Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Bakulu wetu, mmunyi munutu numona kulongesha bakuabu?

Bakulu wetu, mmunyi munutu numona kulongesha bakuabu?

“Bualu bua tshintu tshionso tshidi ne tshikondo tshiatshi.”​—MUAM. 3:1.

1, 2. Ntshinyi tshidi batangidi ba bijengu bamone mu bisumbu bia bungi?

MUTANGIDI wa tshijengu ukavua ku ndekelu kua tshisangilu tshiende ne bakulu. Padiye utangila mpala yabu, udi umvua disanka bua balami aba badi benza mudimu mukole, bamue ba kudibu bakavua bantu bakole, bikale bu batatuende. Kadi udi umona ne: kudi bualu, ke kubebejaye ne: “Bana betu, ntshinyi tshinudi benze bua kulongesha bakuabu bua kupeta majitu mu tshisumbu?” Badi bavuluka muvua mutangidi wa tshijengu eu mubalombe mu dikumbula dishale bua badifile bikole ku dilongesha bakuabu. Mukulu mukuabu kuandamunaye ne: “Mu bulelela, katuena benze tshia nsongo.” Bakulu bakuabu kushikulabu pabu mitu bitaba ne: bivua nanku.

2 Wewe muikale mukulu, udiku mua kudifuanyikijila tshivua tshienzeke mu tshisangilu atshi anyi? Bidi mua kuikala nanku. Batangidi ba bijengu ba pa buloba bujima mbamone ne: kudi dijinga dinene dia kulongesha bana betu ba balume batshidi bansonga ne bakadi bantu bakole bua kulamabu mikoko ya Nzambi. Ki mbipepele bua kuenza nunku to. Bua tshinyi?

3. a) Mmunyi mudi Bible uleja mushinga udi nawu dilongesha bakuabu? Bua tshinyi bualu ebu budi bututangila tuetu bonso? (Tangila note.) b) Bua tshinyi bamue bakulu badi bamona ne: mbikole bua kulongesha bakuabu?

3 Bu munudi bakulu, kakuyi mpata nudi bamanye bimpe ne: kulongesha muntu pa nkayende kudi ne mushinga. * Nudi bamanye ne: bidi bikengela kuikale bana betu ba balume ba bungi bua bisumbu kutungunukabi ne kuikala bikole mu nyuma ne kuenza bisumbu bipiabipia. (Bala Yeshaya 60:22.) Nudi bamanye kabidi ne: Dîyi dia Nzambi didi dinulomba bua “kulongesha bakuabu.” (Bala 2 Timote 2:2.) Nansha nanku, anu bu bakulu batudi bakuile ku ntuadijilu, nudi mua kumona ne: mbikole bua kuenza nanku. Panyima pa nuenu bamane kukumbajila bena mu mêku enu majinga abu, benze midimu ya bianza, bakumbaje majitu makuabu a mu tshisumbu ne benze malu makuabu a lukasa lukasa, nudi mua kudimona kanuyi ne dîba dia kulongesha bakuabu mu tshisumbu. Bu mudibi nanku, tukonkononayi bua tshinyi bidi ne mushinga bua kulongesha bakuabu.

KULONGESHA BAKUABU KI MBUALU BUA KULENGULULA

4. Mbualu kayi budi mua kusaka bamue bakulu bua kuladikija mudimu wa dilongesha bakuabu?

4 Mbualu kayi budi mua kusaka bamue bakulu bua kumona ne: mbikole bua bobu kupeta dîba dia kulongesha bakuabu? Pamuapa bamue badi bela meji ne: ‘Kulongesha bakuabu kudi ne mushinga, kadi ki mbualu bua kuenza ne lukasa bu malu makuabu a mu tshisumbu to. Meme muanji kulekela kulongesha bakuabu bua tshikondo kampanda, tshisumbu netshitungunuke anu ne kuya kumpala.’ Nansha mudibi ne: kudi malu a bungi adi akengela kutabalela ne lukasa, kuladikija mudimu wa dilongesha bakuabu kudi mua kutekesha bena mu tshisumbu mu nyuma.

