Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Udiku mutuishibue ne: udi ne bulelela anyi? Bua tshinyi?

Udiku mutuishibue ne: udi ne bulelela anyi? Bua tshinyi?

“Nudijadikile nuenu nkayenu disua dia Nzambi didi dimpe, didi dianyishibue ne didi dipuangane.”​—LOMO 12:2.

1. Bamfumu ba bukua buena Kristo bavua benze tshinyi mu tshikondo tshia mvita?

NZAMBI mmusuaku bua bena Kristo balelela baye ku mvita ne bashipe bantu ba mu bisamba bikuabu anyi? Etshi ke tshivua bantu ba bungi bavua badibikila ne: bena Kristo benze munkatshi mua bidimu 100 bishala ebi. Balombodi ba bena Katolike bavua babenesha biluilu bia mvita ne bingoma bua kuya kuluisha bena Katolike nabu ba mu ditunga dikuabu. Ke tshivua bamfumu ba bena Mishonyi benze pabu. Mvita mibidi ya buloba bujima idi tshilejilu tshinene tshia muvuabu bashipangane bikole.

2, 3. Ndipangadika kayi divua Bantemu ba Yehowa bangate mu Mvita mibidi ya buloba bujima ne pashishe? Bua tshinyi?

2 Ntshinyi tshivua Bantemu ba Yehowa benze mu tshikondo tshia mvita atshi? Malu avua menzeke adi aleja ne: bavua balamate dipangadika dia buena Kristo dia kubenga kubuelakana mu mvita. Ntshinyi tshivua tshibasake bua kuenza nunku? Tshivua tshibambuluishe nangananga tshivua tshilejilu tshia Yezu ne malu avuaye mulongeshe. Yezu wakamba ne: “Bua bualu ebu bantu bonso nebamanye ne: nudi bayidi banyi, binuikala ne dinanga munkatshi muenu.” (Yone 13:35) Bavua kabidi bavuluke bualu bunene buvua mupostolo Paulo mufundile bena Kristo ba mu Kolinto.​—Bala 2 Kolinto 10:3, 4.

3 Nunku, bena Kristo balelela badi ne kondo ka muoyo kalongesha kudi Bible kabena balonga bua kuluangana peshi kubuela mu mvita to. Bakakengesha Bantemu binunu bia bungi bana ne bakole, balume ne bakaji bualu bavua balamate dipangadika dia buena Kristo edi. Bavua bakengeshe ba bungi pa kubenzeja midimu mikole mu tumponya ne mu maloko. Bavua bashipe too ne bakuabu mu tshikondo tshia bena Nazi mu Allemagne. Nansha muvuabu bakengeshe Bantemu ne tshikisu ku Mputu, bavua anu bavuluke mudimu uvuabu nawu wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Yehowa. Bakenza mudimu eu ne lulamatu mu maloko, mu tumponya ne pavuabu baye nabu miaba mikuabu. * Pashishe Bantemu kabavua babuelakane mu mvita ya bisamba ivua mienzeke mu Rwanda mu 1994 to. Bavua kabidi babenge kubuelakana mu mvita ivua mienzeke matuku mashale aa mu Balkan mu tshikondo tshivua ditunga dia Yougoslavie dikosoloke.

4. Dibenga kubuelakana mu mvita dia Bantemu ba Yehowa ndifikishe bantu bakuabu ku ditaba tshinyi?

4 Dibenga ne muoyo mujima bua kubuelakana mu mvita dia Bantemu ba Yehowa ndifikishe bantu binunu bia bungi pa buloba bua kuitaba ne: Bantemu badi ne dinanga dilelela dia Nzambi ne dia muntu nabu. Mu mêyi makuabu, bobu ke bena Kristo balelela. Kadi, kudi malu makuabu a mu ntendelelu wetu adi mafikishe bantu ba bungi ku ditaba ne: padibu bamona Bantemu ba Yehowa, mbamone bena Kristo balelela.

MUDIMU MUNENE WA DILONGESHA

5. Ndishintuluka kayi divua bayidi ba Kristo ba kumpala bapete?

5 Yezu uvua muleje muvua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi ne mushinga katshia anu ku ntuadijilu kua mudimu wende wa diyisha. Wakasungula bayidi 12 bua kuenzabu nshindamenu wa mudimu wa diyisha uvua ne bua kuenzeka pa buloba bujima; pashishe wakalongesha kabidi bayidi 70. (Luka 6:13; 10:1) Bavua babalongolole bua kufikisha lumu luimpe kudi bantu bakuabu, tshia kumpala kudi bena Yuda. Pashishe bualu bua dikema buvua ne bua kuenzeka. Bayidi ba Yezu bavua ne bua kulufikisha kudi bantu ba mu bisamba bikuabu bavua kabayi batengudibue. Tshivua dishintuluka dinene bua bayidi bena Yuda bavua ne tshisumi.​—Bien. 1:8.

