Mus. 65:2, 4) Tukonkonone mpindieu tshilejilu tshia mu Bible tshia Asa, mukalenge wa Yuda uvua musemene pabuipi ne Nzambi ne muvua Nzambi musemene pende pabuipi nende. *

TSHILEJILU KAMPANDA TSHIA KALE TSHIDI TSHITULONGESHA

4. Ntshilejilu kayi tshivua mukalenge Asa mupeshe bena Yuda?

4 Mukalenge Asa uvua ne tshisumi tshia bungi bua ntendelelu mukezuke, wakumbusha bendi ba masandi ba ku ntempelo ne ditendelela dia mpingu dikavua ditangalake mu ditunga. (1 Bak. 15:9-13) Bu muvua Asa musemene pabuipi ne Yehowa ne mutumikile mikenji yende, bivua bikumbane bua muvuaye muambile bantu bua ‘kukebabu Yehowa Nzambi wa bankambua babu, ne bua kutumikila mikenji ne mêyi ende.’ Yehowa wakabenesha bidimu dikumi bia ntuadijilu bia bukokeshi bua Asa ne ditalala dia bungi. Asa uvua mumanye ne: ditalala edi divua difumine kudi Yehowa. Wakambila bantu ne: ‘Buloba butshidi kumpala kuetu bualu bua tuetu tuakakeba Yehowa Nzambi wetu; tuakamukeba, ne yeye wakutupa ditalala ku nseke yonso.’ (2 Kul. 14:1-7) Tumone tshivua tshienzeke.

5. Nnsombelu kayi uvua muteke dieyemena divua nadi Asa kudi Nzambi mu diteta? Mbualu kayi buakenzeka?

5 Ela meji ne: wewe ke mukalenge Asa. Zela muena Atiopa udi ulua ne bantu muliyo mujima ne makalu a mvita 300 bua kuluisha bena Yuda. (2 Kul. 14:8-10) Wewe udi ne basalayi 580 000, batue ku tshia bibidi tshia basalayi bende. Uvua mua kuenza tshinyi? Uvuaku mua kudiebeja bua tshinyi Nzambi kavua muimanyike tshiluilu etshi anyi? Uvuaku mua kudieyemena anyi? Peshi uvua mua kueyemena Yehowa bua akukube? Asa wakaleja patoke muvuaye mu malanda mimpe ne Yehowa ne muvuaye mumueyemene ne muoyo mujima. Wakasambila bikole ne: ‘Utukuatshishe, Yehowa Nzambi wetu; bualu bua tuetu tudi tukueyemena, tuakuluila mu dîna diebe bua kuluangana ne tshisumbu etshi tshinene. Yehowa, wewe udi Nzambi wetu; kuitabuji bua bantu bakupite bukole.’ Mmushindu kayi wakandamuna Yehowa ku dilomba dia Asa? “Yehowa wakatekesha bena Atiopa.” Muluishi nansha umue kakapanduka mu mvita yakenzeka to.​—2 Kul. 14:11-13.

6. Mbualu kayi butudi ne bua kuidikija mu tshilejilu tshia Asa?

6 Ntshinyi tshivua tshiambuluishe Asa bua kueyemena ne muoyo mujima bulombodi bua Nzambi ne bukubi buende? Bible udi wamba ne: ‘Asa wakenza malu mimpe ku mêsu kua Yehowa’ ne ‘mutshima wende uvua muakane kudi Yehowa.’ (1 Bak. 15:11, 14) Tudi petu ne bua kuenzela Nzambi mudimu ne muoyo mujima. Mbimpe kuenza nunku bituikala basue kuikala nende mu malanda mimpe mpindieu ne mu matuku adi alua. Tudi ne dianyisha dia bungi bua mudi Yehowa muikala wa kumpala ku dienza bua tuetu kusemena kudiye ne mudiye utuambuluisha bua kudia nende malanda makole ne kualama. Tumone mishindu ibidi idi Nzambi muenze nunku.

YEHOWA MMUTUSEMEJE KUDIYE KU DIAMBULUISHA DIA TSHIA KUPIKULA NATSHI

7. a) Ntshinyi tshidi Yehowa muenze tshidi tshitusemeja kudiye? b) Mmushindu kayi munene udi Nzambi mutusemeje kudiye?