5, 6. Tshilejilu tshia muendeshi wa mashinyi ne mmuenenu udiye nende bua diatabalela tshidi tshitulongesha tshinyi? Mmunyi mudi tshilejilu etshi mua kutuambuluisha bua kulongesha bakuabu mu tshisumbu?

5 Tuangatabi tshilejilu etshi: muendeshi udi mua kuikala mumanye ne: bua kulama mashinyi ende bimpe, udi ne bua kuikala wela mafuta mu motere bua atungunuke ne kuenda. Kadi udi mua kuela meji ne: kuwuja kasolonyi mu mashinyi ki mbualu bua kuenza ne lukasa to. Kadi yeye kayi muele kasolonyi, mashinyi ende kaakuenda mutantshi mule to. Udi mua kuela meji ne: ‘Nansha meme tshiyi mupete dîba dia kuela mafuta, mashinyi neatungunuke anu ne kuenda nansha mu mêba bungi kampanda.’ Kadi nnjiwu kayi idi mua kumueneka? Muendeshi yeye mutungunuke ne kuladikija malu bua kutangila mashinyi ende, neafike amu ku dinyanguka dimue dituku. Wowu manyanguke, neamuangate dîba dia bungi ne neatule makuta a bungi bua kualongoluesha bua kutuadijawu kuenda kabidi. Tshilejilu etshi tshidi tshitulongesha tshinyi?

6 Bakulu badi ne malu a bungi a mushinga adibu ne bua kuenza ne lukasa; bobu kabayi baenze, tshisumbu tshidi mua kukenga bibi menemene. Nunku, anu bu mudi muendeshi wa mashinyi utabalela bua kasolonyi kikale ka bungi mu mashinyi, bakulu badi ne bua “kumanya malu adi ne mushinga wa bungi.” (Filip. 1:10) Kadi bamue bakulu badi ne bia bungi bia kuenza bifuane kubafikisha ku dilengulula mudimu wa kulongesha bakuabu, mudimu udi mufuanangane ne wa kutabalela mashinyi. Kadi bakulu bobu baladikija malu bua kulongesha bakuabu, ku tototo nansha ku ndandanda, tshisumbu netshipangile bana betu ba balume bakumbane badi mua kutshitabalela.

7. Mmunyi mutudi mua kumona bakulu badi bafila dîba diabu bua kulongesha bakuabu?

7 Bushuwa, bidi bimueneka ne: tudi ne bua kumbusha meji a ne: kulongesha bakuabu kudi ne mushinga mukese. Bakulu badi badianjila kumona malu kule ne bafila dîba diabu bua kulongesha bana betu ba balume badi ne dimanya dikese, mbalami ba meji ne badi dibenesha bua tshisumbu tshijima. (Bala 1 Petelo 4:10.) Mmunyi mudibi biambuluisha tshisumbu?

KUENZA MUDIMU BIMPE NE DÎBA

8. a) Mmalu kayi adi asaka bakulu bua kulongesha bakuabu? b) Mbujitu kayi budi bakulu badi benza mudimu muaba udi dijinga dinene ne bua kukumbaja ne lukasa? (Tangila kazubu ka ne: “ Mudimu wa kuenza ne lukasa.”)

8 Nansha bakulu bakadi bamonamone malu badi ne bua kuitaba ne budipuekeshi buonso ne: padibu benda bakulakaja, makanda a mubidi neabapangishe ku kakese ku kakese bua kuenza midimu yonso idibu benza mu tshisumbu. (Mika 6:8) Badi kabidi ne bua kumanya ne: “tshikondo ne malu adi kaayi matekemena” bidi mua kukepesha mu tshimpitshimpi bukole buabu bua kukumbaja majitu a mu tshisumbu. (Muam. 9:11, 12; Yak. 4:13, 14) Bu mudibu baditatshisha bikole bua kulama mikoko ya Yehowa, bakulu badi ne meji mimpe badi bapitshisha dîba ne bana betu ba balume batshidi bansonga bua kubalondela malu avuabu bapete mu mudimu wa Nzambi uvuabu benze ne lulamatu.​—Bala Musambu wa 71:17, 18.