6. Tshivua tshifikishe Petelo ku dijingulula ne: Yehowa kena ne kansungasunga ntshinyi?

6 Bavua batume mupostolo Petelo bua kuya kua Kôneliyo uvua muntu wa mu bisamba bia bende uvua kayi mutengula. Pashishe Petelo wakajingulula ne: Nzambi kena ne kansungasunga to. Kôneliyo ne bena mu dîku diende bakatambula. Buena Kristo buakatangalaka mu tshitupa tshipiatshipia tshinene, mmumue ne: bantu ba mu bisamba bionso bavua mua kumvua bulelela ne kubuitaba. (Bien. 10:9-48) Mpindieu, bavua ne bua kuyisha pa buloba bujima.

7, 8. Mmalu kayi adi bulongolodi bua Yehowa buenze? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.)

7 Muyuki wa Bantemu ba Yehowa ba matuku etu aa udi uleja ne: bena Kristo badi balombola mudimu wetu mbatungunuje ne tshisumi mudimu wa kuyisha ne kulongesha lumu luimpe pa buloba bujima. Lelu, Bantemu ba tshisumi batue ku miliyo 8 badi benza muabu muonso bua kumuangalaja mukenji wa Kristo mu miakulu mipite pa 600, ne kutshidi mikuabu yalonda. Mbamanye Bantemu ba Yehowa bua mudimu wabu wa kuyisha ku nzubu ne ku nzubu ne bua mudibu bayisha mu misesu, pamuapa benza mudimu ne mesa matekela mikanda ne tumashinyi tukese tuambule mikanda.

8 Mbalongeshe bakudimunyi bapite pa 2 900 malongesha a mushinga bua kukudimuna Bible ne mikanda idi imumvuija. Kabena bakudimuna anu mu miakulu idi bantu bamona bu minene to. Badi kabidi bakudimuna mu miakulu nkama ya bungi idi kayiyi mimanyike bikole, kadi idi bantu miliyo ya bungi bakula. Tshilejilu, mu Espagne, bantu miliyo ya bungi ba mu Catalogne batu bakula tshiena Catalogne tshidi muakulu wabu wa ku dibele ku dituku ne ku dituku. Nangananga mu bidimu bishala ebi, bantu ba bungi bakatuadija kuakula tshiena Catalogne mu tshimenga tshia Andorre, Alicante, bidiila bia Baléares, ne mu Valence. Bantemu ba Yehowa badi bapatula mpindieu mikanda ya malu a mu Bible mu tshiena Catalogne ne badi benza bisangilu mu muakulu udi ulenga mioyo ya bena Catalogne eu.

9, 10. Mmalu kayi adi aleja ne: bulongolodi bua Nzambi budi buditatshisha bua majinga a mu nyuma a bantu bonso?

9 Mudimu wa dikudimuna ne dilongesha eu badi bawenza kabidi miaba ya bungi. Tshilejilu, mu Mexique batu bakula tshiena Espagne kadi mudi kabidi bisamba bia bungi bia bantu badi bakula miakulu mikuabu. Munkatshi muabi mudi bena Maya. Betele wa mu Mexique wakatuma kasumbu ka bakudimunyi ba tshiena Maya bua kuya kusombela mu tshitupa kampanda tshia mu ditunga muvuabu mua kuakula ne kumvua tshiena Maya dituku dionso. Tshilejilu tshikuabu ntshia tshiena Népal, umue wa ku miakulu idibu bakula mu ditunga dia Népal didi ne bantu bapite pa miliyo 29. Mu ditunga edi badi bakulamu miakulu 120, kadi bantu bapite pa miliyo 10 badi bakula tshiena Népal bu muakulu wa ku dibele ne bantu bakuabu ba bungi badi batshiakula bu muakulu muibidi. Badi kabidi bapatula mikanda yetu idi yumvuija Bible mu muakulu eu.

10 Mudimu udi tusumbu tua bungi tua bakudimunyi benza pa buloba bujima udi uleja mudi bulongolodi bua Bantemu buangata mudimu wa kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge pa buloba bujima ne mushinga wa bungi. Tudi babanye trakte, broshire ne bibejibeji miliyo ya bungi mu kampanye pa buloba bujima, katuyi tufutshisha bantu makuta. Midimu yonso eyi idi mmienzeke ku diambuluisha dia mapa a budisuile adibu bafila kudi Bantemu ba Yehowa badi balonde dîyi dia Yezu dia ne: “Nuvua bapete tshianana, nufile tshianana.”​—Mat. 10:8.