7 Yehowa wakaleja muvuaye munange bantu pavuaye mutufukile buloba buetu budi muaba muimpe wa kusombela. Utshidi uleja mudiye mutunange padiye utupesha bintu bimpe bidi bituambuluisha bua kuikala ne muoyo. (Bien. 17:28; Buak. 4:11) Bualu bua mushinga budi ne: Yehowa udi utukumbajila majinga etu a mu nyuma. (Luka 12:42) Udi kabidi utujadikila ne: udi ututeleja patudi tumusambila. (1 Yone 5:14) Kadi, mushindu mutambe bunene udi Nzambi mutusemeje kudiye ne tuetu basemene kudiye nku diambuluisha dia dinanga didiye muleje ku butuangaji bua tshia kupikula natshi. (Bala 1 Yone 4:9, 10, 19.) Yehowa uvua mutume “Muanende mulela umuepele” pa buloba bua kutupikula ku bubi ne ku lufu.​—Yone 3:16.

8, 9. Mmudimu kayi udi nawu Yezu mu malu adi Yehowa mulongolole?

8 Yehowa mmuenze bua nansha bantu bavua ne muoyo kumpala kua Kristo bapete masanka ku diambuluisha dia tshia kupikula natshi. Kutuadijila anu tshikondo tshivua Yehowa mulaye Musungidi wa bantu uvua ne bua kulua, buende yeye bivua anu bu ne: tshia kupikula natshi tshikavua tshifidibue bualu uvua mumanye ne: bualu buvuaye mulongolole ebu buvua ne bua kukumbana. (Gen. 3:15) Bidimu nkama ya bungi pashishe, mupostolo Paulo wakaleja dianyisha kudi Nzambi bua “dipikudibua ku diambuluisha dia tshia kupikula natshi tshivua Kristo Yezu mufile.” Paulo wakasakidila ne: “Nzambi uvua ne lutulu ne uvua ubuikidila bantu mibi ivua mienzeke kale.” (Lomo 3:21-26) Bushuwa Yezu udi ne mudimu munene bua tuetu kuikala pabuipi ne Nzambi.

9 Bantu bena budipuekeshi badi mua kufika ku dimanya Yehowa, kusemena kudiye ne kudia nende bulunda bushême anu ku diambuluisha dia Yezu. Mmunyi mudi Bible uleja bualu ebu? Paulo wakafunda ne: “Nzambi wakaleja dinanga diende kutudi mu bualu ebu ne: patutshivua benji ba malu mabi Kristo wakafua bua bualu buetu.” (Lomo 5:6-8) Mulambu wa Yezu udi upikula uvua mufidibue bualu Yehowa ne Yezu mbatunange, kadi ki mbualu tudi bawukumbanyine to. Yezu wakamba ne: “Muntu kena mua kulua kundi padi Tatu udi muntume kayi mumukoke nansha.” Musangu mukuabu wakamba kabidi ne: “Muntu kena mua kulua kudi Tatu kayi mupitshile kundi.” (Yone 6:44; 14:6) Yehowa udi wenza mudimu ne nyuma muimpe bua kusemeja bantu kudiye ku diambuluisha dia Yezu ne udi ubambuluisha bua kushala mu dinanga diende batekemene bua kupeta muoyo wa tshiendelele. (Bala Yuda 20, 21.) Tumone kabidi mushindu mukuabu udi Yehowa utusemeja kudiye.

YEHOWA UDI UTUSEMEJA KUDIYE KU DIAMBULUISHA DIA DÎYI DIENDE DIFUNDA

10. Ntshinyi tshidi Bible wamba tshidi mua kutuambuluisha bua kusemena kudi Nzambi?

10 Too ne muaba eu, tukadi bangate mêyi a mu mvese peshi batele mvese ya mu mikanda ya mu Bible 14 mishilashilangane. Bu tuetu katuyi ne Bible, tuvuaku mua kumanya ne: tudi mua kusemena pabuipi ne Mufuki wetu anyi? Bu tuetu katuyi nende, mmunyi mutuvua mua kumanya bua tshia kupikula natshi ne bua mutudi basemene kudi Nzambi ku diambuluisha dia Yezu? Ku diambuluisha dia nyuma muimpe, Yehowa musake bantu bua kufunda Bible udi utuleja bumuntu buende buimpe pamue ne: malu mimpe adiye mulongolole. Tshilejilu, mu Ekesode 34:6, 7, Yehowa udi wambila Mose mudiye ‘Nzambi wa luse ne dinanga, udi kayi ukuata tshiji lubilu, muule tente ne luse lujalame ne bushuwa, udi uleja binunu bia bantu luse lujalame, ubuikidila bantu mapanga abu ne kusambuka kuabu kua mikenji ne malu mabi abu.’ Nnganyi udi mua kubenga bua kusemena pabuipi ne muntu wa nunku? Yehowa mmumanye ne: patudi tulonga malu a bungi mu Bible pa bidi bimutangila, netumumone bu muntu mulelela ne netudiumvue pabuipi nende.

11. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua tuetu kulonga malu adi atangila Yehowa? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

11 Badi bumvuija mu mêyi a mbangilu a mukanda wa Semena pabuipi ne Yehowa mutudi mua kudia bulunda bukole ne Nzambi bamba ne: “Bulunda buonso bututu tudia ne muntu butu bubangila ku dimanya tshidiye, ku dimunemeka ne ku dianyisha ngikadilu idiye nayi. Nunku ngikadilu ya Nzambi ne bienzedi biende anu mudibi bileja mu Bible, mmalu a mushinga atudi mua kulonga.” Nunku, tudi ne dianyisha bua mudi Yehowa mufundishe Dîyi diende mu mushindu udi bantu mua kudiumvua.

12. Bua tshinyi Yehowa uvua mufundishe Bible kudi bantu?

12 Yehowa uvua mua kuambila banjelu bua kufundabu Bible bualu batu basue kutumanya ne kumanya malu atudi tuenza. (1 Pet. 1:12) Kakuyi mpata, banjelu bavua mua kufundila bantu mukenji wa Nzambi. Kadi, kabavua mua kumona malu mutudi tuetu bantu tuamona to. Kabavua mua kuleja mututu tudiumvua, butekete butudi nabu ne majinga atudi nawu to. Yehowa uvua mumanye ne: kabavua mua kuenza nunku nansha. Padi Yehowa mufundishe Bible kudi bantu, mmuenze bua ikale ne malu adi atulenga. Tudi mua kumvua lungenyi lua bafundi ba Bible ne bantu bakuabu badibu batele mu Mifundu ne mushindu uvuabu badiumvua. Patudi tubala malu adi aleja muvuabu batekeshibue mu mikolo, belakana, bikale ne buôwa ne benze bilema, tudi petu mua kumvua muvuabu badiumvue. Patudi tubala bua bikondo bivuabu ne disanka, tudi mua kumvua disanka divuabu nadi. Anu bu muprofete Eliya, bafundi ba Bible bonso bavua ‘bantu bu tuetu.’​—Yak. 5:17.

Mmunyi mudi malu avua Yehowa muenzele Yona ne Petelo akusemeja pabuipi nende? (Tangila tshikoso tshia 13 ne 15)

13. Disambila dia Yona didi dikusaka bua kudiumvua bishi?

13 Tshilejilu, Nzambi uvua mupeshe Yona mudimu wa mushinga, kadi Yona wakanyema. Bu muanjelu mufunde muyuki eu, kavua mua kuleja bimpe muvua muprofete Yona mudiumvue to. Bivua bimpe muvua Yehowa musungule Yona bua kufunda muyuki wende ne disambila divuaye muenze ne muoyo mujima pavuaye munda mua mushipa. Yona wakamba ne: ‘Pakadi muoyo wanyi mupungile, ngakavuluka Yehowa.’​—Yona 1:3, 10; 2:1-9.

14. Bua tshinyi udi mua kumvua tshivua Yeshayi mufunde bua bidi bimutangila?

14 Tumone kabidi tshivua Yehowa musake Yeshayi bua kufunda buende nkayende. Panyima pa yeye mumane kumona tshikena kumona tshia butumbi bua Nzambi, biakamusaka bua kufunda bua bubi buende yeye wamba ne: ‘Mulawu wakunkuata! Bualu bua ndi mujimine; bualu bua ndi muntu udi ne mishiku idi kayiyi miakane, ne ndi mushikame munkatshi mua bantu badi ne mishiku idi kayiyi miakane; bualu bua mêsu anyi akumona Mukalenge, Yehowa wa misumba mene.’ (Yesh. 6:5) Mmuanjelu kayi uvua mua kuamba mêyi a nunku? Kadi, Yeshayi uvua mukumbane bua kuafunda, ne tudi mua kumvua muvuaye mudiumvue.