9. Mbualu kayi buenzeka mu matuku atshilualua budi buvuija dilongesha bakuabu ne mushinga wa bungi?

9 Mbualu kayi bukuabu budi buenza ne: bakulu badi balongesha bakuabu bikale dibenesha kudi mikoko? Badi bakolesha bena mu tshisumbu. Mushindu kayi? Bionso bidi bakulu benza bua kulongesha bakuabu nebifikishe bana betu ba balume ba bungi bua kuluabu bakumbane bua kuambuluisha bena mu tshisumbu bua kuikalabu bashindame, ne kuikalabu mu buobumue lelu ne nangananga mu ntatu yamueneka mu tshikondo tshia dikenga dinene. (Yeh. 38:10-12; Mika 5:5, 6) Ke bualu kayi bakulu wetu, tudi tunulomba bua nuvuije dilongesha bakuabu bualu bua pa tshibidilu mu mudimu unudi nawu lelu.

10. Ntshinyi tshidi mukulu ne bua kuenza bua kupeta dîba dia kulongesha bakuabu?

10 Bulelela, tudi tumvua ne: bua dîba dinudi nupitshisha bua kuenza midimu ya mushinga mukole ya mu tshisumbu, nudi mua kumona ne: makanda enu a mubidi akadi makepele. Nunku, nudi mua kuangata ndambu wa dîba adi bua kulongesha bakuabu. (Muam. 3:1) Panudi nuenza nunku, nudi nuenza mudimu bimpe ne dîba dienu.

KEBA NSOMBELU MUIMPE KUMPALA KUA KULONGESHA BAKUABU

11. a) Mbualu kayi bua mushinga budi mu ngenyi ya mua kulongesha bakuabu idi bakulu ba mu matunga mashilangane bafile? b) Bilondeshile Nsumuinu 15:22, bua tshinyi mbimpe kukonkonona ngenyi idi bakulu bakuabu bafile?

11 Matuku adi panshi aa, bavua bebeje bakulu badi bapatule bipeta bimpe mu diambuluisha bana betu bua kukola mu nyuma bua baleje tshitubu benza padibu balongesha bakuabu. * Nansha mudi nsombelu ya bana betu aba mishilangane bikole, mibelu ivuabu babapesha ivua ya muomumue. Bualu ebu budi buleja tshinyi? Dilongesha didi dimanyine mu Bible didi dikumbanyina bana betu ba balume ba “miaba yonso mu tshisumbu tshionso,” anu muvuabi mu matuku a mupostolo Paulo. (1 Kol. 4:17) Nunku, mu tshiena-bualu etshi ne mu tshidi tshilonda netukonkonone ngenyi idi bakulu aba bafile. (Nsu. 15:22) Bua kupepeja malu, mu biena-bualu ebi netubikile badi balongeshangana ne: “balongeshi” badibu balongesha ne: “balongi.”

12. Ntshinyi tshidi mulongeshi ne bua kukeba? Bua tshinyi?

12 Mulongeshi udi ne bua kukeba nsombelu muimpe bua kulongesha bakuabu. Anu bu tshidime utu dijinga ne kudima anyi kusekuna buloba kumpala kua kukunaye maminu, mulongeshi pende udi dijinga ne kulongolola anyi kukankamija muoyo wa mulongi kumpala kua kumulongeshaye malu mapiamapia. Kadi mmunyi mudi balongeshi mua kukeba nsombelu muimpe bua kulongesha bakuabu? Badi mua kulonda tshivua muprofete wa kale muenze. Uvua muenze tshinyi?

13-15. a) Mmudimu kayi uvuabu bapeshe muprofete Samuele? b) Mmunyi muvuaye muwukumbaje? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu.) c) Bua tshinyi muyuki wa mu Bible wa Samuele eu udi ne mushinga wa bungi kudi bakulu lelu?