Bakudimunyi badilongolola bua kukudimuna mikanda mu muakulu wa bas-allemand (Tangila tshikoso tshia 10)

Badi benza mudimu ne mikanda yetu ya mu muakulu wa bas-allemand mu Paraguay (Tangila kabidi tshimfuanyi tshia ntuadijilu)

11, 12. Mudimu wa diyisha udi Bantemu ba Yehowa benze pa buloba bujima mmujadikile bantu tshinyi?

11 Bu mudi Bantemu ba Yehowa bikale bena Kristo badi badifile bua kuyisha ne kulongesha, mbatuishishe ne: badi ne bulelela, ke bua tshinyi badi badifila bikole bua kumanyisha bantu ba mu bisamba ne matunga makuabu mukenji. Ba bungi mbapepeje nsombelu wabu, mbalonge muakulu mukuabu ne mbibidilangane ne bilele bia miaba mikuabu bua kuenzabu mudimu wa buena Kristo udi ne mushinga eu. Mudimu wa diyisha ne dilongesha udi wenzeka pa buloba bujima eu mbualu bukuabu budi bujadikila bantu ba bungi ne: Bantemu ba Yehowa mbayidi balelela ba Yezu Kristo.

12 Bantemu badi benza bionso ebi bualu mbatuishibue ne: badi ne bulelela. Mbualu kayi bukuabu budi bujadikile bantu miliyo ya bungi ne: Bantemu ba Yehowa badi ne bulelela?​—Bala Lomo 14:17, 18.

TSHIDI TSHIBAFIKISHE KU DITABUJA

13. Mmunyi mudi Bantemu balama bulongolodi bukezuke?

13 Malu adi bena Kristo ba lulamatu ba lelu badi bajadike ne: tudi ne bulelela baleje adi mua kutuambuluisha. Mutendeledi kampanda wa Yehowa wa matuku a bungi udi uleja mudiye udiumvua wamba ne: “Malu onso atudi tuenza mbua kulama bulongolodi bua Yehowa bukezuke mu bikadilu ne kabuyi bunyanguke, nansha biobi bikengela kubela anyi kunyoka muntu kayi yonso.” Mmunyi mudibu bakumbaja mukenji munene wa bikadilu eu? Badi batumikila mêyi manene adi mu Dîyi dia Nzambi ne balonda tshilejilu tshivua Yezu ne bayidi bende bashiye. Nunku, bilondeshile muyuki wa Bantemu ba Yehowa ba matuku etu aa, mbipate bantu bakese menemene mu tshisumbu tshia bena Kristo bualu kabavua batumikile mikenji ya Nzambi to. Bantu ba bungi, kusangisha ne aba bavua benza malu avua kaayi asankisha Nzambi kadi balue kushintuluka badi ne nsombelu mukezuke ne wa tshitembu.​—Bala 1 Kolinto 6:9-11.

14. Ntshinyi tshidi bantu ba bungi bavuabu bipate mu bulongolodi benze? Bualu ebu mbufikishe ku tshinyi?

14 Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua aba bavuabu bipate mu tshisumbu bilondeshile tshidi Mifundu yamba? Ba bungi ba kudibu mbanyingalale bua malu mabi avuabu benze ne mbabapingaje mu tshisumbu. (Bala 2 Kolinto 2:6-8.) Kutumikila mikenji minene ya mu Bible ya bikadilu bimpe nkuambuluishe bua tshisumbu tshia bena Kristo tshikale tshikezuke ne tshia kueyemena. Bu mudi Bantemu ba Yehowa batumikila mikenji ya Nzambi bishilangane ne bantu ba mu bitendelelu bia bungi bidi bitabuja malu mabi, bualu ebu mbujadikile bantu ba bungi ne: Bantemu ke bantu badi ne bulelela.

15. Ntshinyi tshivua tshijadikile muanetu wa balume mukuabu ne: uvua ne bulelela?

15 Ntshinyi tshidi tshifikishe Bantemu bakuabu bashindame ku dijadika ne: mbapete bulelela. Muanetu wa balume mukuabu udi ne bidimu 54 udi wamba ne: “Katshia anu pantshivua nsonga, mvua ngitabuja ne: ditabuja dianyi divua dishindamene pa bijadiki binene bisatu ebi: 1) Nzambi udiku; 2) yeye ke udi mufundishe Bible ku nyuma wende ne 3) udi wenza mudimu ne tshisumbu tshia bena Kristo Bantemu ba Yehowa lelu ne udi utshibenesha. Pamvua ngenda ndonga munkatshi mua bidimu, mvua anu nteta misangu yonso ne ndiebeja bikala bijadiki ebi bushuwa biashila pa bishimikidi bikole. Malu amvua mpeta bua tshijadiki tshionso adi ende akola ku tshidimu ne ku tshidimu, akolesha ditabuja dianyi ne dituishibua dianyi dia ne: tudi bushuwa ne bulelela.”