15, 16. a) Bua tshinyi tudi mua kumvua mudi bantu netu badiumvua? Fila tshilejilu. b) Tshidi mua kutuambuluisha bua kusemena pabuipi ne Yehowa ntshinyi?

15 Banjelu kabavua mua kudiamba ne: ‘kabavua ne buimpe’ muvua Yakoba mudiambe to, peshi kuamba ne: bavua ‘bena mibi’ muvua Petelo mudiambe to. (Gen. 32:10; Luka 5:8) Kabavua mua kumvua “buôwa” muvua bayidi ba Yezu bumvue to. Banjelu kabavua dijinga ne dikima bua kuyisha lumu luimpe mu tshikondo tshia buluishi bu muvuabi bua Paulo ne bantu bakuabu to. (Yone 6:19; 1 Tes. 2:2) Bidi nunku bualu banjelu mbapuangane ne batu ne makanda a bungi kupite bantu. Kadi, padi bantu bena mibi baleja mudibu badiumvua nunku, tudi tubumvua diakamue bualu tudi petu bantu. Patudi tubala Dîyi dia Nzambi, tudi bushuwa mua ‘kusanka ne badi basanka; ne kudila ne badi badila.’​—Lomo 12:15.

16 Tuetu belangane meji bua tshidi Bible wamba bua muvua Yehowa muenzele bantu bende ba kale malu, netumanye malu mimpe a bungi bua bidi bitangila Nzambi wetu uvua musemene ne lutulu ne dinanga pabuipi ne bantu bena mibi. Nunku, netumanye Yehowa bimpe ne netumunange bikole. Netuikale kabidi bakumbane bua kusemena pabuipi nende.​—Bala Musambu wa 25:14.

UDIE NE NZAMBI MALANDA ADI KAAYI MUA KUKOSEKA

17. a) Mmubelu kayi muimpe uvua Azaya mupeshe Asa? b) Mmunyi muvua Asa mubenge kuwutumikila? Tshiakamufikila ntshinyi?

17 Panyima pa mukalenge Asa mumane kutshimuna tshiluilu tshia bena Atiopa, Azaya muprofete wa Nzambi wakamupesha yeye ne bantu bende mubelu kampanda wa meji. Azaya wakamba ne: ‘Yehowa udi nenu panutshidi nende; binuamukeba, nenumupete; kadi binuamulekela, yeye neanulekele.’ (2 Kul. 15:1, 2) Kadi, pashishe, Asa kakatumikila mubelu wa meji au to. Pavuabu babatshintshimike kudi bukalenge bua Isalele bua ku Nord, Asa wakaya kukeba diambuluisha kudi bena Sulia. Pamutu pa kukeba diambuluisha kudi Yehowa, wakadia tshipungidi ne batendeledi ba nzambi ya dishima. Yehowa wakambila Asa ne: ‘Wewe wakuenza bupote mu bualu ebu, kubangila mu dituku edi wewe newikale ne mvita.’ Bidimu bia bukokeshi bua Asa bia ndekelu bivua biuwule tente ne mvita. (2 Kul. 16:1-9) Tudi tupeta dilongesha kayi?

18, 19. a) Tudi ne bua kuenza tshinyi tuetu bamone ne: katuena pabuipi ne Yehowa? b) Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua kusemena pabuipi ne Yehowa?

18 Katuena ne bua kusemena kule ne Yehowa to. Tuetu katuyi tudiumvua pabuipi nende bu pa tshibidilu, tudi ne bua kutumikila mêyi a mu Hoshea 12:6 a ne: ‘Pinganayi kudi Nzambi wenu, londayi luse ne kulumbulula kuakane, indilayi Nzambi wenu matuku onso.’ Nunku, tusemenayi bikole pabuipi ne Yehowa pa kuikala ne dianyisha bua tshia kupikula natshi ne pa kulonga Bible Dîyi diende.​—Bala Dutelonome 13:4.

19 Mufundi wa Misamba wakamba ne: ‘Bidi bimpe bua meme kusemena pabuipi ne Nzambi.’ (Mus. 73:28) Tutungunukayi bonso ne kulonga malu adi atangila Yehowa ne tuanyishayi kabidi bikole malu a bungi adi atusaka bua kumunanga. Nunku, Yehowa neasemene pabuipi netu mpindieu ne bua kashidi.

^ tshik. 3 Bala tshiena-bualu tshidi tshiakula bua Asa tshia ne: “Nebanufute bua midimu yenu,” tshidi mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/8/2012.