13 Kukadi bidimu bipite pa 3 000 bivua Yehowa muambile muprofete mukulakaje Samuele dimue dituku ne: ‘Makelela pa dîba edi mene nenkutumine muntu mufume ku buloba bua Benyamina ne wewe neumuele manyi pa mutu pende bua kuikalaye mukalenge wa bantu banyi bena Isalele.’ (1 Sam. 9:15, 16) Samuele wakajingulula ne: mudimu wende wa kulombola uvua mutue ku tshibungubungu ne Yehowa uvua mumupeshe mudimu wa kuelaye mumupinganyi wende manyi. Samuele uvua mua kuikala mudiebeje ne: ‘Mmunyi mundi mua kulongolola muntu eu bua mudimu udiye ne bua kuenza?’ Wakapeta lungenyi ne kulongololaye tshia kuenza.

14 Dituku diakalonda, pakamona Samuele Shaula, Yehowa wakambila muprofete ne: ‘Mona muntu ungakukuambila.’ Pashishe Samuele wakenza tshivuaye mulongolole. Wakabikidisha Shaula kuende bua kudiaye nende. Kuine aku wakapesha Shaula ne muena mudimu wende miaba mimpe ya kusomba, kubasunguila tshibelu tshia nyama. Samuele kumuambilaye ne: ‘Utshidie; tshiakadi tshikutekela too ne ku dîba edi.’ Pashishe, Samuele ne Shaula bakapueka batangile mu nzubu wa muprofete benda bayukila. Samuele uvua musue kubuelela pa nsombelu muimpe uvua mumueneke eu panyima ba bobu bamane kudia ne bendakane. Nunku wakambila Shaula bua babande nende pa mutu pa nzubu wende. Mu kapepe katalale ka dilolo, Samuele ‘wakatungunuka ne kuakula ne Shaula pa mutu pa nzubu’ too ne pakayabu kulala. Dituku diakalonda, Samuele wakela Shaula manyi, yeye kumutua mishiku, kumuambilaye malu makuabu a kuenza. Pashishe, wakalayangana ne Shaula mumane kumulongolola bimpe bua malu avua ne bua kulua.​—1 Sam. 9:17-27; 10:1.

15 Bushuwa, kuela muntu manyi bua alombole tshisamba kampanda kakuena mumue ne kulongesha muanetu wa balume bua kuluaye mukulu anyi musadidi wa mudimu mu tshisumbu to. Nansha nanku, bakulu ba lelu badi mua kupeta malongesha a bungi ku tshivua Samuele muenze. Tukonkononayi abidi a kudiwu.

BALONGESHI BADI BADIAKAJE NE BIKALE BALUNDA BIMPE

16. a) Mmunyi muvua Samuele mudiumvue pavua bena Isalele balomba bua babatekele mukalenge? b) Samuele uvua muenze mudimu wende wa kuela Shaula manyi ne meji kayi?

16 Wikale mudiakaje, kuyi welakana. Pavua Samuele mumvue bua musangu wa kumpala ne: bena Isalele bavua bakeba muntu bua ikale mukalenge wabu, wakadimona muedibue mâyi ku makasa ne mubengibue kudi bantu bende. (1 Sam. 8:4-8) Bushuwa, uvua muelakane bua kuenza tshivua bantu balomba, ke Yehowa kumuambilaye misangu isatu bua kubenzelaye tshivuabu balomba. (1 Sam. 8:7, 9, 22) Nansha nanku, Samuele kavua mulekele meji mabi ela miji mu muoyo wende bua muntu uvua ne bua kumupingana to. Pavua Yehowa mumuambile bua kuela Shaula manyi, muprofete wakatumikila, kayi welakana bua kumupesha bujitu abu, kadi wakenza nanku ne muoyo mujima ne dinanga.