16. Mbulelela kayi buvua bukemeshe muanetu wa bakaji mukuabu?

16 Muanetu wa bakaji mukuabu udi mu dibaka udi wenza mudimu ku biro bietu bidi bilombola mudimu wa pa buloba bujima mu New York wakamba bua bulongolodi bua Yehowa ne: “Mbulongolodi bumuepele budi bumanyisha dîna dia Yehowa kabuyi butenkakana. Tudi tumona mudi bualu ebu bulelela patudi tuvuluka ne: dîna dia Nzambi didi mu Bible misangu mitue ku 7 000. Ndi nganyisha dikankamija didi mu 2 Kulondolola 16:9 dia ne: ‘Mêsu a Yehowa adi akenzekana ku nseke yonso ya buloba bua kuleja bukole buende kudi bantu badi ne mitshima miakane kudiye.’” Udi utungunuka wamba ne: “Bulelela mbundeje tshia kuenza bua kuikala ne mutshima muakane bua Yehowa aleje bukole buende kundi. Ndi ngangata malanda anyi ne Yehowa ne mushinga wa bungi. Ndi nganyisha mudimu udi nawu Yezu wa kutupetesha dimanya dilelela dia Nzambi didi dinkolesha.”

17. Muntu kampanda uvua kayi witaba dikalaku dia Nzambi mmutuishibue ku tshinyi? Bua tshinyi?

17 Muanetu kampanda uvua kumpala kayi witaba ne: Nzambi udiku wakamba ne: “Bufuki budi bunjadikila ne: Nzambi mmusue bua bantu bikale ne muoyo ne kakuitaba bua makenga ashalaku kashidi to. Kabidi, padi bulongolodi ebu buenda bujimija dieyemena diabu kudi Nzambi, bantu ba Yehowa bobu badi benda anu baya kumpala mu ditabuja, tshisumi ne dinanga. Anu nyuma wa Yehowa ke uvua mua kuenza tshishima tshia nunku.”​—Bala 1 Petelo 4:1-4.

18. Udi udiumvua bishi bua malu adi bana betu babidi baleje?

18 Ntemu mukuabu wa matuku a bungi wakaleja tshivua tshimusake ku ditaba bulelela butudi tuyisha wamba ne: “Malu andi mulonge munkatshi mua bidimu mmanjadikile ne: Bantemu ba Yehowa mbenze muabu muonso bua kuenza malu bu muvua bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala benza. Ndi mudimuene mudi Bantemu ba Yehowa mu buobumue pandi muenze ngendu miaba mishilashilangane pa buloba. Bulelela bua mu Bible mbumpeteshe disanka ne diakalenga.” Pavuabu bebeje muanetu wa balume kampanda udi ne bidimu bipite pa 60 tshivua tshimujadikile ne: uvua mupete bulelela, wakimanyina pa Yezu Kristo wamba ne: “Tudi balonge nsombelu wa Yezu ne mudimu wende bimpe ne tudi bafike ku dianyisha tshilejilu tshiende. Tudi bakaje nsombelu wetu bua kusemena bikole pabuipi ne Nzambi ku diambuluisha dia Yezu Kristo. Tudi bitabe mulambu wa Kristo udi upikula bu tshintu tshidi tshifila lupandu. Tudi bamanye ne: bavua bamubishe ku lufu. Tudi ne bijadiki bia bantu bavua badimuene ne abu abidi bualu abu.”​—Bala 1 Kolinto 15:3-8.

TUDI NE BUA KUENZA TSHINYI NE BULELELA?

19, 20. a) Mbualu kayi buvua Paulo muleje bena mu tshisumbu tshia mu Lomo? b) Bu mutudi bena Kristo badilambule, ndiakalenga kayi ditudi nadi?

19 Bu mutudi bena Kristo ne banange bantu netu, katuena mua kudilamina dimanya dia bulelela dia mushinga edi nkayetu to. Paulo wakelesha bana babu ba mu tshisumbu tshia Lomo meji wamba ne: “Biwikala wamba ‘dîyi edi mukana muebe’ patoke ne: Yezu udi Mukalenge, ne uleja ditabuja mu muoyo webe ne: Nzambi wakamubisha ku lufu, neusungidibue. Bualu muntu udi uleja ditabuja mu muoyo wende bua kupeta buakane, kadi udi ujukula ne mukana bua kupeta lupandu.”​—Lomo 10:9, 10.

20 Bu mutudi Bantemu ba Yehowa badi badilambule kudiye, tudi batuishibue ne: tudi ne bulelela ne tudi bamanye diakalenga ditudi nadi dia kulongesha bantu bakuabu lumu luimpe lua bukokeshi bua Bukalenge bua Nzambi. Patudi tuenza mudimu wetu wa kuyisha, ki mbimpe bantu bakuabu bakeme anu bua bitudi tulongesha bidi biumbukila mu Bible to, kadi bakeme kabidi bua dituishibua dikole ditudi nadi.