17. Ntshinyi tshidi bakulu benza lelu bua kuidikija meji avua nawu Samuele? Ndisanka kayi didibu bapeta?

17 Anu bu Samuele, bakulu badi ne dimonamona dia malu lelu badi pabu ne meji a muomumue bua bantu badibu balongesha. (1 Pet. 5:2) Bakulu aba kabatu babenga kulongesha bakuabu, batshina bua bana betu badibu balongesha kabalu kuangata amue majitu adibu nawu mu tshisumbu to. Balongeshi ba muoyo muimpe aba kabena bamona balongi badi badifila bu bantu badi bafuilakana nabu majitu to, kadi badi babamona bu ‘benzejanganyi nabu ba mudimu,’ mmumue ne: bu mapa a mushinga mukole bua tshisumbu. (2 Kol. 1:24; Eb. 13:16) Bakulu badi ne lungenyi lua kupesha bakuabu majitu aba badi bapeta disanka dia bungi padibu bamona mushindu udi bana betu badibu balongeshe benza mudimu ne mamanya abu bua kuambuluisha tshisumbu.​—Bien. 20:35.

18, 19. Ntshinyi tshidi mukulu mua kuenza bua kulongolola muoyo wa mulongi? Bua tshinyi kuenza nanku kudi ne mushinga?

18 Ikala mulunda, kuikadi anu mulongeshi patupu. Dituku divua muprofete Samuele mumonangane ne Shaula, uvua mua kuikala muangate kalondo ka manyi ne muele Shaula manyi pa mutu lubilu lubilu, pashishe kulayanganabu ne mukalenge mupiamupia eu kayi mumulongolole bimpe menemene to. Kadi, Samuele wakangata dîba dia kulongolola bimpe muoyo wa Shaula ku kakese ku kakese. Bobu bamane kudia, kuendakana, kuyukila, ne kuikisha bimpe, muprofete wakamona ne: tshikondo tshimpe tshia kuela Shaula manyi tshivua tshikumbane.

Kulongesha bakuabu kudi kutuadija ne didia nabu bulunda (Tangila tshikoso tshia 18, 19)

19 Bia muomumue lelu, mulongeshi udi ne bua kukeba nsombelu udi wambuluisha mulongi bua kuikala mudilekelele ne kudivuija mulunda wende kumpala kua kutuadija kumulongesha. Malu masunguluke adi mukulu ne bua kuenza bu mudi kudia bulunda buimpe ne muntu adi ashilangana bilondeshile matunga, nsombelu ne bibidilu bia miaba idi bantu basombele. Kadi nansha wewe musombele muaba kayi, wewe muikale mukulu udi ne bia bungi bia kuenza kadi upitshisha dîba ne muanetu uudi ulongesha, mbienze bu udi umuambila ne: ‘Udi ne mushinga wa bungi kundi.’ (Bala Lomo 12:10.) Balongi badi badifila ba miaba yonso nebumvue bimpe dibenzela malu mushindu eu ne nebangate bualu ebu ne mushinga wa bungi.

20, 21. a) Mulongeshi muimpe utu mushindu kayi? b) Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

20 Bakulu wetu, vulukayi ne: Mulongeshi muimpe ki ngeu udi munange anu kulongesha, kadi ngeu udi munange muntu udiye ulongesha. (Fuanyikija ne Yone 5:20.) Mulongi udi mua kumona lukasa meji mimpe adi nawu mulongeshi aa, ne bidi mua kumuambuluisha bikole bua kutumikila bidibu bamulongesha. Nunku bakulu wetu, panudi nulongesha, kanuikadi anu balongeshi patupu, kadi nuikale kabidi balunda.​—Nsu. 17:17; Yone 15:15.

21 Mukulu yeye mumane kulongolola muoyo wa mulongi, udi mua kujinga bua kumulongesha malu adi akengedibua. Kadi neenze nanku mushindu kayi? Ke tshituakonkonona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda.

^ tshik. 3 Malu adi mu tshiena-bualu etshi ne tshidi tshilonda adi atangila nangananga bakulu, kadi adi mua kuambuluisha bena mu tshisumbu bonso. Bua tshinyi? Bualu neakoleshe bana betu ba balume bonso bakadi batambule bua kujingulula ne: bidi bikengela babalongeshe bua bamone mua kuambuishangana majitu. Bobu benze nunku, nebiambuluishe muntu yonso.

^ tshik. 11 Bakulu aba badi mu matunga aa: Afrique du Sud, Australie, Bangladesh, Belgique, Brésil, Corée, États-Unis, France, Guyane, Japon, Mexique, Namibie, Nigéria, Réunion, ne Russie.